oma rahva seas, selle eest pühitseti ta pühakuks. 1030 lõi tagasi saklaste rünnaku. 1001kuningas-komitaatideks-ispan=komitaadiülem-ristiusuvõttisvastu-pühakuk s Lajos I Suur (1342-1382)Ta oli Anjou dünastiast(valitsesid Napolit), seetõttu oli tal ka Napoli trooni pärimise õigus. Pidas ulatuslikke vallutussõdu Balkani poolsaarel ja Itaalias. 1342-1381 (vaheaegadega) sõjad Veneetsiaga,vallutas Aadria mere idaranniku. 1345-1352 sõda Napoliga (nõudis trooni). 1362 vallutas Põhja-Bulgaaria. Teiste vallutus sõdadega Balkanil sai Lajos Bosnia, Serbia, Valahhia, Moldova ja Bulgaaria oma vasallideks. 1370 päris Poola trooni. 1372 ja 1377 sõdis Leeduga. Rajas Ungari suurriigi, laiendas Ungari hegemoonia üle suurema osa Ida-Euroopa. Anjoudünastia-Veneetsiasõjad-Napolitrooninõue-suurrriik-hegemoonia Ungari võitlused türklastega (14. 15. sajand) 14
jüngritel oma majas koos käia. Hiljem läks Markus oma nõbu Barnabase seltsis Paulusega kaasa tema esimesele misjonireisile Küprosele. Ta hülgas Pauluse poolel teel, mistõttu Paulus keeldus teda uuele reisile kaasa võtmast. Hiljem sai Markusest Püha Peetruse jünger. Peetrus nimetas teda "mu poeg Markus". Pärimuse järgi oli Peetrus see, kes rääkis Markusele suurema osa Jeesuse eluloost. Väidetavalt oli Markus Aleksandria esimene piiskop. Kord, kui Markus Aadria mere kallastel jutlustas, jäi tema laev suure tormi kätte ja kandus laguunidesse. Seal ilmutas end ingel ja kuulutas: "Siia kerkib sinu auks kord suur linn." (Jutt on Veneetsiast.) Nero valitsemisajal olevat Markus otse altari ees kinni võetud, teda köie otsas lohistatud ja lõpuks surnuks pekstud. Pärast Markuse märtrisurma puhkes äikesetorm. Paganausulised põgenesid. Kohalikel kristlastel õnnestus tema surnukeha maha matta. Mitu sajandit hiljem, aastal 828
14 juunil 1807 said vene väed Friedlandi lahingus Napoleonilt lüüa. Napoleon soovis aga Venemaaga rahu, et naasta Saksamaa ja Itaalia probleemidega tegelema. See võimaldas Venemaal saavutada soodsa rahu ja liidu. Juunis 1807 algasid personaalsed läbirääkimised Napoleoni ja Aleksander I vahel – alul Neemeni jõel, seejärel Tilsitis. 7 - 9 juulil allkirjastati Tilsiti lepingud, mis sisaldasid nii rahu kui liidulepingut. Venemaa loovutas Napoleonile alasid Aadria merel, sai aga osa varem Preisile kuulunud Poolast. Venemaa liitus ka kontinentaalblokaadiga ning lubas püüda veenda Inglismaad rahu sõlmima, kui see aga ebaõnnestub, lubas Vene alustada sõda Inglismaa vastu. Napoleoni impeerium Pärast võitu Austria, Preisimaa ja Venemaa üle oli Napoleon om hiilguse tipul. Ta oli alistanud või oma liitlasteks teinud praktiliselt kogu mandri-Euroopa ning ainsa riigina osutas talle vastuseisu veel vaid Inglismaa.
liitriik, mille kõik liikmepolised olid vormiliselt võrdõiguslikud. Liitu kuulusid maakonna kõik suuremad linnad. Võim polistes sugukondliku arist. käes. Selle punkti all võib I.A. heaks arvata küsida midagi Peloponnesose sõja kohta, sest mujal ta seda teha ei saa. Toon ära kõige tähtsama, sõjakäiku ei hakka lahti kerima. Peloponnesose sõda (431-404) oli võitlus Sparta ja Ateena vahel hegemoonia pärast Mandri- Kreekas, samuti mõjusfääride laiendamise eest Aadria ja Joonia merel. Ateenlastel tugev sõjalaevastik, spartalastel aga maavägi. 1. periood Archidamose sõda - ateenlaste liitlane Plataia langeb, Ateenas puhkeb nõrgestav katk, Ateenas kaks juhti Kleon ja Nikias, 1. nõuab sõja jätkamist, nii ka läheb; kuna sõda kummalegi poolele ülekaalu ei anna, otsustatakse teha vaherahu Nikiase rahu. Sparta liitlased pole sellega rahul, taas sõda. Ateenlaste ees
3.11. Tina Tina (Stannum) – Sn van. inglistina lihtainena hõbevalge läikiv metall tuntud muinasajast (ka lihtainena) üle 6000 a. tagasi pronksiaja metall: “klassikalise” pronksi komponent esimeste metall-tööriistade koostisosa ajaloos vanas Egiptuses toodi tina pronksi valmistamiseks Pärsiast - tuntud ka iidses Indias lad. stannum tuleneb sanskr. stha - st: “kõva” pronks – ajalooliselt vanim tehismetall (Cu + Sn) sarnane nimetus paljudes euroopa keeltes väikese Aadria mere sadamalinna (it.) nime - Brindizi - järgi inglistina – päritolumaa järgi (Inglismaal olid suured maagilademed; põhi-eksportija Eur-s) praegu suurimad maardlad – Malaisia, Indoneesia, Tai, Boliivia, Austraalia jt. praegu Sn aastatoodang – ca 200 tuhat tonni Suurim eheda Sn tarbimine – “valgeplekk”, tinatatud raudplekk (konservikarbid, alates 1809.a) Õhus ja vees on tina püsiv, kompaktse metallina inimesele ohutu
1974. a. sõlmitud Läänemere Konventsioon keelab dumpingu. Viimastel aastatel on mere puhtusele suurimaks ohuks muutunud ulatuslikud vetikamassid, vetikate "õitsemised". Näit. 1988. a. suvel levis 10 m paksune ja 10 km laiune mürgine vetikalaam Kattegani ja Shagerakki randadele. See saastas üle 200 km rannikut, hukkus miljoneid kalu. 1988. ja 1989. a. koormasid massiivsed vetikalaamad Aadria mere põhjaosa. Põhjuseks reovee väävli-, lämmastiku- ja fosforiühendid. Reostuse tagajärjeks võib olla hapnikuta, surnud piirkondade tekkimine süvikutes. Nii on Läänemere süvikuis umbes 100 000 km2 hapnikuvaba, praktiliselt surnud merepõhja. Reoained kogunevad mereandidesse. Tuntuim juhtum on Minamata lahe õnnetus Jaapanis, kui kohaliku tehase elavhõbedareostus põhjustas enam kui 400 inimese surma ja paari tuhande inimese
Aastaid 1291-1308 nimetavad ajaloolased interregnumiks, kuna kuningavõim sisuliselt puudus. 1301. aastal suri Árpádite dünastia meesliin välja, pärast seda valitses aastatel 1308-1382 Ungarit Anjou dünastia. Teise Anjou dünastia kuninga Lajos Suure valitsemisaeg on mainimist väärt eelkõige tema vallutusliku poliitika tõttu, territoriaalselt oli Ungari riik tol ajal suurim, tema randu uhtusid kolme mere - Balti, Aadria ja Musta mere veed. Kultuurielu areng ning esimese Ungari ülikooli rajamine (Pécs, 1372) annab samuti tunnistust sellest, et Lääne-Euroopa madalseisu ajal Ungari õilmitses. 15. sajandi alguses ohustasid Ungari piire türklased. Nende pealetungi Euroopasse peatas esialgu legendaarne väejuht János Hunyadi. Tema juhtimisel saavutati aastal 1453 Nándorfehérvári (Belgradi) lahingus oluline võit sultan Muhamed II vägede üle
b. Tsehhi Praha, raekoda, püha Vituse katedraal, Karli sild, Karlovy Vary c. Slovakkia Tatra RP, Sipsi loss d. Rumeenia Bran'i loss, Bukoviina klooster, Doonau delta e. Ungari Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f. Bulgaaria Ivanovo kirikud ja kloostrid, Madara ratsanik, Riia klooster g. Sloveenia Triglavi RP, karstikoopad h. Horvaatia Dubrovniki vanalinn, Marco Polo sünnimaja, Dakovo katedraal, Aadria mere rannik (Dalmaatsia) 5. IdaEuroopa a. Läti Riia vanalinn, Jurmala, Sigulda b. Leedu Palanga, Merevaigumuuseum, Kura säär, Klaipeda, Ristimägi, Vilniuse vanalinn c. Ukraina Struve meridiaanikaar, Kiievi Sofia katedraal, Lvivi vanalinn d. Venemaa Moskva (Kreml, Punane väljak), St. Peterburg (Vassili saar, Senati väljak, Peeter Pauli kindlus, Neva jõgi, Ermitaaz, Talvepalee) 35