Savannid Lisette Raud 8.Klass 2016 Paiknemine Kliima Ekvatoriaalne ja troopiline õhumass Koha kaugus ekvaatorist Pikem on niiske ja vihmane aeg 2-10 kuud, sademete hulk 250-2000mm Vastupidine õhumasside vahetumine Veestik Sademetest, mäestike lumesulaveest Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa
Uskumuses leiti ka seda, et sugukond on seotud pealikuga – kui viimane on haige on tihti terve kogukond haige. Mitmete vanade pealike puhul on teada, et nad maeti ka elusalt, kui nad hakkasid haigeks jääma, et suguharu ei kannataks. Uusajal on rohkem näha, kuidas valitsejad muutuvad despootlikeks ning ei taha enam sõltuda kogukonnast. Mõnedes hõimudes võis kogukond ka otsustada, et pealik peab sooritama enesetapu. Islam Aafrikas Umbes 1/3 kontinendist on islamiusku, millest umbes pool elab troopilises Aafrikas. Islam on levimas ja isegi Etioopias on see suuremat toetuskonda omandamas. Troopilises Aafrikas levis islam just läbi rändkaupmeeste ja jutlustajate. Mitmetes Aafrika linnades olid olemas eraldi muhhameedlaste linnaosad. Kui islam sattud troopilise Aafrika rahvaste sekka, modifitseerus see kõvasti ning kujunes välja usk, mis kohandus sealsete rahvaste traditsiooniliste uskumustega
üle 190 riigi, liitunute seas pole Eestit (erinevalt näiteks Lätist ja Leedust). Endiste viljakate põllumajandusmaade kõrbestumine on teiste ebasoodsate keskkonnategurite kõrval alatoitumise üheks (kuigi kaugeltki mitte ainsaks) põhjuseks. Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Sahara kõrbest lõunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias (kuigi üldiselt on toidu kättesaadavusega olukord just Aasias viimastel aastakümnetel kõige rohkem paranenud). Nälja peamiseks põhjuseks on vaesus. Vaesust põhjustavad vähene juurdepääs
verest ja seda põeb 2 või 3 miljardit inimest mis omakorda põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal ning iga päev sureb 3000 alla 5-aastast last, mis tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat. See kehtib eriti rasedate naiste ja alla 5-aastaste laste puhul. Malaaria on levinud troopilistes piirkondades ja seda esineb enam kui 100 riigis: Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Indias, Kagu-Aasias ning viimasel aastakümnel on malaaria levinud eriti ka põhjapoolkeral. Kollapalavik on raskekujuline äge viirusinfektsioon, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka. Tänapäeval on kollapalaviku vastane vaktsineerimine ainukene, mis võib Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhendi alusel olla kohustuslikus korras riiki sisenevalt inimeselt nõuda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas (Boliivias, Brasiilias,
Aafrika muusika Hanna-Brett Luht 9D Aafrika • Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. • Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. • Aafrika manner on ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Muusika • Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. • Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad. • Aafrika muusika tähtsaim väljendusvahend on rütm. Muusika • Kasutatakse pentatoonilist helilaadi ja polürütmiat. • Enamus laulud esitatakse eeslaulja ja
Sisukord: 1.Joel Sebunjo. 2.Minu arvamus. 3.Kokkuvõte. Joel Sebunjo Joel Sebunjo on noor andekas multi-instrumentalist ja laulja, sündinud ja elanud siiani peamiselt Ugandas. Stiililiselt on tema muusika mitmekesine, peegeldades zanre nagu näiteks mbalax, mali blues, salsa ja rai. Ta on üks hilisemaid avastusi Uganda maailmamuusikas ning andnud viimase kahe aasta jooksul kontserte ja viinud läbi töötubasid Euroopas ja Aasias, mänginud ühel laval koos Ba Cissoko, Didier Awadi, Cheb Khaledi, Etran Finatawa, Baba Maal & Salif Keita`ga. Sebunjo kasvas üles Ugandas, õppides rahvamuusika pille nagu endongo, amandinda ja kalimba. Hiljem ta uurinud ja õppinud kora`t ning Lääne-Aafrika (Senegal, Gambia ja Mali) rahvamuusikat Alagi Mbye, Kouyateh & Cissoko, Jali perede ja Malis Toumani Diabate juures. Täna asub ta muusikalisel teelahkmel Ida- ja Lääne-Aafrika vahel. Joel Sebunjo muusika peegeldab mitmeta...
Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik, kalandus, metsavarud ja metsatüübid 1. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika on enamasti veised seal, kus on rohtla ala. Aafrikas kasvatatakse veiseid ja lambaid enamasti rohtlates ja parasvöötme laialehelises metsas. 2. Miks ei tegeleta Argentina pampa-aladel piimakarjakasvatusega? Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaad. 3. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Venemaa, Hiina, Uus- Meremaa 4. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb
Mandela. 1993. aastal võeti vastu uus põhiseadu, mis tagas kõigile võrdsed õigused ning Mandela sai samal aastal Nobeli preemia. 1994. aastal valiti esimestel vabadel valimistel Mandela presidendiks. Mandela uus missioon oli ühendada lõhenenu rahvas, mis tal ka väga hästi õnnestus. Mina arvan, et Mandela sarnaseid mehi võiks maailmas rohkem olla, sest see mis ta Lõuna-Aafrikas tegi oli väga hea ning saavutas Aafrikas tolerantsuse. Temast võiks meedia rohkem rääkida. 94aastane Nelson käib tihti haiglas, kuid ta tervis parandaneb samm haaval. Selle arutluse käigus sain palju rohkem teada Nelsonist ning mida ta läbi elas.
Gepard Kirjeldus Kuulub kaslaste sugukonda Kiirem maismaaloom Kehapikkus on 150cm,millele lisandub saba pikkus 70cm Kaal on umbes 70kg Vabas looduses võib elada 15 aastaseks Leviala Levinud enne kogu Aafrikas,Lõuna-Aasias ja viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja- Ameerikas Nüüdseks Aafrikas peamiselt Saharast lõunapool:Iisraelis ja Indias Pakistanis ja Afganistanis on välja surnud Kokku elab maailmas 9000-12 000 Eluviis Emasloomad elavad üksi või poegadega nende kasvamise ajal Isasloomad elavad karjas,mille juht langetab kõik otsused Peab jahti päeval Võib saavutada lühiksel distandsil kiiruse kuni 120 km/h Võimaldab sellise kiiruse pärast jahtida väledaid saakloomi gaselle Paljunemine
Paaride teema esindab aga harva mehe ja naise vahelist intiimsust. Ema lapsega või lastega väljendab intensiivset emaduse olulisust aafriklastele, emakest Maad ning inimesi kui tema lapsi. Mees relva või loomaga sümboliseerib au ning võimu. Võõras võib olla mõnest muust hõimust või mõnest muust riigist ning teda võidakse kujutada moonutatult. Pronksplastikat iseloomustab kõrge valutehnika. Seda leidub Kesk- ja Lääne- Sudaanis ning Zimbabwes. Aafrikas leidub ka kaljujoonistusi. Peamiselt kujutavad need mitmesuguseid jahistseene ning on mütoloogilise sisuga. Aafrika sisustuses üheks tähtsamaks elemendiks on puit. Seda kasutatakse põrandal, laes, mööbliesemete valmistamiseks, nõude ja anumate tegemiseks ning välisarhitektuuris. Üldiselt on puit pigem tume kui hele, mõnikord ka punaka tooniga, heledamad liigid viskavad kuldset tooni sisse. Aafrika värvid on väga soojad ja meeldivad, nad matkivad metsloomi. Disainile lisavad
(neandertallane Euroopa heidelbergi inimese hiline vorm) 250 000 30 000 aastat tagasi Euraasias kujunenud inimese liik Elas aastatel 150 000 40 000 ekr. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik. Erinevalt osav ja sirginimesest oskasid neandertaallased ka kõnelda. Homo sapiens Varase pärisinimese varasemad leiud Aafrikas ja LähisIdas 160 00 100 000 aastat tagasi Toetudes mitokondri DNA uuringutele, põlvnevad kõik tänapäeva inimesed ühest, u 200 000 a eest Aafrikas sündinud naisest nn Aafrika Eevast Australopithecus africanus Homo erectus Homo habilis Homo neanderthalensis 2,5 mln a.t. Vanimad seniavastatud kivist tööriistad (tõenäoliselt Homo habilis)
Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes
Georgi Kevorkyan 5.B Peetri Kool 2017 Välimus • Linnu üldpikkus: 90–98 cm • Tiibade siruulatus: 175–195 cm • Linnud kaaluvad: 1–2 kg • Hallikasvalge sulestik • Tugev roosakollane nokk • Lendavad aeglaselt ja hoiavad pikka kaela • Tüüpiline eluiga on 5 aastat Elupaik • Hallhaigrid asuvad Lõuna-, Kesk- ja Ida-Eesti metsades veekogude läheduses.. • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja Aafrikas • Pesitsevad kolooniates. Pesitsemine • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja samuti Aafrikas • Suur pesa asub puuladvas ja koosneb kuivanud okstest. • Emane hallhaigur muneb märtsis- aprillis pessa 3-5 muna. • Noorlinnud saavad lennuvõimelisteks 55 päeva vanuselt ja suguküpseks 2 aastaselt. Toit Sööb peamiselt: • prügikalu • putukaid • vähke ja konni • kulleseid, sisalikke • madusid, närilisi jm.
ülejäänutele. 9. a)abiootilised tegurid- tulenevad organismi ümbritsevast anorgaanilisest maailmast.(kliimategurid: (valgus, temperatuur, niiskus, tuul), keskkonna happesusreaktsioonid, raskmetallide ühendid, radioaktiivne kiirgus). b)palentoloogia- teadus möödunudaegadel elanud organismidest. c)geenifond- liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum. 10. Inimese eellased elasid Aafrikas. 11. 1. inimeselaadsed olendid võiksid olla 4...4,5 miljoni aasta vanused. 12. Neid nimetatakse australopiteekideks ehk lõunaahvideks. 13. Homo habiliseks nimetati osavat inimest ning nad elasid Aafrikas (2,3...2,5 mln. a. eest). 14. Osava inimese vahetas välja püstine inimene (Homo erectus), umbes 1,5 miljoni aasta eest. 15. Viimane oli päris inimene ehk tark inimene ( Homo sapiens), 300 000 aasta eest, Aafrikas. 16. Neandertallased olid varasemad tulijad. 17
Õige 3. Kas tegemist on nooreneva või vananeva rahvastikuga? Millest seda järeldad? Põhjenda. Tegemist on nooreneva rahvaga kuna noori on rohkem kui vanu.Kui noori on rohkem siis ka keskmine vanus langeb. 1. Iseloomusta laste arvu naise kohta maailma eri regioonides. Kuidas on muutunud laste arv naise kohta maailma eri regioonides. Põhjenda. Laste arv naise kohta on suurim Aafrikas.Laste arv naise kohta on aastatega kahanenud märgatavalt.Kõige vähem on muutunud arv Euroopas.Kuigi Aafrikas on kahanenud arv , on number endiselt suurem kui mujal maailmas.Minu arvates on halvasti arenenud maades laste arv naise kohta suurem kui paremini arenenud maades.Suurim muutus on 50 aastaga toimunud Aasias ja Ladina Ameerikas.50 aastat tagasi oli ka nendes kohtades laste arv ema kohta peaaegu sama suur kui Aafrikas
Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselulised suure putukad kes meenutavad sipelgaid.
.............................................................................. 3.3 JAANALIND..................................................................................................................... 4. INIMESED SAVANNIS....................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS:....................................................................................................... SISSEJUHATUS Savannid, näiteks Aafrikas asuvad troopiliste vihmametsade ja kuivae kõrbete vahel. Nad on rohuga kaetud ääretud tasandikud, millest osa on peaaegu puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ning inimmõju ulatusest. Savannis eristatakse kahte aastaaega: vihmaperiood ja põuaperiood. Aasta keskmine temperatuur on 23-25 soojakraadi. Keskmine sademete hulk aastas on 500-1500mm
kohtadel. Maapinnal jookseb väga osavalt ja kiiresti. Linavästrik on ka lendaja, tema lend on madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Eestis elab linavästrike kuni 100 000 paari. Linavästrikud toituvad mardikatest, tõukudest, ämblikest ja paljudest teistest putukatest. Kahjurputukate hävitajana on linavästrik kasulik lind. Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestis talvituda. Enamasti talvitub linavästrik Aafrikas. Eestisse saabub linavästrik kas aprilli alguses või märtsi teisel poolel. Sügisel lahkub tavaliselt oktoobri alguses, hilinejad ka detsembri alguses. Linavästrik pesitseb mitmesugustes poollahtistes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka mitme meetri kõrgusel. Pesa rajab umbes kuu möödudes pärast saabumist. Pesa on kausikujuline ja linavärstik muneb kaks korda, 4- 7 muna. Haudumine kestab ligikaudu 13 päeva. Pojad on pesas umbes kaks nädalat,
Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium DESMOND TUTU Referaat Koostaja: Janika Kleemann Juhendaja: Agnes Ümarik Viljandi 2009 Sissejuhatus Desmond Tutu sündis 20. sajandil Lõuna-Aafrikas. Sisus annan ülevaate Tutu algusaastatest, tema isiklikust elust, õpingutest, auhindadest, kirjandusest, filmidest ning tsitaatidest. Desmond Mpilo Tutu sündis 7. oktoobril 1931. aastal Klerksdorpis, Lõuna-Aafrikas. Ta oli Lõuna-Aafrika vaimulik ja aktivist, kes sai kuulsaks 1980ndatel apartheidi vastasena. 1984. aastal sai Desmond Tutu teise aafriklasena Nobeli rahupreemia. Ta juhatas tõe ja leppimise komisjoni ja on praegu kirikuvanemate esimees. Tutu osaleb kampaaniates, et võidelda AIDS'i, vaesuse, rassismi ja homofoobia vastu. Ta on koostanud mitmeid raamatuid oma sõnavõttudest ja fraasidest. Elulugu...
A. farnesiana 5. A. cornigera 6. A. collinsii 7. A. podalyriifolia 8. A. pendula 9. A. melanoxylon 10. A. longifolia 11. A. dealbata 12. A. cultriformis 13. A. greggii 14. A. redolens Seemned Seemneid levitavad enamasti sipelgad Levik Akaatsiad on levinud troopikas ja subtroopikas Aafrikas, Aasias, Ameerikas ja Austraalias kuivematel aladel. Arvukalt kasvab neid ka Madagaskaril, kus nad on (peale ühe liigi) inimese poolt sisse toodud. Alamperekondade kaupa on akaatsiad levinud järgmiselt: ● Acacia - peamiselt Aafrikas ja Ameerikas, mõned liigid ka Austraalias ja Aasias ● Senegalia- peamiselt Aafrikas ja Ameerikas, mõned liigid ka Aasias ja 2 liiki Austraalias ● Filicinae - Ameerikas ● Acacia coulteri rühm - Ameerikas
KÕRB Asukoht Kliimavööde Troopiline kliimavööde Lähistroopiline Parasvööde Kliimadiagramm Õhumassid Suvel troopiline õhk Talvel parasvöötme õhk Temperatuur Päeval kuni 50 kuumakraadi Öösel võib langeda alla nulli Tuuled Parasvöötmes läänetuuled Troopilises passaadid Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma s...
LAPSTÖÖJÕU KASUTAMINE JA KAASAEGNE ORJAKAUBANDUS Kool 2014 Lapstööjõud Lapstööjõud on alla 15-aastaste tööhõive, mis võib pärssida nende kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut. Maailmas on umbes 245 miljonit last vanuses 5-14 aastat, keda kasutatakse odava tööjõuna. Ligikaudu 2 miljonit last on meelitatud või sunnitud prostitueerima ja/või osalema pornotööstuses. Kus kasutatakse lasptööjõudu? Enim kasutatakse lapstööjõudu Aasias (61% juhtudest) ja Vaikse ookeani regioonides. Lõuna-Aafrikas on iga kolmas alla 15-aastane (umbes 48 miljonit last) hõivatud mõnda tööstusharusse. Põhja-Aafrikas on see arv mõneti väiksem seal töötab "kõigest" 15% lastest. Lapstööjõu kasutamine on tavaline ka Lähis-Idas, Ladina-Ameerikas ja Kariibimere piirkondades Töötavad lapsed: ORJAKAUBANDUS Mis on orjus? Olukord, mil inimene on muudetud teise inimese, riigi või organisatsiooni omandiks Orjus on juriidiliselt vallasasi Omani...
Iirimaa 38827 Tansaania 674 Norra 38454 Burundi 677 Island 33051 Kongo DV 705 Sveits 33040 Buinea-Bissau 722 Austria 32276 Etioopia 756 Enamus kõrge SKT-ga riike paikneb Euroopas, enamus madala SKT-ga riike paikneb Aafrikas. Eesti keskmine SKT on 14555$, s.t, et iga Eesti kodanik saab päevas kulutada 498,5 EEK. Eesti on maaimas 41. kohal. Soome SKT 29951$, Venemaa 9902$, Läti 11653$, Leedu 13107$. Maailma keskmine SKT inimese kohta on 10330$. RIKKAD JA VAESED RIIGID Maailmas eristatakse 2 riikide rühma 1) KÕRGELT ARENENUD RIIGID ehk Põhja riigid kõrge elujärjega, moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviigi ja majandusega, SKT üle 10 000$. N: kõik Euroopa
Esiaeg- kujunes inimene, algas ca 2milj a tagasi. Ajalooline aeg- algas kirja tekkega ca 3300 eKr (sumerid leiutasid kirja) jaguneb: vanaaeg (lääne rooma riigi lagunemine 476), keskaeg (ameerika avastamine 15,16saj), Uusaeg (I1. Maailmasõda). Muistis- inimetegevuse jäänus, inimeste poolt valmistatud aineline objekt Antropogenees- inimese põlvemine Etnoloogia- loodusrahvaste tavasid uuriv teadus Paleantropoloogia- arheloogide poolt leitud kontide rekustreermisega tegelev teadus Homoniidid-inimlased Austrolopitukus(lõunaahvlane)- vahelüli ahvi ja kaasaja inimese vahel (käisid püsti, 5 miloj a tagasi, levisid ainult aafrikas); homo habilis- osav inimene- tegi tööristu, kuulus inimeste perekonda, tegele korilusega, ainult aafrikas; homo erectus- sirge püstine inimene- u 2milj a tagasi, tegeles koriluse ja küttimisega, leidub ka euroopas, kandis juba rõivaid, kasutas ka elamuid ja tuld; homo sapiens- päris inimene- jagunes kahkes alali...
Maailma toiduprobleemid Toidupuudus Ületootmine Ja teisi maailma toiduprobleeme Mari-Anne Valdek XI ÕB PTG Kiire rahvakasv põhjustab maapuudust põhjustab halvemaid loodusolusid põhjustab halvemat toidukvaliteeti Toidupuudus põhjustatud kiire rahvakasvu poolt arengumaades on toit vähe kättesaadav/kallis pidev eksport, vähem toitu Toidupuudus Aafrikas ~20 riigis Lõuna- ja Ida- Aasias Ladina-Ameerikas Kariibimere piirkondades osades Venemaa piirkondades Toidupuuduse põhjused Aafrikas on pikad põuaperioodid inimesed koonduvad viljakatele aladele, kurnates loodust halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Toidupuuduse tagajärjed pärsib arengut suureneb vastuvõtt haigustele inimarv väheneb
newint.org/features/2005/05/01/earth/ http://www.teara.govt.nz/en/southland-region/8/2 Põllumajandusliku tootmise vormid Alepõld Lõuna-Ameerikas Lihaveiste farm USA-s Brasiilias 5 6 .7 Riisipõllud Kagu-Aasias . 8 Karjused veisekarjaga Aafrikas Sahelis . . http://www.natureproducts.net/Agriculture/shifting_cultivation.html http://pcgladiator.blogspot.com/2009/01/feedlots-of-usa.html http://www.trekearth.com/gallery/Asia/Cambodia/West/Siem_Reab/photo31663.htm Põllumajandusliku tootmise vormid Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeli · Rändkarjandus · Riisikasvatus Kagu-
Elas u 2,5-1,6 mln a tagasi Ida-ja Lõuna-Aafrikas. Mehed 1,3m ja 37 kilo, naised 1,2m ja 32 kilo. Suur aju, kolju sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väikesed hambad. Oskasid valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirveid). Üleminek lihatoidule andis ajule rohkem energiat, tööriista valmistamine vajas energiat. 3. Püstine inimene Homo erectus väljasurnud inimliik, mis eksisteeris u 1,9 mln- 300 000 a tagasi. Tekkinud Aafrikas, asustas ka mitmeid paiku Aasias ja Euroopas; valmistas kivist puukirveid. Varem nimetati ahvinimesteks. Mehed olid u 1,8m ja naised 1,55m. Elasid koobastes. Jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha, keha on robustne ja lihaseline võrreldes tänapäeva inimesega. Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina. Ruumiline nägemine, lihatoidulised, karvkate vähenenud, hea termoregulatsioon, suur kopsumaht. Sihvakas,
Toidupuudus maailmas Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus - õigete toitainete ehk normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Neist 798 miljonit kannatab kroonilise alatoitumise all saadav päevane kalorite vähesus ei luba neil elada aktiivset ja tervislikku elu. Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest. Iga viies inimene kannatab alatoitluse all Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma. Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, So...
Teraviljad Kõige olulisem haru. Pool maakera on põllumaa all. Saab toota kütuseid. Nisu: Edela-Aasia, 3-32ºC , 250-1750mm, USA, Hiina, India. Riis: valge riis Aasias, must ehk keelatud riis Aasias, must riis Aafrikas Hiina, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam. 1-1,8m, jahu, viin, vein, sandaalid Mais: üheaastane teravili, pärilt Ameerikast, 7000 a tagasi, 8 alamliiki, valgusnõudlik, 25- 30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära. Oder on kõige suurema avaraaliga. Mais jõudis Eestisse omal ajal. Aaliste kasvatas oma põllulapikesel maisi. Kiudkultuurid
Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal Intensiivne: Veisekasvatus USA-s;Köögiviljakasvatus Nigeerias Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalu...
Savann 8.Klass Aivo Akkus & Rauno Solovjov Savann Savanni tunnused Asend & Kliima Taimestik Mullastik Loomastik Inimtegevus & Keskkonnaprobleemid Savanni tunnused Väga suured tasandikud Kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud Aafrikas on savannide levikuala kõige suurem Asend & kliima Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub
See dokumentaalfilm oli põhiliselt suunatud nii noortele kui ka vanema põlvkonna esindajatele. Kuna tegemist oli minu esimese filmiga, mis rääkis muusikust Sixto Rodriguezest, siis jättis see mulle väga hea mulje ja kindlasti võib seda pidada ka kõige meeldejäävamaks kinokülastuseks võrreldes varasema kinokogemusega. Fenomenaalne ja uskumatu lugu geniaalsest muusikust Sixto Rodriguezest räägib sellest kuidas tal õnnestus saada lauldes tuntuks Aafrikas, kuid kahjuks ei saavutanud ta nii suurt populaarsust mujal maailmas. Sellest hoolimata on see uskumatu ning tõelise unelma tõelisuseks saamine, mis juhtub vaid kord miljoni aasta jooksul. Kogu filmi vältel oli tunda pinget ja vaid tõelisele fännile omast kirge ning see kõik annab kogu teosele eheduse, mida ei oleks lihtsalt kokku monteeritud linateosel. Sellel filmil on mitu tegevusliini, mis lõpuks kogunevad kokku väga emotsionaalseks üllatuseffekti pakkuvaks lõpplahenduseks.
maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi inimeste toiduna võiks teravilja efektiivsemalt kasutada. Alatoitluse all kannatab u pool maakera elanikest (suurim on probleem Aafrikas, Andide piirkonnas, Lõuna-Aasias). Igal aastal sureb u 40 mln inimest nälja või alatoitluse (haiguste) tõttu. 2) Geograafiline asend, kliima (temperatuur, vegetatsiooniperiood), mullastik, pinna keemiline koostis, reljeef (traktoreid, kombaine jms tehnikat ei saa mägistes oludes kasutada) ning agroklimaatilised näitajad (isel. kui palju saavad taimed päikesekiirgust, soojust ja niiskust).
Pilk tagasi, mis saab edasi? Kolmandiku maailma inimkonnast moodustavad 3 maailma riigi elanikkond. Nendest kuuleme me tänapäeval vägagi palju, annetused, heategevus- kes pole Aafrika suurtest probleemidest kuulnud. Küsimus on ainult selles - kas on põhjusi seda teha? Hetkel on 3 maailma riikides, eriti Aafrikas, palju probleeme. põhiliseks on haridus, sellega seonduvad ka tihedalt teisedki- suguhaigused nagu HIV ja AIDS ning iive on seal vägagi kõrge elkõige sellepärast, te neil on vaja tööjõudu. Vanemad tahavad perre nii palju lapsi kui võimalik, et nende peal raha teenida, enda laste heaolu pärast ei muretse nad absoluutselt. Kuna neil pole piisavalt haridust ei tea nad, et vihmametsade maharaiumine põhjustab globaalset soojenemist ning
Aafrika majanduse kasvamist näitavad näiteks : kontinendi sisemajanduse kogutoodangu kasv tugevalt üle keskmise; muud positiivsed majandusindikaatorid nagu näiteks ettevõtete asutamise areng; kontinendil on tekkimas keskklass. Keskklassi tekkimisega on kasvanud tarbeesemete soetamine (televiisor). Samuti õitseb ka filmitööstus ja areneb mobiilside (2007. Aastal oli aafriklastel 264,5 miljonit mobiiltelefoni -4 a varem ainult 51,4 miljonit) Keskklassi tekkimisega Aafrikas kaasnevad ka negatiivsed mõjud. On tehtud kindlaks, et mandri riikides on suurenenud diabeedihaigete arv (üle 30%). Põhjuseks leitakse linnastumise, vähese liikumise ja rasvumise mõju (iseloomulikud pigem rohkem arenenud riigile). Arvan, et Aafrika keskklassi kasvava tarbimise mõju riigi majandusele võib avalduda näiteks koostöös teiste riikidega, mis on hea riigi arenguks, samamoodi saavad riigid niiviisi üksteisele kasuks olla, mis toob omakorda kasu maailmale
......................9 Kasutatud materjalid....................................................................................................10 2 1 Botaaniline lühiiseloomustus Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntakse umbes 40 liiki. Kohvipuud kasvavad troopikas, looduslikult eriti Aafrikas. Lehed on jagunematud. Valged või kreemjad jasmiinilõhnalised õied asetsevad ebasarikaina. Punases, kollases või mustas luuviljalises viljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba, mis botaanilises mõttes oad ei ole. Nende värv ulatub kollakashallist sinakasroheliseni. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse. Kohvipuu vili on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipõõsas toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvimarju, millest
- kasutatkse vähe tööjõudu - kasvatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilju - palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale -Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina - madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta - kogu toodang müügiks - Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades istandus aiandid, köögiviljakasvatus - kapitalimahukas (masinad, väetised) - kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, - töömahukas aastaringselt väetised, seemned jm.)
- töö peamiselt masinatega - väike saagikus ha kohta, kuid suur inimese kohta - kogu saak läheb müügiks - kasvatakse nisu, maisi ja ka teisi teravilju -Põhja- Ameerika kesosa, Austraalia, Venemaa, Ukraina jt istandus - kapitalimahukas (masinad, väetised) - töömahukas aastaringselt - kasutatakse palju palgatööjõudu - keskmine saagikus ha kohta, madal inimese kohta - kogu toodang läheb müügiks - Ladina-Ameerikas, Kagu-Aasias, Aafrikas, Vahemeremaades aiandid, köögiviljakasvatus - kapitalimahukas (kasvuhooned, küte, kunstvalgustus, väetised, seemned jm.) - kasutatakse palju tööjõudu - kõrge saagikus ha ja inimese kohta - linnalähedane põllumajandus 1.5. Taimekasvatuse harud: · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus (tehnilised kultuurid) · Istanduskultuurid 1.6
3 KAELKIRJAKLASED Kaelkirjaklased tekkisid varamiotseenis hirvelaadetest sõralistest ja saavutasid õitsengu hilismiotseenis, eriti aga pliotseenis (s.o. Umbes 10 miljonit aastat tagasi). Fossiilised perekonnad asutasid Euroopat, aasiat ja Aafriakt. Paljusid iseloomustas hiiglaslik kasv ja tugev kehaehitus. Pleistotseenis suri enam kaelkirjakllasi välja; meie ajani on säilinud vaid 2 perekonda Aafrikas, kumbki ühe liigiga.(Raamat „Loomade elu, imetajad 7“ Tallinn „Valgus“ 1987 lk.356-359) KAELKIRJAKU ELUPAIK Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom, kes elab savannides.Kaelkirjak on levinud Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, asustab puude ja põõsaste, eriti akaatsiatega kaetud savanne. Põhja-Aafrikas elanud alamliigid on ammu välja surnud.Pärismaalased peavad teda pühaks ja puutumatuks loomaks.(http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak ) KAELKIRJAKU KEHAEHITUS
Lõuna-Aafrikas ja Ameerikas ning Havai saarestikus. 5 Kakao on söögitaim, on puuvili sest ta kasvab puu otsas, näeb välja ovaalse kujuga ja pruuni värvi. Kasvamiseks vajab valgust, soojust ja niiskust. Kakaost tehakse kuuma jooki, kasutatakse sokolaadis, kompvekkides, küpsistes, kosmeetikas ja raviküünalde valmistamisel. Kasvatatakse troopilistel aladel. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas. Jamss on puuvili ja ka söögitaim, on üheidu lehelised ja iga taime all on üks suur mugul, lehed on südajad. Kasvamiseks vajab ta rohkesti niiskust, soojust, talle sobib kliima kus sajab palju ja kus kuivaperiood kestab 2-5 kuud. Jammsist saab teha jahu, tärklist, kuid peamiselt kasutatakse toiduks kas keedetult, praetult või toorelt. Teda kasutatakse ka farmitööstuses. Teda kasvatatakse peamiselt Indo-Hiinas, Lääne-Aafrikas ja Ida-Hiinas.
President: Mwai Kibaki Peaminister:Raila Odinga Iseseisvus:12. detsember 1963 Rahaühik:silling (KES) Ajavööd: maailmaaeg +3 3 Kenya lipp Geograafia ja kliima 580,367 km2 on Kenya pindala ning see teeb temast 47nda maailma suurima riigi. Riik asub laius kraadidel 5°N ja 5°S ning pikkus kraadidel 34° ja 42°E. India ookeani rannikul madalad tasandikud tõusevad keskmägismaaks. Kenya mäestik hõlmab ühte edukamaid põlliumajandustootmis piirkondi Aafrikas. Mäestikul on Kenya kõrgeim koht ning Aafrikas teisel kohal olev koht, selleks on Mount Kenya, mis ulatub 5,199m kõrgusele. Kenya kliima varieerub troopilisest rannikust kuni paraja sisemaani ning kuivade põhja ja kirde osadeni riigis. Kenyas on väga palju päikest ning seetõttu saab suve riideid kanda aastaringselt. Tavaliselt on jahe öösiti ja vara hommikul sisemaal
probleem maailmas näiteks Aafrika on üks selliseid riike kus nälg on kahjuks väga tavaline nähtus. Selleparandamiseks on ka paljud riigid ulatanud abikäe ,et vähendada nälga ja saadetakse toitu ja muid abivajalike asju näiteks arstitarbeid. Kuna seal piirkonnas on näljahäda suur ja haridus tase madal,jääb ka kesiseks arstiabi on sealne suremus kõrge . Peale nälja on suremise põhjus HIV. Kolmandik Hivi nakatanud elavad Lõuna-Aafrikas ,see probleem pole ainult Aafrikas vaid ka mojal maailmas ,millele on pööratud aina rohkem tähelepanu kuna hiv positiivsete arva aina kasvab . Rahvastiku probleemideks on ka loodusõnnetused ja maavärinad mis võtavad igalaastal paljudelt inimestelt ülemaailma kodud . Üks aktuaalsemaid probleeme on Haiti. Kus maavärin tekitas katastroofilisi tagajärgi võttes sadatetelt tuhandetelt inimestelt ära kodud ja ka hukkunuid oli kohutavalt palju . See ehmatas kogu maailma .
ülesanneteks aidata vanemaid ja teha maatööd. Arenenud maades ei tehta lapsi selleks, et neid tööle rakendada. Miks arengumaades on praeguseni kõrge sündimus? Nimetasin juba eelmises punktiski, et seal ei peeta lugu haridusest, elu on odav ja lapsi on vaja tööjõuks. Lapsed on pere rikkuse märk. Kuidas erineb sündimus ja suremus eri maailmajagudes ja riikides? Sündimus: kõige rohkem sünnib lapsi Aafrikas, üpris palju ka Aasias ja Lõuna-Ameerikas, kõige vähem aga Venemaal ja Euroopas. Suremus: kõige rohkem sureb inimesi Venemaal, Ida-Euroopas ja Aafrikas, kõige vähem aga Aafrika põhjaosas. Keskmiselt sureb inimesi Ameerika mandritel ja Euroopas. Millistes riikides on väga suur AIDS-i haigete hulk? Aafrika Ida- ja Lääneosas. Eestis on suurim AIDS-i haigete hulk Euroopas.
kaua kui seal on olnud inimasustus. ● Jutud kohvi kohta jõudsid Euroopasse 17. sajandil. Esimesena hakkasid kohviga kauplema Veneetsia kaupmehed. Nad hakkasid laevadega toorkohvi Mocha sadamast Euroopasse toimetama. Itaaliast levis kohv mujale Euroopasse: kõigepealt Marseilles’isse, Amsterdami ja Londonisse. Araabia kohvipuu ● Coffea arabica on kõige laiemalt kultiveeritav liik ● Kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Ida- Aafrikas ja kõige rohkem Indias, kus toodetakse 75% kogu maailma kohvist ● Kasvab 6-10 meetri kõrguse põõsakujulise puuna ● lehed on igihaljad, lainelised, 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Ühes õiekimbus on 4-18 valget jasmiinilõhnalist õit. Tema punased luuviljad meenutavad kirssi. Kongo kohvipuu e Coffea canephora ● Kasvab looduslikult Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsades, aga kasvatatakse peamiselt Aafrikas, Indoneesias, eriti Jaaval.
maailmas ja majanduses on mitmeid tõsiseid struktuurilisi probleeme. On tehtud palju jõupingutsi, reform alatas 1991, kuid see reform jäi tagasihoidlikuks. Põllumajanduse tootlikus on madal ja sagedased põuad kimbutavad riiki. Efektiivus pooltikas kajastab 10% aastast majanduskasvu. Linna- ja maapiirkondade vaesus on väga suur probleem riigis. 5 Etioopias on "veetorn" Ida-Aafrikas, sest seal on palju koskesi. See on ka suurimaid veevarude kohti Aafrikas, kuid vähesed niisutussüsteemid on olemas, et seda kastuada. Ainult 1% kasutatakse elektritootmiseks ja 1,5% niisutamiseks. Etioopia võiks ola väga hea tootja, kui tema põllumajandus oleks paremini organiseeritud. Telekommunikatsooniteenuste ostuamine on jäetud riikliku monopoly kätte. Selle otsuse tegi valutsis, et see jääks riigiomandiks sellisel olulisel valdkonnas. Nad tahavavad, et telekommmunikatsooni infastruktuur laieneksid ka maaellu Etioppias
punktis, mis oli 88 miljonit inimest ja siis hakkas see vähenema kuni 73.9 aastal 2003. See tõusis 2006 aastaks 75.2 mln inimeseni aastas ja hakkas siis langema stabiilselt. 2050 aastaks arvatakse et inimeste aastane keskmine kasv on langenud kuni 41 miljonile, siis arvatakse olevat maailmas umbes 9.2 miljardit inimest. Erinevates maades on inimeste. Igal pool maailmas on kasvutempo aeglustunud viimastel aastatel, kuid see jääb siiski üle 2 % Lähis-Idas, Aafrikas, Lõuna Aasias, Kagu-Aasias ja Ladina-Ameerikas. Osades maades ka rahvast väheneb, eriti ida- euroopas (põhiliselt vähese sündimuse ja väljarände pärast) Lõuna Aafrikas aeglustub inimeste arvu suurenemine HIV seotud surmadega. Osades Lääne Euroopa maades väheneb inimeste hulk. Jaapanis hakkas inimeste hulk vähenema aastast 2005. Rahvaarv kasvab rohkem arengumaades ja seisab muutumata arenenud maades. Kuidas inimeste rohkus mõjutab loodust? Inimesed kahjustavad loodust erinevat
kemotaksonoomilised uuringud. Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar. Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril. Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks mitmetele imetaja- ja linnuliikidele. Tolmendatakse peamiselt lindude poolt.
Nendele riikidele oli kõik lubatud, nad jagasid enda vahel terve maailma ära. Imperialismiga käib kaasas sekkumine teiste riikide asjadesse. 20.sajandi alguses tekis Uusimperialism. Impeeriumid tekkisid siis, kui Kolumbus avastas Ameerika. Imperialistlik poliitika seoti erinevate õpetustega. Nt. Darvinismiga. Seetõttu arenes välja uusimperialism. ,,Euroopa rahvad on targemad" seega peavadki nad Aafrikat valitsema. Sellega õigustati poliitikat. Aafrikas nö. tsiviliseerimata rahvas ning eurooplased peavadki neid valitsema. Uusimperialismiga tekkis tehnikaline evolutsioon. Tänu uuendustele ja tehnoloogiale saabki imperialismi juurutada. Rahvusvahelised suhted: Ettevalmistumine sõjaks algas juba 19.sajandi lõpul. Peamiselt valmistus Saksamaa. Selleks hakati tegema sõprus-ja mittekallaletungilepinguid. Neid lepinguid oli vaja, et sõjaks liitlasi saada ning et ennustada, kes kelle vastu pöördub. Riigid panid väga palju raha sõjalise
Käopoeg koorub harilikult teistest varem, 12. päeval. Areng Koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem Kasvab väga kiiresti. Väljaviskamisrefleks: Harilikult vabaneb kasuõdedest ja -vendadest 3. või 4. päeval. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub kolmenädalaselt. Levik ja ränne Väga laia levikuga: Euroopas ja Aasias, ka polaarjoone taga, Aafrikas. Eestis kõikjal sage. Rändlind. Talvitab troopilises ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias, Araabia poolsaarel. Saabuvad alles maikuus. Äraränne algab vara - juuli keskel. Elupaik ja -viis Elupaik mitmekesine, seotud pesaperemeeste levikuga. Metsad, metsastepid, veekogude kaldatihnikud, pargid, aiad, asulate servaalad, mäestikud. Teekonda talvituspaigast alustavad suure parvena, aga kohale jõuavad üksikult. Kukkuma hakkab 2..
Maailma rahvastik Geograafia 10 klass Ele-Marika Sooväli Tallinna Kuristiku Gümnaasium MAAILMA RAHVASTIK Demograafilise ülemineku etapid Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine · Sündimus väga kõrge-30-40 · Suremus väga kõrge-30-40 · Rahvaarvu kasv e. iive-peaaegu puudub,nullilähedane · Rahvastiku vanuseline koosseis-lapsi palju, vanureid vähe,eluiga lühike · Tänapäeval-Aafrikas(Mali) Demograafiline plahvatus · Sündimus-väga kõrge-30-40 · Suremus-hakkab järk järgult langema,jõudes15 · Rahvaarvu kasv e. iive-kasvab kuni 25-30 · Rahvastiku vanuseline koosseis-palju lapsi ,vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab · Tänapäeval-Aasias,Aafrikas Rahvastiku vananemine · Sündimus-hakkab järk-järgult langema · Suremus-langeb · Rahvaarvu kasv e.iive-hakkab järkjärgult langema · Rahvastiku vanuseline koo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
