kui töötaja ei saa tööd teha tema isikust tulenevatel põhjustel (nt aja eest, kui töötaja käib tööajast arsti juures). 4.3 Töölepingu näidis TÖÖLEPING 15 Käesoleva töölepingu (edaspidi: Tööleping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Tööandja nimi], registrikoodiga [registrikood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Tööandja) keda esindab [juhatuse liige/volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tööandja esindaja nimi] ja (2) [Töötaja nimi], isikukoodiga [isikukood], elukohaga [aadress] (edaspidi: Töötaja) edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Töölepingu tähtaeg 1.1. Töötaja alustab Tööandja juures tööd [tööle asumise kuupäev]. 1.2
Koondite tegemine. Funktsioonid COUNTIF ja SUMIF COUNTIF (piirkond; kriteerium) Leiab antud piirkonnas kriteeriumile vastavate väärtuste arvu. SUMIF(piirkond1; kriteerium; piirkond2) Leiab piirkonnas1 kriteeriumile vastavad väärtused ning liidab kokku piirkonna2 samades positsioonides olevad väärtused. Kui piirkond2 puudub, siis liidetakse piirkonna1 vastavad väärtused. kriteeriumi võib esitada: konstandiga: 13, "kask" lahtri nime või aadressiga: B23, kood võrdlusega kujul "võrdlusmärk väärtus": "<0", ">=5000" LOOKUP(lookup_value, lookup_vector, result_vector) Otsib vektorist lookup_vector väärtuse lookup_value ja tagastab vektoris result_vector samas positsioonis oleva väärtuse. Lookup_value väärtus (number, tekst, loogiline väärtus või viide väärtusele), mida otsitakse vektorist lookup_vector
IP aadress abil suunatakse pakett õigesse ebaefektiivne võrgu kasutamine – palju üleliigseid pakette. kontrollsummaga. 3. CRC- Saatja võtab 8 bitise sõnumi alamvõrku, seale edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige 32. Link state marsruutimisalgoritm (10111000) ja võtme näit. G=1001. Sõnumi lõppu lisab veel MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära. Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada kolm nulli ja seejärel hakkab võtit XOR tehtega liitma Etherneti kaadri struktuur: 1. Aadress(saatja, vastuvõtja)6 baiti omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning sõnumile alustades vanimast järgust ning saab lõpuks jäägi MAC. 2 Type - näitab kõrgema kihi protokolli (mis on kaadri
· IPv6 reserveerib iga kohtvõrgu jaoks 264 IPv6 aadressi · Niimoodi on mugav teha automaatset IP-aadresside jagamist -- iga arvuti saab genereerida oma IP-aadressi võrgu prefiksist ja oma MAC aadressist · Kohtvõrgu arvutite skaneerimine on liiklusmahu tõttu võimatu · Globaalne suur aadressivaru, NAT pole IPv6 jaoks kasutusel -- lihtsalt lubame või keelame sisenevad ühendused, sisevõrgu struktuuri niikuinii teada ei saa eriti · Uus probleem: privaatsus -- sama MAC aadressiga arvuti on ära tuntav erinevate võrkude vahel liikudes, kuna IP-aadressi automaatselt genereeritud osa on sama · Lahendus: IPv6 privaatsuslaiendused (juhuslik arv MAC aadressi asemel), oma piirangutega Rakenduskihi tulemüürid · Kasutavad rakendusespetsiifiliste vahendajate tehnoloogiat Läbipaistvad vahendajad (transparent proxy) · Head küljed Palju lisavõimalusi (antiviirused, WWW sisu analüüs, rämpsposti filtrid, ...) Hästi hallatavad ja konfigureeritavad
Reegleid saab luua: võrguprotokolli järgi TCP, UDP, ICMP lähteaadressi järgi,lähte teenuspordi järgi,sihtaadressi järgi,sihtteenuse pordi järgi,internetti pöörduva rakenduse järgi. Eelnevate tunnuste järgi saab koostada reegleid nii siseneva kui väljuva liikluse filtreerimiseks. Näiteks reegel "Permit tcp any 1.1.1.1 25" lubab meililiikluse meiliserverisse suvaliselt IP-aadressilt ning suvalisest pordist tulnud tcp-protokolli liikluse meiliserveri (IP aadressiga 1.1.1.1) 25. (smtp-) porti. Personaalsed tulemüürid kasutavad rakendustepõhist reeglistikku, mis võimaldavad lubada või keelata konkreetse rakenduse pääsu internetti. Tulemüür iseenesest ei paku veel mingisugust turvalisust, sest tulemüür on nii hea, kui head on selle reeglid. Läbimõtlematult või valesti koostatud reeglid võivad tekitada võltsturvalisuse tulemüür on paigas ja reeglid ka, tegelikult saab aga tulemüürist "mööda minna", s.t kuskil
1. Otsimine – alusta lahtri aadressist i = h(k); otsi kuni leiad K või kuni lahter t[i] on vaba; järgmine i arvuta valemist i=(h(k)-s(j,k)) mod m selliselt, et j kasvab 0 ... m-1; kui t[i] on vaba või kustutatud, siis oli otsimine edutu, vastasel juhul edukas. 2. Lisamine – eeldame, et võtit K tabelis pole; alusta aadressist i = h(k); jätka lahtriaadresside leidmist valemiga i=(h(k)-s(j,k)) mod m kuni lahter aadressiga i on vaba või kustutatud. Pane sinna uus võti K ja andmed. 3. Kustutamine – otsi võtmega K; kui otsimine edukas, siis märgista t[i] kustutatuks.
Ülesanne : Millised on elektronposti 2 liiki ja mille poolest need erinevad. Reeglite kogum, mis näitab info saatmise täpsed viisid, on PROTOKOLL Ehk Et kõik erinevad Interneti arvutid saaksid suhelda, peavad nad "rääkima" ühises keeles. Interneti ühiskeel on TCP/IP protokoll Pakett Info liigub internetis pakettidena iseseisvate üksustena mis, · lähtekohas "tükeldatakse" ja varustatakse sihtkoha aadressiga ning · sihtkohas uuesti algseks sõnumiks "kokku kleebitakse" Paketid võivad olla erineva pikkusega · Iga pakett sisaldab: adressi- ja juhtinformatsiooni Interneti protokollistikus eristatakse nelja kihti (7) : · füüsiline kiht tegeleb füüsilise ühenduse loomise, käigushoidmisega, väljalülitamisega · võrgukiht tegeleb pakettide suunamisega läbi võrgu adressaadini · transpordikiht jagab portsudeks
võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48 bitine aadress). Iga seade LAN võrgus omab ARP tabeli IP/MAC konverteerimiseks iga LAN seadme jaoks. TTL (Time to live) - aeg, kui kaua aadressilahenduse päring säilib. 32. DHCP Host edastab kõikide aadressil DHCP soovi ,kuna ta ei tea kellegi aadressi. DHCP server vastab DHCP pakkumisega. Host pärib IP aadressi DHCP saadab IP aadressi (DHCP ACK) 33. NAT Kõik võrgust lahtuvad paketid on ühe aadressiga (NAT aadress) ,kuid sisaldavad erinevaid allika pordi numbreid. NAT kasutamine paljundab IP aadresse. Välismaailma jaoks on see LAN võrk kui üks IP aadress. NAT asendab väljaminevad IP aadressid ja pordi numbri (LAN IP'd) NAT IP 'ga ning uue pordi numbriga. Jätab meelde kes millise pordi küljes on (tekitab tabeli). Sissetulevad andmete korral vahetab NAT IP aadressi õige sihtkoha aadressi ja pordi numbri vastu ,mis reaalselt kohtvõrgus asub.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: 1. siinitopoloogia kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil 2. lineaarne topol...
firmas Annual Report OÜ, mis asub aadressil Spordi 26a. Praktika kestis ajavahemikul 25.11.2013 20.12.2013. Praktikaaruande koostas autor lähtuvalt Annual Report OÜ kliendiga kokkupuutest, kuna firma enda raamatupidamisega kokkupuudet ei olnud. Seega koostas autor majandusanalüüsi lähtudes firma ICT Support OÜ aastaaruannetest aastatel 2009 kuni 2012. Firma ICT Support OÜ on asutatud 2002. aastal aadressiga Valgevase 3. ICT Support OÜ koosneb neljaliikmelisest töötajaskonnast, kellest üks on tegevjuht ning kolm süsteemiinsenerid. ICT Support OÜ tegevusvaldkondadeks on keskne kasutajate haldus, virtualiseerimine, tööjaamade haldus, serverite haldus, tulemüürid ja kaugtöö, andmete varundamine ja taastamine ning klasterlahendused. ICT Support OÜ tegevuse põhieesmärgiks on tööprotsesside optimeerimine ning kvaliteetse
riigiteataja.ee/akt/112072014059 Tarbijakaitseamet. (06. 04 2017. a.). Kasutamise kuupäev: 14. 09 2017. a., allikas Tarbijakaitseamet: https://www.tarbijakaitseamet.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/juhend_ e-kauplejatele.pdf 11 LISAD TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud 09.11.2016, Tallinn (1) Tühjad Pihud OÜ, registrikoodiga 10040727 , aadressiga Pilve tee 123B, Roosa pilv, Unistuste Vabariik mida esindab volituse alusel Pilve Printsess (edaspidi: Tellija) ja (2) Anti Müügimees, isikukoodiga 38808185211, elukohaga Kotkapoja 2, Tallinn, Eesti Vabariik (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda
*asunkroonulekanne kus edastatakse uks mark 6baidine aadress ning teades ,et ARP tabel korraga ja ajavahemiks koosneb IP kahe margi edastamise vahel on ebauhtlane. Start aadressist ja MAC aadressist kuna ARP protokolli ja stopp bitt ulesanne on annavad arvutile teada millal uhendus algab ja siduda seadme MAC aadress seadme IP millel loppeb. aadressiga siis. *sunkroonedastuse korral edastatakse korraga 10 Ethernet terminali , igal uhel on 1 IP aadress aga terveid stringe (4baiti) ja e. sonu ,mistottu on ka tehnoloogia kallim 1 MAC aadress (6baiti) = 10baiti igal seadme = TCP/IP edastusohje ja internetiprotokoll ,ehk 100baiti 10 internetiprotokollistik. Kasutatakse seadme peale.
saabumisajad) ning peatused sõitjate sisenemiseks ja väljumiseks; 20) taksojuhi teenindajakaart on taksojuhi kohta sõitjale informatsiooni andev dokument. Teenuse liigid: liinivedu, juhuvedu, taksovedu Turulepääsu tingimused, nõuded vedajale: 1. Peab olema kantud äriregistrisse või MTÜ ja sihtasutuste registrisse. 2. Tuleb teatada oma aadress Eestis, kus asuvad nende põhilised äridokumendid, kui see ei lange kokku aadressiga, mis on äriregistris või MTÜ ja sihtasutuste registris. 3. Hea maine (ei ole karistatud) 4. Heaks maineks loetakse ka neid, kellel on andmed registrist kustutatud. 5. Vedaja peab määrama ühe või mite veokorraldajat, kelle maine on hea. 6. Ühenduse tegevusloa taotleja ja omaja, kes korraldavad sõitjate vedu vaid kuni üheksa istekohaga sõiduautoga, ei pea vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 3
maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne. (8) Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad olema kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. (9) Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad tegevusloa andjale teatama oma asukoha aadressi Eestis, kus hoitakse nende dokumente, mida nimetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a, kui see aadress ei lange kokku vedaja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Nimetatud aadressi muutumisest peab tegevusloa andjat teavitama vähemalt 28 kalendripäeva jooksul andmete muutumisest arvates. (10) Pärast tegevusloa saamist peab vedaja kasutuses olema vähemalt üks sõiduk, mille tõendamiseks peab vedaja vähemalt kuue kuu jooksul tegevusloa kehtivusaja algusest arvates olema taotlenud ja saanud tegevusloa kinnitatud ärakirja.
o Omandiladu (eraomandi hoiustamine) o Erikaupade ladu (teatud kaupade pikaajalisekd hoiustamiseks, puit) o Puistekaupade ladu (vedelike hoiustamine, liiv, süsi). Laotoimingud · Laos kaupadega tehtavad toimingud on alljärgnevad: o Vastuvõtt (mahalaadimine, kontroll, vastavus dokumentidele, kvaliteedikontroll, kaalumine, etikettimine). o Hoiukohtadele paigutamine (paigutamine ja sidumine hoiukoha aadressiga, FIFO, LIFO). o Hoiundamine (aktiivladu ja reservladu) o Aktiivkohtade täiendamine o Komplekteerimine (väljanoppimine aktiivkohtadelt vastavalt kliendi tellimustele) o Sorteerimine, ühildamine, pakkimine (väiksemad tellimused ühildatakse suurteks, pakkimine, kaalumine, mõõtmine). o Lähtestamine (viiakse loovutusalale ning koondatakse väljuvateks saadetisteks)
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha tra...
}; koht asendatakse Reageerimine välissündmustele peab olema SystemC konkreetse aadressiga lühike Requirements, solutions for modeling HW in a Mälukujutis Mitte-katkestavad (non-preemptive) planeerijad: SW a.out / .exe / .com Kõik ülesanded töötavad, kuni on lõpetanud.
pikkune. 5 4 20 5 Nimi ei tohi sisaldada tühikuid 7.2 4.8 34.56 8.64 (asenda . või _). 6.27 5.23 32.7921 8.198025 Nimi ei tohi sarnaneda lahtri aadressiga. 4.2 3.9 16.38 4.095 Nimes ei eristata suur- ja 4.6 4.3 19.78 4.945 väiketähti. 7.85 6.41 50.3185 12.579625 Kokku: 173.8306 43.45765
kasutusele terve hulk erinevaid parameetreid. Mäluaadressid Mäluaadresside abil on võimalik öelda kuhu mälus tuleb saadetavad andmed kirjutada või kust tuleb soovitud andmed välja lugeda. Teatud tingimustel suheldakse ka erinevate siseseadmetega mäluaadresse kasutades. Sisend-väljund aadressid (I/O addresses) Sisend-väljund aadressid kirjeldavad sise- ja välisseadmete asukohta arvutisüsteemi poolt vaadatuna. Nagu nimigi ütleb on tegemist aadressiga, mille abil arvuti saab enda erinevate seadmetega suhelda. Katkestused (IRQ-Interrupt ReQuest) Katkestuste päringuaadress on välisseadmete võimalus paluda endale protsessori aega. Igale seadmele, kes seda vajab, antakse katkestuse number. Nüüd kui seade vajab protsessori tähelepanu, siis saadetakse välja katkestuse päring. Kui katekestused on lubatud, siis protsessor lõpetab oma käsiloleva töö ja pöördub seejärel vajaliku seadme poole uurimaks, mis tingis katkestuspäringu
Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu terri...
enne paketi teele saatmist ei toimu handshaking'imist. Samuti pole Ethernet ka usaldusväärne, sest ei toimu ACK'imist ega NAC'imist. Suudab edastada andmeid kuni 10, 100, 1000 Mbps. Ethernetis liiguvad Etherneti kaadrid, millesse pakitakse IP datagrammid või teised võrgukihi protokolli paketid. LAN aadressiks on 48bit MAC aadressid, mida kasutatatakse füüsiliseks transpordiks. IP aadressi abil suunatakse pakett õigesse alamvõrku, seal edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära. Etherneti kaadri struktuur: 1. Aadress(S, VV)6 baiti MAC. Kaader saadetakse kõigile LAN-i masinatele ja need kes ei ole selle aadressiga, viskavad selle kaadri minema. 2. Type - näitab kõrgema kihi protokolli (mis on kaadri sees). 3. CRC veakontrolliks vajalikud andmed, mida kontrollitakse vastuvõtjas. Vea korral visatakse kaader lihtsalt ära. Nende ees on veel nii S kui ka VV MAC aadressid ja sünkrobitid, et S ja VV kella
multiplekseri puud. 7.2. Demultiplekser D DM Y0 Aadress Demultiplekseril on üks sisendidVäljundidAoA1Y0Y1Y2Y andmesisend D ja mitu Y1 väljundit Y. DM kommuteerib 00D000010D001000D011000D A0 Y2 ühte infosisendit aadressiga määratud väljundiga. Kui A1 Y3 ühendada kokku multiplekser demultiplekseriga, siis saab iga sisendit ühendada iga väljundiga. D MS Q D DM Y Y0 Y1 x2 Y2
Digitaaltehnika konspekt 32 7.2. Demultiplekser D DM Y0 Aadress Demultiplekseril on üks sisendidVäljundidAoA1Y0Y1Y2Y andmesisend D ja mitu Y1 väljundit Y. DM kommuteerib 00D000010D001000D011000D A0 Y2 ühte infosisendit aadressiga määratud väljundiga. Kui A1 Y3 ühendada kokku multiplekser demultiplekseriga, siis saab iga sisendit ühendada iga väljundiga. D MS Q D DM Y Y0
välistamise hagi, esitada ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. Pankroti väljakuulutanud kohtusse võib esitada ka nõude tunnustamise hagi. Harju Maakohus Liivalaia 24 Tallinn 12345 2012-04-08 nr 1-51/3 Pankrotivarast vara välistamise avaldus AS AO (ostja/pankrotis) ja AS BC (müüja) vahel sõlmiti 21. mai 2008 a ostu-müügileping, mille kohaselt müüja müüs ja ostja ostis omandireservatsiooniga tarkvara ja riistvara AS AO kinnistule aadressiga Siia-Sinna 5. Seoses AS AO-le kuuluva kinnistu võõrandamisega pankrotimenetluse käigus palun välistada pankrotivarast summa 9123.- eurot. Tarkvara ja riistvara välistamise summa tuleneb 12. mai 2008 tehtud hinnapakkumisest-arvest. Käesolevale avaldusele on lisana lisatud AS AO ja AS BC vahel sõlmitud ostu-müügi leping ning hinnapakkumine-arve. Lugupidamisega, Ville Tarvilik AS BC juhatuse liige · Juhul kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue
................................................ 28 Vorm 8. Pakkuja volikiri............................................................................................ 29 2 HANKE KIRJELDUS Eesti Energia AS (edaspidi nimetatud hankija) kutsub teid esitama pakkumust alljärgneva hanke menetluses. Kontaktisik: Eesti Energia Aktsiaselts Argo Puhm isikus aadressiga A. H. Tammsaare tee 118b, Tallinn 12918, telefon 715 2278, faks 715 2200, [email protected] 1. Hanke nimetus ja hankelepingu eseme lühikirjeldus 1.1 Hanke nimetus: Eesti Energia Kaevandused AS-i Narva karjääri töötajate veoteenuse tellimine. 1.2 Hankelepingu eseme lühikirjeldus: hangitakse Eesti Energia Kaevandused AS-i töötajatele veoteenust tööpaikadesse ja tagasi allpool kirjeldatud marsruutidel. 1.2
lõikes. ÜLESANDED Ül 1. Koostada diagramm rahvastiku andmete tabeli alusel. NB! andmeid ei tõsteta mujale. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. Ül 2. Korrastada tabel lehel SKP. Leida toodud majandusnäitajad ka ühe elaniku kohta (sellel aastal ja selles struktuuriüksuses). Ül 3. Alates lahtrist aadressiga N5 paigutada liigendtabel (Pivot Table): summad majandussektorite ja aastate lõikes Ül 4. Kirjutada risttabeli alla tingimuspiirkond ja leida selle alla arendatud filtri (Advanced Filter) ab nende struktuuriüksuste nimekiri, kus kasvõi ühel aastal vahemikus 2014 2016 oli sektoris Teenu ühe elaniku kohta suurem kui 4000 eurot Leida valemite abil nende maakondade summaarne SKP igal aastal. NB
2. Moodul-assotsiatiivne vahemälu //set-associative cache memory// 3. Täisassotsiatiivne vahemälu //full associative memory// 25. Otsevastendusvahemälu. Kõige lihtsam viis kuidas vastendada //mapping// põhimälus ja vahemälus säilitatavat informatsiooni on jaotada põhimälu aadressiruum võrdse pikkusega andmeplokkideks, mis mahuksid vahemälu ühele reale. Sellisel juhul asuks iga põhimälu andmeplokk vahemälus ainult ühel kindla aadressiga vahemälureal, st tegemist oleks otsevastendusega vahemäluga. Otsevastendusega vahemälu korraldus on küll lihtne, aga samas ka kohmakavõitu. Mälukorralduse kohmakus avaldub teravalt juhtudel, kui andmetöötlusel vajatakse vaheldumisi andmeid põhimälu mälualadest, millede aadresside indeksikoodid langevad kokku, kuid mis asuvad erinevail mälulehekülgedel, st neil on erinev sildikood. 26. Moodul-assotsiatiivne vahemälu.
kiirusega samas järjekorras välja. 15.3. Kahe pordiga mälu (Dual port memory) Võimaldab samaaegselt lugeda ja kirjutada, kuid eeldab, et adresseerimine, kirjutamise ja lugemise juhtimise loogika ja andmeedastuse kanalid lugemiseks ning kirjutamiseks peavad olema sõltumatud. 15.4. Assotsiatiivmälu (Content-Adressable Memory – CAM, Associative Memory) Kui tavalistes mäludes viitab aadress mingile mälu pesale, mille poole pöördumine toimub, siis assotsiatiivmäludes ei osutata aadressiga mälu sõnale, vaid otsitakse sõna ühe osa sisu järgi ülejäänud sõnaosa või aadressi, kus see sõna asub. Võimaldab ülikiire otsimise, CAM otsib kogu oma mälust, kas otsitav sõna seal leidub. Kokkulangevus võib olla mitmes sõnas. Joonis 7Assotsiatiivmälu Joonisel on paremal näidatud, et otsimine toimub sõnade 1,3 ja 4 hulgast (bitid on ühed). Kokku langevad esimene ja neljas sõna (tuleb teha valik, kui otsitavaga langeb kokku mitu sõna).Otsimine peab toimuma
luuletraditsioon ja uuenduslik traditsioon saavad kokku ja tekib sümbioos. Selle raamatuga algas rahvusvaheline tuntus. Võrreldes Rummoga on Kaplinskil siin rohkem loitsuline ja laululine laad, hämaram ja müstilisem. Peale seda luule muutub, 1970ndatel on vaheldumisi erilaadi luulet. Valge joon Võrumaa kohale (1972) jätkab eelmist luulekogu, kuid ka muudab. Rohkem vabavärssi ja haakub Rummo ,,Saatja aadressiga.." Ajakajalisem. 1960ndate ja 1970nda vahetusel ühendab Kaplinskit ja Rummot otsivad uusi võimalusi ja liiguvad proosalähedaseks luuleks. 1970-1980ndatel kirjutab mitmes laadis. Järgmised kolm teost ennustavad muutust ette: ,,Õhtu toob tagasi kõik" (1985) murrang. Osutab kirjutamise protsessile; ,,Tükk elatud elu" (1990) ja ,,Hinge tagasitulek" (1990) religioosne poeem. Avalik keskendumine religioossetele otsingutele. ,,Jää ja Titanic" (1995) seotud 1994.a Estonia hukuga.
pollingut, st. on jagatud, millal keegi räägib. Võimalik küsida õigust rääkimiseks. Token passing - luba rääkida liigub osapoolte vahel ringiratast. 30. Ethernet LAN (local area network) aadressiks on 48 bit füüsilised võrguseadme aadressid (MAC). Aadressi kasutatakse datagrammide füüsiliseks transpordiks. MAC aadresse jagab IEEE ja igal seadmel on see unikaalne. IP aadressi abil suunatakse pakett õigesse alamvõrku, seal edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära. Ethernet on kõige enamalt kasutatav LAN tehnoloogia eelkõige oma lihtsuse, odavuse ja andmeedastuskiiruse pärast. Ethernet's kasutatakse andmete edastamisel CSMA/CD edastusmeetodit. Ethernet kaadri strukuur sisaldab: Preamble - kindel bitijada, mis näitab, et algab uus kaader. Sünkroniseerib saatja ja saaja kellad. Saaja aadress - 6 baidine MAC aadress Saatja aadress - 6 baidine MAC aadress
mällu, kus need on protsessorile kergesti kättesaadavad. Arvuti töö seisneb programmi automaatses täitmises. Käsus sisalduv informatsioon on määratud käsuvorminguga. Käsuvormingu peamised osad on tehte- ehk operatsioonikood ja aadressid. Tehtekood näitab, missugust tehet on vaja sooritada, aadressid näitavad tehete operandide asukohta mälus, s. o mälupesa asukohta või registri nime. Mälus paiknevate käskude või andmete poole pöördumist nimetatakse adresseerimiseks. Koos aadressiga antakse info adresseerimise viisi kohta. a) D7 D6 D5 D4 D3 D2 D1 D0 Tehtekood b) D7 D6 D5 D4 D3 D2 D1 D0 Tehtekood D7 D6 D5 D4 D3 D2 D1 D0 Operand c) D7 D6 D5 D4 D3 D2 D1 D0 Tehtekood D7 D6 D5 D4 D3 D2 D1 D0 Aadressi noorem bait või 1. operand
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudel...
esitlusviisi abil. Otsepostitusreklaami sisu planeerimiseks on laialdased võimalused, una tavalised ruumi- ja värvipiirangud ei ole takistuseks. Märkimisväärse suurendamiseks on võimalik kasutada näidiseid CDplaate ja muid mitmesuguseid vahendeid. Otsepostitusreklaami eeliseks on ka konfidentsiaalsus, konkurentide ees saladusse jäämine ning iseseisvus. Kui otsepostitusreklaamil on väike, piiratud sihtgrupp siis efektiivsemaks lähenemisviisiks on aadressiga massipostituskiri. Kui ümbrikul on mark või postimaksutempel. Kirjas isiklik pöördumine ja allkiri, mõjub saadetis isiklikuna. Saadetis võib sisaldada kirja, kaarti karbikest, tuubikest. Kui aga vastuvõtjate grupp on teada aga mitte nende nimed ja aadressid siis kasutatakse aadressita grupikirja. Saadetiseks võib olla kiri, tuubike, kaart leht karbike. Grupikirja vüõib suunata perekondadele, talunikele, eramajade elanikele, korterelamute elanikele, kauplustele jne. Ajaleht on
/leping füüsilisest isikust ettevõtjaga/ /kommentaar/ Käesolev leping on näidisleping. Leping tuleb alati kohandada vastavaks konkreetse tehingu tingimustele. Juhin tähelepanu sellele, et punktide lisamisel või väljajätmisel muutub numeratsioon ning seega võib olla vajalik muuta ka teistes punktides toodud viiteid. Lepingu kõik lehed tuleks allkirjastada. Tallinnas, "____" _________________200 .a. __________________, registrikoodiga ____________, aadressiga __________________, mida esindab __________________ volituse/volikirja/põhikirja/põhimääruse aluse _________________ (edaspidi nimetatud Tellija) ja FIE __________________, registrikoodiga/isikukoodiga _________________, aadressiga _______________________, arveldusarve nr _________________, ____________pank /kui FIE on käibemaksukohustuslane, siis märkida käibemaksukohustuslase registrinumber/ (edaspidi nimetatud Töövõtja),
Linuxis asendab käsklus dev_appserver.py aplikatsiooni_kaust Stop - Lokaalse veebiserveri töö lõpetamine Linuxis tuleb sulgeda programm dev_appserver.py (klahvikombinatsioon ctrl+z) 8 / 55 Google App Engine Andris Reinman Browse - Veebilehitseja avamine aplikatsiooni aadressiga lokaalses veebiserveris Linuxis tuleb avada veebilehitseja aadressil http://localhost:8080 Logs - Avab logiakna, mis näitab lokaalse veebiserveri tegevust ning üleslaadimise olekut Linuxis näeb samu asju kohe peale mõne käivituskäsu sisestamist SDK Console - Avab veebilehitsejas aplikatsiooni admin liidese lokaalses veebiserveris Linuxis tuleb veebilehitsejaga avada aadress http://localhost:8080/_ah/admin Edit - Avab toimetamiseks aplikatsiooni peamise konfiguratsioonifaili
Ühe diski kaotus tähendab terve komplekti kaotust. RAID 1 – mirroring - andmete peegeldamine. Andmed kirjutatakse kahe või rohkemate ketaste peale. Iga ketas võib teenindada päringut. Komplekt töötab nii kaua kuni vähemalt üks ketas on töötav. Kirjutamise läbilaskvus on aeglasem, sest igat ketast tuleb uuendada. RAID 3 – striping with parity (parity on single dedicated disks) – ei ole laialdaselt kasutusel. Baidid ühest kettast ja teisest kettast ning kirjutatakse sama aadressiga kolmandale. Kui teine failib, siis saab taastada vastupidi tehes (esimese ketta baitidega ja parity ketta baitidega saab taastada teise ketta) RAID 5 – striping with parity (parity is striped) – vähemalt kolme ketast on vaja. Sarnane nagu RAID 3, aga parity on jaotatud samadele ketastele, kus on andmed. RFC – Request for Change Ametlik muudatuste ettepanek. Sisaldab üksikasju ja võib olla nii paberil kui elektrooniline ROCE – Return of Capital Employed
perspektiivis olukorda, kuid arvestades klientide liikumisharjumusi, jäävad nad tõenäoliselt külastama ainult kaubanduskeskusi. Viimane on eelkõige seotud üldise kinnisvaraturu trendiga. Kaubanduskeskustest eraldi paiknevad ning hästi toimivad Esmofoni müügiesindused on rajatud tegevuse algusaastail. Toona valitses mobiilsideturul olukord, kus vaatamata asukohale ning tänu ülisuurele nõudlusele õnnestus kõik esindused edukalt käivitada. Esmofoni esimese rajatud kaupluse, aadressiga Pärnu mnt. 104, asukoht on ka praegusel hetkel üks parimaid. Sissetöötanud ja klientidele teada asukoht on hea nähtavusega sõiduteelt ning heade parkimis– ja autoga ligipääsu võimalustega. Ülejäänud tegevuse alguses rajatud esindused on hetkel kas suletud või plaanis seoses müügivõrgu optimeerimisega sulgeda. Esmofoni müügiesinduste asukohtade struktuuri analüüsides on arvestatud konkreetsete piirkondade käibepotentsiaali ning konkurentide arvu
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid .........................................................................
omamist kaupade liikumisest ja paiknemisest laos. Täiuslikumad infosüsteemid registreerivad enamasti ka teostatud toimingute kellaajad ja vastavad kinnitused teinud isikute kasutajatunnused (magnetkaart). Eelkõige vajalik saadetiste liikumisel laos. Enamteostatavad toimingud lao infosüsteemis on järgmised: · vastuvõtudokumendi printimine · vastuvõetud kaubakoguste kinnitamine · hoiustamiskohale asetatud kaubakoguste sidumine hoiukoha aadressiga · komplekteerimislehe printimine (võib toimuda ka vaikimise ehk automaatselt) · komplekteeritud koguste kinnitamine · pakkimise kinnitamine koos kasutatatud pakkematerjali koguste äranäitamisega · transpordietikettide printimine · loovutamise kinnitamine koos saadetise vastuvõtja andmete sisestamisega · saadetise lõpetamine Kaasaegsed lao (ning muud logistikasse puutuvad) infosüsteemid võimaldavad võimaldavad
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide oma...
DHCP, NAT DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) on protokoll kohtvõrku ühendatud hostidele automaatseks (dünaamiliste) IP-aadresside määramiseks. Aadresside jagamisega tegeleb DHCP server. Kui võrku tuleb uus host, saadab ta võrku teate sooviga leida DHCP server (DHCP discover). Server vastab teatega DHCP offer. Seejärel soovib host saada IP-aadressi (DHCP request). DHCP server püüab requesti kinni ning eraldab hostile aadressi (tavaliselt mingiks kindlaks ajaks. DHCP ack). Koos aadressiga antakse vajadusel hostile ka subnet mask, default gateway, DNS serverid jne. NAT (Network Address Translation) – võrguaadressi ümbenimetamine – on tehnoloogia, kus IP paketi lähte- või sihtpunkti aadress muudetakse ümber, kui paketid läbivad marsruuterit või tulemüüri. Põhiliselt kasutatakse NATi selleks, et privaatse sisevõrgu hostid saaksid ligipääsu internetile kasutades ühist avalikku IP-aadressi. Kui sisevõrgust saadetakse pakett internetti,
· registermälu (registers) · peidikmälu e. vahemälu (cache) · põhimälu (main store) · välismälu Arvuti põhimälu Random Access Memory (RAM) on ainuke suurem salvestuspiirkond, mille poole saab protsessor otse pöörduda. Selleks, et programmi käivitada, peab ta olema laetud põhimällu. Põhimälu võib kujutada suure sõnade (baitide) massiivina, kus igal ühikul on oma aadress. Töö toimub kahe operatsiooni kaudu: load sõna antud aadressiga põhimälust kopeeritakse CPU registrisse, store CPU registri sisu salvestatakse põhimällu ettenähtud aadressil. Käsu töötlemine von Neumanni arhitektuuriga arvutis toimub järgmiselt: alguses laetakse käsk mälust käsuregistrisse, seejärel dekodeeritakse ja vajadusel laetakse operandid mälust registritesse, käsk täidetakse ning tulemus võib olla jällegi salvestatud mällu. Ideaalne oleks säilitada kõik vajalikud programmid põhimälus, mis ei ole võimalik, kuna:
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
Dollareid võib ka käsitsi otse lahtris või valemireale kirjutada. Klaviatuuril asub dollari märk täheklahvide peal oleval number nelja klahvil. Saad selle sealt lahtrisse klahvikombinatsiooniga AltGr+$. F4 klahviga on see toiming lihtsalt palju mugavam. Seega lahtriaadressis ei ole dollar mitte kuidagi seotud rahavorminguga! Tavaliselt piisab ka nn. poolikutest absoluutaadressidest, aga kuna enamasti ei ole vahet kas tegemist on pooliku või tervenisti absoluutse aadressiga, siis mugavam on juba kasutada täielikult absoluutset aadressi. On ju selle saamine kõigest üks vajutus F4 klahvile. Kui aga vajutad veel korra või kaks või kolm korda, siis näed, kuidas programm ise seda "absoluutsust" muudab: 1. 1 kord $B$6 2. 2 korda B$6 3. 3 korda $B6 4. 4 korda B6 Millist neist variantidest pead kasutama, sõltub muidugi situatsioonist. Veateated valemites Valemite kirjutamisel saad teha päris mitmesuguseid "näpukaid"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
