RETSENSIOON ROMEO&JULIA Shakespeare Rahel Ambos 10 a Tallinn 2007 Mina käisin vaatamas balletti ,,Romeo ja Julia". Nimetatud ballett toimus Rahvusooper Estonia's, kolmapäeval, 21. veebruaril 2007. Linnarahvas, aadlikud, daamid, Julia ja Romeo sõbrad ja sõbratarid, teenrid olid Rahvusooper Estonia balletitrupp ja Tallinna Balletikooli õpilased. Peaosades särasid Vladimir Arhangelski kui Romeo ning Marina Chirkova kui Julia. Etendust saatis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeniks Aivo Välja. Etendusel esitati helilooja Sergei Prokofjevi nägemust William Shakespeare loomingust ,,Romeo ja Julia". Etenduse esimene vaatus algas sellega, kuidas Romeo unistas tänaval, mis alles veel ärkas.
Sunnismaisus taastati Eestimaal1646 ja 1668. Reduktsioon: Mõisate riigistamine, mis olid rootsi ajal antud, pärisorjuse kaotamine riigi mõisates, Riigi huvid: Raha saamine ja keskvõimu tugev. Mõisnikele: pidid nüüd olema rentnikud, kadus võim talupoegade üle Talupoegade elus: väga olukord ei muutunud, ainult riigimõisates vabad Vakuraamat- Talupoegade kohustused kirjas Liivimaal riigistati palju rohkem- sest hiljem rootsi võimu kätte. Aadlikud ei olnud sellega nõus ja astusid välja. Kuulsaim reduktsiooni vastane J.R. von Patkul Riik piiras kõigite vahenditega kohalike omavalitsuste ja aadlike mõjuvõimu. Johan Skytte- Kindralkuberner Gustav II adolf: Rootsi kuningas, kelle ajal rajati 1630 gümnaasium ja 1632 Tartusse ülikool. Forcelius- rajas õpetajate seminari, 2talve. Piiblikonverentsid- üksmeele saavutamiseks keeleküsimustest ja piibli välja andmiseks korraldati
keep ilma kaunistuste ja eheteta. Põhiliseks materjaliks rõivaste valmistamisel olid linane ja villane riie. Aadlike ja linnlaste rõivad valmistati kvaliteetsemast ja peenekoelisematest kangastest. Mida jämedakoelisemat kangast kasutati rõivaste õmblemiseks, seda madalamal positsioonil rõiva kandja oli. Siidist ja puuvillakangast kehakatteid said endale lubada vaid väga jõukad aadlikud ja linnlased. Jõukamad kodanikud kaunistasid oma rõivad tihti ka soobli, hermeliini ja piibrinahkadega. Rõiva kinnitus vahendid peegeldasid samuti kandja sotsiaalset seisust ühiskonnas. Kõrgemast seisusest kodanikud ja linnlased armastasid kanda väga värvikirevaid rõivaid. See väljendas ka inimeste rahalist seisu ja vara väärtust. Rõiva värvivalikutel arvestati värvidele vastava sümboolikaga.
raskust Jacques Callot (1592-1635)graafik,kujutas kaasaegseid inimesi, jahe ja skeptiline 1648 asutati Kunstiakadeemia, mis hakkas määrama kunsti Charles Le Brun(1619- 1690) Versailles´lossi sisekujundaja, laemaalid, 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin(1594-1665) teemad antiikmütoloogiast ja- kirjandusest,ideaalmaastikud, maitse normikujundaja Claude Lorrain(1600-1682) maastikumaalija, lahendas osad probleemid Portreekunst Aadlikud võimukate,ilusate ja tähtsatena kujutatud. Kujunes välja paraadportree tüüp Hyacinthe Rigaud(1659-1743) maaliline ja baroklik Skulptuur Pierre Puget(1620-1694) Antoine Coysevox (1640-1720) Francois Girardon(1628- 1715) Aitäh!
Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus.Inkad tegelesid põlluharimisega ja karja kasvatusega(laama). Inkad ehitasid niisutuskanaleid, sildu ja losse. Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · Hakati otsima lühemaid ja ohutumaid mereteid. · Paljud aadlikud ja palgasõdurid olid jäänud "tööta".1492a - aeti Hispaaniast välja Maurid. · Eurooplaste vajadus kulla, hõbeda ja vürtside järele. · Uuendused meresõidus. · Eurooplased olid tutvunud Araablaste matemaatika ja geograafiaga. Meretee Indiasse. 1488a. - Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz jõudis Aafrika lõunatippu. Vasco da Gama - Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse(1497 - 1498). 22 mai 1498. a - Vasco Da Gama jõudis Indiasse. Ameerika avastamine.
*Puritaanid-Inglise kalvinistid *Töökad, kokkuhoidlikud *Puritaanid loobusid pidustustest ja lõbustustest II Pikk parlament I Sotimaa mäss *1640. aasatl parlament kokku 12. aasatks *Kõik parlamendi loata maksud tühistati *Kuningal võeti õigus parlament laiali saata II Charles I ja parlament *Parlamendi juhid vahistati. *Kuningas lahkus londonist *1642. aasatl kodusõda III Kodusõda I Kuningas ja parlament kehes leeris *Kuninga toetajad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi pooldajad kaupmehed, tööndusega tegelevad kihid ja puritaanid II Oliver Cromwell-i armee *Armees kindel kord *Sõdurid hästi varustatud *Palka maksti reguraalselt III Charles I põgenes Sotimaale *Armeed saavad lahingutes lüüa * Sotlased annavad suure raha eest kuninga parlamendile välja. IV Kuninga hukkamine I Parlament ja sõjavägi *Lahkhelid parlamendi ja sõjaväe vahel
ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile paganatele anda signaal, ühtaegu vältides vastuabinõude kiiret tarvituselevõttu sakslaste poolt ning võimaldas tabada meid ootamatult isegi sel juhul, kui kuulsime kära ja nägime tulede süttimist, sealhulgas põlevate mõisate kumasidki. Igastahes peale oma märguande süütamist tungisd nad korraga Harjus sakslaste kallale. Halastamatult löödi maha neitsid, naised, sulased ja teeniatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud kõik saksa verd inimesed kes kätte saadi.Olin üks pääsenuist. Ülestõusnute vägi läks edasi Tallinna piirama.Kuna Taani piiskop ei suutnud maakaitseks midagi ette võtta pöördusime abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreuleben viibis sel ajal küll vägedega Pihkvas, kuid pöördus otsekohe tagsi ning kutsus eestlaste kuningad, kelle nad olid endiseast peale tapatalge välja valinud, Paide linnusesse selgitusi andma.
1. Millised olid prantsuse revolutsiooni põhjused?- Prantsuse revolutisoon puhkes selle pärast: * ühiskondlik kriis * poliitiline kriis * rahandus kriis * majandus kriis * talupoja rasked koormised 2. nimeta seisused prantsusmaal enne revolutsiooni- 1.seisus, 2.seisus, 3.seisus 3. Kes kuulusid nimetatud seisustesse ja millised olid nende privileegid ja ülesanded? vaimulikud(1.seisus), aadlikud,mantliaadel(2.seisus), ülejäänud rahvas nt: talupojas,töölised jne (3.seisus) 4.miks oli kuningas sunnitud 1789.a kokku kutsuma generaalstaadid? Finantskriis, rahvaolekuolematus 5.Millal ja millise sündmusega algas Prantsuse revolutsioon? 14.07.1789 ja algas Bastille vallutamisega 6. Nimeta 5 muudatust, mis viidi ellu 1789. juulisündmuste järel. Agraarseadusandlus, inimese ja kodanikuõiguste deklaratsiooni vastuvõtmine 7. Millised oli Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed
Tema jaoks oli eesmärkide püstitamine väga oluline ning veel olulisem neist kinni pidamine, nende saavutamine. Ta kuulutati küll hulluks, aga nii mõnelgi korral jäi mulje, et tema on selles seltskonnas ning ühiskonnas kõige tervema mõistusega. Tema lood tundusid küll ebaloomulikud ja väheusutavad, kuid neid ei saanud kuidagi ka ümber lükata. Minu meelest Timotheus hull olla ei pruukinud. Timo soovis näidata, et aadlikud ja lihtrahvas on võrdsed. Arvatakse, et see tegelane on päriselt ka elanud. Jakob Mättik oli talupoeg, keda koos õega koolitati. Hinges jäi aga ta alati talupojaks, hoolimata sellest, et teda kui aadlikku peaaegu tunnistati. Ta tunneb enda alati kui kõrvaltvaataja ning ei sekku eriti, ta on pigem kinnine tegelaskuju. Eeva oli Jakobi õde. Ka tema nagu juba eemal mainitud saab hariduse ning teda tunnistatakse kui aadlikku, kuigi selleks kulub aega
Kordamine. Seisused ja seisuste kogud; rüütlid, aadlikud, talupojad; keskaegne linn ja kaubandus; rüütli-, talurahva- ja linnakultuur 1. Uuendused põllumajanduses kõrgkeskajal. Uuenduste tulemused/tagajärejd. 11. sajandil leidsid põllumajanduses aset mitmed uuendused: a) kasutusele võeti ratasader b) Rongide leiutamine, mille tulemusena sai rakendada härja asemel hobuse. c) Üleminek 3 väljasüsteemile. Suurvili, taluvili, kesa. d) laienes vesiveskite leiutamine, juurde tulid tuuleveskid. Tagajärjed: inimestel oli rohkem süüa. Paranesid inimeste toiduolud, mis muutsid inimesed haigustele vähem vastuvõtlikumaks ja rahvaarv maailmas suurenes. Võeti kasutusele järjest rohkem maid. Paljud inimesed siirdusid linnadesse, mis tõi kaasa linnade kasvu. 2. Rüütliks saamine Kõiki feodaale ühendas kuulumine sõjamehe s...
keisrid. Kooriruum ehitatakse kiriku põrandast natuke kõrgemale. Skulptuur oli tähtsusetu. Kasutati luunikerdusi raamatukaante kaunistamisel. Eriti toredatele käsikirjadele tehti reljeefsed kuld-ja hõbekaaned, millel sätendasid vääriskivid ja pärlid. Ja rikkalike reljeefkaunistusi tehti ka tarbeesemetele. Karolingide ajal hakati valitsejate puhul kasutama eririietust purpurseid mantleid (üle võetud Bütsantsi keisritelt), krooni. Aadlikud kannavad kitsaid pikki pükse, põlvini ulatuvat kuube. Naised kandsid maani ulatuvat käisteta kleiti, mille all kanti varrukatega särki. Kristliku tava tõttu ei tohtinud abielunaised ennast avalikus kohas palja peaga näidata.
keskaja esinduskogu seisuslik ehk erinevad seisuserühmad langetasid otsuseid eraldi. Seisustesiseselt kasutati enamusprintsiipi, seisuste vahel üritati üksmeelele jõuda läbirääkimiste teel. Seisuse esindus koosnes kahte tüüpi saadikuist, mis sõltus kas ametikohast ning tiitlist või olid valitud seisuslike organisatsioonide poolt. Talupoegi esindasid tavaliselt nende isandad. Keskaegse seisusliku esinduse moodustasid tavaliselt kolm kuuriat vaimulikud, aadlikud ja linnad või kaks koda ülemkoda ja alamkoda. 14.-17. Saj toimusid kuninga ja esinduskogude vaheline võimuvõitlus. Riike, kus esinduskogu suutis võimu haarata, nimetati aadlivabariikideks. Paljudes riikides suutsid aga kuningad esinduskogust vabaneda ja jõuda absoluutse võimuni, mistõttu nimetatakse sellele järgnevat perioodi absolutismi ajajärguks.
Vasallivanne oli püha ja selle murdmine oli taunitav. Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks Rüütliks saamine Aadlike kasvatuse peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks ja see kulges mitmes etapis. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-
Rüütlid on elukutselised ratsasõdalased,kes läbisid rüütlilöömise rituuali.Rüütliks sai siis,kui inimene sai täiskasvanuks.Rüütliseisuse sai rüütlikslöömise kaudu.Rüütlikslöömise tseremooniasse kuulusid: kümblus,relvavalve,kingitused ja nendele kes olid kutsutud tseremooniat vaatama rikkalik öhtusöök. Enamik lihtrahvast ei saanud endale sellist väljaminekut lubada.Sellepärast jäigi palju poisse kannupoisteks või junkruteks.Algul ei olnud mitte kõik rüütlid aadlikud.sõjameestest oli suur puudus ja siis sai ka lihtinimene rüütliks saada.Hiljem aga oli suur tähtsus sellel,kust aadli -või rüütliperekonnast sa pärit oled.Neil on iseloomulik relvastus.Relvastusse kuuluvad:mõõk,turvis,kilp ,piik ja raudrüü.Ajajooksul tugevtati ja muudeti varustust.Moraal ja eluviis erines neil teistest.Neil oli oma moraal ,mida pidid kõik rüütlid järgima.Rüütleid treeniti siis alati,kui nad ei olnud just sõjaretkel
Venemaa võit Põhjasõjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-Euroopas, ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses sugugi kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. 2. MÕISTED: seleta mõisted kasutades õpiku teksti Restitutsioon – s.t Rootsiu valitsusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Aadlimatriklid – Üksnes immartikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade priveleege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord (наместничество) – Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk . Balti erikord (особый балтийский (остзейский) порядок) – hakkas kujunema Poola ja
Vene impeerium 19. sajandil 1. Venemaa valitsejad a) Aleksander I (1801 1825) lubas jätkata vanaema Katariina II poliitikat: liberaalsed reformed b) Nikolai I (1825 1855) tagurlik valitseja, kes püüdis säilitada kehtivat korda: sandarmite korpus venestamine c) Aleksander II (1855-1881) mõistis muudatuste möödapääsmatust. Pärisorjuse kaotamine (1861) d) Aleksander III (1881 1894) vastureformid: tagurlik reformivastane poliitika isevalitsuse kindlustamiseks e) Nikolai II (1894 1917) jätkas üldjoontes isa poliitikat. 2. Territoriaalne ekspansioon a) Euroopas: Soome. Poola, Bessaraabia, Kaukaasia b) Aasias: Kasahstan, Kaug-Ida c) XX sajandi algul: 16,8% maismaa territooriumist 10% maailma rahvastikust 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine a) Impeeriumi kooshoidmise meetodid: karmist sõjaväelisest võimust ulatusliku autonoomiani b) Unifitseerimine ...
Aadel Kuressaare Gümnaasium 10B Eliis Mets, Kristine Trei Aadel kui seisus · Inimeste jaotumine seisustesse · Seisustel erinevad õigused ja kohustused · Vaimulikkond- Jumala teenimine · Aadel- kõigi kaitsmine · Talupojad- ühiskonna toitmine · Aadliseisus kujunes feodaalsuhetega · Aadlikud- vabad mehed, kes sidusid vasalliteedisidemeid · Aadlid jagunesid- kõrgaadlid (hertsogid, parunid, krahvid) ja alamaadlid (rüütlid) · Kõrgaadleid nimetati Hispaanias grandideks, Saksamaal Herrideks, Prantsusmaal baroniteks Aadel kui seisus · Madalaadleid nimetati Hispaanias hidalgodeks, Saksamaal Ritteriteks, Prantsusmaal chevalierideks · Tekkisid ministeriaalid, mis sulasid alamaadli sekka · Aadliku ülesanne- kohtumõistmine, kus vaid kõrgema astme istungitel ise osaleti, muidu asemikud Linnused · 9. saj Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes aadlilinnuste eh...
kuid keegi ei tea, kus vabadusekirjad võiksid paikneda. Viimane, kes neist midagi teadis, oli Getteri katku surnud isa. Kui kohalikus kirikus toimus leeritamine, sai Clemet aru, kus priiusekirjad on ning võttis need oma hoole alla. Rääkis neist ainult Getterile ja oma paatkonna ülemale, Knutersi Christianile. Rootslaste muistsed priiusekirjad polnud tähtsad mitte ainult rannarootslastele, vaid ka balti aadlikele. Aadlikud tahtsid kirju enda kätte selleks, et neid hävitada ning poleks ühtki kirjalikku tunnistust rootslaste vabaduse kohta. See oli majanduslikult kasulikum aadlikele, kuna nad soovisid talupoegi pärisorjastada. Romaanis oli erinevaid probleeme. Suurim probleem oli vabaduskirjade leidmine, säilitamine, õigesti kasutamine. Selle ümber keerlevadki kõik kolm raamatut (,,Näkimadalad I,II ja III"). Kuid tegelastel oli ka isiklikke probleeme. Clemet tahtis
1.Millised riigid asusid eesti alal 14 saj lõpul ja 15 saj algul? Liivi Ordu, Saare-Lääni piiskopkond ja Tartu piiskopkond 2)Aadlikud olid sakslased, linnakodanikud sakslased ja eestlased, talupojad eestlased, vaimulikud sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulge...
Prantsuse kuningriik on kriisis 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas.
Elu keskajal. Ajaloolased on jaganud keskaja kolmeks osaks: varakeskaeg (6.-10. saj.), kõrgkeskaeg (11.-13. saj.) ja hiliskeskaeg (14.-15. saj.). Varakeskajal oli kuus suuremat riiki : Anglosakside riigid, Frangi riik,Burgundide riik, Idagootide riik,Läänegootide riik ja Sueebide riik. Tihedate sõjaliste kokkupõrgete tagajärjel muutus elu linnades ebaturvaliseks ja paljud inimesed asusid elama maale. Kiriku mõjuvõim oli ühiskonnas suur. Kiriku kõige tähtsam juht oli paavst, kellele järgnesid piiskopid ja nendele preestrid. Lääne-Euroopa tugevaimaks riigiks muutus Frangi riik, mille valitseja Chlodovech võttis 496. aastal vastu ristiusu. Frangi riigi suurim ja võimsaim valitseja oli Karl Suur. Ta valitses aastatel 768-814 ja Frangi riik ulatus Saksamaast Prantsusmaani. Keskaja ühiskond jagunes kolmeks seisuseks : vaimulikud,aadlikud ja rüütlid ning talupojad. Igal seisusel oli oma koht ja oma määratud üles...
5 VENE AEG 26. Ptk Keisrinnade sajand (18.saj) Balti erikord (lk 140) Uusikaupunki rahuga olid balti aadlikud niisiis saanud kinnituse oma Rootsi aja lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: P-Eesti mood Eestimaa kubermangu, Lõ-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Eristaatuses oli Liivimaa alla kuuluv Saaremaa, kus oli omaette rüütelkond. Sisuliselt valitsesid Eestit 3 rüütelkonda: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa oma. (tähtsamad- Eesti-ja Liivimaa oma, üks keskusega Tln, teine Riias)
kindlustused ● Kalmistutel kivist rõngasristid. Siia vb mingi kokkuvõte :) Põhjasõda Sõja eeldused. ● Venemaa ja Poola vahelised suhete paranemine (oldi valmis tegema koostööd Rootsi vastu) ● Venemaa vaherahu Türgiga (kindlustas Venemaad) ● Suur näljahäda Rootsi aladel (Rootsi nõrgenes) ● Rootsi 15aastane kogenematu kuningas (Venemaa kuningas 17aastane Peeter I oli kasvatatud kuningaks) ● Liivimaa aadlikud olid reduktsiooni pärast Rootsi võimu peale pahased Sõja eeldused. ● Venemaal oli vaja “akent Euroopasse”. Nad ei üritanudki seda teha musta mere kaudu, sest Türgi oli liiga tugev, aga nad uskusid, et Rootsit on võimalik lüüa. ● Poola tahtis Liivimaa alasid tagasi. ● Taani tahtis eesti saari tagasi ● ⇑ moodustus koalitsioon Rootsi vastu Sõja algus ● Sügis 1700 - Vene väed piirasid Narvat ● Rootsi kuningas saabus vägedega Pärnusse
Komisjon saadeti laiali ja mingit parlamenti ei asutatud. Tegelikult Katariina valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. Kui nad ei kaevasid mõisnike peale, karistati neid sunnitööga. Talupoegade raske olukorra tõttu hakkasid levima kuuldused, et Peeter III on elus ja tuli ilmale 5 Vale-Peetrit, viies oli Jemeljan Pugatsov. Maa jagati kubermanguks, mis omakorda jagunes maakondadks. Kindlustamaks aadli toetust loodi 1785 aadlikogud. Aadlikud olid vabastatud maksudest jne. 2.SEGADUS 1598-1613 Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. Kui Ivan IV 1584 aastal suri, sai troonile tema poeg Fjodor, kes aga vaimse seisundi tõttu polnud võimaline riiki juhtima. Loodi regentnõukogu, kuhu kuulusid nii uued kui ka vanad riigimehed. Liidriks tõusis Boriss Godunov.Õiendas arveid oposistsiooniga. Ebaõnnestus ka kava panna Fjodori asemel troonile Ivan IV noorim poeg Dmitri
6. 1.päev sel päeval ei olnud teemat. 2. päev selle päeva novellid pidid rääkima sekeldustest, millest aga õnnelikult pääseti. 3. päev novellid rääkisid saatulikust juhusest, sellest, et oskusetega jõuti saavutada see, mida ihaldati. 7. Mungad, kuningad, naised, kaupmehed, lihtrahvas, abtid, abtsissid, nunnad, krahvid, sõdurid, arstid. ( ülikud; aadlikud) 8. ihad, kadedus, ahnus need pahed on seotud rohkem inimeste enestega, sest kui selles raamatus mõni tegelane midagigi tahtis, pidi ta ka seda saama. Põhiline oli siiski kadedus teiste mehe peale, kellel oli ilus naine ja kuna kõik seda naist imetlesid, pidigi läbi petuste selle naise enesele saama. 9. a) pahelised mungad ( sest nad kasutasid inimesi oma heakorra pärast ära), mehed ( tahtsid saada teise mehe naist, kes oli ilus ), daamid ( petsid oma mees samamoodi nagu naisedki. DAAMID nemad üritasid olla kõiges truud, kuigi mees neis pe...
Parlamenti kokku kutsuma. See parlament püsis 12 aastat, sellest ka nimetus pikk parlament. Kuningas sai küll raha, kuid pidi tühistama kõik ilma parlamendi loata kehtestatud maksud. Parlament nõudis ka armee ülemjuhatust enda kätte. Charles I lasi sellepeale parlamendi juhid vahistada ja kohtu alla anda. Kuid parlamendi juhtidel oli juba õnnestunud põgeneda. 1642 a. Suvel vallandus kodusõda. Tüli kuninga ja parlamendi vahel lõhestas Inglismaa kahte leeri. Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad. Parlamendi poolele jäid peamiselt kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid, samuti ka puritaanid. Parlamendi vägede etteotsa tõusis maa-aadlik Oliver Cromwell. Kodusõjas said kuninga väed mitmes lahingus lüüa. Charles I põgenes Sotimaale, kuid sotlased andsid ta suure raha summa eest välja. 30 jaanuar 1649 hukati kuningas.
Ch. Calonne: "Mitte kokku hoida vaid rohkem raha kulutada1". Viis riigi katastroofi äärele. Lihtrahvas pidi järgmise aasta maksud ette maksma. Kuningas oli lõpuks sunnitud kokku kutsuma seisustekogu generaalstaadid, et vähendada rahva rahulolematust(vaimulikke 300, aadlikke 300, lihtrahvast 600) 5. mail tulid kokku, kuid tekkisid erimeelsused. Kolmas seisus eraldus ja kuulutas ennast Rahvuskoguks(lihtrahva parlament). Varsti ühinesid nendega ka aadlikud ja vaimulikud ning kuulutasid välja uue parlamendi e Asutava Kogu. Rõhutati soovi kehtestada riigis uus kord ja töötada välja põhiseadus. Tekkisid rahvarahutused kuningavõimu vastu, mida püüti sõjaväega maha suruda. Rahvas vastas Rahvuskaarti loomisega. 14. juuli 1789 vallutas rahvas kuningliku Bastille kindlusvangla- kuningas jäeti troonile, kuid riigijuhtimine korraldati ümber. Absolutism lõppes. Asutav
· Majanduslikud eeldused: meresõidu oskused, toetav stabiilne ja tugev riigivõim, julge vaim. 2. Nimetage suurte maadeavastusretkede põhjused. · Majanduslikud põhjused: kuningad tahtsid oma riiki rohkem arendada, leida kulda või hõbedat, oli vaja leida uusi ühendusteid, palju uusi huvitavaid kaupu- tulus vürtsikaubandus, silmaringi laiendamine, põllumajanduse arendamine, alternatiivsed mereteed · Poliitilised põhjused: väike aadlikud jäid tegevuseta, uus rakendus 3. Miks said maadeavastusretked alguse just Hispaaniast ja Portugalist? 3 põhjendust · Nende maade geograafiline asend oli soodne- asusid Atlandi ookeani kui ka Aafrika ranniku lähedal. · Neil oli pikaajalised meresõidukogemused. · Nad oskasid ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi · Ühtsed riigid 4. Nimetage Hispaania ja Portugali tähtsamad retked (toimumise aeg, juht,
Kohtuvõim talupoja üle kuulus maanõuniku arvates vaid rüütelkonnale,mitte riigile.Seda deklaratsiooni asustoetama ka riigivõim, kaotades talupoegadel kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused.asehalduskord- Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783-maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Hingeloendused,1765 positiivsed määrused-e. Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks, talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max. 30 piitsahoopi, talupoegadel õigus kohtusse kaevata.uued usuvoolud-pietism(taotles usu
toretsevast õukonnaelust, ja valgustusideede laialdasest levikust. Muutused, mis selle käigus toimusid on Prantsusmaa ajalukku sügava jälje jätnud mõjutades kogu Euroopat ja ka ülejäänud maailma. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele. Tänu Revolutsioonile sai ka III seisu maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede levimisele. Võeti kasutusele mitmeid asju mis kehtivad tänaseni ning talupojad ei pidanud enam tegema tööd aadliku jaoks. Revolutsiooni ajal oli terve Euroopa revolutsioonihirmu all, sest valitsejad kartsid, et revolutsioon laieneb nende riikidesse. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all.Saksa haritluskond võttis teate Bastille vallutamisest
Lihtrahvas oli vastuvõtlik mitmesugustele ühiskondlikkudele liikumistele. 1556.aastal läksid Madalmaad Felipe II võimu alla. Hispaania ülemvõimu ajal halvenes madalmaade majanduslik olukord. 1555 aastatest levis Madalamaade majanduslik olukord. 1555. Aastatest levis Madalamaades kalvinism. Koguduste kaitseks loodi rahva relvajõud. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid võimud vägivallaga. Reformatsiooni toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud. Juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid Oranje Willem, krahv Egmont ja krahv Hoorn. 1565 sõlmiti opositsiooniliste aadlike liit. 1566 esitati manifest, milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, protestantide vastaste seaduse pehmendamist, generaalstaatide kokku kutsumist. 1565 aasta augustis algas pildirüüste ülestõus. Parma Margarete lubas ülestõusu lõpetamiseks lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele
kubermangu valitsemisega ei tegelenud. Viimast arvestades jäid valitsejakohustused balti aadlike hulgast pärit valitsusnõunike õlgadele. Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel, nende vaheaegadel juhtisid rüütelkondi maanõunike kolleeegiumid. Rüütelkonna liikmete arv oli piiritletud, siina võisid kuuluda vaid aadlimatrikleisse kantud aadlikud. Rüütelkonna kontrollile allus ka luteri kirik. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Ilmselt nende eestvõttel loodi mitmed riigiametid, mille ülesanded olid seotud ainult Balti kubermangudega. Linnadl säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Uusi linnakodaikke võttis vastu linnavalitsus.
aastate paiku, kuid esialgu ei pööratud neile erilist tähelepanu. Alles 1880. aastatel, kui moodne jalgratas maailmas oma suurt võidukäiku hakkas tegema pääses ka meil lahti tõeline ,,jalgrataste hullus". Loomulikult leidis jalgratas, kui uus ja imepärane leiutis kohe suure populaarsuse aadliringkondades. Jalgratas oli suurmood ja selle vastu, kes hästi sõita oskas tunti suurt lugupidamist. Velosipedisti nime kandmine kujunes auasjaks. Noored aadlikud korraldasid omavahelisi võidu- ja väljasõite. Peaaegu üleöö tekkisid igasugused rattasõiduseltsid ja klubid.Peatselt hakkas endale jalgrattaid muretsema ka maarahvas. Esimesteks eestlastest rattaomanikeks said jõukamad linnakodanikud ja Viljandimaa, tol ajal Eesti rikkaima maanurga, talupojad Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgratas http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=36229 http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=35247 http://en.wikipedia
Eestlased moodustasid 0,8% rahvastikust Sõda Napoleoniga 1812 Prantsusmaa väed astusid Venemaale vallutamiseks, aga see ebaõnnestus ja nad said lüüa 1813-1814 aastatel vabastasid Vene väed Ida-Euroopa prantsuse vägedest ning seega sai Venemaa endale suur osa Poola territoriumist 1815. aastal Napoleoni väed said jälle lüüa ning seega lõppes tema valitsus Detsembrimäss 14.12.1825 1825. aastal toimus Peterburis riigipööre, aga see ebaõnnestus Selles riigipööres osalesid aadlikud, kes tahtsid pärisorjuse kaotamist ning tsaari valitsust piirata Kõiki mässi peajuhi tapeti ning osalejaid saadeti Siberisse Krimmi sõda 1853-1856 Venemaa sõda vastase koalitsiooniga, kus olid Inglismaa, Prantsusmaa, Osmaani impeerium Inglismaa tahtis Venemaa nõrgemist Must merel, Prantsusmaa tahtis revansi 1812 aasta kaotuse pärast Venemaa ei saanud enam osaleda sõjas ning allkirjutas rahu, millega ta ei saanud enam
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga. Suur Prantsuse revolutsioon sai alguse eesõigustatud seisuse (vaimulikud, aadlikud) ja rikaste kodanikke vahel, majanduskriis veel aitas kaasa ja absolutistlik valitsemisviis. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Prantsuse revolutsioonil olid nii häid kui ka halbu külgi. Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused...
Seetõttu talusid seda lehka kõik ja paljud vaevu märkasid seda. Nad olid lihtsalt õnnelikud, et said end Päikesekuninga kiirguses soojendada. Need hoolikalt väljavalitud, kel lubati Louis XIV-le läheneda, märkasid, et tavalise lossis hõljuva haisu lõi üle Tema Majesteedi kehaaroom, mis ühe välismaa saadiku järgi sarnanes "metslooma omaga". Kuidas õukonnaliikmed elama paigutati? Õukond majutati range korra järgi: võimsamad hertsogid elasid kuninga lähedal ja alama järgu aadlikud peideti kaugematesse kambritesse. Kõige tähtsusetumad aadlipered pidid end sisse seadma tillukestes ruumides, paljud neist olid ilma akendeta ja nii madalad, et ei olnud võimalik end püsti ajada. Kuningas hoidis õukonda tualetis Versailles' -st oli saanud umbes 5000 elanikuga linn. Inimesed sumisesid koridorides ja treppidel. Mõnikord said nad kaaslaseks mõne lehma, kelle lapsed olid tuppa vedanud, ja temalt värsket piima ootasid.
Ajalugu III arvestus 11.klass 1. Venestusaeg: haldusjuhtimises, hariduses, kultuuris. Esindajad, sündmused. Balti aadlikud jäid ilma oma privileegides, venelased said kindlarkubermangudeks sakslaste asemel, ametiasutustes tuli rääkida vene keelt ning kes seda ei osanud vallandati, vallavavalitsused ja kohtud kaotasid oma iseseisuse kuna nende tööd hakkas juhtima talurahvaasjade komissaride, kohustuslikuks õpikeeleks sai vene keel, vene keelt mitte valdavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest kadus eesti keel, aleksandrikool avati vene keelsena, püüti levitada
Hardoin-Mansart. Lossi ümber oleva maastiku arhitekt oli André Le Nôtre. Kunagi oli lossipargi pindala üle 8000 ha, kuid nüüdseks on seda vähendatud 700 hektarile. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja suur hulk teenindavat personali. Lisaks oli igal õukondlasel oma teenijad ja teenijannad. Veel elasid lossis ka 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat ja 74 preestrit. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid, said kõrget tasu, kuid täitsid vaid tühiseid kohustusi. Oma kuningaga magasid paljud õukonna tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada või aidata sukki jalga tõmmata. Elu uhkes Versailles’s oli väga kirev. Tihti toimusid seal peod, ballid ja teatrietendused, kuhu olid kutsutud kallite rõivastega mehed, keda kaunistasid veel suled ning naised, kes kantsid kõrgeid soenguid, mida kaunistasid
tuberkoloos. Eriti kõrge oli väikelaste ja imikute suremus. Inimeste keskmine eluiga oli haiguste tõttu u 30-40 aastat. PEREKOND Tavaliselt abiellusid tüdrukud 12-aastaselt ja poisid 14-aastaselt. Abikaasa võeti kogu eluks. Aadlike jaoks oli ülitähtis abikaasa võrdne staatus. Enamus ameteid pidasid mehed. Naised pidid täitma pereema kohustusi SEISUSLIK ÜHISKOND Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. Inimesed polnud võrdsed. Inimestel olid erinevad õigused. Inimesed jäid eluks ajaks sinna seisusesse kuhu nad sündisid. PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD Et saada juurde põllumaad võeti maha metsi ja kuivendati soosid. Alguses ei väetatud põlde. Kui sul oli piisavalt põllumaad suutsid ära elada. Enamus talupoegi olid pärisorjad. LINNAD Linnlasi oli palju vähem kui talupoegi.
Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus Rajamine sai hoo 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes Linnus ehitati mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toiduvaraga. Vaenused aadlike omavahelised sõjad Turniir Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine, sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke kuulsus ja au. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil see oli ettevalmistus sõjaks Turniiril võideldi mitmel viisil: ratsakahevõitlus ja jalgsivõitlus Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Kasvatus Kasvatus kulges mitmes etapis: Kuni 7a. Viibis poiss kodus Peale seda sai poisist paaz. 15aastane sai kannupoisiks 1821aastane löödi pidulikult rüütliks
kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes ühiskondades ka varem ja väljaspool Euroopat. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest
ERM-i ülesandeks on kujundada tervikvaade Eesti kultuurile ja selle säilimisele. Näituse saalis sai näha erinevaid tööriistu, mida talurahvas kunagi igapäeva elus kasutas. Saal ei ole suur, paljud asjad on riputatud seintele. Näitusel on näha erinevaid Eesti rahvariideid erinevatest kihelkondadest. Seintel rippusid vaibad ja muud käsitöö esemed. Püsinäitusel on rõhk pandud talurahvale. Leidus ka esemeid, kuidas elasid kunangised nö Eesti aadlikud. Välja olid toodud erinevad mööbliesemed ja seina peal võis näha pilte sellest ajast. Ajutisteks näitusteks olid „Pronksspiraalidest vaselisteni“ ja „Traditsioon ? Inspiratsioon“. Esimene näitus räägib selle erilise kaunistusviisi püsimist ja arengut läbi aastasadade. Tutvustati tava kaunistada rõivaid väikestest traadist keeratud spiraaltorukestest mustritega. Välja oli pandud näiteid varasematest arheoloogilistest leidudest kuni etnograafiliste kaunistusteni
5) Kuidas nimetati Põhja-Eestit? Iseloomustage Põhja-Eesti alade valitsemist Rootsi võimu all. (kuberner, 7 linnuselääni, foogtid) Põhja-Eestit nimetati Eestimaahertsogkonnaks. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner. Sõdade olukorras täitis sõjapealiku kohustusi. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Olid riigi- ja eramõisad. Maksude ühtlustamine. 6) Iseloomustage talurahva olukorda Rootsi võimu all. Miks üritati makse ühtlustada? Miks kasvas Rootsi aja algul teopäevade arv? Talupoegadel olid teopäevad ning sõjas rohkete hukkunute pärast suurendati seda. Foogtid nõudsid tihti suuremaid makse(maksu koormuse tõus). Karl IX rõhutas talupoegade olukorra parandamise vajadust
Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vaimulikud, talupojad kui käsitöölised pikka, üle pea selga tõmmatavat särki. Erinevus oli vaid pikkuses, laiuses, materjalis ja lisandites. Vääriskividega kaetud vöö abil toonitati kauneid kehavorme. Tolleaegse silueti rangust tasakaalustasid riiete erksad värvid. Moodsaid riideid ehtisid ohtrad tikandid. Hirmus, et üks tavaline linlane võib sarnaneda rikkale aadlipreilile, keelati lihtrahval sootuks kleitide kaunistamine kulla ja kalliskividega. 2. Keskaja naine
keeled) grammatika, retoorika, loogika, astronoomia, matemaatika, muusika ladina ja kreeka keel, vaja selleks, et lugeda tähtsate filosoofide teoseid algkeeles ülikooli maiguga ülikool kasvas välja sealt gümnaasiumist tartu gümnaasiumi käivitas samuti skytte kindralkuberner: talupojad on oodatud kuulutas seda avalikult provokatsioon aadlike suunas, sest aadlikud polnud kuigi huvitatud sellest, et talupojad haritud oleks, see tõmbas nad põllult ära kooli ja selle tõttu kannatasid saagid jne kui inimene vähegi targemaks saab, seda keerulisem on seletada talle, miks ta peaks looma kombel isandat orjama 1631 Tallinna gümnaasium ei arene ülikooliks erinevad tartu ja tallinna õppeained tartu rohkem ülikooli moodi
puudutavates küsimustes oli maapäeval seadusandliku initsiatiivi õigus koos õigusega esitada valitsejale petitsioone. Kohtusüsteem oli ülesehitatud seisuslikkuse põhimõtet järgides, kus aadel omandas kõrgema kohtuvõimu teiste seisuste üle. Autor on ka hästi lahti kirjutanud linnade õigused ja valitsemis struktuurid. Huvitav on märkida, et Vene riigis olid linna õigused kuni 1775a. kubermangu reformini ühiselt fikseerimatta, mille tulemusena läänistasid mitmed maavalduste aadlikud väikelinnad ja piirasid linnaõigusi või likvideerisid need täielikult (lakkas linnaõigus). Peeter esimene aksepteeris Eesti territooriumil vaid Tallinna linnaõigust, mis kehtis kõigis Eesti linnades. Suuremate linnade kodanikkond jagunes kolme allseisusesse, millest kõrgema moodustasid raehärrad (magistraat), seejärel gildid (kaupmehed) ja väikegildid ehk tsunftikäsitöömeistrid. Venemaaga ühinemisel Luteri kirik allutati provintsiaaltasandil rüütelkondadele ja linnade
negatiivsemaks. Võrreldes Rootsi ajaga oli balti-sakslaste seis kahtlemata paremaks muutunud nad said tagasi suurema osa oma endistest valdustest ning ka suurema võimu, kuna venelased ise tegelesid kohalike asjaajamistega äärmiselt vähe. Põhjasõja-järgsed ümberkorraldused ei saanud puudutumata jätta ka kohalikku põlisrahvast ning kahjuks mõjutasid nende elukorraldust üsna negatiivselt. Koos endiste maadega said aadlikud tagasi ka oma talupojad. Kuna nüüd oli mõisnikel rohkem vabadusi, võrreldes rootsi ajaga, hakati ka talupoegi kohtlema palju karmimalt. Lisaks talupoegadele sunniti teotööd tegema ka väikelinnade elanikke ning eestlane kaotas peaaegu igasugused võimalused saada endale linnakodaniku staatus. Vaadates muutusi tolleaegsete Balti alade põliselanike elus, võib öelda, et Balti erikord ei olnud nende jaoks sugugi hea. Samas, kui vaadelda näiteks eestlasi
Hugo mõrsja. Samuti oli Villul suureks takistuseks enda edasiarendamisel tema koht ühiskonnas, nimelt oli ta ju olnud vaid lihtne talupoeg. 2. Miks on raamatul naiiv-utopistlik idülliline lõpp? Kas see vastas tegelikkusele? Raamatul on naiiv-utopistlik idülliline lõpp, sest selline oli arvatavasti raamatu kirjutamise ajal Juhan Liivi nn. unistus et mõisahärrad oleksid suhtunud talupoegadesse inimlikumalt. Selline lõpp aga ei vastanud tegelikkusele, sest mõisas elavad aadlikud olid enamasti omakasupüüdlikud ja kui ka keegi oleks talupoegadesse nii suhtunud, nagu Hugo, poleks ta inimlikukad ideed läbi läinud, sest suurem osa mõisarahvast oleks ta mõttet koheselt maha laitnud. 3. Kirjeldused, mis käivad Kukulinna kohta: Ta ei ole suurem, kui üksteistkümmend hütti, üksteistkümmend sauna. Kõik ühesugused, ühesuurused. Üksi esimesel on vastu lõunat laud-, vastu põhja puukatus;
Keskaeg 476-1492 Termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Euroopa keskaja algus: 476, Lääne-Rooma lagunemine. Euroopa keskaja lõpp: 1492, Kolumbus avastas Ameerika. Eesti keskaja algus: 1227, muistne vabadussõja lõpp. Eesti keskaja lõpp: 1583, Liivi sõja lõpp. Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj...
Rahvuslikud suhted 17-18saj. Diplomaatia tekkimine Rahvusvaheliste suhete sisseseadmine eeldas diplomaatiliste esinduste olemasolu riikides. 17saj. kujunes välja diplomaatiline õigus, mis nägi ette: 1) Saadikud võetakse riikides vastu 2) Saadiku suhtes kehtib tema kodumaa seadusandlus Tihenev suhtlemine, erakorraliste saatkondade kulukus ja reisiraskused viisid diplomaatia tekkimiseni. Paavst Leo X määras oma alalise esindaja nuntsiuse. Alguses tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati nimetama suurriikide saadikuid suursaadikuteks. Agendi nimest sai pärast asjur. Tollest ajast pärinebki nüüdisajalgi kasutatav mõiste erakorraline ja täievoliline suursaadik. Rahvuslikud suhted 17 ja 18saj. 17saj. 18saj. 1. Läänemerel ning kogu Euroopa käis võitlus 1. Põhjasõda Rootsi sõdis Venemaaga kaubanduslike ja kolooniahu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
