docstxt/14570425489722.txt
Piirkonna ümber kuvatakse nöörkast ja kuvatakse boks Create Table , kus saab vajadusel muuta piirkonda ja näidata, kas tabelil on päis või mitte. Kui klõpsata OK, ilmuvad tabeli päisesse ripploendi (Autofiltri) nupud ja värvitakse tabeli read. Tabelile andmeosale (ilma päiseta) automaatselt määratakse nimi TableX, kus X on uue tabeli järjenumber. Nime saab muuta menüüs Table Tools/Design (ilmub, kui kursor viia tabelisse). Kui tabelis on valemid (tehtud aadresside või nimedega), töötavad need edasi. Soovi korral võib valemid asendada, kasutades tulpade päiseid (vt kõrval) Kirje lisamiseks tuleb lihtsalt tippida lisatav kirje tabeli lõppu (esimesele tühjale reale). Excel automaatselt laiendab valideerimise ja nimede piirkonna ning kopeerib valemid. Kirjed saab lisada ka vahele käsuga Insert/Row ja eemaldada: Delete/Row Kasutades objektimenüüs käsku Table, saab lasta kuvada loendi lõppu kokkuvõtte rea: Total Row
tugijaamal e arv e max algus DHCP lõpp (broadcast) e arv 10.202.19 255.255.255 10.202.19 10.202.19 10.202.190.10.202.190. 3 27 30 0.96 .224 0.97 0.98 126 127 Maski bittide arv määrab võrgus kasutatavate aadresside arvu. Viimane aadress on levisaade(brodcast), mis võtab ühendust eelnevatega, kõik ülejäänud aadressid antakse DHCP poolt välja, kusjuures esimene neist läheb alati tugijaamale. Maski bittide arv - 1-de arv maskis (antud juhul 27 ehk 11111111.11111111.11111111.11100000 ehk 255.255.255.224), määrab võrgus kasutatavate aadresside arvu. Võrgus kasutatavate aadresside max arv - tuleb neljast (nullide arv maski lõpus) viimasest bitist
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, mil...
· Lao valgustus peab olema piisav ja kindlustama tootliku ning ohutu töö. · Vigu tehakse seetõttu peamiselt komplekteerimisel ja houkoha aadresside leidmisel ning märkmed. · Madalaid(kuni 18m) ladusid on võimalik suhteliselt efektiivselt valgustada luminofoorvalgustitega,mis tagavad ühtlase valgusjaotuse. · Lae ja põrandal on erinevad temperatuurid. · Kõrgetes ladudes võibolla temp.vahe 5-60c. · Peamiseks kriteeriumiks otsuse langetamisel on siinjuures kaupade ringlemis sagedus. · ,,Homne ladu" on mõeldud rohkem selleks,et teenindada kaupade kiiret liikumist,mitte niivõrd efektiivset.
Ellina Jääger 2-PTAE Küsimused Miks on üldjuhul sisselülitud DHCP server ruuteris kasulik lõpptarbijale (suvalisele võrgu kasutajale) ? Milliseid sisevõrgu aadresse peale üldlevinud standardi 192.168.0.0 - 192.168.255.255 võib veel sisevõrgus kasutada ? Kirjelda milline on Sinu koduse (või mõne muu sulle teada oleva) ruuteri häälestus DHCP serveri osas (palju on rendiaadresse, kui kauaks renditud, millises vahemikus) . Milline IP aadresside ruum on kasutusel näitepildil oleva ruuteri domeenis (algus - lõpp)? Milline on viimane IP aadress, mida DHCP server näidisel välja jagab? Mida sisuliselt tähendab Subnet Mask? Kuidas võiks näidisel toodud võrgu maski teisiti kirjutada, kasutades maski suuruse määramisel bitte ja mitte numbreid pesades? Mida võiks tähendada Local IP Address näidisel? Vastused 1. Võimaldab võrguülematel ühest või teisest ruuterist hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP
................................. 5 NAT ja PAT Mis on NAT? NAT ehk Network Address Translation ehk võrguaadresside teisendamine/transleerimine on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP pakettide päiste muutmises, nii et paistaks nagu võrguliiklus tuleneks NAT ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT ruuteri "taga". Selle abil saab terveid arvutivõrke ühe ruuteri taha peita ja kogu liiklus paistab tulevat ruuteri välise IP pealt. Eravõrgu sisemiste IP aadresside asendamine avalike IP aadressidega. NAT annab organisatsioonidele suurema paindlikkuse aadresside kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT’i kasutamine teeb ühtlasi raskemaks sisevõrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadresse ei edastata üle Interneti. Võrguaadresside ümbernimetamine toimub harilikult marsruuteris või tulemüüris Põhjused 1) IPv4 aadresside puudus
Network Address Translation Network Address Translation ehk NAT on võrguaadressi ümbernimetamine.. NAT on ruuteri lisafunksioon mis muudab privaatse või registreerimata IP aadressi ja asendab ametliku IP aadressiga. NAT on tekkinud ajaloolistel põhjustel, kus IPv4 interneti aadressid hakkasid otsa saama ning eelistatult hakati kasutama NAT'i, mis siis osaliselt leevendab aadresside puudust. Nimelt asub ühe avaliku IP aadressi taga kahest või enamast arvutist koosnev lokaalvõrk, milledel ei ole tingimata vaja omada avalikku IP aadressi. Lisafunktsioonina on NATil ka lokaalvõrku kaitsev tähendus. NAT kasutatakse tänapäeval suurtes organisatsioonides, sest NAT annab suurema paindlikkuse aadresside kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse
Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõnd arvutit ja printerit, kuid samas võib seal olla ka tuhandeid tööjaamu erinevatest domeenidest ja serverifarmidest. DNS SERVER DNS-server ehk nimeserveri roll pakub pakub domeeninimede IP-aadressidega vastendamise teenust, tänu millele on klient-arvutitel võimalik kasutada IP aadresside asmel nimesid. DNS- server saab klient-arvutilt päringu host-arvuti nimega, DNS-server tõlgib seejärel domeeninimed TCP/IP võrkudes kasutatavateks IP-aadressideks ning edastab selle klientarvutile, peale mida saab klientarvuti host-arvutiga otse suhelda. NETWORK POLICY AND ACCESS Võrgupoliitika- ja juurdepääsuteenusete roll võimaldab juurutada virtuaalset privaatvõrku(VPN), Dial-Up sissehelistamis ühendust ja 802.11 traadita ühendust. Roll pakub
Seepärast ongi iga programmi puhul ära näidatud soovitatav põhimälu suurus, mis tagab programmi täitmise normaalse kiirusega . Et hõlbustada kopeerimist virtuaalmälust reaalsesse mällu jaotab opsüsteem virtuaalmälu kindlat arvu mäluaadresse sisaldavateks lehekülgedeks, mida hoitakse kettal seni, kuni neid vaja läheb. Kui lehekülge on vaja, siis kopeerib opsüsteem selle kettalt põhimällu, muutes virtuaalaadressid reaalseteks aadressideks. Virtuaalsete aadresside muutmist reaalseteks aadressideks nimetatakse mälujaotuseks ja virtuaalsete lehekülgede kopeerimist põhimällu nimetatakse lehekülgede saalimiseks Lehekülgedega virtuaalmälu Peaaegu kõik virtuaalmälu rakendused jagavad rakendusprogrammi virtuaalaadresside ruumi lehekülgedeks; lehekülg on plokk järgnevaid virtuaalmälu aadresse. Lehed on tavaliselt vähemalt 4 KiB (4 × 1024 baiti) suuruses ja süsteemid suurte virtuaal
saadetavate ning vastuvõetavate bittide ajastamist ning kodeerimist. TCP/IP mudel ● TCP/IP mudeli aluseks on 4-kihiline DARPA mudel, mille nimetus tuleneb USA valitsusagentuurist, kelle algatusel loodi TCP/IP. Sellel mudelil on 4- kihti:võrguliidesekiht, internet, transport ja rakendus. Igale TCP/IP mudeli kihile vastab üks või enam OSI mudeli kihti. Internetiprotokollid ● Interneti protokolle on kaks IPv4 ja IPv6, aadresside erinevad tüübid IPv4 jaoks: 1. üksikedastus (unicast), mis on kõige enam kasutatav aadressi tüüp ja selle abil toimub sideseanss kahe arvuti vahel. 2. Multiedastus (multicast), mille puhul saadab üks arvuti infot mitmele arvutile samaaegselt ja selle eeliseks on väiksem võrgukoormus. 3. Leviedastuse (broadcast) puhul saadetakse info kõigile arvutitele samas kohtvõrgu segmendis mingi päringu teostamiseks (näiteks ARP või DHCP päringud).
Wifi võrkude turvalisus Referaat Sisukord WiFi võrkude tuvalisus .............................................................. 3 SSID ja MAC-aadress ............................................................... 4 Turvaline WiFi- ühendus .......................................................... 4 WiFi-võrkude turvalisus WiFi turvalisus on väga keeruline ja mitmetahuline teema. Selge on aga see, et võimalike probleemide ees silma kinnipigistamine olukorda ei lahenda. WiFi levib tahes-tahmata ja ükskõik kui hästi seda ka varjestada või piiritleda ei prooviks, ikkagi levib see meie eluruumidest kaugemale. Kogutud andmete põhjal on 42% Tallinna WiFi-seadmetest lahtise võrguga (ilma WEP või WPA kaitseta). See ei tähenda küll päris nelja tuhandet (mitteametlikku) avalikku internetipunkti, sest selles statistikas ei kajastu MAC-aadressi kontrolliga piiratud võrgud ega keerulisemaid turvameetmei...
kasutatav aadress Maski Võrgus seadmetele kasutatav aadress - Aadressruumi viimane Variant Võrgu võrgumask - võrguosa antavate aadresside max aadress - esimene aadress, levisaade nr aadress kümnendkujul viimane bittide arv arv tugijaama IP DHCPga jagatav (broadcast)
4×1038 aadressi. Meil elab umbes 6,5 miljardit inimest siin planeedil ehk siis 6,5×109 ja lihtne matemaatika ütleb meile, et iga inimene saaks IPv6 kaudu 5×1028 aadressi ehk jämedalt võtes 295 või 252 aadressi iga tähe kohta, mida me taevas silmaga näeme. IPv6 aadresse jagab samuti IANA DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol '''Definitsioon ja ülevaade''' DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, siis on üheks võimaluseks igasse arvutisse käsitsi sisestada staatiline ehk alaline IP aadress ja kui antud arvuti paigutatakse samas võrgus kuhugi mujale, tuleks sisestada uus IP aadress
Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolli väljatöötamiseks. Ipv6 IP-protokolli versioon 6 Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel olevat IP- protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-aadresside defitsiidi probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve. Kui praegu kasutusel oleva protokolli IPv4 maksimaalne IP aadresside arv on ca 4,3 miljardit, siis IPv6 puhul on see arv 3,4x1038, mis vastab 6,7x1017 ehk 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta. Esimene IP paketi päise väli on 4-bitiline IP versiooni tähise kood, mis IPv4 puhul omab muidugi väärtust 4 (kahendkoodis 0100). IP aadresside klassid A klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B klassil on muudetavad aadressi 3 viimast osa, C klassil 2 viimast osa D klassil ainult viimane osa.
See on üks põhjusi IPv6 protokolli väljatöötamiseks. IPv6 (Internet Protocol version 6) - IP-protokolli versioon 6 Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel olevat IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-aadresside defitsiidi 5 probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve. Kui praegu kasutusel oleva protokolli IPv4 maksimaalne IP aadresside arv on ca 4,3 miljardit, siis IPv6 puhul on see arv 3,4x1038, mis vastab 6,7x1017 ehk 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta. IPv6 iseloomulikud omadused on: · 16-baidised aadressid praeguste 4-baidiste aadresside asemel · sisseehitatud krüpteerimine (32-bitine Security Association ID (SAID) pluss muutuva pikkusega initsialiseerimisvektor paketi päises)
Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolliväljatöötamiseks. Ipv6 IP-protokolli versioon 6- Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel olevat IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-aadresside defitsiidi probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve. Kui praegu kasutusel oleva protokolli IPv4 maksimaalne IP aadresside arv on ca 4,3 miljardit, siis IPv6 puhul on see arv 3,4x1038, mis vastab 6,7x1017 ehk 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta IPv6 iseloomulikud omadused on: · 16-baidised aadressid praeguste 4-baidiste aadresside asemel · sisseehitatud krüpteerimine (32-bitine Security Association ID (SAID) pluss muutuva pikkusega initsialiseerimisvektor paketi päises) · kasutaja autentimine (32-bitine SAID pluss muutuva pikkusega autentimisandmed paketi päises)
kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13 1 Arvutivõrgud 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise. IP aadresside klassid Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24
viga Mälu jagamine mitmele protsessile mälu eraldamine (getmain, allocate) mälu vabastamine (freemain, free) 3 2 4 2 Põhiprobleem: mälu fragmenteerumine 50% reegel Mälublokid: iseloom kinni, vaba, vabastatud maht baitides, sõnades tunnused kuuluvus mingisse klassi Hoidmine seotakse viitadega listiks list järjestatakse aadresside, suuruse järgi vabad kõrvuti asuvad blokid ühendatakse vabastamisel mälublokk märgistatakse ja alles siis, kui vaba mälu enam ei ole, kustutakse (prahii koristamine) Mälueraldamise strateegiad First-fit eraldada esimene vaba blokk, mis piisavalt suur Best-fit eraldada kõige väiksem blokk, mis on piisavalt suur Worst-fit eraldada võimalikult suur blokk
Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. Kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolliväljatöötamiseks. IPv6 IP-protokolli versioon 6. Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel olevat IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-aadresside defitsiidi probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve. Kui praegu kasutusel oleva protokolli IPv4 maksimaalne IP aadresside arv on ca 4,3 miljardit, siis IPv6 puhul on see arv 3,4x10 38, mis vastab 6,7x1017 ehk 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta IPv6 iseloomulikud omadused on: · 16-baidised aadressid praeguste 4-baidiste aadresside asemel · sisseehitatud krüpteerimine (32-bitine Security Association ID (SAID) pluss muutuva pikkusega initsialiseerimisvektor paketi päises) · kasutaja autentimine (32-bitine SAID pluss muutuva pikkusega autentimisandmed
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ Juurdepääs arvutivõrku ja võrgu põhiparameetrid Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja..........................................
Ruutimine By Karl Õmblus Internet Internet on laivõrk, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrk on selline arvutivõrk, kus kõik sinna kuuluvad arvutid saavad omavahel otse, ilma täiendavate võrguseadmeteta, näiteks ruuteriteta suhelda Kohtvõrk Kõik arvutid on omavahel otse ühendatud ja `näevad' teineteist ilma lisaseadmeteta ja suudavad omavahel suhelda Kohtvõrk (2) Omavahel suhtlemiseks TCP/IP võrgus peab igal arvutil olema IP aadress, mis on igal arvutil erinev, ning millejärgi arvuteid eristatakse. Kohtvõrkude ühendamine Kui kaks erinevates võrkudes asuvat arvutit soovivad andmeid vahetada, peab kõige lihtsamal juhul leiduma üks masin, mis asub korraga mõlemas võrgus ja mille kaudu andmed liiguvad. Erilisi, mitme võrguseadmega samaaegselt mitmesse võrku ühendatud aparaate, mis jälgivad ning suunavad andmevooge sobivalt edasi, nimetatakse ...
DNS (Domain Name System) Jekaterina Misuna Domeeninimede süsteem Internetiteenus , mis tõlgib domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP- aadressideks Domeeninimede süsteem DNSi ülesehitus on puu laadne Kõige aluseks on juured elik "." serverid, kes teavad järgmise taseme domeenide servereid. Järgnevad ülema astme domeenid nagu näiteks .org, .net, .com ning riikide nagu .ee, .fi, .ru. Domeeninimede süsteem Samal tasemel nimed ei kordu Pisike ASCII kunst ilmestab seda juttu : Nõue Kasutada tohib sümboleid a-z Numbreid 0-9 Miinus märki Nime ei tohi alustada miinusega Domeeninimi Organisatsiooni või isiku tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP- aadressile Domeeninimi internetis...
k. "IP address"; IP tuleb ingliskeelsest "Internet Protocol"-ist) - Internetti ühendatud arvutit määratlev tunnus. Seni kasutusel olev versioon 4 koosneb neljast kuni kolmekohalisest numbrist (näiteks 192.168.1.15), uuem ja üha laiemalt kasutatav versioon 6 aga on pikem ning võimaldab kasutada kuueteistkümnendsüsteemi (näiteks 2001:0db8:85a3:08d3:1319:8a2e:0370:7334). Ülemineku tingis Interneti kiire kasv, mistõttu versioon 4 puhul oli näha peatselt tekkida võivat vabade aadresside puudust. Algselt oli igale võrku ühendatud arvutile määratud üks püsiv aadress. Hiljem aga tekkisid lahendused, kus mingi võrguosa piires kasutati nn sisemisi aadresse (sel juhul oli püsiaadress üksnes võrgu keskarvutil, mis siis vahendas võrguliiklust sisemise võrgu ja välise Interneti vahel). Teiseks levinud variandiks on nn. dünaamilised IP-aadressid, mille puhul võrku ühendatud arvuti "laenutab" keskarvutilt töö ajaks ühe paljudest vabadest aadressidest
keskkonnaministri või Keskkonnaministeeriumi kantsleri antud ülesandeid. Maa-ameti eesmärk on täita ametile ettenähtud ülesandeid. Juhtkonnas on olemas peadirektor, peadirektori asetäitjad. Lisaks on veel mitmeid nõunikke. Erinevates osakondades töötab iga osakonna juht. Suuremalt jaolt on osakondades spetsialistid, vanemspetsialistid, juristid. Ühesõnaga inimesed, keda võib usaldada nende tehtud töös. Maa-ametilt on võimalik abi saada näiteks aadresside korrastamisel, kinnisvaratehingutega seotud küsimustega jne.
Füüsiline võrgudiagramm Loogiline võrgudiagramm Võrguseadmete dokumenteerimine Võrguseadmed seadme tüüp tootja/mudel seerianumber portide arv Võrgukaart tootja/mudel MAC aadress ühenduse tüüp (RJ45/fiiber/raadio) Võrguseadmete dokumenteerimine Konfigureerimisalane info konfiguratsioonifailide väljatrükk varukoopiad konfiguratsioonifailidest konfiguratsioonifaili muudatuste dokumenteerimine Kasutatavad võrguprotokollid IP aadresside jaotus DNS info registreeritud domeeninimed ja nendele vastavad IP aadrssid Administreerimisalase info dokumenteerimine Kontaktid, garantiidokumendid, litsentsid Riist- ja tarkvarauuenduste dokumenteerimine konfiguratsioonimuudatused versiooniuuendused riistvara upgrade ja asendamine Protseduuride dokumenteerimine kasutajakontode loomine ajakavad (varundus, logide analüüs) Soovituslik riistvara/tarkvara konfiguratsioon Arvutivõrgu reeglid
Tänaseks on AD arenenud kaugemale lihtsast kasutajaõiguste süsteemist ning koondab endas väga mitmekesist infot nagu näiteks kasutajaõigused ja kontaktinfo, kasutaja turvapoliitika, info organisatsiooni struktuuri ja kasutajagruppide kohta, kasutajale rakendatud standardtarkvarapoliitika, süsteemi lülitatud arvutid ning os, süsteemi lülitatud arvutile rakendatud turvapoliitika, süsteemiga liitunud arvutite aadresside info, süsteemis liikuvate sõnumite suunamise loogika jms. Kuna AD sisaldab palju olulist infot, tuleb seda infot dubleerida ja varundada. Lisaks on mõistlik kõikide süsteemide liigutamisel pilveteenuselt üht AD haldusmasinat pidada kohtvõrgus, et tagada ligipääs süsteemi ressurssidele ka internetiühenduse rikke korral. ADFS (Active Directory Federation Services) teenuse abil saab ennast korraga audentida
.. o adresseerimine - bitt, bait, sõna, aadress, aadressruum, ... k - kilo (10^3), M - mega (10^6), G - giga (10^9), T - tera (10^12), P - peta (10^15), E - eksa (10^18), Z - zeta (10^21), Y - jota (10^24) o siinid - andmesiin, aadress-siin, juhtsiin, ... o välisseadmed - välismälu, sisend/väljundseadmed, kontrollerid, ... · Programmi täitmine arvutis: o masinkäsud - protsessori käsustik o operandid, aadresside moodustamine o andmete kujutamine madaltasemel: täisarvud, ujupunktarvud, sümbolid ja stringid (sõned), ... o käskude täitmistsükkel juhtseadmes: käsuregister, käsuloendaja (PC), aadressregister, olekuregister (flags), ... o katkestused John von Neumann (1903 - 1957) - mällu salvestatud programmi idee. Annab võimaluse programme genereerida (programm on andmete eriliik). Neumanni arhitektuuri kriitika.
Anonüümsus internetis Mida rohkem aeg edasi,seda rohkem on hakanud inimesed suhtlema interneti teel, erinevates suhtlusportaalides, jututubades ja MSN-ilaadsete süsteemide läbi. Internet on võimaldanud inimeste suhtlemise üle kogu maailma. Tänapäeval on internet väga hästi kättesaadav ja selle tõttu istuvad inimesed aina rohkem kodus ja eelistavad väljaminemise asemel suhelda sõprade ja ka võõrastega interneti läbi. Võõrastega internetis suheldes ei saa kunagi teise inimese aususes kindel olla. Sa ei või iial teada kellega sa tegelikult räägid. Asjaolu,et internetis ei pea avalikustama oma nime, vanust, elukohta ega muud säärast, võimaldab inimestel suhelda valenimedega ning enda pildi asemel on alati võimalus saata mõne kobedama näitleja või muu seltskonnategelase pilt. On palju inimesi, kes ei ole endast just kõige paremal arvamusel ja seetõttu on peitnud ennast just jututubade kasutajate taha. Internetis on kerge rääkida endast k...
1984- 1000 hosts- Hosts (arvutite) arv ületab 1000 piiri. Domain Name Server (DNS)- domeeni nimeserveri lahenduse kasutusele võtt. 1984- ARPANET- laguneb kaheks MILNET ja ARPANET. 1986- Bitnet and CSNET ühinevad- Ühendatakse kaks võrku kokku üheks. 1988- Internet worm- Enam kui 60 000 arvutit lülitati Internetist välja. 1989- RIPE (Peseaux IP Europeens)- Euroopa ühenduse IP aadresside süstematiseerimisega. 1990- ARPANETi lõpp- ARPANET lõpetab oma tegevuse Interneti teenuse pakkumine. 1991- WWW- tuleb kasutusele WWW hüpertekstide levitamiseks.(WWW- World Wide Web) 1992- Eesti internet- Käivitus esimene TCP/IP ühedus Eesti ja muu maailma vahel (Küberneetika instituut) 1993- Mosaic- Tuleb välja esimene graafililine Interneti sirvija ( browser) Valge maha ühendatakse Interneti.
.. 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise. IP aadresside klassid Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24
usaldatavus; additional features (lisaomadused) - kaitstus ja prioriteedid. Ajalised parameetrid: establishment delay (requestist confirmini); establishment failure probability (vea tõenäosus, et ühendust ei saa luua kindla ajavahemiku jooksul) 4. OSI mudeli kihtide funktsioonid. 7.rakenduskiht (application) - rakendusprogrammile otse antavad teenused (telnet, ftp, mail); 6.esituskiht (presentation) - andmete esituskuju muutmine; 5.seansikiht (session) - nimede ja aadresside teisendused, pääsuõigused, sünkronisatsioon; 4.transpordikiht (transport) - transparentse ja usaldatava andmeliikluse tagamine ja vahendus; 3.võrgukiht (network) - sõnumite marsruutimine keerulistes võrkudes; 2.kanalikiht (datalink) - lihtne vigade parandamine ja edastus punktist punkti võrgu sees; 1.füüsiline kiht (physical) - andmete füüsiline edastus punktist punkti. Kihtide vahel toimub informatsiooni transleerimine, mida teostab kihtidevaheline liides. Liides on
Tartu Kutsehariduskeskus Erkki Mägi ATP08 INTERNET Referaat Juhendaja: Marko Taremaa Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................................2 Mis on internet?.......................................................................................................................................3 Interneti struktuur....................................................................................................................................4 Interneti ajalugu.......................................................................................................................................7 Interneti teenused...
kool nimi INTERNET Referaat Juhendaja: -- koht 2014 Sisukord Ajalugu....................................................................................................................................................3 Mis on internet?.......................................................................................................................................4 Struktuur..................................................................................................................................................5 Teenused..................................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................8 ...
ff:ff:ff:ff:ff:ff 2nd-koodis "kõik ühed" Leviedastuse aadress o ei ole kasutatav võrgukaardi aadressina o kõik seadmed võtavad kaadri vastu ja töötlevad Kanalikihi võrguseadmed Arvuti võrgukaart (NIC - network inteface card). Sild Kommutaator(Switch). Sild "kuulab" liikulst mitmes segmendis jälgib kaadrites saatjate MAC-aadresse ning peab segmentide kaupa nende aadresside tabeleid funktsioneerib kahes osas o õppimine (aadressitabeli täitmine) o edastamine (kaadrite filtreerimine) kaaderid, mille saaja ei asu samas segmendis saatjaga, edastatakse sihtsegmenti kui saatja asub samas segmendis saajaga, kaader unustatakse kõik ülejäänud kaadrid edastatakse kõikidesse segmentidesse va lähtesegment Kommutaator on nagu "mitme segmendiga sild"
loomine ja projekteerimine on vaid algus pikast loetelust, mille arvuti suudab suure vaevaga ära teha . Paljusid töökohti ei oleks ilma arvutita olemaski. Tööd, mida varem tehti suure vaevaga, saab nüüd teha lihtsalt, ilma kontorist lahkumatagi. Vabal ajal ja kodus on arvuti ülesannete loetelu samuti hiigla pikk.See seadeldis pakub võimalust enesetäiendamiseks-näiteks keeleõpe, aga samas ka info hankimine, käitlemine ja kuvamine; koduste tegemiste hõlbustamiseks-näiteks aadresside, toiduretseptide ja teiste dokumentide haldamiseks; kulude, tulude arvestamiseks; kirjade, tekstide, piltide jm. Arhiveerimiseks ning ka lõbutsemiseks- võimalused mitmete mängude, muusikaprogrammide ja interneti näol on siin pidevalt suurenemas. 4 Arvutid koolitöös Arvutist on saanud õppeprotsessi lahutamatu osa. Suurtes linnades on enamjaolt kõik koolid arvutitega varustatud. Ka kodus veedetakse
Phishing ehk õngevõtmine.Saadetakse laiali e-posti sõnumeid,mis tuleks nagu mõnelt tuntud firmalt või pangalt ja teatab,et meilisaaja krediitkaardi andmed vajavad uuendamist või kinnitamist ning palub klikkida meilis sisalduval lingil.See viib inimese veebilehele, mis näeb välja täpselt nii,nagu oleks tolle suure firma oma, kuid tegelikult on võltsitud.Sellel lehel nõutakse krediitkaardi ja isiklike andmeid.Et tekitada suuremat usaldust, varustatakse selline veebileht ka ning andmed edasta-takse krüpteeritult. Kogutud andmeid kasutades saab suli ligipääsu pangaarvetele. Sellise meili saamise puhul tuleks kontrol-ida,kas kõik vastab tõele.Internet. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,piirkondlikke,riiklikke magistraalvõrke.Andmevahetuseks kasut.pakettkommukatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internetil pole omanikku,kõik ühendatud arvutid on sõltumatud.Selline sisseehitatud anarhia on osutunud vä...
seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", sülearvuti ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohal 2 on kasutada üks WLAN tugijaam, arvuti nr 4 WLAN jaoks ja arvuti nr 3 Ethernet jaoks. 1.Marsruuteri sisevõrgu DHCP serveri seadistus Variant Võrgu aadress Maski bittide arv Max aadresside Võrgumask arv 10 172.31.27.128 26 62 255.255.255.192 Esimene kasutatav Teine aadress, Eelviimane Viimane aadress, aadress DHCP algus kasutatav aadress, levisaade tugijaamale DHCP lõpp (broadcast) 172.31.27.129 172.31.27
Johann Sebastian Bach'i ja Georg Friedrich Händel'i kohtumine Oli tavaline keskpäev. Suvine aeg ja hirmus palav. J. S. Bach istus rahulikult bussis, mille vedajateks olid hobused. Ka nemad olid juba päris kurnatud. Buss alles seisis, reisijaid oli palju. Kõik istekohad olid kinni kuid, vaid Bachi kõrval oli veel üks vaba koht. Viimaks sisenes bussi viimane reisija, kel polnud muud võimalust kui, et istuda Bachi kõrvale. Kui buss oli liikuma hakanud, alustas Bachi kõrval istuv mees kõnelust: ,,Tere, minu nimi on Georg Friedrich." Bach vastas üllatunult: ,,Tervist, mina olen Johann Sebastian. Kuidas läheb?" Händel vastu: ,,Tänan küsimast. Praegu on väga kiired ajad, kuna olen muusik. Mul on palju tööd, siblin ühest kohast teise." Bach: ,,Oi, kas tõesti? Milline kokkusattumus, mina olen samuti muusik. Millega te tegelete? Mängite mõnd pilli ja esinete või tegelete heliloomisega?" Händel: ,,Kokkusattumus missugune! Mi...
Tekib uus väljendusvõimalus dramaatilises loomingus. ▪ Koidula esimeseks katseks draamaloomingus oli 1870 ühevaatuseline farss "Saarema onupoeg" ▪ "Saaremaa onupoja" lavastamine 24. juulil 1870 tähendas tegelikult Eesti teatri avamist. Isiklik elu ▪ Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu toimetus- ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni. ▪ Kui aga elus leidus vabu hetki, siis pühendas ta need raamatute lugemisele ja kirjavahetustele. ▪ 1958 leiti Lydia Koidula pere raamatukogu, kus osadele raamatutele oli Koidula oma käega kirjutanud "Lydia Jannsen" Koidula Kroonlinnas ▪ 1873. aastal abiellus Koidula Tartus sõjaväe- ja naistearsti eriala omanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle pakuti tööd Kroonlinnas ja koos suunduti sinna.
Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline variant on korrektne, kui 75le tuleb juurde arvutada 35%? Vali üks: =75*1,35 Õige! Osa juurdearvutamiseks tervikule tuleb arv 75 korrutada kas 1,35 või 135%. =75*35 =75/1,35 =75*0,35 Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis märgi abil saab suhtelise aadressi absoluutseks või sega-aadressiks muuta? Vali üks: £ märgi $ märgi Õige! Aadresside muutmiseks absoluutseks või sega-aadressiks kasutatakse $ märki. Absoluutaadressiks on nt $K$13 (kopeerimisel ei muutu), sega-aadressiks $K13 (veerg kopeerimisel ei muutu). & märgi võrdusmärgi Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lahtri aadress koosneb Excelis rea- ja veeru tähisest, nt K13. Kuidas tähistatakse veerge, kuidas ridu? Vali üks:
Digikogud ja digitaalraamatukogud Mõisted, tähendused ja tüübid Kaasaja raamatukogu · Tänapäeva raamatukogud osutavad traditsiooniliste teenuste kõrval üha rohkem elektroonilisi teenuseid. Inforessursside uute vormide arenguga ja infovahenduse uute võimaluste tekkega on raamatukogude kogud ja teenused põhjalikult muutunud ning elektrooniliste raamatukoguteenuste (eriti veebipõhiste) kasutamine kiiresti kasvanud. · Hoolimata jätkuvatest muutustest infomaailmas ei saa raamatukogud jääda ootama protsessi stabiliseerumist, vaid peavad püüdma oma tegevust selles valdkonnas mõõta ja sellest aru anda. Kogude kujundamist ja kasutamist peegeldav traditsiooniline statistika iseloomustab ainult osa raamatukogu jooksvast tegevusest. Kaasaja raamatukogu · Kui enamiku traditsioonilist statistikat saab raamatukogu koguda iseseisvalt, siis elektroonilisi teenuseid ja eelkõige nende kasutamist ...
Praktiline töö nr. 4: Interneti teenuste kasutamisvõimalused Tartu Ülikooli postiloendi teenus - http://lists.ut.ee/ 1) Mis teenusega on tegemist? Kellele on see teenus suunatud? Kuidas ja kust leidsite? Postiloend on e-posti aadresside kogum, mille kaudu on võimalik suhelda sarnaste huvidega inimestega e-posti vahendusel. Tartu Ülikooli postiloenditeenuse sihtgrupp on eelkõige Tartu Ülikooli akadeemiline struktuur, üliõpilased, haldus- ja struktuuriüksused. Teisejärguliselt pakub Tartu Ülikool postiloenditeenust muudele õppe- ja teadusalastele organisatsioonidele nagu korporatsioonid, teadusalased organisatsioonid, jne. Lists.ut
URL=http://home.delfi.ee/ 09.10. 2002 Tekstis viitamine: Viitama peab igat lõiku, mis ei ole töö autori enda kirjutatud. Iga lõigu lõpus peab olema viide ka siis, kui on mitu järjestikust lõiku võetud samast allikast. Raamatu ja artikli puhul pannakse lõigu lõppu ümarsulgudesse number, mitmendal kohal on allikas kasutatud materjalide loetelus, samuti leheküljed, kust lõik sellest raamatust pärineb. Näide. (2:56) (9, 26,27) või (9:26-27) Interneti aadresside puhul pannakse ümarsulgudesse ainult allika järjekorra number kasutatud materjalide lehelt. Näide: tiitelleht LUUNJA KESKKOOL KASPAR TAMM VIII klass SÜMBOLID JA MÄRGID RAHVAKUNSTIS Referaat Juhendaja: Tiiu Tusane Luunja 2009 Näide: Sisukord SISUKORD SISUKORD.....................
2 Infosüsteemi eesmärgid Torutöid teostavat ettevõtet, täpsemalt selle hinnapakkumisprotsessi toetava infosüsteemi eesmärgid on järgmised: 3 Saada ülevaadet klientidele torutööde teostamise vajadustest ja neile tehtud hinnapakkumistest. Täpsemalt peab saama vaadata vajatavate ja pakutavate tööde aruandeid perioodide, objekti tüüpide ja objekti aadresside lõikes. Saada ülevaadet pakkumise protsessist. Täpsemalt peab saama vaadata, mis seisundis üks või teine pakkumine on ja kui palju neid on. Kiirendada torutööde hinnapakkumise koostamist. 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktsionaalne vaade koosneb funktsionaalsete nõuete loetelust; kasutusjuhtude diagrammist ja nende sõnalisest kirjeldusest. 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond EKSAM Side, IRT3930 Juhendaja: Avo Ots Tallinn 2016 Sisukord 150m kaabli bittide arv...............................................................................................3 2Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 3Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 4Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................4 5Diskreetimine...........................................................................................................4 6Alamvõrkude arv......................................................................................................4 7Telefonis kuluv võimsus..........................................
mp4, .wma, .wav, .avi, .mpeg · Video .avi, .mpeg, .mp4, . avs, .avb, .bin · Graafika .jpeg, .gif, .png, .art, .arr, .bip · Süsteemifail .sys, .exe, .com, .hlp, .key, .ko · Pakitud .rar, .zip, .car, .gz, .hyp, .lbr · Andmebaas .data, .cat, .cdr, .cdx, .clix, .cna · Draiver .drive, .dr, .exe, .dfm, .dsk, .dsm · Arhiveeritud .rar, .zip, .car, .gz, .hyp, .lbr 5. Vastake küsimustele 11. Mida tähendab interneti aadresside lõpul olev kombinatsioon .ee, .fi, .ru, .com, .org jne? internetiaadressi asukohta (riiki) või selle aadressi otstarvet, näiteks reklaamaadresse ehk commercial. 12. Millised on arvutivõrku ühendatud arvuti eelised eraldi töötava arvuti ees (too välja vähemalt 3 eelist). Suurem infohulk, suurem võimalus salvestada infot arvutiväliselt, arvutite ühine suurem kiirus, võimalik teha rohkem tööd, nt andmetöötlusel. 01.02.2010
sagedusalas (programmis vahekaardid 2.4 GHz Channels ja 5 GHz Channels). Vastata järgmistele küsimustele: 1. Mitu ja millised on 802.11a standardi ning millised on 802.11b või 802.11g standardi võrgud? A standard kasutab kanaleid 36-64 ja neid on 9 tk. B/G standard kasutab kanaleid 1-13 ja neid on 10 tk. 2.Millised 2 võrku on kõige tugevama signaaliga? eduroam ja TTY1 3.Selgitada tabelis näidatavate MAC aadresside tähendust. Tabelis esitatud MAC aadressid kuuluvad konkreetsetele access point tüüpi võrguseadmetele ja on nende seadmete füüsilised aadressid. 4.Millised raadiokanalid on kasutuses ja kus on veel vaba ruumi uute võrkude jaoks ? Kasutuses on kanalid 1,3,6,7,11,36,40,44 ja 48. 5. Individuaalülesanne Shannoni valem sidekanali läbilaske arvutamiseks: R = W log2 (1+S/N) Lähteandmed: R edastuskiirus [Mbit/s]; W sagedusriba laius [MHz]; S
DHCP Dynamic Host Configuration Protocol Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll DHCP(2) Loodud 1993 Siiani kasutusel DHCP(3) parameetrid Router DNS server DNS Domain name WINS server NetBIOS datagram distribution server WINS/NetBIOS node type NETBIOS scope ID DHCP(4) DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele DNS Domain Name System Domeeninimede süsteem DNS(2) Loodud 1983 Autor Paul Mockapetris Siiani kasutusel DNS(3) parameetrid Retries MinTTL MaxTTL CacheRecords NameLookupPriority Recursion Dnssec DNS(4) Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Internet põhineb tegelikult
Ajalised parameetrid: establishment delay (requestist confirmini); establishment failure probability (vea tõenäosus, et ühendust ei saa luua kindla ajavahemiku jooksul) 4. OSI mudeli kihtide funktsioonid. 7.rakenduskiht (application) - rakendusprogrammile otse antavad teenused (telnet, ftp, mail); 6.esituskiht (presentation) - andmete esituskuju muutmine; 5.seansikiht (session) - nimede ja aadresside teisendused, pääsuõigused, ünkronisatsioon; 4.transpordikiht (transport) - transparentse ja usaldatava andmeliikluse tagamine ja vahendus; 3.võrgukiht (network) - sõnumite marsruutimine keerulistes võrkudes; 2.kanalikiht (datalink) - lihtne vigade parandamine ja edastus punktist punkti võrgu sees; 1.füüsiline kiht (physical) - andmete füüsiline edastus punktist punkti. Kihtide vahel toimub informatsiooni transleerimine, mida teostab kihtidevaheline liides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
