Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varasid ja maid, tahtsid kirikuid oma mõjule allutada vaimne taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi, kiriku õpetuse puhastamist sinna aastasadade jooksul lisandunud ja ladestunud seisukohtadest (vastu võetud paavsti ja kirikukogude poolt) = USUPUHASTUS Protestantism reformatsiooni tulemusena katolikust kirikust 16. sajandil eraldunud usuvoolude ühisnimetus (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Lutheri seisukohad
Professionaalsete ratsavägede tekkimine, kellele maksti teenistuse eest maaga Vajadus luua stabiilne võimusüsteem, et tagada riigi kaitsmine 14. Talupojad keskaja erinevatel perioodidel. Varane keskaeg- talupojad rentisid feodaalilt maad ja pidid täitma selle eest koormisi, olema sunnismaine ja pärisori. 15. Aadliku ja talupoegade eluolu võrdlus. Aadlikud Talupojad Elupaik Elasid maal linnustes, Elasid külas taludes, väikerüütlitel olid talumajad ehitati tornlinnused, rikastel olid käepärastest kindluskompleksid materjalidest Põhitegevused Sõdimine, oma valduste Maa harimine, karja
Seepärast alustas ta restitutsiooni.(mõisate tagasi andmine aadlikele)Uusikaupungi lepinguga sätestati Balti erikoraa alused: Baldi aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse kehtima jäid seninsed seadused ja maksukorraldus püsima jäi luteri usk püsis saksa keelne asja ajamine tollimaks · 1730-40.a koostati rüütelkondade liimetele erilised nimekirjad ehk aadlimatrikklid. Sinna kantud aadlikud omasdid kõiki majanduslikke ja poliitilisi õigusi. Negatiivne: baltisaksa piiramatu võim. Positoovne: siinne kultuur oli näoga lääne poole, hoidis ära vene mõisnike kolonisatsiooni Katariina2poliitika baltikumis (1762-1796) · Katariina2 eesmärk oli kaotada ära senised baltisaksa aadlike privileegid, köita siinsed alad tihedamalt Venemaaga. Keskseks tegelaseks oli Riia kindral kuberner G.Browne. Ta suhtus
Eesti:kuulus Rootsile.Põhja-Eesti-Eestimaa hertsogkond.Juhtis kuberner.Rootsi kuningas kinnitas kohe kõik õigused peale vallutusi.Kuningale kuulus rohkem maad kui kohalikule aadelkonnale. Kuberner oli sõjapealikuks. Kogus makse.Hertsogkond jagati 7 linnuselääniks:Tallinn,Paide, Rakvere,Narva,Haapsalu,Koluvere,Lihula.Linnuseläänid jag.riigimõisateks.Eesotsas foogt. Foogti ül:kirja panna maksud,kohtu mõistmine.Rüütelkond-moodustasid kohalikud aadlid. Maapäev- kohalikud aadlikud koos.Jag.maakondadeks:Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa- kreis.Rootsistamine.Rootsi kuningas nõudis sama kaitset nagu aadlikel. Sõjad:Rootsi ja Poola vastuolud jätkuvad.Kui Poola kuningaks sai Sigismund III, läks asi tõsiseks.Ta hakkab peale suruma katoliiklust.Hertsog Karl haarab võimu.Teatab et Sigismund pole enam kuningas.Kogu Põhja-Eesti kuulub Poolale. Poola-Rootsi jätkusõda.Sõjas osales ka Venemaa.Stolbovo rahuga läksid Inglismaa alad Rootsile. 1629.Altmargi rahu
· sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. Milles seisnes Veebruarirevolutsioon? Kelle kätte koondus pärast revolutsiooni võim? riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus.
Poola, Rootsi ja Vene aja võrdlus 1583 1796 Valitsemine Poola aeg: Kolme kuninga ajal oli Lõuna-Eesti Poola valduses. Kõrgem ametiisik oli asehaldur. Iga presidentkonna eesotsas oli president, kes juhtis põhiliselt aadli ratsaväge. Kohaliku aadli esindusorganiks oli maapäev. Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma. Selline ümberkorraldus tekitas neid vastuolu Rootsi kuninga vastu. Pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 3/4. Mõisnikuks jäi sakslane. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Vene aeg: Pärast P...
Koos 17. sajandi algas venemaa ajaloos uus periood Romanovite valitsemine läx kolmeks perioodiks: Romanovite I periood 17 saj. Esimene periood - taastumine pärast probleemide ajäajärku sel ajal valitsesid keisrid Mihhail (1613-1645), Aleksei Mihhailovits (1645-1676) ja Fjodor Alexeyevich (1676-1682). Selle epohhi ajal paistis venemaa silma sellega, et ta juhtis slaavi vägesid, mis hõlmasid tohutuid territooriume Lõunas ja Läänes, kaasaarvatud ukraina pank venemaa aladel. Kirik ja aadlikud allusid tsaaride võimule ning olid tagasihoidlikud, samas talupojad hoidsid oma maad kõigest väest ja üritasid ikka teha just seda, mida nad tahavad. Romanovite II periood 18 saj. Teine periood valitsesid siis Peeter I Suur (1682-1725), Katariina I (1725-1727), Peter II (1727-1730), Anna Ioannovna (1730-1740), Ivan VI (1740-1741), Elizabeth ( 1741-1761), Peter III (1761-1762) ja Katariina Suur (1762-1796). Selle aja jooksul
Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varasid ja maid, tahtsid kirikuid oma mõjule allutada vaimne taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi, kiriku õpetuse puhastamist sinna aastasadade jooksul lisandunud ja ladestunud seisukohtadest (vastu võetud paavsti ja kirikukogude poolt) = USUPUHASTUS Protestantism reformatsiooni tulemusena katolikust kirikust 16. sajandil eraldunud usuvoolude ühisnimetus (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Lutheri seisukohad
mõisa ja talu suhted eesti aladel ~mõisa 18.saj lõpp eramõisad, kroonumõisad, pastoraadid kroonumõisad kuuluvad riigile, on riigi omanduseks, aga valdavalt neid ei korralda riigi esindajad, vaid üldiselt välja renditud, põhja eestis osakaal väiksem, lõuna eestis suurem kehtima jäävad määratud koormised, veidi parem seis kui eramõisates valdav osa eramõisad 1721 restitutsioonikomisjonid 1739 Roseni deklaratsioon vastupanu:pagemine 1765 Browne'i "positiivsed määrused" eesti aladel pole keegi kunagi nii pikalt valitsenud nagu tema fikseeriti õigus vallasvarale, määrati kodukariõiguse piirid, lubati mõisniku peale kaevata ta määrused, peaksid justkui tooma olulist leevendust talupoegadel olukorrale, aga kuna mõisnikud seisid selle vastu, siis selle ellu viimine täiel määral oli küsitav õigus mõisniku peale kaevata, anti selliselt, et talupoeg pidi liigse kohustuse ära t...
keele prestiiž keskaja lõpuni. Paljudes valdkondades – hariduses, teaduses, õiguses jm – säilitas ladina keel oma juhtpositsiooni ka varauusajal. 2. Millest koosnes varakeskaegne kirjavara? Keskaegne kirjandus polnud kaugeltki vaid kristlik. Selle kõrval eksisteeris ka juudi ja moslemi kirjakultuur. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide tõlgendamisele. Taanlased paistsid silma kirjatarkuse poolest, sest aadlikud saatsid oma poegi Pariisi, et kindlustada neile mitte ainult kiriklikku ülendamist, vaid ka ilmalikes asjades õpetuse saamist: seal said nad meistriks kirjatundmise ja kohaliku keele alal ja paistsid silma vabades kunstides ja teoloogias. 3.Milline konflikt hariduses põhjustas ülikoolide tekkimise? Eelnevalt lahenda ülesanne vaimulik ja ilmalik haridus. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide tõlgendamisele. 12.
(Otepää ja Lõhavere). Varbola Jaanilinn. Kaitsetarad, väravad, mullust ja puust, kuid ka kividest 23) Muinaseestlased austasid muinasjumalaid (animism) (saarlaste jumal Tarapita). Vägi oli looduslikes objektides, elusolendites ning sõnades leiduv eriline jõud või energia (veri, juuksed, küüned, hambad, süda, sülg) 24) Maailmapilt: ristiusu vastu polnud ei soodsam kui ka ebasoodsam kui teistel Euroopa rahvastel. Usuti preestrite ja munkade jutluseid ristiusust. !!!25) Saksa aadlikud, Taani ja Rootsi kuningriigid, kes soovisid vallutades laiendada oma piirkondi, sakslased, Rooma paavst, saksa kaupmehed. Läti ala ristisusustamine toimus läbi 3 piiskopi 26) Aastal 1199 pühitseti Albert Liivimaa piiskopiks. Temast sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kasutas osava diplomaadina ära vaenlaste omavahelisi vastuolusid. 1201 rajati Riia linna Väina jõe suudmesse 27) 1208- saksa ristisõdijate ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse; 1210- eestlased
1266) Sai kuninga kõrval riigi tegelikuks juhiks; Õnnetus luua tugev keskvõim; Loodi provintsiseadustik; Jätkati Soome alistamist; Stockholmi linna väljaarendamine; Birgeri Jarli poeg Valdemar sai kuningaks; Pärast Birger Jarli surma algas kodusõda tema poegade Valdemari ja Magnuse vahel; Magnus Aidalukk (1275-1290) Jäi peale võitluses vend Valdemariga; Tpetus sakslastele; Tugevdas kuningavõimu; Aadlikud hakkavad teenima ratsaväes; Vasekaevanduste kasutuselevõtt; Birger Magnusson (1290-1321) Kuningaks saades 11-aastane; Tema asemel valitses algul Torgils Knutssen, kelle ajal ühendati Soome lõplikult Rootsiga; 1302 hakkas Birger iseseisvalt valitsema; Algas tüli vendadega; Torgils Knutsson hukati; Hatuna üllatus 1306. Vangistasid vennad Birgeri Hatuna lossis; Kuningas oli sunnitud loovutama osa riigist vendadele;
Liivi sõda. Läänemere väinades valitses Taani.Rootsi,kellele kuulus ka soome,püüdis laiendada oma mõjuvõimu veelgi ida suunas.Võimsust kogus poola riik,mis XV saj. Oli jõudnud oma piiridega taas Läänemereni.Sõjaliselt tugev oli Poolaga ühendatud Leedu.Diplomaatiline eellugu.1550-ndate algul käskis Tartu raad kontrollida linnamüüri ja seada see valmis võimaliku rünnaku vastu.Rahu siiski esialgu veel püsis.1554.aastal said ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlikud ülesande pikendada seda veel 30 aastaks. Delegatsioon oli kohustatud ka mitte järele andma senises kaubanduspoliitikas. Kuid Moskva elas veel 1552. aastal Kaasani khaaniriigi üle saavutatud võidu meeleolus ja taotles selgelt oma kaupmeestele täielikku , kauplemisvabadust. Nõuti samuti, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile -üks mark aastas iga elaniku pealt. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on
..............................lk 13 Prantsuse Revolutsiooni põhjused 18 sajandi lõpul oli elu Prantsusmaal jõudnud kriisi. Revolutsiooni kutsusid esile pinged, mis olid ühiskonnas kuhjunud. Peapõhjusteks oli vilets majanduslik olukord riigis, vastuolud valitsemiskorras ja ühiskondlikes suhetes. Innustuti valgustajate ideedest ja USA Iseseisvussõja eeskujust. Ühiskond oli valitseva feodaalkorra tõttu endiselt jagunenud kolmeks seisuseks, kellest kaks olid priviligeeritud. Vaimulikud ja aadlikud ei pidanud maksma makse ja ainult nemad olid kõrgemates ametites. Samas oli neid Prantsusmaa 25-miljonilisest elanikkonnast kokku vaid umbes 2%. Kolmandal seisusel aga, kuhu kuulus ülejäänud 98% Prantsusmaa elanikest, oli mitmesuguseid kohustusi ja peaaegu mitte mingeid õigusi. Nende hulka kuulusid nii vaesed talupojad, keda oli 85% kuningriigi elanikkonnast, kui ka edukad kaupmehed, jõukad käsitöölised, advokaadid, arstid jne. Seetõttu
Pommerist pärit arst Peter Ernst Wilde, kes tegutses Põltsamaal alates 1766. aastast ja lootis Lauwi majandustegevust suunata ka rahvavalgustuslikele radadele. Lisaks arstipraksisele otsustas ta rajada ka maa-apteegi, harida arstiteaduse vallas kohalikke inimesi ja hakata trükikoja kaudu levitama ka rahvavalgustuslikku kirjandust. Samuti rajas ta Põltsamaale majandusliku seltsi, mille tegevusest võtsid osa mitmed baltisaksa aadlikud. Wilde 1766. aastal asutatud trükikoda jäi küll algusest peale kahjumisse, kuid tegutses siiski Põltsamaal kuni 1789. aastani, mil see Tartusse üle viidi. Wilde ja Hupel annavad välja "Lühhikest öppetust" 1766 1766. aastal alustas Peter Ernst Wilde ka rahvavalgustusliku ajakirja väljaandmist, mis sai tuntuks pealkirja "Lühhike öppetus" all. Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde Hupel, kellele see oli kirjanduslikuks debüüdiks
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Inimeste arvu saab vaadata: 1. Kiriku suuruse järgi. 2. Linna müüriga piiratud alade järgi. Samas need võivad ka eksitada, nt linn võis olla väga tihedalt täisehitatud samas ka hõredalt. Kirik võis mahutamise pärast suur olla aga ka prestiizi pärast. Andmed lokaalsed, ühe linna, ühe küla, ühe mõisa kohta. Näiteks maksuloendid (perede ja majapidamiste arv aga pereliikmete arvu pole kirjas), maksualuste loendid (linnakodanik aga kodanikud pole elanikud, maksuvabad paljud aadlikud ja vaimulikud). Statistiline materjal on koostatud teistel eesmärkidel, mitte et anda aimu inimeste arvust. Maksuloendid koostatud eri printsiipidest lähtudes, ei saa võrrelda! Paremini dokumenteeritud linnade elanikud, hiliskeskaja elanikkond. Linnade tekke - ja arengu eeldus on rahvaarvu kasv. Tavaliselt võetakse pere suuruseks viis inimest. 9. sajandi Pariisis olevas majandusloendis mainitud üle 8000 inimese, kirjas ka naised ja lapsed
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa...
Näited. TV 13 1. Küttimiselt ja koriluselt oli üle mindud viljelusmajandusele: 2. Varanduslik kihistumine: 3. Riikluse teke: 4. Kirja olemasolu: 5. Vaimse kultuuri areng: 10. Egiptuse ühiskonna hierarhiline ülesehitus, erinevate kihtide kohustused, tööd- tegemised/ igapäevaelu. TV 15, lk. 34-39 vaarao kõrgem riigiametnik aadlikud preestrid kirjanikud sõdurid käsitöölised talupojad orjad 11. Eluolu ja perekond Egiptuses. Lk. 37 · Tüüpiline oli paarperekond mees, naine, alaealised lapsed · Perekonnapea oli mees · Tagatud olid ka naiste õigused
Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väikesem kui pärast Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda), sajandi lõpuks oli ~ 500 000 inimest. Oli ka kompaktne vene asustus Peipsi järve põhja- ja läänekaldal ning rannarootslaste asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Halduskorraldus Kuni 1783 aastani sarnane Rootsi ajaga, siis muutused · Eestimaa kubermang Viru, Järva, Harju, Lääne maakond, asehalduskorra ajal eksisteeris ka Paldiski maakond · Liivimaa kubermang Tartu, Pärnu, Saaremaa maakonnad, lisaks tekkis juurde Viljandi ja Võru maakond, mis jäid püsima ka pärast asehaldusaega
Katariina II Venemaa seadusandluse moderniseerijana Referaat Sisukord 1. Lühike eellugu 2. Katariina II Venemaa valitsejana 3. Asehaldusreform Eesti- ja Liivimaal 4. Katariina II seadused pärast tema surma 5. Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus 1. Lühike eellugu Katariina II (2.04.1729- 17.11.1796) sündis Saksamaal Anhalt- Zerbsti dünastias. Sünnijärgi kandis ta nime Sophie Frederike Auguste. Kodus, pereringis, kutsuti teda ka Figchen (Troyat 1999, lk7). Kuigi tegemist oli vaesunud väikeaadli suguvõsaga sai Sophie, tulevana Katariina II, guvernantide käe all hea kasvatuse ning hariduse. Ta viidi juba üsna noorelt kurssi Euroopa õukonna kommetega. Nende pere oli sügavalt luteri usku ja ka Sophiet kasvatati rangelt kinni pidama luterlikest tavadest. Selles muidugi ei olnud midagi eripärast, sest Saksamaa näol tegemist protestantliku maaga. Nagu paljud teised tolleaegsed na...
vaimulikega. Talupojad ei olnud rahul oma suurte koormistega. Need suured pinged viisid väljapääsmatu rahandusliku olukorrani ning 5.mail 1789 kogunesid Versailles'sse üle 175 aasta kokku generaalstaadid. Kuid ka nende seas olid suured vastuolud, sest kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Vas- tuolude pärast lahkusid kolmanda seisuse saadikud generaalstaatide hulgast ning moodustasid Rahvuskogu. See pidi olema kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Rahvuskoguga ühinesid mõned aadlikud ja vaimulikud, kes koos Rahvuskoguga moodustasid Asutava Kogu. Asutava Kogu. Selle ülesanne oli koostada põhiseadus, mis pidi olema uue riigikorra aluseks. Koos asutava kogu moodustamisega kasvas kogu riigis poliitiline aktiivsus. Ühiskondlikele pingetele andsid hoogu 1787 ja 1788 aasta ikaldused. Peagi moodustati rahvuskaart, mis vallutas 14. juulil 1789. aastal Bastille'i kindluse. See kindlus oli prantsuse kuningavõimu sümbol ja 14. juulist sai hiljem Prantsusmaa rahvuspüha
roomlaste kangelane oleks astunud jumalate tahte vastu). Prantsuse kangelaseepos ,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Siin võib näha sarnasust ,,Beowulfi" 30 mehe rammuga, mida omas
vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. katoliku usu levitamine Venemaale. · 1583 asutati jesuiitide ordu , millel oli oluline koht hariduselul , peamine keskus Tartus. Asutatakse kolleegium, mille raames hakkab tegutsema gümnaasium, tõlkide seminar, kus õppekeel toimus ladina keeles. Õppis ka eestlasi. Maarahva hulgas poolehoid, sest jutlused olid eesti keeles. · Põhja-Eestis rootsi võim - Eestimaa hertsogkond. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, Karl IX rõhutas talupoegade olukorra 4 parandamise vajadust, kuid uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastuseisu. · Saaremaa Taani riigi osana, rüütelkonna mõju väiksem, riik toetas reduktsiooni (mõisnikelt maade tagastamine).1563 Kuressaare linn. · 1600 sõda Liivimaa pärast, näljahäda 1601-1602 · 1625 hõivab Gustav II Adolf Tartu, pärast Venemaaga rahusõlmimist
kunstiajaloos, ei ole ainukesed. Egiptlased uskusid, et keha säilitamisest ei aita. Kui säilitati ka kuju temast, oldi kahekordselt kindel, et kuningas kestab igavesti. Seega tellisid nad skulptori, kes vormiks kõvast hävimatust graniidist kuninga pea ja paneks selle hauda, kus keegi seda ei näe, et hoida hinge elus läbi pildi. Ühe egiptlase nimetuse skulptori kohta oligi ,,see-kes-hoiab-elus". Alguses olid sellised riitused vaid kuningatele, kuid varsti said ka kuningliku majapidamise aadlikud väikesed korralikes ridades hauad kuninga püramiidi lähedusse; ja vähehaaval hakkas iga enesest lugupidav inimene hoolitsema oma hauataguse elu eest, tellides kalli haua, millesse mahub tema muumia ja kuju, ja kus tema hing saaks eluneda ning saada annetusi toidu- ja joogiannetusi, mida surnutele anti. Mõned varased portreed püramiidiajastust, neljas dünastia Vanast Riigist, oma osa kõige ilusamast egiptuse kunstist. Nendes on pühalikkus ja lihtsus, mida keegi kergesti ei unusta
käisid rinnas ringi öövahid. Viies peatükk, mis räägib keskaegsest olustikust, oli sama huvitav kui neljas, võib-olla isegi veel huvitavam. Kõige rohkem meeldis mulle alateema rõivastus ja mood - see, et hakati kasvatama siidiusse jne. Väga huvitav oli seda lugeda. Keskaja rõivastus paistis silma vaheldusrikkusega, aga mood muutus väga aeglaselt, nii et tütrel sobis vabalt kanda ema ja pojal isa rõivaid. Arenenud feodalismi perioodil andsid moes tooni mehed. Aadlikud ja linlased armastasid kanda hästi värvikirevaid rõivaid. Vahel tehti kuuel üks käis sinine, teine roheline jne. Värvid vastasid sealjuures kindlale sümboolikale. Keskaegne inimene armastas tublisti süüa. Ei pööratud tähelepanu saleda joone hoidmisele. Talupoja igapäevame toit oli leib ja puder, kodune juust ja kali või õlu. Leiba söödi palju, üks kg päevas inimese kohta oli täiesti tavaline. Söödi kaks kindlat söömaaega päevas, põhitoiduks oli mingi liharoog
Austria hertsog, Saksa-Rooma keiser Joseph II ja Maria Theresia · Juba keiser Joseph II ema- Maria Theresia viis ellu reforme, mille eesmärgiks oli Austria valduste parem valitsemine Joseph II (võimul 1765-1790) · Esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser · 1765.a. sai keisriks, valitses koos emaga · 1780.a. sai ainuvalitsejaks, sai hakata reformima ühiskonda. Ümberkorraldused: 1. Maksustas mõisnikud ja aadlikud 2. Kaotas pärisorjuse- 1781.a. 3. Kehtestas usuvabaduse (katoliku kiriku vara jagati vaestele) 4. Kirik allutati riigile 5. Inimesed sai kodanikuõigused 6. Saksa keel muudeti asjaajamiskeeleks (Austriast pidi saama täielik saksa riik) 7. Kaotati surmanuhtlus- 1787.a. Pereelu · 1760.a. abielus Isabellaga (isa hispaanlane, ema prantslane) · 1763.a. Isabella suri, Joseph II oli väga löödud. · 1765.a. abiellus Joseph II siiski uuesti- Marie Josepha'ga
ka tagandab valitsuse b)valitsus annab aru parlamendile c)presidendil on esinud ül d)valitsus pandakse ametisse peale parlamendi valimisi d)valitsuse moodustamine: *president nim peaministri kandidaadi, kes on võitnud erakonnas *kui parlament kiidab peaministri heaks, saab ta peaministriks. e)seadus ja täides võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses 2)Seadusandlik võim e parlament- Ülesehitus: a)Ühekojaline- Eesti Vabariik b)kahekojaline *ülemkoda- aadlikud, vaimulikud, sünnipäraga inimesed, kõrge ametikohaga *alamkoda- linlaste esindajad, alamate astmetega vaimulikud valitakse * saks, vene Erakondlik jaotus: a) koalitsioon- nee parteid, kes kuuluvad valitsusse b)opositsioon- erakonnad, keda ei ole kaasatud valitsusse, kristiseerivad valitsuse ettepanekuid ja pakuvad neile alternatiive c)fraktsioon- 5st saadikust saab moodustada, võivad olla erinevast erakonnast d)töörühmad- komisjon e)alatised komisjonid-
elasid luksuses, põhieesmärk hoopis rikastumine, mitte jumalasõna kuulutamine, kiriku toretsemine. Reformatsioon oli vaimne-- uuendusmeelsed vaimulikud Lutheriga eesotsas taotlesid sügavaid usualaseid muudatusi-- jumalasõna toomist inimesele lähemale, usu aluseks on vaid Piibel, kõigile peab jumalasõna olema kättesaadav, haridusel suur tähtsus. Reformatsioon oli poliitiline-- ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linased himustasid kiriku suuri valdusi ja rikkusi ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Reformatsioon levis Eestisse 1523. Olulisemad sündmused 1525. nn. Pildirüüste liikumine üle terve Eesti, kui lõhuti kirikute vara. Reformatsiooni toetajad Eestis-- linnakodanikud ja talupojad, vastased-- Riia peapiiskop, ordumeister, esialgu ka maa-aadel. Reformatsiooni tähtsus: · Jumalasõna tuli inimesele lähemale ja sai arusaadavaks, sest jutlustada tuli rahvale
korrashoiu ning avaliku korra eest. Millised maakonnad kuulusid Eestimaa ja Liivimaa kubermangu koosseisu? Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Virumaa Reduktsioon: põhjused ja tagajärjed. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist (reduktsioon). Põhjus: riigi tulude suurendamine. 1680. aastatel laiendati reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Tekitas äärmist pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Paljud Liivimaa aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. (Patkul) Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon maksukorraldus luteri usk, saksakeelne asjaajamine säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad aadlimatriklid justiitskolleegium
Seati piirid ka koormistele. Talupojal oli õigus vallasvarale talupojale said kuuluda näiteks mõned riided ning mööblitükid, mida mõisnik ei saanud ära võtta. Vallasvara sai talupoeg omada ainult juhul kui ta ei olnud mõisnikule võlgu. Kehtestati kohustus mõisnikele rajada koole, kuid see jäi suuremas osas paberi peale. Asehalduskord, 1783. Sisuliselt tähendas see Balti erikorra tühistamist, kuigi luteri usk ja saksa keel jäid alles. Rohkem taheti allutada aadlikud keskvõimule. Jäid kehtima Eestimaa ja Liivima kubermangud, kuid neid kubermange valitses ainult üks asehaldur, kes tuli Venemaalt. Peamine eesmärk oli liita Eesti- ja Liivimaa tugevamalt Venemaaga. Kõik mõisamaad anti täiel määral mõisnikele. Kaotas ära aadlimatriklid. Muutus ka linnade valitsemiskord, alles 18. sajandil kadusid ära linnade raed ning linnavalitsus nimetati linnaduumaks. Kõik linnas vara omavad inimesed nimetati linnakodanikuks.
Need olid oma vürtskonnad, piiskopkonnad jm saanud süseräänilt laenuks ehk lääniks Feodaalsuhete kujunemise varasemal ajajärgul said vasallid maavaldusi tavaliselt benefiitsidena, st mittepärandatavate valdusena, mida tavaliselt anti eluajaks ja mille eest tuli tasuda teenistusega ratsaväes - Aja möödudes muutusid benefiitsid aga piiratud määral pärandatavaiks ehk feoodideks (millest kogu süsteemi üldnimetus) - Alles uusaajal suutsid aadlikud saavutada, et nende valdused muudeti täielikult nende . • - Eestit ja Lätit valitsenud Balti aadlikonnd saavutasid selle 18.sajandil Senjöör ja vasall • Iga läänimees oli oma isandale vasall ja isand temale senjöör • - Läänimehed tasusid oma senjöörile enamasti süjaväeteenistu sega • - Mandri-Euroopas kinnistud põhimõte, et igal vasallil on kohustused vaid oma otsese senjööri ees, mida väljendas põhimõte „minu vasalli
Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid r...
Need komponendid moodustasid ühiskonna keha, mille osasid ei saa lahutada. See vaimulike seast pärit, kolmekomponendiga skeem näitab täpselt sotsiaalset maastiku pärast aastat 1000. Selle skeemi tulek lihtsustas kategooriate eristumist varakeskaja Euroopas, kus vähemus juhib ja mass allub. Selle eesmärk oli hoida töölisi ja tootjaid ülejäänud kahe klassi alluvuses, mis oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Hiliskeskaja Prantsusmaal muutus see skeem kolmeks seisuseks: vaimulikkond, aadlikud ja kolmas seisus, kuhu kuulusid kodanlus, talupojad ja töölised. Pärast muudeti kolmeosalise skeemi neljaosaliseks− ilmus kaupmeeste klass, kellel polnud tahtmist allutada vaimulike ja sõjameeste klassile Oli ka teisi võimalusi eristada keskaja ühiskonda. Näiteks Verona piiskop Rather nimetas X sajandil üheksateist ametialalisi kategooriaid: tsiviilisikud, sõjamehed, käsitöölised, arstid,
ordumeister. Esimesed tapeti. d) Kanavere- Paides koondunud ordu väed põrkasid kokku eestlaste väega, eestlased kaotasid. e) Sõjamäe- Toimus suur lahing eestlaste ja orduväe vahel. 3000 eestlast põgenes sohu, kus nad kõik tapeti f) Pöide- ülestõusnud saarlased piirasid Pöide ordulinnust, saarlased võitsid. 6. Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Eestlased palusid ja said abi Turu foogtilt, seda küll kahjuks liiga hilja Tln sai abi Liivi ordult. 7. Aadlikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, kinkida, vahetada või pärandada. XVI saj. alguseks oli enamik eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused. 8. Vana-Liivimaa maapäevi hakati pidama 1421. a. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talupoegade pagemise vastu jne. Esindatud olid: 1) Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) ordumeister koos orduametnikega
Tsaari-Venemaa Sissejuhatus. Asukoha tõttu sai laieneda mööda maismaad. Vallutusi nimetati vabastamiseks. Vallutustraditsioone jätkasid ka enamlased. Arengutasemelt mahajäänud. Mahajäämuse põhjuseks võib pidada iganenud poliitilist süsteemi. Kui mujal oli tulnud võimule kodanlus, siis Venemaal polnud seda juhtunud. Dekabristide ülestõus oli isevalitsuse ära hirmutanud (dekabristid aadlikud, kes võitlesid isevalitsuse vastu 1825. a.). Ülestõusu järel võimule tulnud Nikolai I ei julgenud ette võtta mingeid reforme (valitses 1825 1855). 1861. a kaotas tsaar Aleksander II Venemaal pärisorjuse siit nimi Tsaar-Vabastaja. Eestis oli pärisorjus kaotatud Aleksander I poolt 1816. a Eestimaa kubermangus, 1819. a Liivimaa kubermangus Baltikumi jaoks oli Tsaar-Vabastaja Aleksander I. Venemaal on olnud läbi aegade tugevad diktatuuri traditsioonid. Näit Aleksander
Eestlaste olukorra halvenemine · Kaubandus ja meresõit linnakodanike kätte · Koormised: - kümnis tulust kümnendiku loovutamine - hinnus kindlaksmääratud suurusega naturaalmaks - kirikukümnis kümnendik kümnisest - linuste, kirikute ja teede ehitamisest osavõtt · Koormiste arv kasvas, sest aadlikke kutsuti juurde · Läänisuhete kujunemine. Ajapikku hakkasid aadlikud maad vaatlema eraomandina · Mõisate ja teokohustuse tekkimine (kohustus töötada mõisa heaks) · Talupoegade kohustuste pidev kasv. Eestlaste katsed vabadus taastada · Eriti aktiivne Saaremaa. 1236 vabastasid end sakslaste võimu alt, alistati uuesti 1241. sõlmiti uus leping, mille järgi järgi saarlased üsna iseseisvad. · 1260 uus vastuhakk Saaremaal, mis suruti järgmisel aastal julmalt maha. · Sekkusid võõrvõimude vahelistesse konfliktidesse:
usulist võimu kõikides katoliiklikes riikides. Paavst kroonis valitsejad. · Feodalism- seda iseloomustatakse kui ühiskonda korraldavat normistikku, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Ühiskond oli rangelt määratletud. Ühiskond jagunes kolme seisusesse, kus igaühel oli kindel funktsioon. See tagas ühiskonna stabiilsuse ja vähese muutumise. 1. vaimulikud- kõikide eest palvetada, hinge eest hoolt kanda 2. aadlikud (feodaalid)- kaitsmine 3. talupojad- ühiskonna ülevalpidamine SUURE RAHVASTE RÄNDAMISE JA ROOMA RIIGI LANGUSE PERIOOD! · Rooma riigi languse ja feodalismi languse prelüüdiks (eel) oli Pax Romanum (Rooma rahu), see on periood Lääne-Rooma ajloos, mis hõlmas abinõude ja lepingute süsteemi Octavianus Augustusest kuni Marcus Aureliuseni u 180. · See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid
Elamine eramõisas oli aga hullem, kuna aadlil olid kõik senised õigused ja eesõigused, mis tähendas et mõisnik juhtis kogu elu oma maa-alal. Ainsaks tähtsaks ülesandeks mõisnikul oli ratsateenistus sõjaväes, iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlite hulgas domineerisid endiselt sakslased, kuigi Eestis tühjaks jäänud mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks oli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Rootsi kuningad astusid välja ka talurahva peksmise ja ihunuhtluse vastu, kuid mõisnikud sellest ei hoolinud
Võisid oma toetusest loobuda. Kutsudes suurfeodaalid kokku ning tehes otsused üksmeele e. konsensuse teel (suurf. Kinnitasid otsuse) · Kaasa ka linnad ja vaimulike organisatsioonide esindajad · Koosnes kaht tüüpi saadikuist: · Ametitiitli/koha kaudu: piiskop, abt, hertsog, krahv jt · Seisuslike org. valitud: linna rae, rüütelkonna saadikud jne · Vabu talupoegi esindas nende isand · Rootsi Riigipäeva moodustasid vaimulikud, aadlikud, linnad ja talupojad. Inglismaal mood. seidusliku esindusekogu 2koda: Ülem- (House of Glory) ja Alam(House on Hommons) Esimeses olid kõrgaadlikud jm, ning viimases alamaadlikud ja linnad. Saksamaal mood. seisusliku esinduskogu 3kuuriat: vaimulikud, aadlikud ja linnad · Kuningate ja esinduse kogude vahel käis võimuvõitlus 14.-17.sajandil. Prantsusmaal esindusekogust loobuti. Poola&Ungar kuulutatu aadlivabariigiks. 18. AADEL AADEL KUI SEISUS
Filosoofiliste teoste arv oli suhteliselt väike. Suhteliselt suur oli teoloogilise kirjanduse osatähtsus. Uuriti ka loodusteaduslikku kirjandust. Tähtsad olid pedagoogilised teosed. Filoloogia valda esindasid peamiselt sõnaraamatud ja grammatikad. Suur oli ilukirjanduse osakaal. Ringles palju ajakirju ja ajalehti. Väike osatähtsus oli ka baltisaksa kirjandusel. Telliti ka noodikirjandust. Seltsi liikmed Põltsamaa lugemisseltsil oli 24 liiget. Sinna kuulusid aadlikud, pastorid, arstid, õigusteadlased, põllumehed. Viimaste alla kuulusid mitteaadlikest mõisnikud ja mõisarentnikud. Seltsi tegevuse lõpp Paul I troonile tulekuga kehtestati tsensuur, mis muutis lugemisseltside tegevuse võimatuks. Hupeli lugemisselts suleti 1799. aastal. Hupel tellis Aleksander I ajastul Carl Johann Gottfried Hartmanni, Hartknoch juuniori järeltulija käest uuesti palju raamatuid. Tegevuse taastas ka lugemisselts, mis kestis kuni 1805
5. Kloostrid - Chlaustrum tõlkes suletud koht - Skriptoorium ruum, kus kirjutati ümber raamatuid - Refektoorium ühine söögisaal - Tormitoorium ühine magamisruum §16 Rekonkista reconquista tagasivallutus ... Pürenee ps tagasivallutamine araablastelt 700 a. jooksul §17 Ristisõjad - 8 ristisõda, 180 a. jooksul I 1096 1099 II 1147 1149 III 1189 1192 IV 1202 1204 - osavõtjad talupojad, aadlikud, vaimulikud Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa - eesmärk vabastada Kristuse haud uskmatute käest - põhjused levitada katoliku usku fanatism võimuiha rikkus eneseteostus saada maad ja vabadust (talupojad) itaalia kaubalinnad, saada võimu Vahemerel - tagajärjed negatiivsed idamaade laastamine suured inimkaotused (4 6 mln) süvendas vaenu läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaailma vahel
Kuningas Henri III osutus nõrgaks, hugenottide etteotsa tõusis taas usku vahetanud Henri Bourbon ning katoliiklaste peamine tugipunkt oli Henri Guise. Henri Bourbon võitis ja ta kuulutati peale Henri III mõrvamist uueks kuningaks. 1598. aastal andis kuningas Henri IV Nantes'i edikti, millega kuulutati katoliiklus Prantsusmaal valitsevaks usuks. Usuvaenuste kulminatsiooniks sai Kolmekümneaastane sõda. Sõja ettekäändeks oli juhtum, mil protestantidest tsehhi aadlikud heitsid Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja sekretäri aknast välja. Katoliiklaste edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel asus oma sõjaväega protestante toetama Taani. Uue jõuna sekkus protestantide poolel sõtta ka Rootsi, eesotsas Gustav II Adolf. Lisaks Rootsile astus protestantide poolel sõtta ka Prantsusmaa. Sõda venis, laastades üha rohkem Saksamaad
Kuni aga sai võimule jälle monarh, ta loobus poliitikast ja keskendus oma uuringutele. 1832 suri ta koolerasse. Paljud tema uuringud leidsid kasutust pärast tema surma ja eks kunstniku osataksegi pärast tema surma paremini hinnata. Olukord Prantsusmaal Sadi Carnot'i eluajal. 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel.Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas
targemad levitajad. Nad rajasid tartusse oma kollegiumi ja hakkasid andma tipptasemel haridust. Vastureformatsioon- usupuhastuse vastu töötamine, et katoliiklikust säilitada. 1561. aastal algas Rootsi aeg põhja-eestis. Rootsis sai troonile järgmisena Karl IX , kes oli talurahvasõbralik. Eestimaa ja Rootsi riigi vahel puudus usubarjäär. Mõlemad tunnistasid luterlikku usku. Eestimaa rüütelkonna moodustasid aadlikud. Taani hertsog oli Magnus. Sigismund 3. Ja hertsog Karli vahelised pinged viisid 1600 aastal sõjani. Algul oli sõda riigisise asi, hiljem muutus Poola ja Rootis sõjaks. Rootslased tagandasid troonild sigismuni ja valisid karli nime all karl IX oma kuningaks 1604 aastal. Demograafiline katastroof 1601-1603 tabas eestit ikaldus, nälg ja katk. Eesti kaotas ligikaudu 9/10 oma rahvaarvust. 1604 . aastal astusid rootslased vastu Mäo mõisa juures vastu poola ratsaveäle. Nad said
tsölibaadi nõude tõttu vaimulikel puudusid) alates 13.saj. pärines enamus vaimulikke linlaste ja talupoegade hulgast ülesanne- kanda hoolt inimeste hingeõnnistuse eest privilegeeritud ja maksudest vabastatud II seisus feodaalid e. elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli oma aadlikud võimualuse piirkonna julgeoleku tagamine privilegeeritud ja maksudest vabastatud III seisus talupojad, moodustasid enamuse rahvastikust ( ~95 - 96 %), käsitöölised, varakeskajal peamiselt talupojad kaupmehed pidasid üleval I ja II seisust NATURAALMAJANDUS: · s.o. majandusviis, milles enamus vajalikust toodetakse ise kohapeal oma tarbeks ja kaubavahetus on nõrgalt arenenud.
Otse vastupidi- nende õigusi kärbiti. Enne Joseph II valitses tema ema Maria Theresia, keda kütkestas valitsemine, ta tegeles iga päev isiklikult riigi asjadega ja tundis sellest suurt mõnu. Maria Theresia ise oli valgustusideoloogia veendunud vastane, kuid ta pidas vajalikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Sõjaväekohustusest olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, ametnikud ja arstid, hiljem ka kaupmehed, vabrikandid ja isegi kvalifitseeritud manufaktuuritöölised. Ülejäänud elanikkonnakihid andsid nekruteid liisuvõtmise alusel. Rajati sõjaväeakadeemia Therezianum. Hariduse edendamiseks laiendas Maria Theresia rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoole, riik said kontrolli Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle. 1775. aastal kaotati tollipiirid
Vene aeg Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid vä...
2.Jaroslav Tark(978-1054)-tema ajal Vene riigi õitseaeg(valdused Mustast merest Läänemereni), 1030 vallutas Tartu, abiellus Rootsi kuningatütrega, tema tütred Ungari, Prantsuse ja Norra kuningatega.Seadus ,,vene õigus"- likvideeris slaavlastele omast veritasu. Pilet 10 1.Ristisõjad- 2.Seisuste esinduskogu Prantsusmaal ja inglismaal- Generaalstaadid- kutsus kokku Philippe neljas, kelle oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut(esindatud kõik seisused:vaimulikud, aadlikud, linlased), Parlament-tekkis kuninga ja vasallide vastuolu tõttu, kutsuti kokku kuninga esinduskogu(ülemkoda:suurfeodaalid, suuraadlikud; alamkoda:alamaadlid, vaimulikud ja linlaste esindus). Pilet 11 1.Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988)- Vene riigi teke-tekkis jõgede äärde(Dnepri ja Volga), kutsuti varjaagid valitsema, ei saanud ise hakkama, Rjurik tuli, sai võimule Novgorodi linnas, Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile(882).
· Kala on riisi järel tähtsuselt teine. · 15 % kogu maailma kalatoodang. · Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas. Rahvusköök · Tradistsiooniline köök · Piima tarvitakse ainult põhines teraviljal. laste toiduks. · Jaapani köögi menüü · Hea kokk on Jaapanis kõrge staatusega vaheldub koos inimene. aastaaegadega. · Minevikus kasutasid · Tofu. rikkad aadlikud hõbedast · Tee. söögipulkasid. · Sake . Teetsremoonia · Kuigi komme oli levinud Hiinas, arendasid jaapanlased välja oma teetraditsiooni. · Teetseremoonia on rituaalne rohelise tee pulbrist tee valmistamine ja serveerimine külaliste juuresolekul. · Teemaja ruum on ilma dekoratsioonidega, väljaarvatud alkoov. Teeseremoonia · Vesi tähisatab yin ja tuli koldes yang. · Kui tee serveeritakse päevasel ajal siis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
