Lühiülevaade Montenegrost Montenegro ehk Tsernogooria nimetus tuleneb itaalia keelest must mägi Aadria mere ranniku mägedel kasvanud männimetsade järgi. Maa kohta on kasutatud nime Zeta, mis tuleb Zeta jõe nimest ja on etümoloogiliselt seotud viljalõikust tähendava slaavi sõnaga. Montenegro asub Lõuna Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.Naaberriigid on läänest ja põhjast Bosnia ja Hertsegoviina, põhjast ja kirdest Serbia, idast Kosovo, kagust ja lõunast Albaania. Edelapiiriks on Aadria mere rannik. Merepiiri pikkus on 293,5 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km.
Itaalia Looduskeskkond Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.Vihmad algavad enamas...
kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm 4) Pruunmullad. Pruun mulla profiilis valitseb enam-vähem ühtlaselt pruun värv. Huumust on mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad.
asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri mõjupiirkonda. SOOMEUGRILASTEST jõudsid ungarlased IX saj. oma praaegusele asustusalale ning sattusid varakult lääne-Euroopa kultuurisfääri. 2) TEATRI KUJUNEMINE KESKAJAL Antiikseid tragöödiaid ja komöödiaid keskajal ei tuntud. Ainult zonglöörid säilitasid vanarooma rändnäitlejate kunsti elemente, kuid nende etendustel oli
Pilt 1 Horvaatia lipp Pilt 2 Horvaatia vapp 3 Riigi geograafiline asukoht Horvaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Tema naaberriigid on: Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Jugoslaavia ja Ungari. Põhjast piirneb Horvaatia Sloveenia ja Ungariga . Idapiiri Serbiaga moodustab osaliselt Doonau jõgi . Suurimad veekogud riigi ümbruses on Venezia laht ja Aadria meri. Ookeanile Horvaatiast väljapääsu pole, hea väljapääs on aga Vahemerele. 4 Riigi pinnamood Pealinnast Zagrebist põhjas asuv Zagorje piirkond on mägine maa. Drava, Doonau ja Sava jõega piiratud Pannoonia tasandik idas on seevastu viljakas põllumajanduspiirkond. Horvaatiat läbib ka Dinaari mäestik . Horvaatia kõrgeim tipp on Troglav, mis on 1913 m kõrge . Horvaatia mägist ja väheviljakat lääneosa nimetatakse Dalmaatsiaks .
valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. · Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. · Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. 4) Ajalooline kujunemine: · Itaalia ajalugu ulatub tagasi etruskide aega, mis oli täis sõdasid ja lõhenemisi · Roomast sai vabariik 510 eKr, Itaalia poolsaar ühendati roomlaste võimu alla · 11.-13. sajandil arenes ja kindlustus Kirikuriik keskusega Roomas
kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. LOODUS Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago
Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund. Calabrias on talviti piisavalt lund. Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. 2. Kliima üldiseoomustus: keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond.
Sloveenia rahvastik 1. a) Sloveenias elab 2,005,692 inimest. b) Sloveenia on rahvaarvu poolest 145 kohal maailmas, mis tähendab, et ta on keskmise inimasutusega riik. c) 1) Makedoonias 2,066,718 2)Botswanas 1,990,876 3)Namiibias 2,108,665 2. a) Sloveenia rahvastiku keskmine tihedus on 97.28 in/km2. b)Tihedaim on asutus jõeorgused. Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul. Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritud kui külad või muud alad. Linnades on kergem tööd leida ning arstiiabi on lähedal. Hõredamini asustatud on mägised või künklikud alad. Mägisel alal on muld erosiooniga ohustatud või viljatu, seal on raske maad harida. 3. Nii nagu teisteski üleminekuriikides kaasnes ka Sloveenias iseseisvumise ja majanduskorra muutumisega sündimuse märgatav vähenemine (1990. a
Itaalia Merilin Vallimäe 031MT Itaalia üldandmed Riigihümn: Fratelli d'Italia Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel(ed): Itaalia Rahvaarv: 60 200 100 (2010) Rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik Itaalia üldandmed President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus : 17. märts 1861 Rahaühik: Euro (EUR) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Usund: Katoliiklus Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze Itaalia riigi lipp ja vapp . Itaalia riigi Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa n...
Pealinn Belgrad Riigikeel serbi Rahvastiku tihedus 104,1 km2 President Svetozar Marovic Parlamendi esimees Zoran Sami Iseseisvus 1877 .aastal Rahaühik Dinaar(CSD),euro(EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn ,,Hy Sloveni" Üladomeen .yu Maakond 381 III Geograafiline asend Serbia ja Montenegro asub Kagu- Euroopas,piirnedes läänes Aadria mere ja Bosnia ja Hertsogoviinaga,lõunas Albaania ja Makedooniaga,idas Bulgaaria ja Rumeenia-ga ning põhjas Ungari ja Horvaatiaga.Maismaa riigipiirid on 2246 km pikad,millest 287 km on piir Albaaniaga,527 km Bosnia ja Hertsogoviinaga,318 km Bulgaariaga,241 km Horvaatia põhjaosaga,25 km Horvaatia lõunaosaga,151 km Ungariga,221 km Makedooniaga,476 km Rumeeniaga.Veepiiri pikus on 199 km pikk. 3
pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. 5
põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja PõhjaReini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Jõed Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Järved Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore. Kliima Sveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Kogu aasta vältel puhuvad Sveitsis tugevad tuuled. Talvel on sageli udu.
Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes. Sloveenia kliima on väga muutlik. Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Viimasel ajal on üle kogu riigi tunda nende kolme erineva kliimatüübi vastastikmõju. See põhjustab ka globaalset kliimamuutust kogu riigis. Sloveenia temperatuuril on ööpäeva ja ka aasta vältel üsna suur amplituud. Suurimad temperatuuri erinevused on Kirde-Sloveenias, kus mandrilise kliima mõju on suurim. Temperatuuri amplituudile avaldab mõju ka meri. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 4 kraadi ja sisemaal 0 kraadi. Juuli kesmine temperatuur on 22-24 kraadi. Suured erinevused esinevad mitte ainult temperatuurides, vaid ka sademete hulgas. On olemas alasid, kus aastane sademetehulk ületab 3500 mm, mis ületab suhteliselt väheniiske riigi kirdeosa sademete hulka 4 korda. Aa...
Nt ainuüksi Tortelliinide retsepte on üle 110 erineva. Tortellini pärineb Bologna linnast.Itaalias leidub erinevaid pasta vorme u 300. Üldiselt jaotatakse pasta kolme suuremasse gruppi: pasta corta, pasta lunga ja pasta ripiena. Pastat on juba valmistatud u 3000 aastat.Itaaliast on 21. sajandiks saanud kogu läänemaailma armastatuim ja hinnatuim söögi- ja veinimaa. Kõige "kuumemaks" regiooniks on muutunud pärast Frances Mayesi'i autobiograafiliste raamatute ilmumist Aadria mere ääres, Itaalia saapa põlvekohal paiknev Toskaana (skeemil heledana) , kuhu korraldatavad spetsiaalsed söögituurid on alati kaugele ette välja müüdud.Vaimustavat sööki ja Veini leidub muidugi mitte ainult Toskaanast, vaid kõikjalt Itaaliast. Itaallased jumaldavad head toitu ning veedavad söögilaua taga üsna märkimisväärse osa oma elust. Juba pealelõunal hakatakse töökohas rääkima sellest, kuhu õhtul sööma minnakse ja millist rooga tellitakse. Kuigi päeva keskel,
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut ITAALIA Referaat Tallinn 2009 Sisukord Itaalia ..........................................................................................................................................3 Loodus.....................................................................................................................................4 Kliima..................................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Riigikord............................................................................................................................. 5 Haldusjaotus.........................................................................................................
perioodil tõus-mõõn) Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jne) hoovused merejää taimed inimtegevus Erinevad rannikutüübid: Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud) Riasrannik (nt Hispaanias ja Iirimaal) - rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtrikujulised lahed (võivad olla uni mitukümmend km pikad) LIUSTIKUD aastaringselt madal temperatuur katab 10% maismaast tekivad kui lund sajab rohkem kui ära sulab kasvad kihtide kaupa
Vittorio Orlando Itaalia peaminister. Itaalia oli Saksamaale ja Austria- Ungarile sõja kuulutanud alles 1915. aasta mais, pärast seda, kui Itaalia valitsuse esindaja oli alla kirjutanud nn. Londoni salajasele kokkuleppele. Selle lepinguga lubasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Itaaliale, et pärast sõja võidukat lõppu antakse talle itaallastega asustatud Aadria mere rannik. Nüüd tuli Vittorio Orlando Versailles'sse lootuses, et London ja Pariis oma lubadustest ka kinni peavad. Woodrow Wilson Ameerika president. USA oli Saksamaale sõja kuulutanud alles 1917. aasta aprillis ja seetõttu polnud tal mingeid märkimisväärseid inimohvreid ega ka materiaalseid kahjustusi. Pariisi
Keskosas see eest vahelduvad kontinentaalne merelisega ja vastupidi. 3.2 Pinnamood Pinnamoe poolest on riik külaltki liigestatud.Põhjas laiavad rikkalikud,viljakad tasandikud.Idas asetsevad arvukad lubjakivi ahelikud ja jõgikonnad.Kagus on vanad mäed ja künkad.Edelas kõrge rannajoon pole hästi liigestatud kuna puuduvad väiksemad saared,mis teevadki rannajoone liigestatuks.Kõrgeim punkt on Daravica 2656m üle mere pinna ja madalaim Aadria meri 0 m. 3.3 Loodusvarad Loodusvaradest Serbias ja Montenegros leidub naftat, maagaasi ja kivisütt.Kasutatakse ka hydroenergiat ja mulda. Metallidest leidub selles riigis vaske, kulda, pliid, tsinki, niklit, kroomi ja palju teisi metalle. 3.4 Maakasutamine 4. Keskkonna probleemid Serbia ja Montenegros on väga suureks probleemiks tugevad,hävituslikud maavärinad. Keskkonna probleemi dest on tuntud veel ka merevee saastumine jääkainetega
paguvesi,keskmine veeseis 5p. 17. Iseloomustage kava FJORDRANNIK a) kuidas tekkis? Mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel mereveega. b) kus maailmas esineb? Norra, Tsiilis, Alaskal, Islandil SKÄÄRRANNIK a) kuidas tekkis? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel. b) kus maailmas esineb? Soome, Rootsi, Norra, Kanada DALMAATSIA RANNIK a) kuidas tekkis? Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üleujutatud. b) kus maailmas esineb? Aadria mererannikul LAIDRANNIK a) kuidas tekkis? Maapinna tõusu ja mere tõttu. b) kus maailmas esineb? Kariibi meres, Väinameres, Vahemerel, Sotimaal, Iirimaa rannikul RIASRANNIK a) kuidas tekkis? Maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu on veega täitunud jõeorud. b) kus maailmas esineb? Hispaania, Iirimaa LAGUUNRANNIK a) kuidas tekkis? Lahed on peaaegu täielikult eraldunud määsaared või väikesed saared. b) kus maailmas esineb? Ameerika Ühendriikides Virgiinia osariigis. 18
valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvegakliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riigi haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks. Pindal
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
mail 1945. Potsdami konverentsil leppisid võitjariigid (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia) kokku sõjajärgsete korraldamiste küsimustes. Euroopas jagasid võitjariigid omavahel alad okupatsioontsoonideks. Eraldi jagati neljaks veel Berliin. Ülejäänud maailmas Taastati 1940.a Rumeenia piir ja Ungari andis Rumeeniale tagasi Transilvaania, osa Ungari territooriume läks ka Tsehhoslovakkiale, Soomelt sai NSVL Petsamo ja Porkkala, Itaalia andis Aadria mere saared ja osa Veneetsiast Jugoslaaviale. Trieste kuulutati vabaks territooriumiks. Teise Maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda. Prantsusmaa ja Suurbritannia asemel tõusis USA osatähtsus, kes läks majandusliku arengu poolest teisest riikidest kaugele ette. Teiseks määravaks maailmapoliitika jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma võimu Ida-Euroopas ja suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idablokis piirata nn raudse eesriidega
kujutusviis. Nimelt on romaanis leidlikkusega ühendatud erinevaid reaalsustasndeid -- kõigepealt Krossi üldtuntud detailitäpne memuaristlik realism, siis esseislik-ajaloolised arutlused ja lõpuks puhtas fiktsioon nagu Artur Valdese ilmumine ja tema kiri Tuglasele palvega hakata vastupanuliikumise maskotiks. Et Krossi kirjeldus on plastiline, on esseism nauditavate kujutluspiltidega hästi tasakaalustatud. Näiteks suurepärane kirjeldus doktor Varesest Aadria merelt peegelduvate tähtede valgel, kus juhuslikult kohatud nõukogulased teevad talle saatanliku ettepaneku, see tähendab, et selline ettepanek võidi teha -- pilt on ju puhas meelekujutus. 4. Kes on Ullo Paerand? Iseloomusta teda erinevatel eluetappidel. Ullo Paerand on iseäralik, erandlike võimetega noormees, kes satub suurte ajaloosündmuste osaliseks. Ta on riigiametnikuna iseseisvuse hävingu tunnistaja ning haaratakse siis vabariigi meeleheitlikku taastamise katsesse
linnuliiki, PõhjaAmeerika metsades aga neli korda vähem. Jäävahaeg 1518 sajandil 15.18. saj. jääaja põhjustas ainult väikene viperus suures ookeanikonveieris ja selle ootamatuid jõnkse on olnud korduvalt. Väiksel jääajal jäid inimtühjaks paljud külad Alpides ja Kaukaasias, Eesi ja Liivimaa kaotasid viiendiku oma rahvast, LPrantsusmaal hävisid oliivisalud, jää kaanetas Bosporuse väina ja Aadria mere. Väike jääaeg oli tõelise jääajaga võrreldes tühine. Jääaegade kasu Karmi kliima tõttu on rahvas pidanud ise kõvasti vaeva nägema ja seetõttu on nad ka töökamad. Nad pidid kogu aeg ennasst külma eest kaitsma ja ellujäämise nimel rabelema, seejuures paratamatult ka tõhusamaid meetmeid välja mõtlema. Jääaeg kiirendas Homo sapiens sapiens'i väljakujunemist. Jääaeg ja inimese arenemine
kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riik Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning
tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino (piir 39 km) ja Vatikan (3 km). Itaalia ainus eksklaav Campione d´ Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres. 4 Looduslikud tingimused 4 /5 maa-alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4634 m), nende lõunanõlvu liigestavad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda,
korda gaasi, kuid ka see ei aidanud neilrindest läbi murda. Sõda läänes muutus positsioonisõjaks. Saksamaa otsustas korraldada suurpealetungi idarindel. Vene armee oli sunnitud lahkuma Galiitsiast, Poolast, Leedust ja Kuramaalt, kuid lõppeesmärki see ei saavutanud. Sõda jätkus. Sõtta sekkus nüüd ka Itaalia, kuid ei saavutanud märkimisväärset edu. Ka Türgi ja Bulgaaria astusid sõtta ning see tegi olukorra raskeks Serbiale. Serbia taganes Aadria mereni. Türgi üritas tungida Venemaa valdustesse Taga-Kaukaasias, kuid sai lüüa. 1916 Kaks peamist lahingut läänerindel olid Verdun'i ja Somme'i lahing. Mõlemad lahingud kandsid suuri kaotusi, kuid rinne jäi paigale. Ka Itaalia ei suutnud rindle edu saavutada. Idas õnnestus Vene vägedel läbi murda Austria rinne, hõivata osa galiitsiast. Sügisels ee rinne stabiliseerus. Merel üritasid Saksa laevastik purustada Inglise eskaadri
Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. • Fjordrannikud on Norras, Lääne-Šotimaal, Põhja-Iirimaal, Tšiilis, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Uus-Meremaal (Lõunasaar) ja Kanadas (Labradori poolsaar). Dalmaatsia rannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud. • Esineb Aadria mere rannikul. Riasrannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtri-kujulised lahed. • Need lahed on olnud endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunud. • Lahed võivad olla kuni mitukümmend km pikad. • Riasrannikut esineb Hispaanias, Iirimaal. Maailmameri MAAILMAMERE TÄHTSUS • 71% MAAKERA PINDALAST; 97% VEEMASSIST
Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend Trooja lahingust põgenenud kangelase lapselapsed asustasid rooma linna. Väikestena neid tahtis ära tappa kuri kuningas. Romulust ja Remust kasvat...
suve ja pehme sademerikka talvegakliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riigi haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks. Pindal
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Albaania Referaat Juhendaja: Ene Külaots Koostaja:Ago Võhma Rühm:E-08B 12.05.2009 Kliima Kliima poolest jaguneb Albaania kaheks piirkonnaks. Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad, talved mahedad ja sajused. Näiteks Sarandës on ööpäeva keskmine õhutemperatuur juulis 24° C ja jaanuaris 9° C. Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes võib õhutemperatuur langeda 26 kraadini. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. Näiteks Peshkopis on keskmine õhutemperatuur juulis 23° C ja jaanuaris -1° C. Albaanias sajab palju vihma, kuid aasta lõikes ebaühtlaselt. Keskmine aastane sademete hulk on Põhja-Albaania Alpides üle 2500 millimeetri, idapiiri ääres alla 750 mm. Umbes 40% sademetest langeb talvele....
Euroopas. Prantsusmaa soovis tagasi Elsass ja Lotringit, mi solid kaotatud Prantsuse- Preisi sõjas 1870 a. Venemaa soov sekkuda Balkanil ning toetada serblasi, saada läbi Dardanellide Vahemerele, mis kuulus sel ajal veel Türgi Impeeriumile. Serbia soov moodustada slaavlastest Suur-Serbia ja jõuda mereni, lõpuks jõuti plaanile, et tappa Franz Ferdinand, millest algas I MS. Itaalia soov saada tagasi maa-alad Austria- Ungarilt ja kontrollida Aadria merd. Austria-Ungari paljurahvuselisus tekitas sisepingeid. Enne I MS tekkis 2 suurt liitu Kolmikliit ja Antant. Kolmikliit sakslaste riigikantsler B Bükow: "sakslaste saatus on olla haamer kui ka alas". GER lõi endale võimsa merelaevastiku, tahtis haarata endale kolooniaid, Euroopa mandril oli suurimaks probleemiks jätkuvalt Prmaa. Austria püüdis riiki koos hoida, seal elas väga palju sakslasi, mis tekitas mingil määral kaitsetunde. Kolmas oli Itaalia, mis oli kõige nõrgem
kuiva suvega. Keskmine temperatuur augustis / jaanuaris: Milano +19-28°C / +2-8°C, Rooma +25-30°C / +5-11°C ning Napoli +18-29°C / +7-13°C. Põhja-Itaalias, Po madalikul, valitseb parasvöötme mandriline kliima. Siiski näeb ka Itaalias mõnikord lund, näiteks Calabrias. Vihmad algavad enamasti oktoobris. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk 1520mm. Suvi toob endaga kaasa la bora (kuum tuul lõunast), mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Sahara kõrbest pärit kuivad tuuled toovad endaga kuumust ja liivatolmu. Majandus Itaalia on majanduslikult arenenud riik. Ta on toodangu kogumahult Suurbritannia kõrval V- VI riik maalilmas.Üle 50% rahvastikust töötab teenindussfääris, 40% tööstuses ja umbes 10% põllumajanduses. Majanduslik areng maa eri osades on olnud ebaühtlane. Põhja Itaalia on tööstuslikult enim arenenud, kui Lõuna Itaalia
Põltsamaa Ametikool KOKANA ITAALIASSE TÖÖLE Referaat Autor: Meriliis Laarmaa Õppegrupp: K13K Juhendaja: Elle Kohv Kaarlimõisa 2014 Sisukord Sisukord……………………………………………………………2 Sissejuhatus……………………………………………………….3 Üldandmed ning elamisvõimalused……………………………..4 Loodus……………………………………………………………...5 Rahvastiku iseärasused…………………………………………..6 Riigi majanduslik olukord………………………………………….7 Kasutatud kirjandus………………………………………………..8 Sissejuhatus 2 Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma. Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi k...
kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui ,,Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Peamisteks keskkonnaprobleemideks on, nagu paljudes teistes Euroopa riikides, õhu saastatus ja sellest tulenev happevihmade oht, jõgede saastatus tööstuslikest ja
Kasutati orje ja raha ja oli ka põllumajanduslik riik. Roomas peamiselt imporditi tooteid ja kasutati orje ja raha. Põllumajanduslik riik. geograafia Kreeka oli Balkani ps. Sinna kuulusid igasugused Egeuse mere saared. Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad. Roomas oli realistlik ja dekoratiivne kunst. Seal olid freskod.
koosnev väheldane madal saar, veepealne või veealune kalju, ka rannalähedane rahn. Skäärid moodustavad suuri skäärstikke. Mõlemaid leidub Skandinaavia poolsaare, Lääne-Kanada, Alaska, Gröönima ja Tsiili rannikul. Laguun säärlõugas. Madal, soolase või riimveega looduslik veekogu, mis on kitsa väina kaudu ühendatud merega või eraldab teda merest kitsas maasäär (Lõuna Läänemeres näiteks Szczeini laguun, mitmeid laguune esinev Aadria mere põhjasopis). Laguuniks nimetatakse ka atolli keskel või mere pinnani ulatuva vulkaani kaatris asuvat veekogu. Laguuni taimestik ja loomastik erineb mere omast. Limaan suudmelaht, kitsas sügavale maasse ulatuv madal merelaht, mida eraldab merest maasäär. Tekib vajuval rannikul jõesängi suudemosas jõevooluga kantud setete toel. Rohkesti on limaane Aasovi ja Mustamere põhjarannikul. Lained, looded ja hoovused
Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalias on kaks kuulsat vulkaani, Vesuuv ja Etna. Tihti on maavärinaid. Alpides on külmad talved ja sajused suved. Po madalikul on suved kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jaheda ilmaga võib lausa sadada lund et suusatada. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalias on tugev tööstus, loodusvarade poolest vaene, peamised maavarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas
Neid on üle 100, kõige pikem (3,8 km) ja laiem on Suur Kanal. Kanalitel on umbes 400 silda. Üle Canal Grande viib kolm silda: Rialto sild, Scalzi sild ja Akadeemia sild. Kanalid on väga reostunud veega. Paleed ja muuseumid: Accademia di Belle Arti, Ca' d'Oro ehk "Kuldmaja", Ca' Pesaro, Ca' Rezzonico, Doodzide palee (Palazzo Ducale), Scuola Grande di San Rocco. Rimini : Linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Rimini provintsi halduskeskus. Rimini asub Aadria mere ääres ning on üks tuntuimaid Euroopa merekuurorte, millele on kuulsust lisanud Federico Fellini oma esimeste filmidega. Sitsiilia : Kahtlemata Vahemere kauneim saar, mille mitmekülgsus ei jäta külmaks kedagi, kes siin kord käinud. Sitsiiliat võib pidada Euroopa kõige kosmopoliitsema ajalooga piirkonnaks - see kaunis saar on täis arheoloogiat, kunsti, ajalugu, folkloori, kultuuri, hingematvalt kaunist
8 Põhja 565 725 9 Must 422 2210 10 Balti 419 470 11 Türreeni (Vahemeres) 214 3830 12 Egeuse (Vahemeres) 191 2561 13 Joonia (Vahemeres) 169 5121 14 Aadria (Vahemeres) 144 1230 15 Iiri 47 197 16 Aasovi 39 15 17 Liguuria (Vahemeres) 15 2546 18 Marmara 12 1273 Atlandi ookeani põhilised laevatatavad väinad Nr. Nimetus Pikkus, km Laius, km Faarvaatri väikseim
SOOVIS? MIKS EI OLNUD VM? VERSAILLES' RAHULEPINGU SISU. 27 riigi esindajad(kokku 70 inimest) võitjariigid + liitlased. Eesti esindaja Jaan Poska. ,,Suur kümme" - USA, ING, PR, IT, JP. Lõpuks otsustas ,,suur nelik": - PR (G. Clemenceau) SM peab kõige eest maksma, peab nõrgenema, et ta ei saaks enam kunagi PR rünnata. - ING (D. L. George) SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt. - IT (V. Orlando) Lootis, et PR ja ING peavad oma kokkuleppest kinni ja Aadria merest saab IT sisemeri. Orlando ei osanud aga inglise keelt ja sellepärast ei saanud ta rahutingimustes kaasa rääkida ja otsustati tema eest. - USA (W. Wilson) Tahtis ära hoida uut sõda, Wilsoni 14. punkti. VM sõdis esialgu Antanti poolel. 1917. a võimule tulnud kommunistid sõlmisid SM-ga eraldi rahu enne, kui SM alistus Antanti vägedele(separaatrahu). Kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada kommunistide võimu VM-l, ei kutsutud Nõukogude VM esindajat ka konverentsile.
Vana-Rooma 1) Sõjaväereform pani aluse Makedoonia laienemisele. Aleksandri Suure juhtimisel ja Makedoonia valdus piirnes Doonau, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Indusega.. 2) Aleksander Suur omab suurt tähtsust hellenismis, tänu temale levis see plajudesse eri paikadesse. Rajas Egiptusesse Aleksandria, millest sai hellenismi pealinn. 3) Kuningate aeg (723-509 eKr) iseloomulikud jooned: plebeid ja patriitsid, valitses 7 kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud:
valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, potas, marmor, asbest, pimss, püriit, maagaas
lõunaosas. Jõevähke on 300 liiki aga ainult mõned on söömiseks piisavalt suured . Jõevähk on enamasti 6-14 cm pikk , kuid mõned austraalia jõevähid võivad kasvada kuni 30 cm pikkuseks. Müüdavad vähid on circa 10 cm. OGAJAS MERIVÄHK Sarnaneb homaarile , kuid tema koorik on okkaline . Tema inglisekeelne on spiny lobster. Sooja vett eelistav ogajas merivähk veedab tavaliselt aega kaljude või vetikate vahel . Ogajat merivähki võib leida aega veetmas Atlandi ookeanist , Aadria merest , Vahemerest ja Vaiksest ookeanist. KARBID Karbid kuuluvad limuste ehk molluskite hõimkonda ning on suguluses nii tigude kui ka tindikalaks hüütavate seepiatega. Karbid on maailmameres, samuti jõgedes ja järvedes üpris laialt levinud loomad, kelle liikide üldarv ulatub 15 tuhandeni. Maismaal karpe ei ela. Karbid, nagu kõik teisedki limused, koosnevad peast, kotikujulisest kerest ning jalast, mis kujutab enesest kere paksenenud ja laienenud kõhtmist seina
kõrgusega, tihe, laiuva või vihmavarjutaolise võraga puu. Pürenee musta männi koor on punakaspruun ja pikkirõmeline. Puu võrsed on kollakas- kuni punakasoranzi värvusega. Sinakasrohelised okkad on allapoole rippuvad ning tömpterava tipuga ning käbid on purpurjaspruunid. Owen Johnson & David More ,,Euroopa Puud" Eesti Entsüklopeediakirjastus AS, 2005, lk 124 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica) Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica) areaaliks on Aadria mere saared ja rannikuala (Dalmaatsia) Sloveenias. Puu kõrgus on 10-15 meetrid. Okkas on 4-7 cm pikad ning käbid samuti 4-7cm pikad. Eino Laas ,,Okaspuud" kirjastus Altex, Tartu 2004, lk 217 8 Kokkuvõte Must mänd on vähe levinud puu, kuna on valgusnõudlik ja eelistab kasvukohana kuivemat pisut leelisemat pinnast ning ei talu hiliskülmasid. Musta männi erinevaid
wikipedia.org/wiki/Itaalia 5 Geograafiline asend: Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres. Itaalia paikneb lähistroopilises vöötmes. ENE 4 lk 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://images.google.ee/images?hl=et&um=1&q=itaalia+geograafiline+asend&sa=N&start=40&ndsp=20 Looduslikud tingimused: Kliima: Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini
(21) 5.1. Itaalia Vabariik Pindala: 301200 km² Rahvaarv: 57 200 00 Pealinn: Rooma Riigikeel: itaalia keel Rahaühik: euro (23 lk 8) Itaalia riik Lõuna-Euroopas, Vahemere basseinis, hõlmab Apenniinide poolsaart, mis oma piirjoontelt meenutab saabast, Sitsiilia ja Sardiinia saari ja tervet rida vaikseimaid saarekesi. Põhja poolt piirneb Sveitsi ja Austriaga, idast Sloveeniaga ning kirdest Prantsusmaaga. Tema randu uhub 5 merd Aadria ja Joonia meri, Vahemeri, Türreeni ja Liguuria meri. (24) Itaalia on mägine ning sisemiselt aktiivne maa, sest asub maakoore liikuvate plokkida ehk laamade kohal. Sellega kaasneb aktiivne kurrutus, murrangud, maavärinad ja vulkanism . (7 lk 198;) 18 Kliima on maa erinevates piirkondades väga varieeruv. Riigi põhjaosas asuvates Alpides on talved pikad ning karmid
kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond (Puglia) 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5
padurannik), jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 1. Pinnaveekogud, jääkilbid ja liustikud, maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Mered ja suured järved vähendavad aasta temp amplituudi ning ühtlustavad kliimat. sammuti jõed ja järved niisutavad maapinda millest sõltub maa ala viljakus 3. Sisemered vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Länemeri ja Vahemeri (Liguuria, Türreeni, Aadria, Joonia, Egeuse, Marmara) 4. Ääremeri on ookeanile avatud maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Norra meri ja Põhjameri. 5. Läänemere soolsus on madal (8-10 promilli). riimvesi tekib kuna enamus veest modustub jõdesest tulevast veest ning sammuti ka lumesula veest ja sp et taani väinadest ei tule piisavalt palju soolast vett juurde. 6. Liigivaene kuid isendirikas. 7. üleval pool vähem soolasem ja soe vesi, all pool soolasem ning püsivama temperatuuriga külmem vesi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
