Töölehe kustutamiseks vali edit-menüüst korraldus Delete Sheet. Seeriad ja fill · Fill - kopeeritakse andmeid või kirjutatakse märgistatud lahtritesse andmeid mingi arvutuseeskirja järgi. Joonistamine Joonistamiseks on olemas spetsiaalne nupuriba Drawing. Obejktid Pildid, diagrammid, jne Page setup Page Setup - saab vaadata ja muuta lehekülje parameetreid Printimine Valid File menüüst Print(Ctrl+P), või vajutad print nupule, mis asub nupuribal. Pesade aadressid A1, A2, B1, B2 jne Valemid Tabeli lahtri sisuks võib olla ka valem, mis arvutab vaadeldava lahtri väärtuse mingite teiste lahtrite järgi. Aritmeetiliste tehete sooritamiseks peavad valemis kasutatavad lahtrid sisaldama arvandmeid. Valem algab võrdusmärgiga. Kui algandmeid muuta, muutub automaatselt ka valemi tulemus. Valemites saab kasutada aritmeetilisi tehteid ja Excel'isse sisseehitatud funktsioone. Tehete järjekord tuleb paika panna sulguse abil.
Taastumine. Sõnumi vormindamine. Turvalisus. Võrgustiku saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat oleks võimalik edastada üle Interneti. Suudab vastu võtta ka haldamine. võimalikku teed pidi“ Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja graafika-, audio- ja videofaile. 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid 19. DNS Domeeninimede süsteem – internetiteenus, mis tõlgib baasil. Rakenduskiht – transpordikiht – võrgukiht – millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed transpordikiht – rakenduskiht. On organiseeritud 3 suhteliselt Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network
Suurendada võrgu maksimaalset arvutite arvu. Ülekoormatud võrkude tükeldamine. Ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid. Ühendada eri tüüpi võrke (Etherneti ja Token Ringi). Silla ülesanded 2 Sild koostab marsruutimise tabelit ja selle alusel hakkab toimuma andmete edastus. Silla marsruutimise tabel on tühi tema töö alustamisel ja see täieneb vastavalt andmete saatmisele. Tabeli koostamisel pannakse kirja nii päringu saatja kui ka vastuse saatja aadressid. Silla ülesanded 3 Sillad on arukamad kui järgurid. Silda kasutades on põrkeolukordade tekkimise võimalus väiksem. Sildade abil saab kokku ühendada ka kahte üksteisest eemal olevat võrku. Switch Switch on silla üks liike. Täidab samu ülesandeid kui hub. Switch saadab vastused ainult sellesse porti kuhu nad peavad minema. Switchi ei ole nii lihtne pealt kuulata kui hubi. Switch on tihti tarkvaraliselt juhitav. Switch 2
registris MSR (MachineSpecific Register), mis on seotud selle käsuga. Käsu käivitamine tekitab lülituse kernelireziimi ja süsteemiteenuse haldurprogrammi käivituse. Süsteemiteenuse number loetakse läbi protsessori EAX registri ja läbi EDX registri antakse edasi väljakutse argumendid. Kasutajareziimi naasmine toimub protsessori sysexitvõi iretdkäsu abil. 8 Süsteemiteenuste teenindusprogrammide aadressid on spetsiaalses tabelis, kust süsteemiteenuste haldur soovitud teenuse tuvastab. 9
autoratiivsed serverid. Igal ISP-l on oma kohalik DNS server. Kui kasutaja kasutab teenusepakkuja poolt antud lahendust, siis ISP pakub enda poolt hostile ligipääsu ühele või rohkematele oma kohalikele DNS serveritele. Kui host soovib teada mõne teise hosti IP-aadressi, siis kõigepealt küsitakse vastust lokaalse DNS serveri käest ja kui see vastust ei tea, siis kohalik server küsib vastust juurserveri käest, mis tagastab nimeserverite IP aadressid. Peale seda valib lokaalne server välja ühe nimeserveri aadressi ja küsib sealt, mille peale nimeserver tagastab autoratiivse serveri IP, kes teab selle hosti aadressi. Lõpuks küsib lokaalne server autoratiivse serveri käest ja saab vastuseks IP, mis edastatakse hostile, kes pöördus lokaalse DNS serveri poole. Rekursiivse päringu puhul toimub vastuse saamine nii, et host loob päringu lokaalsesse DNS serverisse ja lokaalne server edastab päringu juurserverisse ning juurserver
transistoritest välja ja andmed hävivad. Liigid: FastPageMode DRAM mälus järjestikku paiknevad andmed paiknevad mälumaatriksi aktiveeritud rea järjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM väljundis olev puhver lubab alustada uut pöördumist enne eelmise lõppu. Synchronous DRAM jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, sünkroonne süsteemi kellaga, genereerib ise järjestikused aadressid. Rambus DRAM multibank DRAM + liideslülitus, edastab infot nii ees kui tagafrondist, kiire. Content Adressable Memory, CAM assotsiatiivmälu. Double Data Rate DRAM edastab infot nii esi kui tagafrondist.SIMM 72 klemmi, DIMM 168 klemmi. Dünaamiliste muutmälude eeliseks on väike hind ja võimsustarve. Neid saab valmistada väga suure integratsiooniastmega, mis võimaldab toota suure mälumahuga kiipe. Seepärast
lõppedes annab ta teile kaasa koduste harjutuste kirjaliku kava. Teie peaksite kohale tulema õigeaegselt ja sobivates jalanõudes ning riietes. Meie saalis peavad olema kaasas heleda tallaga sisejalanõud, teistsuguste jalanõudega ei saa trennist osa võtta. 4.6 Answer ehk A Seejärel küsitakse kliendilt tagasidet (Answer), kuidas klient aru sai, mis toimuma hakkab. Tagasiside käigus on hea üles kirjutada kliendile kõik olulised andmed sealhulgas :spetsialistide nimed, tegevuste aadressid, telefonid ja lahtioleku ajad ning emaili aadressid kontakteerumiseks, kaebuste ja ettepanekute tegemiseks. Orientatsioon on oluline enne iga uut tegevust. Kui klient on piisavalt motiveeritud ja teadlik protsessist, siis võib DEBORA lühendada ka DEO-ks. See tähendab, et igal järjekordsel kokkusaamisel kliendiga tuleb selgitada, miks kokku saadakse (definitsioon), tuua näide tulemusest (example) ja anda kiire ülevaade tegevuste järjekorrast (order) antud kokkusaamisel. (Väljaots 2011)
(maksekorraldused, arvelduskonto väljavõtted), palgadokumendid (palgalehed jt) 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised kohustuslikud rekvisiidid (RPS § 7): · dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev; · tehingu majanduslik sisu; · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed, · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid, registreerimisnumbrid; · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; · vastava raamatupidamiskande (kirjendi) järjekorranumber. 9. Varad Ettevõtte tegevuse aluseks on vara olemasolu. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus (RPS § 3). Vara: · on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel,
Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur. 1 ISO-OSI mudel Füüsiline – määrab ühenduse tüübi (nt kaabel). Kanalikiht annab liidesesse info, mille füüsiline kiht edastab. Kanalikihti ei huvita füüsiline kiht ja vastupidi. Alumistes kihtides peavad olema liidesed, kuhu ülemised kihid saavad infot anda. Kanalikihis olevad aadressid on füüsilised aadressid (otseselt seotud füüsiliste seadmetega, nt MAC). Paketis peab olema üks aadress juures – võrguaadress(IP). Võrgukiht loob ühenduse kahe võrgu vahel. Transpordikihis on vaja lisada TCP aadress. Sessioonikihi ülesanne on hallata erinevaid operatsioone. Esitluskiht tõlgib omavahel erinevaid esitlusviise (vormingute vahetamine) – kuidas kasutajale midagi edastatakse või kuidas arvutis kodeeritud on. (+krüpteering ja kompressioon). Iga kiht suhtleb teise arvuti sama kihiga
Ta sünnitab juba elus pojad, keda on tavaliselt umbes kümme. Kui pojad sünnivad, on nad umbes 15-20 cm pikad. Suguküpseks saavad isasrästikud nelja-aastaselt, kui nad on juba 45 cm pikad. Emasrästikud saavad suguküpseks viieaastaselt, kui nad on umbes 55 cm pikad. Kasutatud kirjandus : 1. Bioloogia VII klassile. Mati Martin, Urmas Kokasaar, Maie Toom. Avita, 1997. 2. Eesti elusloodus. Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohumets. Varrak, 2001. 3. ENEKE 3. Valgus, 1984. Interneti aadressid: http://www.loodus.ee/ee/0005/rastik.html http://sunsite.ee/loomad/Roomajad_VIPBER2.htm Ailen Kallaste
2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Raamatupidamise meetodi elemendid. Dokumenteerimine, inventeerimine, hindamine, kalkulatsioon, kontod, raamatuspidamisbilanss, aruandlus Algdokumentide rekvisiidid Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri Majandusaasta aruande sisu Raamatupidamise aastaaruanne-bilanss, kasumisaruanne ja aastaaruande lisad; haldusaruanne; audiitori järeldusotsus; majandusaasta kasumisjaotuse aruanne Raamatupidamiskohustulase kohustused 1. korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatus aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine lähtudes heast raamapidamistavast
7 4 DMA töötlemine 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) signaali ootavale seadmele. 2. Seade võtab BG signaali vastu. 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt. 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta. 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse. 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal. 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde. 8 5 Kokkuvõte Ilma DMA-ta oleks raske ette kujutada arvutite tööd
Valem esitatakse kujul: = avaldis Võrdusmärk ( = ) on Excelile tunnuseks, et tegemist on valemiga. Suvalist sisendit, mis algab võrdusmärgiga, käsitleb Excel valemina. avaldis - määrab, millised tehted peab täitma andmetega vajaliku väärtuse leidmiseks. Üldjuhul ta koosneb: operandidest, tehtemärgidest ja ümarsulgudest. Operandideks võivad olla: konstandid: 12 25,73 "N" "Kasemets" "01.01.2000" viited lahtritele ja lahtriplokkidele (muutujad): - aadressid: B5, H13, C5:H28, $B$5, H$13, ..., Sheet2!B5, ... - nimed: a, x, x_1, c_, pikkus, palk, ... , Sheet2!palk, ... funktsiooniviidad ehk t funktsioonid: SIN(B3), SQRT(a^2+b^2), SUM(C3:C103), MAX(palk), LEFT(nimi;1), VLOOKUP(värv; Värvid;3; 0) Tehted ja tehtesümbolid, tehete prioriteedid 1. % protsent: 18% = 0,18 10%*130 = 13 2. ^ astendamine (Alt+94): (x + 2)^2 (x+2)^(1/3) 3. * , / korrutamine, jagamine: a * b a / b 2 * (a + b ) / d 4
millele vastavad serverid. Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 10. Interneti aadressid ja spetsiaalaadressid IP aadressid Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse. Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist
(kool,asutus) REFERAADI VORMISTAMISE JUHEND referaat Koostaja: Nimi Perenimi (klass) Juhendaja: ........................... (koht,aeg) 2 Sisukord 1. Referaadi osad..................................................................................................4 1.1. Tiitelleht...........................................................................................................................4 1.2. Sisukord...........................................................................................................................4 1.3. Sissejuhatus......................................................................................................................5 1.4. Töö sisu.....................................................
Wifi võrkude turvalisus Referaat Sisukord WiFi võrkude tuvalisus .............................................................. 3 SSID ja MAC-aadress ............................................................... 4 Turvaline WiFi- ühendus .......................................................... 4 WiFi-võrkude turvalisus WiFi turvalisus on väga keeruline ja mitmetahuline teema. Selge on aga see, et võimalike probleemide ees silma kinnipigistamine olukorda ei lahenda. WiFi levib tahes-tahmata ja ükskõik kui hästi seda ka varjestada või piiritleda ei prooviks, ikkagi levib see meie eluruumidest kaugemale. Kogutud andmete põhjal on 42% Tallinna WiFi-seadmetest lahtise võrguga (ilma WEP või WPA kaitseta). See ei tähenda küll päris nelja tuhandet (mitteametlikku) avalikku internetipunkti, sest selles statistikas ei kajastu MAC-aadressi kontrolliga piiratud võrgud ega keerulisemaid turvameetmei...
seal ka kirjas, kuidas nendega ümber käija. Kuna erinevad otsimismootorid kasutavad erinevaid otsimisalgoritme, siis parema tulemuse saavutamiseks on soovitav sama infot otsida mitmete otsimismootoritega. Mõned enamlevinud otsimismootorite aadressid: http://www.ee/www http://www.neti.ee http://www.google.com http://www.yahoo.com http://www.altavista.com http://www.lycos.com http://infoseek.go.com http://www.hotbot.com http://www.ftpsearch.com http://www.deja.com Brauser ehk veebilehitseja ehk võrgusirvik on arvutiprogramm, mille abil saab vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus või programmiga samas arvutis paiknevaid tekste, pilte ja teiste failide sisu, mis on enamasti paigutatud veebilehtedele. Brauseri kasutamist nimetatakse
märkamatuks. 13. Millises mõõtkavas koostatakse maa-ala plaan? Maa-aluste tehnovõrkude uurimine toimub ainult M 1:500 M 1:1000 teostatavate uurimistööde korral või M 1:2000 puhul tellija erinõudel. 14. Millised andmed kantakse digitaalsele joonisele katastriüksuste kohta? Mida lisatakse kirjanurga kohale? (1) Plaanile kantakse maakatastris registreeritud katastriüksuste piirid. Tiheasustusalal lisatakse katastriüksuste aadressid (viimase puudumisel nimed), hajaasustusalal katastriüksuste tunnused ja nimetused. (2) Erinõudel mõõdistatakse ja kantakse plaanile kõik leitud piirimärgid (kiht «PIIRIMLEITUD») ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. (3) Plaani kirjanurga kohale lisatakse märkus piiriandmete väljavõtte päritolu ja aja kohta. 15. Kuhu ei kanta joonisel horisontaale? Horisontaale ei kanta plaanil: 1) hoonete jm pinda moodustavate rajatiste aladele, sh katendiga teedele;
Teiseks tunnuseks on see, et otseturundus on suunatud ostude juhtimisele, mida võib käsitleda kui ,,kutset tegevusele" (call-to-action). See otseturunduse aspekt rõhutab jälgitavaid, mõõdetavaid tulemusi, sõltumata meediumist. Kuidas kasutada: Otsepostitus (turundajad kasutavad masspostituse väiksemat postikulu, et saata paberkandjal kirju kõigile postiklientidele mingis piirkonnas või kõigile tarbijatele, kelle aadressid on loendis olemas); Telefoniturundus (turundajad helistavad selleks välja valitud/juhuslikele telefoninumbritele; E-turundus, sealhulgas rämpspost; Rämpsfaksid (on tänapäeval eelmistest vähem levinud); Muud vahendid (nt postkastidesse pistetavaid reklaammaterjalid, pakendisiseseid reklaamlipikud, ajakirjad, ajalehed, raadio, televisioon, e-post, internetibännerid, maksa-klikkides-reklaamid, stendid, reklaamid liiklusvahendites jms)
mitu IP-aadressi. Näiteks ruuteritel on tüüpiliselt 2 aadressi, üks nn „sisevõrgu” ja üks „välisvõrgu” jaoks. Internet on jagatud isoleeritud alamvõrkudeks, mis on omavahel 20 ühendatud ruuteritega. Ipv4 puhul on IP-aadress 32-bitine. IP-aadress koosneb kahest osast: vanemat järku (vasakpoolsed) bitid määravad võrguosa ning nooremad hostiosa. IP aadressid on jagatud nelja klassi: - A-klass – võrguosa 8 bitti (kuni 256 võrku), hostiosa 24 bitti (igas võrgus kuni 16 miljonit hosti). Aadressid 1.0.0.0 kuni 127.255.255.255. - B-klass – võrguosa 16 bitti (kuni 65k võrku), hostiosa 16 bitti (kuni 65k arvutit igas võrgus). Aadressid 128.0.0.0 kuni 191.255.255.255 - C-klass – võrguosa 24 bitti (kuni 16 miljonit võrku), hostiosa 8 bitti (kuni 256 arvutit igas võrgus). Aadressid 192.0.0.0 – 223.255.255
koonddokument ning raamatupidamise õiend. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed (§ 7): · dokumendi number ja nimetus · koostamise kuupäev · tehingu majanduslik sisu · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa) · tehingu osapoolte nimed 11 · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri · vastava raamatupidamiskirjendi järjekorra number. Algdokument - kui paberil on dokumendi nimetus ja number, kuupäev, tehingu sisu nii sõnade kui numbriliste näitajatena, osapoolte nimed ja aadressid ning allkiri, on raamatupidajal kohustus kanda sellele paberile ka raamatupidamiskirjendi järjekorranumber ning alles nüüd on dokumendist saanud igati aktsepteeritav algdokument.
Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne Töö tegija nimi: ********* Töö tegemise kuupäev: Tue Nov 29 20:23:37 2016 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: A0-D3-C1-1C-B8-4D B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 192.168.252.188 C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 192.168.252.1 D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 193.40.252.145; 193.40.254.227; 193.40.56.245 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 193.40.252.132 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Tegemist võib olla ümbersuunamisega. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab?. (Täissuuruses pilt klõpsates peale.) saadab serverile paketi/info ning seejärel mõõdab palju aega kulub vastuse saamiseks. 4.3.1 ARP B
Kõigepealt tuleb käsk välja lugeda mälust, panna siis erilisse käsuregistrisse ja deÅ?ifreerida käsukood, et teada saada, mida järgnevas tuleb ette võtta. Põhimõtteliselt peab iga käsu kahendkood sisaldama järgmisi osi: 1.osa, mida nimetatakse käsukoodiks (operatsioonikoodiks) ja mis määratleb teostatava tehte iseloomu (näiteks kahe arvu liitmine) 2.andmete asukoha (nende aadressid), näiteks kahe arvu liitmisel liidetavate (operandide) aadressid 3.tehte tulemi paigutuskoha (aadressi) järgmisena täidetava käsu asukoha.Seega oleks vaja 4 aadressvälja, mis teeb käsu aga väga pikaks. Vajalike aadresside vähendamiseks 1-2-ni kasutatakse praktikas mitmesuguseid võtteid nagu: käsuloenduri kasutuselevõtt, mille sisu kasvatatakse ühe võrra enne järgmise käsu sisselugemist ilmutamata või kaudse adresseerimise rakendamine tulemi paigutamine ühe operandi registrisse jne.
kasutatakse kaugjuhtimiskorralduste edastamiseks ja seadmete konfigureerimiseks, kaugseadistamiseks. Majakakaader edastatakse rahuolekus olevatele seadmetele selleks, et need jälgiksid seadme aadressi majakakaadrile järgnevatel kaadritel. Kui vastavale seadmele kaadrit (andmeid või MAC käsku) ei saadeta, läheb see tagasi rahuolekusse 3 7. ZigBee pöördumisviisid, aadressid ja võrguseadmete liigid 802.15.4 standardi kohaselt on kasutuses kaks kanali pöördusmehhanismi: · majakakaadrita võrgud · majakakaadriga võrgud Majakakaadrita võrkudes toimub kaadriedastus juhusliku pöördumisviisi liikluse ja põrke tuvastusega multipöörduse (CSMACD) reeglite kohaselt. Vigadeta vastuvõetud kaadrile järgneb vastuvõtjalt saatjale edastatav positiivne kinnituskaader. Majakakaadriga võrkudes kasutatakse kanali poole pöördumiseks superkaadrit
kasutatakse kaugjuhtimiskorralduste edastamiseks ja seadmete konfigureerimiseks, kaugseadistamiseks. Majakakaader edastatakse rahuolekus olevatele seadmetele selleks, et need jälgiksid seadme aadressi majakakaadrile järgnevatel kaadritel. Kui vastavale seadmele kaadrit (andmeid või MAC käsku) ei saadeta, läheb see tagasi rahuolekusse 3 7. ZigBee pöördumisviisid, aadressid ja võrguseadmete liigid 802.15.4 standardi kohaselt on kasutuses kaks kanali pöördusmehhanismi: · majakakaadrita võrgud · majakakaadriga võrgud Majakakaadrita võrkudes toimub kaadriedastus juhusliku pöördumisviisi liikluse ja põrke tuvastusega multipöörduse (CSMACD) reeglite kohaselt. Vigadeta vastuvõetud kaadrile järgneb vastuvõtjalt saatjale edastatav positiivne kinnituskaader. Majakakaadriga võrkudes kasutatakse kanali poole pöördumiseks superkaadrit
keerulisem (nt tegelt võib seal olla veel Bobi piirkond kirjas a la relay.east- europe.hotmail.com). DNSi saab kasutada, et leida see keerulisem email üles. Koormuse jaotamine (?) - Load distribution, Kopeeritud veebiserverite vaheline liikluse jaotamine. Suuremad saidid nagu cnn, facebook jne omavad mitut serverit, mis kõik jooksevad omaette süsteemina ja neil kõigil on oma IP aadress. Kui klient teeb DNS päringu nt cnn.com jaoks, siis DNS tagastab talle kõigi nende serverite IP aadressid, aga vahetab iga vastuse puhul nende järjekorda, sest tavaliselt HTTP request läheb sinna IP aadressile, mis on kõige esimene. Miks on üldse mitu DNSi, mitte üks eriti suur server: 1. Kui sellega läheb midagi ****, siis põhimõtteliselt internet kukub kokku 2. Liiga suur koormus 3. Kaugus - üks andmebaas ei saa olla kõigile lähedal, massive delayd kui keegi kauge host peab läbi umbes liini oma päringut ootama 4
võimaluste. Joonis GoPro lihtsustatud skeem. Allikas: GoPro 2012 2. TARKVARA RAKENDAMINE · Dokumendihaldus dokumenti saab süsteemis hallata kogu tema elutsükli vältel · Asjahaldus - ühe probleemi või projektiga seotud dokumendid saab panna virtuaalsesse elektroonilisse kausta · Kontaktihaldus - võimaldab registreerida kõik vajalikud organisatsioonide ja isikute andmed (näit. aadressid, telefoni/faksi numbrid, kontaktid, kategooriad, tegevusalad, asukohad ja muud vajalikud andmed) ning siduda nendega dokumente ja asju · Tööprotsesside haldus võimaldab kirjeldada asjade/projektidega seotud tööprotsesse ning jaotada neid etappideks. Iga etapi jaoks on võimalik määrata kooskõlastusringid, ülesanded, vastutajad ja etapi lõpetamise tingimused. (Evely Heldring 2009) Lotus Notes'i tüüpilised kasutusalad:
Hea laboritava nõuded ja kord 1. Milline seadus on nimetatud määruse aluseks? Kemikaaliseadus. 2. Millistes valdkondades rakendatakse nimetatud määrust? Seda rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine, söödalisandi või tööstuskemikaali koostisse kuuluva katseaine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul laboris. 3. Kirjelda oma sõnadega missugused on labori juhtkonna kohustused Labori juhtkonna peamiseks ülesandeks on kontrollida, et labor tegutseks hea laboritava kohaselt. Labori juhtkond määrab ise juhtkonna ning kontrollib, et oleksid olemas sobivad ruumid, seadmed, vahendid ja materjalid. Samuti peab juhtkond kontollima, et oleks olemas töökord, kvaliteediprogramm, põhitegevuskava ja teabevahetus. Lisaks sellele peab juhtkond määrama uuringutele uuringujuhi ning hoolitsema tema väljaõppe eest. Juhtko...
RAAMATUPIDAMISE ISESEISEV TÖÖ Sisekorra eeskirjad 1. ÜLDSÄTTED Sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine Raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kor...
ndal nihkepositsioonil, kui tehteks on korrutamine bit-pair recording tehnikat kasutades ja esimeses kordajas (multiplier) on positsioonidel i+1, i, i-1 bitijada 111. V: 0 x M 9) Milline alljärgnevatest tehetest on vaja teha teise kordajaga M (multiplicand) i- ndal nihkepositsioonil, kui tehteks on korrutamine bit-pair recording tehnikat kasutades ja esimeses kordajas (multiplier) on positsioonidel i+1, i, i-1 bitijada 110 V: -1 x M 11.test Mälu korraldus 1) Mälu aadressid on 21-bitised. Kui suur on maksimaalne võimalik adresseeritavate mälupesade arv? V: 2097152 2) Mida tähendab inglise keeles lühend DRAM? V: dynamic random access memory 3) Mitu takti on joonisel kujutatud ajastustabeli põhjal mälu latentsusaeg? V: 9 4)Kui kiiresti (mitme taktiga) jõuab 11 järjestikusest sõnast koosnev info põhimälust vahemälusse, kui Aadressiinfo saatmine mälule võtab aega 1 takti Esimese sõna saame mälust siinile 7 taktiga
. Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele töövõime tõstmiseks, hea enesetunde saavutamiseks, haiguste ennetamiseks ja ka haiguste korral nende kulgemise kergendamiseks. Looduses liikumiseks on Eestis väga palju võimalusi, internet on täis matka ja looduse kodulehti, kust on võimalik infot saada matkamise ja puhkekohtade kohta. Samas on võimalik ka igal inimesel oma kodu lähedal pargis või metsas jalutada ja veid trenni teha, see tuleb kõigile ainult kasuks. Mõned interneti aadressid matkamise infoga. www.loodus.ee http://www.viroweb.ee/eesti/eesti.asp?ID=vaellus&luokka=puhkus http://www.haanjapark.ee/ http://www.lahemaa.ee/ Kasutatud kirjandus: https://www.eesti.ee/est/kultuur_ja_hobid/hobid/matkamine/?style=txt http://www.terviseleht.ee/200136/36_toovoime.php
Käsu käivitamine Tulemuste salvestamine mällu (vajadusel) Programmi võib vaadelda binaarse koodjadana, mis tavaliselt asub kettal. Käivitamiseks tuleb programm mällu laadida. Mällulaadimist ootavate programmide jada nimetatakse sisendjärjekorraks (input queue). Kui programm lõpetab, vabastatakse tema käes olnud mälupiirkonnad. Suurem osa süsteeme lubavad programme laadida enamvähem suvalisse mälupiirkonda. Osa mälupiirkondadest on OS käes (näiteks alumised aadressid alates 000000-st) ja sinna kasutaja- programme laadida ei tohi. Programmi loomisel tuleb moodustada side tema eri osade vahel (funktsioonid, moodulid jne). Kuna programmile antav mälupiirkond ei pruugi kattuda varem valmis genereeritud aadressidega, siis tuleb neid kuidagi modifitseerida ja siduda. Kui koodi kompileerimise ajal on teada tema tulevane asukoht mälus, võib genereerida absoluutse koodi (seda kasutasid MS-DOS .com programmid). Laadimise ajal saab siduda
Sammuti on nemad ainsad kes suudavad nii sügaval merepõhjas elada, seda tänu värvuselisele kohastumisele. Sellele vaatamata võib neid leiduda nii sügavast merepõhjast kui ka madalast rannikuveest. Viimaseks omapärasks on see, et neis sisaldub tarretumisvõimega polüsahhariid, mida inimesed oskavad ära kasutada toiduainetööstuses. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Trei, T. Taimed Läänemere põhjal. Tallinn:Valgus. 1991 Interneti aadressid: 1. Eesti entsüklopeedia, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/punavetikad1] 10. märts, 2013 2. Eesti entsüklopeedia, [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agarik] 16. märts, 2013 3. MTÜ Fenolo, looduskalender [http://www.looduskalender.ee/node/11459] 17.märts, 2013 4. Eesti eluslooduse e-andmebaas [http://elurikkus.ut.ee/elr_tree.php? lang=est&id=184976&rank=20&id_intro=2] 8.märts, 2013
Kasutatud kirjandus 1. Paaver, T., Kasesula J., Gross, R., Puhk, M., Tohvert, T., Liiv, A., Aid, M. Kalakasvatus ja kalade tervishoid, 2006, Tartu, lk 77-80 2. Pihu, E. & Turovski, A. Eesti mageveekalad: Tallinn: Kalastaja raamat. 2001, lk 91-93 3. Spanovskaja, V. Kalad. Loomade elu, 4. kd. Tallinn: Valgus. 1979, lk 148-151 4. Kottelat, M. & Freyhof, J. Handbook of European Freshwater Fishes.Kottelat, Cornol, Switzerland and Freyhof, 2007, lk 342 Interneti aadressid: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Haug 2. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm 11
Kui töötaja töötamise asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata Tööinspektsiooni kohaliku asutuse tööpiirkonnaga, saadab töötervishoiuarst kutsehaiguse teatise Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas asub tööandja. (2) Kui töötervishoiuarst tuvastab, et kutsehaigestumise põhjustasid töökeskkonna ohutegurid või töö laad töötamisel varasemate tööandjate juures, kannab ta kutsehaiguse teatisesse nende tööandjate nimed ja aadressid. Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused (3) Töötervishoiuarst ei märgi kutsehaiguse diagnoosi tööandjale saadetavas eksemplaris. Kritsel Ärm Tööõnnetused ja kutsehaigused 9. Kutsehaigestumise registreerimine Tööandja registreerib kutsehaigestumised, näidates järgmised andmed: 1) töötaja ees- ja perekonnanimi; 2) töötaja ametinimetus;
Tööandja : ¤sots.maks 33% ; tööstuskindlustusmaks 0.8% 10.Mida tähendab finantsarvestuses IFRS? Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid 11.Mida tähendab finantsarvestuses RTJ? 12.Kes on raamatupidamiskohustuslane? Riik, juriidiline isik, FIE, omavalitsuse üksus, filiaal 13.Mis andmed peavad kirjas olema algdokumendis? Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev, tehingu majanduslik sisu, tehingu arvnäited, tehingu osapoolte nimed, aadressid, allkiri, järjekorra nr. 14.Nimeta näiteid algdokumentidest. Pangaväljavõted, müügiarved, ostuarved, tööturu arvestuse dokumendid. 15.Millistes dokumentides kajastuvad majandustehingud süstematiseeritult ja ajalises järjekorras? Süstematiseeritult pearaamatus Ajalises järjekorras - päevaraamatus 16.Kui kaua tuleb säilitada algdokumenti? Algdok, registreid peab säilitama seistse aastat, alates vastava majandusaasta lõppust 17.Mis on tekkepõhine arvestus?
3. 20 100 kr rahaliselt ja ülejäänud 19 900 kr mitterahaliselt. Sel juhul audiitorihinnangut ei nõuta. Sissemakse rahalist osa saab uuesti kasutada pärast osaühingu kandmist äriregistrisse, s.o umbes 1-1,5 nädala pärast. Osaühingu asutamiseks tuleb saata meile järgmised andmed: osaühingu nimi ja aadress; osaühingu põhitegevusala; asutajate ja juhatuse liikmete eesnimed, perekonnanimed, isikukoodid, elukoha aadressid ja dokumendi numbrid (millega notari juurde tulevad). kui suure osa omanikuks asutajad saavad.
TTL (Time to live) - aeg, kui kaua aadressilahenduse päring säilib. 32. DHCP Host edastab kõikide aadressil DHCP soovi ,kuna ta ei tea kellegi aadressi. DHCP server vastab DHCP pakkumisega. Host pärib IP aadressi DHCP saadab IP aadressi (DHCP ACK) 33. NAT Kõik võrgust lahtuvad paketid on ühe aadressiga (NAT aadress) ,kuid sisaldavad erinevaid allika pordi numbreid. NAT kasutamine paljundab IP aadresse. Välismaailma jaoks on see LAN võrk kui üks IP aadress. NAT asendab väljaminevad IP aadressid ja pordi numbri (LAN IP'd) NAT IP 'ga ning uue pordi numbriga. Jätab meelde kes millise pordi küljes on (tekitab tabeli). Sissetulevad andmete korral vahetab NAT IP aadressi õige sihtkoha aadressi ja pordi numbri vastu ,mis reaalselt kohtvõrgus asub. Kui NAT marsruuteri taga asub server siis tehakse nii ,et NAT marsruuter edastab kogu sissetuleva info alati serverile. 34. Marsruutimisprotokollid RIP, OSPF ja BGP +
Seega tuleb koostada mälu mitmest mäluplokist. See annab võimaluse ka kasutada väiksemat mälumahtu, millile võib vastavalt vajadusele mälu lisada. Mäluplokkide valikuks on kasutatud vanemat aadressijärki a10. 1k mahuga plokidel kasutatakse 10 nooremat aadressijärku sõnade valikuks. Kui a10 = 0 siis tema eitus on 1 ja järelikult on aktiivne ka CS1. Niikaua kui a10 on 0 vastab kõigile kirjutamis/lugemis signaalidele mäluplokk 1. Mälujaotuselt on näha, et kõik aadressid 000 kuni 3FF on mäluplkois 1. Kui aadressi vanim järk a10 = 1 siis vastab mäluplokk 2. 400 – 7FF asuvad mäluplkois 2. Mälu koosneb füüsiliselt kahest mäluplokist aga tarkvara jaoks on tegemist ühe tervikliku mäluga. 4 mäluplokiga on vaja 2 aadressi lisajärku ning dekodeerimisel saadakse mäluploki signaal. Vaheldamine: Vaheldamata mäludes paiknevad järjestikuste aadressidega pesad samas mäluplokis. Suuremate mälude saamiseks lisatakse mäluplokke,
autoratiivsed serverid. Igal ISP-l on oma kohalik DNS server. Kui host kasutab teenusepakkuja internetilahendust, siis ISP pakub enda poolt hostile ligipääsu ühele või rohkematele oma kohalikele DNS serveritele. Kui host soovib teada mingi teise hosti IP-aadressi, siis kõigepealt küsitakse vastust lokaalse DNS serveri käest. Kui see vastust ei tea, siis kohalik server küsib vastust juurserveri käest, mis tagastab nimeserverite IP aadressid, kes on vastutavad selle teise hosti IP eest. Peale seda valib lokaalne server välja ühe nimeserveri aadressi ja küsib sealt, mille peale nimeserver tagastab autoratiivse serveri IP, kes teab selle hosti aadressi ja lõpuks küsib lokaalne server autoratiivse serveri käest ja saab vastuse IP näol ning see edastatakse hostile, kes pöördus lokaalse DNS serveri poole. Rekursiivse päringu puhul toimub vastuse saamine järgmiselt: host loob päringu lokaalsesse DNS
Kuid zürii otsusel võib ka kandidaat kohe järgmisel aastal uuesti kandideerida. Nii kandidaat kui ka kandidaadi üles seadja peavad mõlemad saatma lähetised. Kandidaat peab lähetama lühikese ajaloolise ülevaate oma tööst/organisatsioonist andmetega (aadress, telefon, faks; biograafilised andmed). Oluliste tegevuste vältus, inimeste arv, hetke eelarve ja kõige uuemad iga-aastased arved. Kirjalik materjal inimese/organisatsiooni kohta või poolt. Nimed, aadressid, kontaktisikud, kes on rahastanud viimased kolm aastat. Detailid finantsilisest seosest personali liikmete ja valitsuse või poliitilise erakonna vahel. Kohustus mitte avaldada kandideerimist CV-s, kodulehtedel või mõnel muul moel välja arvatud kindlal eesmärgil saada soovitajaid nomineerimise toetamiseks. Kandidaadi üles seadja peab andma andmed nii enda kui kandidaadi kohta (aadress, telefon, faks). Suhte iseloom ja pikkus kandidaadiga, mainides ära ka ametialased, majanduslikud ja
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2 2. Turundustegevus........................................................................................................ 3 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid................................................................................ 3 2.2 Ettevõtte konkurendid.......................................................................................... 3 3. Personalitöö................................................................................................................4 3.1 Kaardi instrueerimine...........................................................................................4 4. Raamatupidamise töökorraldus...............................................................................
Islandilt (GoPro ja IBMi ... 2011). GoPro programm ühendab endas lisaks dokumendihaldusele ka asja-, kontakti- ja tööprotsesside haldust. See võimaldab (GoPro dokumendihalduse ... 2011): · Hallata dokumenti kogu tema elutsükli vältel (dokumendihaldus); · Ühe probleemi või projektiga seotud dokumendid panna virtuaalsesse elektroonilisse kausta (asjahaldus); · Registreerida kõik vajalikud organisatsioonide ja isikute andmed (näit. aadressid, telefoni/faksi numbrid, kontaktid, kategooriad, tegevusalad, asukohad ja muud vajalikud andmed) ning siduda nendega dokumente ja asju (kontaktihaldus); · Kirjeldada asjade/projektidega seotud tööprotsesse ning jaotada neid etappideks. Iga etapi jaoks on võimalik määrata kooskõlastusringid, ülesanded, vastutajad ja etapi lõpetamise tingimused (tööprotsesside haldus). GoPro toodab firmaga sama nime kandvat tarkvara. Selle põhiülesandeks on
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
uute aadresside välja selgitamiseks. 10 Tarkvara abil arvatakse ära ettevõtete e- maili aadresse ja saadetakse välja tühi kiri. Tagasi tulemata kirjade aadressid on kehtivad ja need lisatakse spammeri listi. Spoofing Pettur saadab e-maili, mille saatjana on näha teine isik. Tavaliselt keegi, keda sõnumi saaja tunneb ja usaldab. Zero-day attac Aeg, mil uue tarkvara nõrgad kohad on
juhtus, kes on asjasse segatud, kes on süüdi jne. Kui ei ole asjalood selged, siis tuleb need välja uurida – kasutama mitmeid allikaid ja kontrollima fakte üle. Täpsus Uudise põhinõuete nimekiri algab alati täpsusega. Täpsus tähendab, et kogu esitav info peab olema tõene ja enne avaldamist kontrollitud. Isegi kui on vähe aega, siis peab kontrollima võimalikult palju täpsust. Faktid peavad olema faktid, nimed õigesti kirjutatud, initsiaalid õiged, aadressid täpsed, rääkija sõnad täpselt nii, nagu ta ütles jne. Täpsus on oluline ka keelekasutuses. Lugeja ei tohi valesti aru saada ja valesid järeldusi teha. Täpsus on absoluutne nõue. Ei tohi leppida selliga, et ta kontrollib ainult valitud fakte või esitab tõe ja vale segamini. Täpsust aitavad tagada neli põhimõttelist võtet: 1. Võimalikult palju otsest vaatlust. Otsene vaatlus on see, et reporter kirjutab sündmustest, mida ta on ise näinud
Reaalajaline planeerimine · Range reaalaeg kriitiline protsessi mingi lõik tuleb garanteeritult mingi aja jooksul täita o Resursside reserveerimine o Ei salvestusseadmeid ega virtuaalmälu · Mitterange reaalaeg kriitilised protsessid peavad olema prioriteetsemad kui mittekriitilised o Protsesside ebavõrdsus, isegi näljutamine o Ajas mittevähenev prioriteet o Dispetseri viivitus peab minimaalne olema Mälu ja aadressid · Mälu koosneb suurest hulgast baitidest ning on tavaliselt grupeeritud 1, 2, 4 või kaupa · Protsessor loeb mälust programmi käske vastavalt programmi loenduri poolt näidatud asukohale · Osad nendest käskudest võivad põhjustada uusi mälust lugemisi või sinna kirjutamisi · Käsutsükkel koosneb järgmistest sammudest: o Käsu mälust lugemine ning dekodeerimine o Operandide mälust laadimine (vajadusel) o Käsu käivitamine
Antud protokolli kasutatakse ka multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet, kuna pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta. 26. DATAGRAMMVÕRGUD JA VIRTUAALAHELATEGA VÕRGUD ==> Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede ,,parimat võimalikku teed pidi". Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. ( EHK mingit kõne seadistamist võrgukihis ei ole. Ei ole kindlat ühendusteed otspunktide vahel. Pakette edastatakse kasutades sihtkoha hosti aadressi. Paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi.) ==> Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea igale paketile eraldi
Antud protokolli kasutatakse ka multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet, kuna pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta. 26. DATAGRAMMVÕRGUD JA VIRTUAALAHELATEGA VÕRGUD ==> Datagrammvõrk e. Tavaline pakettvõrk. Sõnum (pakett) liigub saatjast vastuvõtjani läbi erinevate võrgusõlmede „parimat võimalikku teed pidi“. Paketi päises on alati saatja ja vastuvõtja aadressid mille järgi teevad võrgus oleva ruuterid otsuseid millist marsruuti pidi konkreetset paketti kõige parem saata on. ( EHK mingit kõne seadistamist võrgukihis ei ole. Ei ole kindlat ühendusteed otspunktide vahel. Pakette edastatakse kasutades sihtkoha hosti aadressi. Paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi.) ==> Virtuaalahelaga võrk e. Virtual Circuit Network. Enne andmete saatmist pannakse marsruut paika. Luuakse virtuaalne ahel, mille kaudu saates ei pea
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, mil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
