Logo Autor Adressaat Seosviit ("Teie" kuupäev, viit) Aadress (aadressi järgmine rida) Kuupäev, viit ("Meie") * * * * * Pealkiri * * Pöördumine * TEKSTXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX TEKSTXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX * Lõputervitus * * * *Allkiri * Allkirjastaja nimi Allkirjastaja ametikoht * * Lisamärge * * Adressaat (Sama) või Lisaadressaat (Teadmiseks) Koostaja Kontaktandmed
Riigilõivuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Valitsuse istungil kiideti heaks valitsuse riigilõivu vähendav eelnõu. Plaanis on, et selle aasta keskpaigaks ehk umbes 1.juulist võiksid kohtupidamises riigilõivud märgatavalt alaneda (juhul kui parlament nii otsustab ja seadusandja sellises tempos mentleb). Eelnõuga soovitakse vähendada riigilõive eelkõige tsiviilkohtumenetluses, sest praegu kehtivad määrad on liiga kõrged ning takistavad isikute juurdepääsu õigusemõistmisele. Halduskohtumenetlusega seonduvate toimingute puhul toimub peamiselt lõivude ümardamine, sest seal kehtivad riigilõivu määrad on opitamaalsed ning ei piira kohtussepööramise õigust. Eelnõu koostajad ei ole riigilõivude muutmisel lähtunud põhimõttest, et kõiki kehtivaid lõivu määrasid tuleb vähendada teatud protsendi või kindla summa ulatuses, vaid igat riigilõivu...
postimees.ee/3291289/mis-vahe-on-pudelivetel (17.11.2020) SOOVITUSED MATERJALI LEIDMISEKS JA ESITAMISEKS 1. Kasutage google’s otsingusõnu: värska vesi 2. Avaneb lehekülgede kaupa allikaid 3. Avage neid ja leiate lehekülgede ripp-menüüde kaudu liikudes kõik tööks vajaliku, seda toodetest kuni keemilise koostiseni välja 4. Kõigi kasutatud allikate aadressid tuleb töö lõpus välja tuua. Selleks kopeeri interneti aknas olev aadress ja too see oma töö lõppu. Lisa aadressi taha sulgudesse ka kasutamise kuupäev. Näide: https://varskavesi.ee/et/veest (14.11.20) 5. Aadressi järele kuupäeva lisamisel tekib hüperlink https://varskavesi.ee/et/veest selle saad eemaldad paremklahvi alt avanevas menüüs lülitusega
arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat väärtust) osast, mis omavahel on punktidega eraldatud (nt 255.255.255.255). Kasutatakse A, B, C, D klassi IP-vahemikke. A klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B klassil on muudetavad aadressi 3 viimast osa, C klassil 2 viimast osa ja D klassil ainult viimane osa. A, B ja C klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud erinevatele kasutajagruppidele, nt suurfirmad, riigid jne. Need on konkreetsed interneti IP-aadressid. Viimane, D klass, on vaba ning mõeldud kasutamiseks kohtvõrkudes. Lisaks IP-aadressile on vajalik Subnet Mask, mis määrab ära võrgu suuruse. Aadressite klassifitseerimine ja jagamine on defineeritud RFC 1918's millest loeme välja
neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130 Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise. IP aadresside klassid Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80
Eeldame, et meil on mälus programm (käskude jada) ja nende vahel ei ole andmeid. Üldiselt on nad segamini, kuid programmis võib ka olla selline lõik. Selle programmi lõigu täitmisel on meil vaja protsessoris “järjehoidjat”, et teada millise käsu täitmise juures ollakse. Selleks kasutatakse käsuloendurit (Intel on kasutanud ka käsuosuti (Instruction Pointer) mõistet). Loendur on siin loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Loendurit kasutatakse sellepärast, et temale on lihtne teha +1 (ühe võrra suurendamist) ja panna ta näitama järgmisele käsule. Käsuloenduri juures on kasutatud loenduri, kui loogikaelemendi mõistet, millel järjehoidja on realiseeritud ja käsuosuti puhul on terminis tema ülesanne. Mõlemal juhul on tegemist ühe ja sama asjaga. Käsuloendur sisaldab mingi käsu täitmisel alati järgmise käsu aadressi (mitte täitmisel oleva). Järgmise käsu aadress on näiteks vajalik
Kehra Gümnaasium Gerda Põder INTERNETI KASUTAMINE Uurimustöö Juhendaja: õp Annely Vaikre Kehra 2009 2 Internet Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. (Eesti maaülikooli tehnikainstituut) Eesti põhine statistika Veebi kasutamine on muutunud järjest populaarsemaks ja seda toetab jätkuvalt Internetiühenduse omamine koduarvutites, mida saab endale lubada juba peaaegu iga kolmas pere Eestis. Tartu on aga Internetilevialalt kõige rikkam pea iga teine pere kasutab kodus veebi. (Emor)
kliendiarvutites keelatud. Teine variant on saata sihtarvutile pakett (SYN) TCP ühenduse loomiseks. Kui neid pakette saata korraga paljudelt arvutitelt suures koguses siis halvatakse süsteemi töövõime. Hajutatud teenusetõkestamise rünne (DDoS) 7 Veel üks identiteedivarguse vorm on võrguaadressi võltsimine. MAC aadressi tuvastamine toimub ARP leviedastuse abil. Aga arvuti ei pea ootama leviedastuse päringut vaid võib saata ka ise võrku ARP teate enda MAC aadressiga ja seda saab ära kasutada valekinnituse saatmiseks. Sel kujul saadetakse teisele arvutile mõeldud paketid võltsaadressiga arvutile ja see saab omakorda neid pakette muuta ning siis õigele sihtarvutile edastada. Sellist rünnakut nimetatakse vahendusmehe ründeks (Man-in-the-middleattack). Üks selle ründe vorm on kommutaatori pordi
Selline teenus töötab võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordikii tasemel. TCP-d kasutavad HTTP (web), FTP(File Transfer), Telnet(Remote login), SMTP(email). Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. Selliseid võrke nimetatakse datagrammvõrkudeks. UDP-d kasutavad Streaming media, DNS, Internet telephony. UDP võimaldab otspunktide (defineeritud IP aadressi järgi) vahele olekuta ühendusi luua ehk UDPl ei ole erinevalt TCPst selgelt eristatavaid olekuid "suletud", "ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei kontrollita. peab UDP 5 kasutama best-effort põhimõtet ehk koostatud pakett saadetakse välja ja loodetakse, et see jõuab kohale. Kui pakett mõnel põhjusel kohale ei jõua, ei ole saatjal võimalik
Kui host kasutab teenusepakkuja internetilahendust, siis ISP pakub enda poolt hostile ligipääsu ühele või rohkematele oma kohalikele DNS serveritele. Kui host soovib teada mingi teise hosti IP-aadressi, siis kõigepealt küsitakse vastust lokaalse DNS serveri käest. Kui see vastust ei tea, siis kohalik server küsib vastust juurserveri käest, mis tagastab nimeserverite IP aadressid, kes on vastutavad selle teise hosti IP eest. Peale seda valib lokaalne server välja ühe nimeserveri aadressi ja küsib sealt, mille peale nimeserver tagastab autoratiivse serveri IP, kes teab selle hosti aadressi ja lõpuks küsib lokaalne server autoratiivse serveri käest ja saab vastuse IP näol ning see edastatakse hostile, kes pöördus lokaalse DNS serveri poole. Rekursiivse päringu puhul toimub vastuse saamine järgmiselt: host loob päringu lokaalsesse DNS serverisse->lokaalne server edastab päringu juurserverisse->juurserver
........................................................................10 2 Mis on internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama
sageli kümneid ja sadu inimesi. 3 Mis on internet? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks ikt.khk.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama
Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP – service access point – rakenduskihi päis. DSAP – destination service access point – transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST – võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 2. OSI mudel 7 kihti: Rakenduskiht (application l.) – Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemine. 2 Esitluskiht (presentation l.) – Võrgust saabuvate andmete teisendamine üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi. Samuti tegeletakse siin failide pääsuõiguste ja lukustamise (s.t. kui kasutaja töötab konkreetse failiga) kontrollimisega. Seansikiht (session l
vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT’i kasutamine teeb ühtlasi raskemaks sisevõrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadresse ei edastata üle Interneti. Võrguaadresside ümbernimetamine toimub harilikult marsruuteris või tulemüüris Põhjused 1) IPv4 aadresside puudus NAT abil saab terveid võrke ühe IP-aadressi taha peita, vaja läheb ainult ühte välisvõrgu IP- aadressi. 2) Turvalisus NAT ruuteri taha peidetud masinad ei ole enamasti välisvõrgule kättesaadavad ja seetõttu ei saa neid ka lihtsalt rünnata. Probleemid 1) Iga arvuti ei saa iga teise arvutiga üle interneti ühendust luua. See takistab oluliselt P2P- failivahetusvõrkude tööd, muudab keeruliseks arvutitevahelise andmevahetuse ilma keskserveri abita (näiteks Skype, SIP, multiplayer-mängud).
ettevõttele vastavad makse- ja kontaktandmed ning klient peab ettevõtte veebilehel süsteemi sisse loginud olema. EPO apellatsiooninõukogu märkis, et Amazoni makse süsteem tugineb “cookie“ kasutamisele/ekspluateerimisele. “Cookies” on väikesed tekstifailid, mis asuvad veebilehel klientide arvutites, mis salvestavad klientide tegevust sellel veebisaidil. Amazon väitis, et “cookie” tehnoloogia kasutamine oli leiutatav, kuna see tähendas, et klientide makseinfo ja aadressi info saavad automaatselt olla täidetud, kui klient vajutab tellimuse esitamiseks nupule “üks-klõps”. Ettevõte väitis, et see oli klientidele kiire ja turvaline võimalus internetis ostude sooritamiseks. EPO apellatsiooninõukogu otsustas, et varasemad teadmised “cookie” funktsioonide täitmise kohta tähendavad, et Amazoni maksesüsteem oli liiga ilmselge patenteerimiseks. „In view of the
ühiskasutuskeskus, ning see avada. Seejärel vali vasakul olevast menüüst muuda adapteri sätteid. Olenevalt võrgu ühendusest tuleb teha hiire parema nupuga klõps kas ethernet või wifi adapteril ja valida avanenud menüüst atribuudid. Avanenud aknas valida nimekirjast Internet Protocol Version 4 (TCP/IPVv4) ja vajutada all olevale valikule atribuudid. Avanenud aknas teha aktiivseks valik kasuta järgmist IP aadressi ja kasuta järgmisi DNS serveri aadresse, sisesta vajalikud aadressid ning vajuta OK. 4. Nimeta milliseid on Windowsi operatsioonisüsteemides kasutatavad failisüsteemid (nimeta vähemalt 3). Failisüsteem on realiseeritud kihtidena: Rakendusprogrammid - on määratud faili sisucja antakse korraldusi faili avamiseks, sulgemiseks, kirjutamiseks, lugemiseks , Loogiline failisüsteem - teab kataloogi struktuuri. Uue faili loomisel loeb kataloogi
hajusandmebaasi põhimõttel. Iga nimeserver haldab Internetis teenused. Võrgukiht – kõige alumine, tegeleb andmeedastusega Paketid on sel juhul alati õiges järjekorras. Ahelate loomiseks teatud piirkonda. Lokaalne nimeserver - puhverdab nimeinfot, arvuti ja võrgu vahel. Lähtearvutile peab andma vastuvõtja kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. arvuti aadressi, et võrk saaks toimetada andmeid. mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille Juurserverid- sisaldab infot kõikide tippdomeenide kohta. Transpordikiht – andmed peavad olema edastatud kindlalt ja järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja Rekursiivne päring-kui nimeserver ei tea infot antud domeeni samas järjekorras. Rakenduskiht - selle loogika peab toetama edasi saata
A1 3.Internet Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IP protokolli. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress
Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress
Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 8 Ühendusega edastus Ühendusega edastuse korral edastatakse kõik paketid läbi võrgu ühte ja sama teed kaudu Edastusprotsess on jagatud kolme faasi: ühenduse loomine andmeedastus ühenduse lõpetamine (katkestamine) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 9 Ühendusega edastus Ühenduse loomiseks saadetakse esimene, ühenduse initsialiseerimise pakett läbi võrgu See pakett sisaldab päises sihtkoha täielikku aadressi ja igast võrgusõlmest läbiminekul salvestatakse selles loodava kanali loogiline number Selliselt luuakse edastuse ajaks virtuaalne (loogiline) kanal Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 10 Ühendusega edastus Andmeedastuse pakettide edastamisel lisatakse nendele kanali loogiline number, mille kohaselt andmepaketid toimetatakse sihtkohta Ühenduse lõpetamiseks (katkestamiseks) saadetakse läbi võrgu vastavasisuline pakett, millega kustutatakse võrgu
aadressiandmed(kaart), aadressiandmed(päring), kohanimeregister(kaart), kohanimeregister(päring) süsteemidele. Avalikustatud ametlike objektide aadressid on näiteks: väikekohad, tänavad, kohanimed. ADS- haldussüsteem käivitati 01.01.2009. Ka uurisin ma erinevaid aadresse, kas süsteem loeb need välja ja näitab õiget kohta. ADS- haldussüsteem võib olla igapäevaselt vajalik inimesele kes reisib enda jaoks tundmatus linnas. Sisestades endale vajaliku aadressi, võib ADS-haldussüsteem aidata inimesel antud aadressile kohale minna ilma suurema vaevata. Omaltpoolt arvan et sama haldussüsteemi kasutatakse ka mõningates nutitelefonides ja GPRS seadmetes.
o CRC - cyclic redundancy check o kaitseb sihtaadressist andmete lõpuni kaadrite vahe = 12 baiti MAC aadress MAC = Media Access Control Individuaalne ja unikaalne Etherneti seadme tunnusnumber Pikkus 6 baiti o 3 baiti tootja kood o 3 baiti seadme järjenumber (max 224=1677215) OUI (Organisationally Unique Identifier) - tootija koodid Esitatakse kuueteistkümnendsüsteemi arvudena Aadressi tüübid o Üksikseadme/üksikedastuse aadress(unicast) aadressi esimene bait lõpeb 0-bitiga o Multiedastuse aadress(multicast) aadressi esimene bait lõpeb 1-bitiga o leviedastuse aadress(broadcast) ff:ff:ff:ff:ff:ff 2nd-koodis "kõik ühed" Leviedastuse aadress o ei ole kasutatav võrgukaardi aadressina o kõik seadmed võtavad kaadri vastu ja töötlevad
konstant ja masinkoodi transleerituna on see käsukoodi juures. Konstant laetakse protsessorisse koos käsukoodiga. Operandi pikkus võib olla piiratud. Otsene adresseerimine programmis on otseselt määratud operandi asukoht mälus. Analoogiliselt vahetu adresseerimise on operandil piirang peab alati asume mälus kindlas kohas, kuhu näitab käsukoodi juures olev aadress. Operandi väärtus võib muutuda, aga asukoht peab jääma samaks. Kaudne adresseerimine käsuga antakse kaasa aadressi aadress ehk käsuga antav aadress näitab operandi aadressi asukohta mälus. Käsukoodiga kaasas olev aadress võib olla ka lühike aadress, mis näitab registrile, kus on operandi aadress (kaudse adresseerimise erijuht). Uutele operandidele viitamiseks tuleb vahetada vahepealse aadresside tabeli sisu. Autodekrementne ja autoinkrementne adresseerimine seotud pinumäluga (stack). Autodekrementne adresseerimine on seotus pinumällu kirjutamisega (stack push)
Kui see fail käivitatakse, siis GRUB loader (kaasaegsetes süsteemides, nt Suse 9-10.2 selle asemel on YAST ning YAST2) püüab leida teie masina riistvarale vajalikud draiverid. Siis kui draiverid on leitud, konfigureeritakse eth0 liides, ehk siis pannakse paika võrguparameetrid. On oluline, et sellel ajal arvuti oleks võrgus sees (toetab ka traadita liidest, proovitud 802.11 b/g). Siis on võimalik määrata, kas panete DHCP obtain IP automatically, või siis määrate IP aadressi, võrgumaski jm parameetrid ise. Parem on panna neid käsitsi, siis iga kord kui süsteem käivitub ta on sama IP-ga. Nüüd tuleb süsteemile restardi teha. Seda on lihtne teha käsuga: #shutdown r now Siis kui süsteemi taaskäivitub ning asterisk liides töötab (kasutajanimi root ning algne parool on passwd) tuleb muuta paroolid. maint liidese jaoks vajalik käsk parooli muutmiseks on: #passwd-maint ning AMP parooli muutmiseks on: #passwd-amp
saatja MAC ja saaja MAC (Source ja Destination) saadetav teade, taile (saba) kontroll summa-liidab kõik bitid kokku. Broadcast-laialdane ülekanne, MAC broadcast FF:FF:FF:FF:FF:FF, source 00:1a:10:8b:7c:02 destination FF:FF:FF:FF:FF:FF Hub-jaotur, kopeerib ühte ja sama kaadrit kõikidesse portidesse Switch-kommutaator, aitab tähttopoloogia seadmetel ühenduda, suudab õppida missugune masin on missuguse pordi otsas, suudab õppida ära MAC aadressi, võimaldab kokku ühendada kaks osapoolt L1-füüsiline kiht (kaablid, antennid, signaali tekitajad) L2-andmelüli kiht (hubid, switchid(L2)) Võrgukiht-käib lülitamine tarkvaraliste aadresside järgi IP aadress-Internet Protocol kasutab identifitseerimise jaoks IP aadresse, näitab, millisesse loogilisse võrgu osasse ta kuulub,ülesandeks on keerulistes võrkudes teate saatmise võimaldamine Saatja IP, saaja IP-päises kirjas
• Vastutab meeskonna kompetentsuse eest 19.02 • ISPA (Tier 1) ISPB (Tier 1) • Nö koosneb internet ruuteritest – network of networks • Interneti eesmärk globaalne kättesaadvus • Hour glass model e OSI mudeli 7 levelit • Encapsulation ja decapsulation – sõnumi liikumine läbi kihtide • ISP – internet service protocol • IPV4 • Et saadetud info jõuaks õigesse kohta, peavad ruuterid omavahel suhtlema (IP aadressi vaja teada) • Rooting protocol – ntks IS-IS • Prefix – Ip aadress, mis on 32 biti on kaheks jagatud – host ja network. • Network part (prefix) high order bits – kirjeldab füüsilist võrku; Host part – ütleb, milline host selles võrgus • TCP source and destination 16- bit TCP port number (IP addresses from IP layer) • 4,5 billion addressses • IPV 6
tähendab, et kui sõna poole pöördumine võtab 4 takti, siis alates neljandast taktist väljastab konveier ühe sõna takti kohta. 3. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction). Protsessorites on loogikaskeem, mis tegeleb hargnemiste ennustamisega. See on vajalik, et konveierit peaks võimaliku vähe taaskäivitama. Ennustamine ei pruugi alati olla täpne. Hargnemine tähendab seda, et käsuloendurisse saadetakse järgmise käsu aadressi asemel täiesti uus väärtus. Ennustamiseks kasutatakse kolme põhilist strateegiat: fikseeritud, staatiline ja dünaamiline. Fikseeritud strateegiaga ennustamine – kõige lihtsam ja vanem. Tavaliselt eeldatakse, et hargnemist kunagi ei toimu. Probleem tekib tsüklitega, sest vale ennustuse korral tuleb konveier taaskäivitada. Kui eeldatakse, et alati toimub hargnemine, tekib liialt lisatööd, kui tegemist on segmenteeritud mäluga, sest hargnemise mittetoimumisel peab juhtimine
Täisalus Nimetav KES? MIS? Päkapikk otsis õiget aadressi. Osaalus Osastav KEDA? MIDA? Päkapikke pole olemas. Tegija Olija Öeldis Lihtverb Juku on ulakas. Ühendverb Kirjutame üles kõik ülesanded! võima/tulema/saama Juku võib tulla! - DA (tegevusnimi) Juku, sul tuleb minna! Juku ei saa tulla!
Mobiilne turvalisus Mobiilne internet Mobiilne internet on üpris haavatav häkkimisele. Tegelik IPaddress on tulemüüri taga, ning suhtlemiseks ja andmesideks kasutatakse kohalikku IPd. Kui keegi püüaks häkkida mobiilset sidet siis poleks see võimalik, kuna nad ei tea tegelikku IP aadressi. Nõuanded ja teabe selle kohta, kuidas end ja oma andmeid telefonis kaitsta. Pääsukood, parool, turvamuster. Mitte salvestada kunagi isiklikke üksikasju oma mobiiltelefonis olevatesse sõnumitesse, meilidesse. Kontrollige enne allalaadimist kõikide oma failide ja rakenduste allikaid veendumaks, et need on ohutud. www.goog.le.com, www.google.com Lubage tundmatute allikate rakenduste installimised vaid juhul, kui kavatsete oma rakendused väga hoolikalt üle vaadata.
Mida sisuliselt tähendab Subnet Mask? Kuidas võiks näidisel toodud võrgu maski teisiti kirjutada, kasutades maski suuruse määramisel bitte ja mitte numbreid pesades? Mida võiks tähendada Local IP Address näidisel? Vastused 1. Võimaldab võrguülematel ühest või teisest ruuterist hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. 2. 192.168.1.0 3. DHCP väljalülitatud ei rendi valja uhtegi aadressi 4. 192.168.2.1 - 192.168.2.100 5. 192.168.2.1 192.168.2.100 jagatakse 100 rendi IP-d. 6. Subnet mask ehk alamvõrgumask on alam võrguosa mask väljaeraldamiseks IP-adressist. 7. 11111111.11111111.11111111.00000000 8. Ruuteri address.
Oskan kirjutada esseed. alateemad ja olulisemad punktid ning põhjenduse, millel on loogiline E registreerimislehte, kus küsitakse kirjeldan oma kogemusi ja muljeid. Aruannet või referaati, edastamaks infot teha kokkuvõtet. ülesehitus, mis aitab kuulajal märgata ja isikuandmeid: nime, aadressi, ning kommenteerides ja põhjendades meelde jätta kõige olulisemat. rahvust/kodakondsust). oma seisukohti. Oskan kirjutada kirju,
Lingid ja viited Ankur ... - element, mille abil defineeritakse viide. Selle elemendiga kasutatakse atribuuti href, mis näitab lingi aadressi, näiteks: See on tekst, mille peale me Click vajutame ja avaneb uus See link avaneb NETI
Kehakeel mängib palju rolli valetamises, osad on rahulikud aga mõned hakkavad nihelema, käsi väristama, punastavad vms. Oluline on see, et saadakse teada tõde, mitte koheselt süüdistamine. Objektiivse info kohaselt kasutab politsei sõrmejälgi, DNA-proovi. Valetaja peab olema järjepidev ja mõjuma loomulikult. Kui inimesi ähvardatakse või tõde toob kaasa midagi halba või karistuse, siis tihti valetatakse. Ka lastele tuleks selgeks teha, et kui võõras küsib kodust aadressi, siis seda ei tohiks kindlasti öelda. Kui laps oskab valetada, võib see tegelikult mõnes mõttes kasulik olla. Tihti valetatakse staatuse, sissetuleku, välimuse ja vanuse kohta. Enamik inimesi valetab, sest ilma selleta ei saa mitte keegi meist elada.
pistiku H klemmide 2 ja 3 vahendusel juhtmete parktule lülitile E 19 (219). Mis värvi ja kui suure ristlõikega on pistikust H2/2 parktule lülitile suunduv juhe? Sealt üles liikudes jõuame läbi pistiku H2 klemmile 5 (H2/5), mis on ühenduses pistiku H1 klemmiga 10 (H1/5). Edasi juhatab juhe meid aadressile 13. Millest me järeldame, et meid suunatakse aadressile 13?. Liigume nüüd mööda skeemi alaservas olevat nummerdatud aadressriba tagasi kohale, kust leiame aadressi 13. Selle kohalt leiame ruudu, mille sees on number 218. Mida see number näitab? 4 & ProDiags Edasi liikudes jõuame süüteluku D klemmile p. Süütelukust klemmilt 30 juhtmega R4 läbi pistiku H1 klemmi 2 ülesse juhtmele 30. Juhtmelt 30 liigume kõrvaloleva vasakpoolse juhtmega alla läbi pistiku Y klemmi 3 aku plussklemmile. Aku miinusklemmilt maanduspukti aadressil 5. Mis on selle maanduspunkti aadress? Kus see maanduspunkt asub?
aken peidetakse 15. Dokumendiakende haldamise käsud on menüüriba järgmises menüüs: Fail (File) Redigeeri (Edit) Aken (Window) 16. Mis toimub pärast kolme punktiga lõppeva menüüpunkti valikut? avaneb järgmine menüütase mitte midagi avaneb dialoogiaken 17. Missugust nuppu kasutatakse käsu tühistamiseks? (OK) (Loobu) (Sule) 18. Dialoogiakna elemendid on: skaala raadionupud loendid märkeruudud 19. Kus asub veebiserver, mille aadressi lõpus asub .com? Ameerika Ühendriikides Kolumbias See ei määra asukohta 20. Mis juhtub, kui vajutad veebilehekülje laadimise ajal veebibrauseri nupuribal asuvat risti kujutavat nuppu? brauseris liigutakse eelmisele vaadatud leheküljele lehekülge hakatakse uuesti algusest lugema lehekülje laadimine peatub brauseri aken sulgub brauserisse loetakse arvutisse seadistatud avalehekülg 21. Mis võib olla arvutisse salvestatud veebilehekülje nimelaiend?
Tagasiside Suurepärane, positiivne tulemus on käes! Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline variant on korrektne, kui 75le tuleb juurde arvutada 35%? Vali üks: =75*1,35 Õige! Osa juurdearvutamiseks tervikule tuleb arv 75 korrutada kas 1,35 või 135%. =75*35 =75/1,35 =75*0,35 Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis märgi abil saab suhtelise aadressi absoluutseks või sega-aadressiks muuta? Vali üks: £ märgi $ märgi Õige! Aadresside muutmiseks absoluutseks või sega-aadressiks kasutatakse $ märki. Absoluutaadressiks on nt $K$13 (kopeerimisel ei muutu), sega-aadressiks $K13 (veerg kopeerimisel ei muutu). & märgi võrdusmärgi Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lahtri aadress koosneb Excelis rea- ja veeru tähisest, nt K13
1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 0 1 1 1 1 0 MS (master-slave) – Kahetaktiline triger. Tegevus käib, kas läbi Slave’i või Master’i. 4. Adresseerimisviisid. Otsene adresseerimine – operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel Vahetu adresseerimine – operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus Kaudne adresseerimine – käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel Autoinkrementne adresseerimine – pinumälust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt & tulemus läheb pinumälu järgmisesse aadressi Autodekrementne adresseerimine – registrist lühike aadress, mille järgi pinumälust operandid (aadressist lahutatakse op. mõõt) & resultaat pinusse Segmenteerimine – kk + aadress segmendis .. kui kõik andmed on ühes mälusegmendis,
4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) 4.1. Käsuloendur Olgu mälus programm, mis kujutab endast käskude jada vaheldumise andmetega, mida protsessor peab täitma. Selle programmi täitmisel on meil protsessoris vaja järjehoidjat, et teada, millise käsu täitmise juures parajasti ollakse. Loogikaelement, kus hoitakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. Käskude loendamisega protsessoris käsuloendur ei tegele, vaid siin säilitatakse järgmisena täitmisele tuleva käsu aadressi. (Kahend)loendurit kasutatakse seepärast, et sellele on lihtne liita +1 ja panna osutama järgmisele käsule. 4.2. Käsuregister ja käsu dekooderimine 1. Kui protsessor väljastab käsuloendurist (PC) aadressi ja loeb selle järgi mälust käsukoodi, siis salvestatakse see käsuregistrisse. 2. Käsuregistri väljundisse on ühendatud dekooder. 3
Ohud internetis Ära avalda oma isiklikke andmeid! Tänaval Sa vaevalt ütleksid võõrale oma täisnime, vanust, kodust aadressi, telefoninumbrit jne, samamoodi käitu ka võõraga internetis. Tea, et see inimene ei pruugi olla tegelikult see, kes ta väidab end olevat! Ära usus kõike, mida Sa leiad, loed või kuuled internetist! Internetis on palju asjalikku ja kasulikku informatsiooni, kuid seal on ka palju ebatäpset ja valet informatsiooni. Ole tähelepanelik info suhtes! Kui sa näed üleskutset vihkamisele või vägivallale, siis räägi sellest oma vanematele, õpetajale,
tarvilik loogikafunktsioon. 2. ADRESSEERIMISE VIISID Vahetu (Immediate) operand ise sisaldab operandi otsest väärtust, ei viidata mälu- ega registriasukohale NT: ADD #12, D0. (programmi on konstant sisse kirjutatud) Otsene (Direct, Absolute) operandid viitavad mälu või registri asukohtadele, kus andmed asuvad NT: ADD D1, D0. Kaudne (Indirect) käsukoodis on operandiks aadressi aadress. Esmalt loetakse operandi poolt määratud aadressilt sisse andmete aadress ning alles siis saadakse reaalne ligipääs andmetele enesele NT: MOVE (A0), D0 Autodekrementne enne aadressiregistri kasutamist dekrementeeritakse tema väärtus automaatselt tagasi/väiksemaks ühe mäluasukoha võrra NT: ADD.B-(A0), D0.
Writing a personal letter 1. Kirja paremasse ülanurka kirjuta koht, kus kiri on kirjutatud. See ei pea olema täielik aadress, kui just pole vaja kirja saatjale uut Aadressi teatada. Piisab linnast/ alevikust/ maast: London/ Wales/ Tartu/ Estonia. 2. Selle alla kirjuta kuupäev, kas numbriteha või kuu nimetust lühendades: 10/02, 10 Feb. Soovi korral võid ka lisada nädalapäeva ja/või aastaarvu: Tuesday 10 Feb 2007 / Tuesday 10/02/04 Punkte ega komasid pole kuupäeva kirjutamisel vaja. 3. Kiri algab kirjalehe vaakust äärest avafraasiga (opening phrase) Dear (Piret), millele võib järgneda koma
spetsiaalsete draiverite abil kindlaks, millist osa kettal on vaja lugeda ning pöördutakse kõvaketta kontrollprogrammi poole (stiilis: cylinder, head, sector). Kontrollprogramm vaatab kõigepealt kõvaketta puhvrisse (kui informatsioon on seal, edastab kontroller vajalikud andmed koheselt). Kui kõvaketas on voolusäästlikuse huvides välja lülitatud, paneb kontroller ta uuesti pöörlema. Seejärel tõlgib kontroller loogilise aadressi vastavalt kõvakettale füüsiliseks aadressiks ning juhib lugemispead vastavale kohale. Seejärel loetakse andmed kettalt puhvrisse ning sealt edasi operatiivmälusse, kus nad programmile kättesaadavad peaksid olema. Lugemispead Lugemis/kirjutuspead tõlgivad diskil asetsevad magneetilised impulsid bittideks. Nad on üheks määravamaks faktoriks kõvaketta kiiruse osas. Nagu varem mainitud, on üldjuhul diski iga kihi jaoks omaette lugemis/kirjutuspea, seega kui
Lycos France - prantsuse keeles Lycos Germany - saksa keeles Lycos Italy - itaalia keeles Lycos Netherlands - hollandi keeles Lycos Switzerland - saksa keeles Lycos Spain - hispaania keeles Lycos UK - inglise keeles Erinevaid otsingukategooriaid on 7: Uudised selle kategooria alt on võimalik eraldi valida USA- ,maailma- ,spordi- ,meelelahutus- ,äri- ja terviseuudiste vahel; Pildid; Inimesed selles otsingukategoorias saab inimese aadressi USAs eraldi otsida telefoninumbri otsingu kaudu või sisestades tema ees- ja perekonnanime, kodulinna USA osariigi või sihtnumbri järgi; Äri saab otsida ettevõtteid kategooria, märksõna või nimetuse järgi ja linna; Videod; web- seal saab maili vaadata, top 50, ilm, mängud.[3] Lycosel on ka teemakataloogid, mis jagunevad 10-ks: Games mängud[4]; Tripod-lycose lehekülg - saab teha oma kodulehekülje, laadida pilte ülesse, teha blogisid ja jagada oma
5 Diskreetimine Lähteülesanne: IP telefoniga üle kantava kõne maksimaalne sagedus on 3,4 kHz. Vähemalt millise sagedusega peab kõnesignaali digitaliseerimisel diskreetima? Vastus: Vajalik diskreerimise vähemalt C 6,8 kHz ja D 34 kHz (Kui signaali m(t) ribalaius on B hertsi, siis on see signaal täielikult määratud disreetsete väljavõtetega ajavahemike 1/2B sekundi tagant.) 6 Alamvõrkude arv Lähteülesanne: Maksimaalselt mitu aadressi saab olla IP alamvõrgus aadressiga 192.168.2.0/24? Vastus: C ja 24 4 7 Telefonis kuluv võimsus Lähteülsanne: Modem. Millise ISO-OSI kihi seadmega on tegemist? Miks ja kus modemeid kasutatakse? Milline on modemi tööpõhimõte - mida ta teeb? Kuidas edastatakse andmeid (bittide 0 ja 1 väärtuseid) digitaalset sagedusmodulatsiooni (FSK) kasutavas modemis? Kuidas teostada FSK modemeid kasutades täisdupleksühendust
poolt suguvõimetuks tegema (steriliseerima/kastreerima). 5. Aretuseks müüdud emase kutsika paaritamisel toimub sobiva isase valik kasvataja/müüjaga kooskõlastatult. Aretuseks müüdud isast kutsikat võib kasvataja kasutada paaritamiseks ostja nõusolekul ja kokkulepitud tasu eest. 6. Kasvatajal/müüjal on eesõigus koer tagasi osta, kui ostja tahab loomast loobuda. 7. Ostja on kohustatud teatama kasvatajale oma elukoha aadressi või telefoni numbri muutumisest. 8. Probleemide tekkimisel võtab ostja kõige pealt ühendust kasvataja/müüjaga. 9. Lepinguliste tingimuste mittetäitmisel lahendatakse osapoolte vahelised lahkhelid vastavalt seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. ALLKIRJAD Allkirja andmisega annavad kasvataja/müüja ja ostja nõusoleku täita kõiki lepingu tingimusi õigeaegselt ja korrektselt. MÜÜJA_____________________________________ OSTJA_______________________________
Turvalisus internetis Ei tohiks kindlasti kasutada oma vanust, aadressi, telefoninumbrit, kooli nime, klassi, ema-isa / õe-venna või sõprade nime, ametit, vanust, telefoninumbrit. Mitte riputada üles sotsiaalvõrgustiku pilte, kus on näha kasvõi natukenegi paljast ihu, siis on päris suur tõenäosus, et tänu sellele pildile võib sattuda halbade kavatsustega inimeste küüsi. Internetis suhtlemine ei anna õigust teistega halvasti rääkida või neid ebaõiglaselt kohelda
Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel 1.25. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil. Mälu juhtimiseks kasutatakse järgmisi signaale: R/W = 1, (read/write) määrab ära lugemisrežiimi; R/W = 0, määrab ära kirjutusrežiimi; CS = 0, (chip select) lubab mälukiibist bitte lugeda (D0) või sellesse kirjutada (D1); CS = 1, mäluelement on süsteemi tööst välja lülitatud ning ei reageeri aadressi A9...A0 koodile ega signaalile R/W.
või siis eiranud see kord vaateakneid ja suuri oste, ning mitte nendele alluma. Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Hoolimata raskustest on laen tähtaegselt tagastatud. Kaja on valmis broneerima lennupileteid Chicagosse. Jürgen läheb panka uue laenu järele. Suur on tema üllatus, kui selgub, et talle uut laenu ei anta. Ülesanne 4: Miks ei saa Jürgen laenu, kui tal on kõik kohustused täidetud? (uuri lepingu punkti 18). Täpsema info saamiseks külasta aadressi www.krediidiinfo.ee Jürgen ei saa laenu, kuna tema eelmise laenu maksmisega oli probleeme ja raskusi, ning pank ei saa teda 100 protsendiliselt enam usaldada. Pank ei saa olla kindel, et tal on võimalik seda raha seekord korralikult tagasi maksta. Kokkuvõttev arutelu: Millest lähtuvalt tegi kumbki tegelane oma valikuid? Jürgen lähtus pealtnäha kõige lihtsamast viisist raha saada. Kaja, lähtus sellest kuidas saada kõige odavamalt ja kindlamalt raha kokku.
10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11. Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?-Suure.- keskmise- ka väikesemõõtkavalisteks kaartideks. 12. Milliseid tegevusi tehakse kaardi üldistamiseks?- Kaarrdilt jäetakse ära ebaoluline, lihtsustatakse, liidetakse leppemärke ja nihutatakse leppemärke. 13. Mille järgi määratakse suund looduses?- Orientiiride ja kompassi abil. 14. Kuidas määratakse asukohta aadressi järgi?-liigume suurtest üksustest väiksemateni. 15. Milleks kasutatakse GPS-vastuvõtjat?- koordinaatide ja asukoha määramisel. 16. Mille poolest erinevad suveaeg ja telveaeg?-Suveajal keeratakse kell 1 tunni võrra ette ja talveajal taha. kaart-maapinna vähendatud mõõtkavaline,leppemärkidega kujutis üldgeograafiline kaart-kaart millel kujutatakse maapinna nähtusi pinnamood, taimestik... teemakaart-kaart millel kujutatakse kindlat teemat looduskaart, rahvastikukaart
Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys". Marsruuteri sisevõrgu seadistamiseks valida järgnevast tabelist juhendaja poolt määratud variant ja leida puuduvad andmed käsitsi või programmide abil - IP aadressi kalkulaator 1, IP aadressi kalkulaator 2, Tabel võrgumaski kuju vastavusest maski bittide arvule (abiks veergude 3-5 täitmisel). WLAN tugijaama kasutusjuhend. Tulemused 1. WLAN tugijaama seadistamine Teine Viimane Võrgus Esimene kasutatav kasutatav Aadressruu Mask seadmete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
