William oli pere vanim poeg. Tema õe ja kolme venna kohta on säilinud mõningaid andmeid. Richard elas kogu oma elu StratforduponAvonis ja suri vallalisena kolmekümne üheksaselt. Gilbert oli puidukaupmees. Joan abiellus William Hartiga, kes oli mütsitegija. Kõige noorem vend Edmund töötas hiljem koos oma vanima vennaga.2 Williami isa John Shakespeare oli linnas väga austatud mees, aga kui poiss sai 12-aastaseks, läks Johni firma pankrotti. Ta ema, Mary Arden, oli aadliku ja maaomaniku tütar. Arvatakse, et kumbki Shakespeare vanematest ei osanud kirjutada. Shakespeare sai keskhariduse Stratfordi grammatikakoolis, kus pöörati suurt tähelepanu ladina keelele. Alustati põhitõdede omandamisega, hiljem töötati raskemate tekstidega. Põhiteemaks olid kuulsa rooma kõnemehe Cicero teosed. Õpilastel tuli ka tsitaate inglise keelest ladina keelde tõlkida või vastupidi. Vanemad õpilased pidid rääkima ainult ladina keeles, neile oli emakeele kasutamine
Prantsusmaa Napoleon Bonaparte ajal. (Lühiessee ) Liis Liinev 11.c 01.03.08 Kes oli ja kust tuli? Sündis Korsikal vaesunud aadliku peres 15. augustil 1769. Õppis Brienne`i sõjakoolis, lõpetas Pariisi kõrgema sõjakooli 1785 leitnandi auastmes. Napoleon kui riigimees on huvi pakkuv nii talle ainuomase karakteri vaatenurgast kui ka suurte elualade kaupa: majandus, sõjandus, kultuur, seltskonnaelu, õigusloome, poliitika, diplomaatia jne. Napoleon, olles teose keskne kuju, enam kui lihtsalt peategelane, elab paljude huviliste sule all siiski ajalooprotsessist ja ajastu eluolust lahti
Seejärel määrati kindlaks rüütliks löömise kuupäev. 5. KOLMANDA SEISUSE KASVATUS 5.1. Linlase kasvatus 13. sajandi keskpaik on Euroopa linnade õitsenguperiood, mil vanad roomlaste linnad muutuvad rahvarohkemateks ja tekib ohtralt uusi linnu valitsejate ja piiskoppide residentside ümber ja kaubateede ristumiskohtadesse. Kujuneb välja linnaõigus, kõige iseseisvamad olidgi vabalinnad, kelle kodanikud asetsesid skaalal kuskil aadliku ja talupoja vahel. Linlaste eliit on kaupmeeskond ja käsitööliskond. 5.1.1. Kaupmehe kasvatus Varasel keskajal ei peetud kaupmeestest eriti lugu neid peeti kasuahneteks, petjateks ja liigkasuvõtjateks, kuid just kaupmeeskond rõhutas ausust, hindas kõrgelt ausõna, arvestas partneritega ja enamuse arvamusega ning kontrollis õiglast kasumite jaotamist. Kaupmehed olid linna majanusliku elu dikteerijad. Neist said sageli maadeuurijad, teaduse edendajad, uute võimaluste ja ainete otsijad.
Siingi ei ole kunagi kahtlust olnud, et Leonardo on selle töö autor, ent kujutatava naise isikus on lahkarvamusi. Romaani maades on maal tuntud nimetuse “Gioconda” all, anglosaksi ja slaavi maades kui “Mona Lisa”. Üksnes 16.- 18. sajandil tehti maalist 60 koopiat. Maalima hakkas “Mona Lisat” Leonardo pärast tagasipöördumist Firenzesse 1503. aastal. Leonardole tähendas see portree palju rohkem kui ainult Firenze aadliku Giocondo naise Mona Lisa kujutamist. Seda tõendab selle portree sarnasus paljude teiste Leonardo kujutatud nägude, tema inglite ja naistega. Juba Leonardo varasemates naisekujudes on jooni, mis Giocondas on kõige tugevamini välja töötatud, eelkõige vaevu tabatav, nagu üle kogu näo hõljuv hurmav naeratus. Leonardol võimaldas naeratus rikkalikumalt väljendada inimese siseelu. Eelpool
Kokkuvõte (vastused küsimustele) §1 Lk.9 Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd. Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige talupoegi sõjaväkke(mis kestis terve elu või invaliidistumiseni) igal aastal kindla arvu mehi. Sõjaväekohustuse laiendamisega maksuelanikkonnas hoidis riik kokku sõjalisi kulutusi. Leedu Vürstiriigi alad on vähenenud ja Böömi kuningriiki enam ei ...
mõjutamisele, nende hämmastamisele ja rabamisele. Barokk rõhutas, et elu - see on eelkõige liikumine ja oli loomulik täiendus renessansile. MOOD Kolmekümneaastase sõja järel muutus meeste riietus sõjaolukorrale vastavamaks - mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ja lühikest kuube. Kõrged kraed asendusid õlgadeni ulatuvate kraedega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulgedega kübaraid ja jalas kõrgete kontstega käänissaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naiste riietus muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Louis XIV ajal tulid aga moodi põlvpüksid. Põlvpükstega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvivaid rätikuid. Mehed kandsid allonparukaid, mis pidid sümboliseerima mehe jõudu ja tugevust. Riietus külvati üle hõbe- ja kuldtikandiga ning kaunistuspealtega
maaliks. Siingi ei ole kunagi kahtlust olnud, et Leonardo on selle töö autor, ent kujutatava naise isikus on lahkarvamusi. Romaani maades on maal tuntud nimetuse "Gioconda" all, anglosaksi ja slaavi maades kui "Mona Lisa". Üksnes 16.- 18. sajandil tehti maalist 60 koopiat. Maalima hakkas "Mona Lisat" Leonardo pärast tagasipöördumist Firenzesse 1503. aastal. Leonardole tähendas see portree palju rohkem kui ainult Firenze aadliku Giocondo naise Mona Lisa kujutamist. Seda tõendab selle portree sarnasus paljude teiste Leonardo kujutatud nägude, tema inglite ja naistega. Juba Leonardo varasemates naisekujudes on jooni, mis Giocondas on kõige tugevamini välja töötatud, eelkõige vaevu tabatav, nagu üle kogu näo hõljuv hurmav naeratus. Leonardol võimaldas naeratus rikkalikumalt väljendada inimese siseelu. Eelpool toodud
Jean Jacques Rousseau. René Descartes- ratsionalismi rajaja, sündis väikeaadliku pojana. rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. kõiges tuleb kahelda; eeskujuks loodus. Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire valgustajate suurim ideoloog, kirjanik, poeet. sündis jõukas peres. rõhutas vabadusi(trüki-, isiku- jms). tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism;. Montesquieu - aadliku poeg, töötas parlamendis, hiljem tegeles teaduse/kirjandusega. uuris 3 valitsemisvormi: despootia(absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks pidas konst. monarhiat. oluline võimude lahusus;Jean-Jacques Rousseau- Prantsuse filosoof ja kirjanik. Pooldas vabariiki, eraomandit, Denis Diderot- filosoof, kes pani aluse entsüklopeediatele(I köide ilmus 1751. aastal). 6. Prantsuse absolutism. Pärast Henri IV surma (lõpetas ususõjad, vahetas usku) tõusis
* Kooli nimi * William Shakespeare "Hamlet" * Enda nimi * * Mis klass * 2010 William Shakespeare · inglise luuletaja ja näitekirjanik · Elas 23. aprill 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616 · Sündis Lõuna-Inglismaal Stratfordis Avoni jõe ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres · Isa (John Shakespeare) jõukas majaomanik · Ema (Mary Arden) maa-aadliku tütar · Õppis ladinakoolis ladina ja kreeka keelt, ka ajalugu · Oskas itaalia ja prantsuse keelt · 1582 abiellus 18-aastaselt endast 8 aastat vanema Anna Hathawayga · 1583 sündis esimene laps Susanna · 1585 sü...
» Meister nihutab neljajalgse järi segamislauast kaugemale ja Mart torkab ta arvelaua talle pihku. Et ta mitridaatsiumi ainete arvu täpselt kontrollida saaks. Nagu peremees peab... 4 1975. a. ilmus "Kolmandad mäed". 1975.a. ilmus "Taevakivi". "Taevakivis" on kirjeldatud O.W. Masingu Äksi- perioodi. 1978.a. ilmus "Keisri hull". Tavatu lugu balti aadliku, Võisiku mõisahärra Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva, endise lihtsa taluneiu, kompromissitust elust möödunud sajandi esimesel poolel. Raamat, mille ridadesse (ja ka nende vahele!) on autor kirjutanud palju selliseid tõdesid, mille avaldamine kaasaegset teemat käsitlevas teoses olnuks esmatrüki ilmumise ajal mõeldamatu. Tugeva isiksuse ja diktatuuri vastasseisu teema ajendas paljude allasurutud tõdede taasärkamist ja aktualiseerumist.
Allikas: ENE4 lk 390-391 Katariina II, Jekaterina II , Vene keisrinna 1762-96, päritolult Anhalt-Zebsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli Venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseri abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste talupoegade üle. Tegi 1764 ringsõidu Liivimaal, nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatsovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurumisega kaasnes avalik reaktsioon: keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused ( 1775 kub- ureform,1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord. Poola jagamiste (1772, 1793, 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda-Ukraina, Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidendati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusen...
Ideaaliks sai idealiseeritud tõde. LEONARDO DA VINCI (1452-1519). Tema kunst oli üldistav ja suurejooneline.Oli ka skulptor ja arhitekt, kui töödest pole midagi teada. Maale on vähe alles ja need on halvasti säilinud. Milanos lõi ,,Madonna kaljukoopas" ja 1495-1497 lõi Santa Maria della Grazie kloostri kiriku söögiruumi seinale teose ,,Püha õhusöömaaeg". Maalis ,,Mona Lisa" e. ,,Gioconda". Oletuste kohaselt on seal kujutatud kas aadliku del Gioconda naist või iseennast naisena. On võimalik ka, et ,,Mona Lisa" asub Ermitaazis. Firenzes tegi ,,Madonna püha Annaga.1517 kutsus Francois I ta Prantsusmaale kus sai kuninga nõuandjaks kunstikogumise alal. Talt on säilinud suhteliselt palju joonistusi. Uuris põhjalikult inimese anatoomiat ja tegi hulga jooniseid inimese kehast. Tema joonistusi kasutati kaua aega anatoomia õppimisel. MICHELANGELO Buanarroti (1457-1564) oli samuti universaal. On säilinud arhitektuuri,
Hiljem lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15-aastane noormees kannupoisiks ta võis kanda relva ja pidi harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel, aiatas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvade korrasolekut. 18-21 aastane noormees , kes oli hoolikalt treeninud ja tõestanud oma isandale relvakäsitlusoskust löödi rüütliks. Raamatutarkust ei peetud oluliseks. Aadli väärtuskoodeks aadliku puhul hinnati jäägitut ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist, galantsust, Peatükk 19 Relvastuse liigitus: jagunes ründe- ja kaitserelvastuseks (kaitserüü, kiiver ja kilp). Ründerelvad jagunesid lähivõitlusrelvadeks ja laskerelvadeks. Esimesed tulirelvad tulid kasutusele 14.sajandil algul, esialgu meenutasid need kolbi või vaasi ja neist üritati nooli lasta. Hiljem tulid kasutusele suurtükid ja püssid,
Karl Martell pani aluse ratsaväele. Benefiits on maavaldus, mis ei olnud päritav. Eluks ajaks kasutamiseks ja vastutasuks nõudis sõjaväes teenimist. Lään ilma talupoegadeta oli täiesti kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall. Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks. Kuninga otsestest vasallidest kujunevad suurfeodaalid: hertsogid, krahvid, vürstid, grandid, parunid. Kuidas saada aru, et tegemist on aadliku tiitliga? Suurfeodaalidel olid nii suured maavaldused, et nad said omakorda läänistada. Väikefeodaalid on rüütlid, junkrud, hidalgod. Lääni üleandmine ja vasallitruuduse vandumine investituur sümboolne akt, kus senjöör annab vasallile lääni ja sõlmitakse leping, vastastikused kohustused. Kui üks pool ei täida kohustust, leping kaotab kehtivuse. Leping on isikuline minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Kuningas on kõrg- Keskaja alguses kõige väiksema maa-alaga
sest Leedu kubermangul olid tunduvalt väiksemad õigused kui Poolal. Leedus oli populaarseks juhiks naisväejuht Emilia Plater. Ülestõusust osavõtjate hulk jäi siiski liiga väikeseks, et panna vastu Vene regulaararmeele. Uba juuni keskel 1831 said ülestõusnud Vene vägedelt lüüa ja tõrjuti Ida-Preisimaale. Samuti oli mässu nurjumise põhjuseks mässajate ühtse juhtimise nõrkus ning see, et talupoegkond ei tulnud sellega piisavalt kaasa. Ületõusule järgnesid karmid repressioonid aadliku vastu vangistati või määrati soldatiks ja saadeti sõtta Kaukaasiasse (Käis 50a sõda Tsetseenide vastu lõppes 1864). Tuhandeid leedulasi emigreerus aga ka läände. Poliitilise emigratsiooni keskuseks sai Pariis. Järgnes veel Venestuspoliitika isevalitsus, usk ja rahu. Leedus teostati depoloniseerimist ehk Poola mõju alt vabastamine ja Vene provintsiks muutmine nii vormilt kui sisult. 1832 suleti Vilniuse Ülikool
Iga 3 aasta tagant. Asju ajasid maanõunikud. Gustaf Adolf pani alguse Rootsi ajale. Eestit valitseti Stockholmist. Eesti oli rootsi kuningriigi osa. Kultuuriliselt oli selle mõju väga viljakas, vaadatakse, kui positiivset aega. Kultuuriliselt viljakas. Aristokraatia mõju kasvas, sest kuningavõim oli nõrk. Oldi huvitatud baltiaadli privileegide säilitamisest ja suurendamisest. Edu saatis pigem mõisnike. Talupoegadele tähendas see pärisorjust. Keskvõimu ja kohaliku aadliku vastuolu. Aadlikud polnud harjunud, et keegi sekkub nende asjadesse. Karl IX talupoegade olukord ei meeldinud, sest Rootsi riigis talupojad olid vabad. Talupoegadel oli oma partei vms. 1611. Gustav II Adolf. Esimene valitseja eestis. 30 aastase sõja kangelane. Tartu Ülikooli rajaja. Kõrgelt tunnustatud. Eesti rüütelkonda suhtuti palju leebemalt kui Liivlaste omasse. Ta oli silmapaistev väejuht. Langes 1632. 30aastes sõjas. Troonile sai tema 6 aastane tütar Kristina
Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Külmrelvade ajastul iga kivihoone kindlus, mõned pühakojad muudeti kindluskirikuteks. Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid. Nende paigutamisel püüti arvestada looduslikke tingimusi - järske mäenõlvu, veekogusid. Müüride taga hooned. Saksamaal oli neist kõige tähtsam kõrge torn, kus tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). ROMAANIKA KUJUTAV KUNST Kui Bütsantsis elustub maalikunst, siis Ottode õukonnas tõlgendatakse sama teema skulptuuris - Kristuse kannatuslugu. 10.sajandi lõpp - valmib elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. 10. sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. 11
Vilja nõudlus tõusis ja ka viljahind seega, vilja hakati eksportima. Eramõisate rajamine ja mõisapõldude laiendamine sai hoo sisse. Keskaja lõpuks oli Eestis 500 mõisa. Põldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid. Tekkis teokohustus. Iga talu pidi saatma mõisa teolisi. Talupoegade õiguslik seisund 15.saj teisel poolel talupojad polnud enam isiklikult vabad ja nad kuulusid maa külge kujunes välja sunnismaisus. Teise aadliku juurde minna ei tohtinud ilma loata, loata pagenud talupojad anti tingimusteta välja. Linnad tõrkusid, kuna neile andis maarahvas täiendust. Põgenenud talupoegade väljanõudmiseks seati sisse adra ehk haagikohtuniku amet. Liikumisvabadus oli ainult vabatalupoegadel. Teokohustuse kasvuga suurenesid ka maksud, kümnis suurenes 10% veerandile. Paljud talud jäid mõisale võlgu. 1507. võeti relvakandmisõigus. 16.saj keskel talupoegi võõrandati maast lahus
maa= u 10 ha) järgi arvestamisest, kõige arvukam kiht, kohustused mõisa ees: teotöö ja loonusandam Üksjalad – adratalupoegade nooremad pojad, kes isatallu ei mahtunud, rajasid talu kuhuhgi ääremaale, kohustus mõisa ees teha üks jalapäev nädalas Vabatalupojad – vabastatud teotööst, maksid raharenti, liikumisvabadus Maavabad – kõrgeim kiht, endiste ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, neid oli väga vähe. Kohustus aadliku ees – teenimine sõjaväes 9. KATOLIKU KIRIK JA USUPUHASTUS EESTIS Katoliku kiriku roll: Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui mujal, kõrgeim kohapealne kiriklik võim Vana-Liivimaal Riia peapiiskop KIRIKUELU JUHTIMINE: Piiskop – oli oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik Toomkapiitel – tegutses piiskopkonna peakiriku ehk toomkiriku juures, kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast ehk
klassitsismile. Leonardo da Vinci (1452--1519) huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati, temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes söandas inimese keha tundmaõppimiseks ette võtta lahkamist. Leonardo kuulsaimal maalil "Mona Lisa" (ehk "Gioconda") võime imetleda ühe Firenze aadliku noort naist, kelle salapärane naeratus on paelunud kunstiarmastajaid kuni meie päevini. Omapära ja võlu Leonardo maalidele annab eriline tuhmjas vine (nn. sfumato), läbi mille kõik piltidel kujutatu näib paistvat. Kõige jõulisem isiksus renessansikunstnikest oli Michelangelo (1475-1564). Oma võimsa mõttelennu ajel kavandas ta enamiku oma töödest nii tohutult suurena, et ei jõudnud neid hiljem valmis teha.Ainuke lõpetatud suurtöö on tal Roomas - Vatikani lossis asuva Sixtuse
Esimese ooperi kirjutas itaallane Claudio Monteverdi. 17. sajandil langes aadli mõjuvõim, kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Eriti ilmekas oli see protsess Prantsusmaal. Louis XIII (elas 1601-1643, kuningas 1610- 1 1643) kroonimisel oli veel määrav aadlike sõna, Louis XIV (elas 1638-1715, kuningas 1643-1715) ajal olid aadli huvid suunatud üksnes monarhi teenimisele. Kuningas jagas heldelt tiitleid ja iga aadliku unistuseks oli olla kuningale abiks rõivastumistseremoonia ajal. Kuninga isiksus sai mehe ilu etaloniks. Louis XIV ehk Päikesekuninga valitsemisajal saavutas piiramatu kuningavõim Prantsusmaal oma jõu ja hiilguse. 1618-1648. a toimus Euroopas Kolmekümneaastane sõda. Saksamaal hävis paiguti kuni pool elanikkonnast. Sellele ajastule andis ilme palgasõdur kodumaata ja põhimõteteta toores sõjamees, kes vahetas isandaid oma tasku huve silmas pidades
8 Teisiku-motiiv Kõik, alates sündmuste kohtadest( London ja Pariis), kuni inimesteni välja tuleb paarikaupa. Paarid on omavahel seatud, kuid erinevate printsiipide järgi. Tihti neid vastandatakse, kuid mõned juhivad tähelepanu sarnasustele. Näiteks, juba kohe romaani avasõnades ("It was the best of times, it was the worst of times. . . .") saab näha vastandumist. 8.1 Peategelased Charles Darnay on aadliku päritolu prantslane, kes elab Londonis. Sydney Carton on inglane, kes töötab advokaadibüroos ja on alkoholisõltlane. Inimesed märkavad ,et nad on juhuslikult väga sarnased. Kohtus tunnistaja oli segaduses kui nägi Cartoni. Ta ei saanud täpselt osutada inimesele, keda ta oli näinud, seega tema tunnistust ei saa õigeks pidada. Charlesi vaenlased märkasid tema välimust sarnasust Cartoniga. Tuues Cartonile veini ja
Eugene oli üliõpilane, kes jättis hooletusse oma juuraõpingud, kui ta otsustas hakata sidemeid looma kõrgseltskonnas. Ta otsustas, et ilmub loengutesse ainult algul, et ta nimi kirja saaks ning lahkus sealt peale oma nime väljahüüdmist. Bakalaureuse kraadi sooritas Eugene eneselegi märkamatult kiirelt. Õppimisega otsustas ta tegeleda enne eksameid nagu paljud teisedki üliõpilased. Eugene’i hoiak ja maneerid vihjasid sellele, et ta oli aadliku perekonna järglane. Ta oli pärit Angoulème’i ümbrusest ning tal oli suur perekond – isa, ema, kaks venda, kaks õde ja tädi. Kuigi ta perekond elas väikeses mõisas ning nad omasid viinamarjakasvatust, ei olnud nad rikkad, perekond nägi palju vaeva, et Eugene’ile saata 1200 franki aastas. Nende mõisa aastane tulu tõusis kolme tuhande frangini. Kuna nende suurel perekonnal oli ebakindel tulevik, laskus suur kohustus Eugene’il.
ravimisele. Eugene oli üliõpilane, kes jättis hooletusse oma juuraõpingud, kui ta otsustas hakata sidemeid looma kõrgseltskonnas. Ta otsustas, et ilmub loengutesse ainult algul, et ta nimi kirja saaks ning lahkus sealt peale oma nime väljahüüdmist. Bakalaureuse kraadi sooritas Eugene eneselegi märkamatult kiirelt. Õppimisega otsustas ta tegeleda enne eksameid nagu paljud teisedki üliõpilased. Eugene'i hoiak ja maneerid vihjasid sellele, et ta oli aadliku perekonna järglane. Ta oli pärit Angoulème'i ümbrusest ning tal oli suur perekond isa, ema, kaks venda, kaks õde ja tädi. Kuigi ta perekond elas väikeses mõisas ning nad omasid viinamarjakasvatust, ei olnud nad rikkad, perekond nägi palju vaeva, et Eugene'ile saata 1200 franki aastas. Nende mõisa aastane tulu tõusis kolme tuhande frangini. Kuna nende suurel perekonnal oli ebakindel tulevik, laskus suur kohustus Eugene'il.
haigestunud Goriot ravimisele. Eugene oli üliõpilane, kes jättis hooletusse oma juuraõpingud, kui ta otsustas hakata sidemeid looma kõrgseltskonnas. Ta otsustas, et ilmub loengutesse ainult algul, et ta nimi kirja saaks ning lahkus sealt peale oma nime väljahüüdmist. Bakalaureuse kraadi sooritas Eugene eneselegi märkamatult kiirelt. Õppimisega otsustas ta tegeleda enne eksameid nagu paljud teisedki üliõpilased. Eugene'i hoiak ja maneerid vihjasid sellele, et ta oli aadliku perekonna järglane. Ta oli pärit Angoulème'i ümbrusest ning tal oli suur perekond isa, ema, kaks venda, kaks õde ja tädi. Enne kui Eugene teada sai, mida hr Goriot on elus pidanud kannatama, ka Eugene narris teda nagu teisedki pansioni elanikud. Kuid kuuldes hr Goriot mineviku kohta, kiindus Eugene vana mehesse, kelle vastu elu ning ta tütred on ebaõiglased olnud. Eugene isegi nuttis mehe traagilist lugu kuuldes. "Isa Goriot on ülev!" oli Eugene temast parimal arvamusel
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 11...
ta raha läks haigestunud Goriot ravimisele. Eugene oli üliõpilane, kes jättis hooletusse oma juuraõpingud, kui ta otsustas hakata sidemeid looma kõrgseltskonnas. Ta otsustas, et ilmub loengutesse ainult algul, et ta nimi kirja saaks ning lahkus sealt peale oma nime väljahüüdmist. Bakalaureuse kraadi sooritas Eugene eneselegi märkamatult kiirelt. Õppimisega otsustas ta tegeleda enne eksameid nagu paljud teisedki üliõpilased. Eugene'i hoiak ja maneerid vihjasid sellele, et ta oli aadliku perekonna järglane. Ta oli pärit Angoulème'i ümbrusest ning tal oli suur perekond isa, ema, kaks venda, kaks õde ja tädi. Kuigi ta perekond elas väikeses mõisas ning nad omasid viinamarjakasvatust, ei olnud nad rikkad, perekond nägi palju vaeva, et Eugene'ile saata 1200 franki aastas. Nende mõisa aastane tulu tõusis kolme tuhande frangini. Kuna nende suurel perekonnal oli ebakindel tulevik, laskus suur kohustus Eugene'il.
Eugene oli üliõpilane, kes jättis hooletusse oma juuraõpingud, kui ta otsustas hakata sidemeid looma kõrgseltskonnas. Ta otsustas, et ilmub loengutesse ainult algul, et ta nimi kirja saaks ning lahkus sealt peale oma nime väljahüüdmist. Bakalaureuse kraadi sooritas Eugene eneselegi märkamatult kiirelt. Õppimisega otsustas ta tegeleda enne eksameid nagu paljud teisedki üliõpilased. Eugene’i hoiak ja maneerid vihjasid sellele, et ta oli aadliku perekonna järglane. Ta oli pärit Angoulème’i ümbrusest ning tal oli suur perekond – isa, ema, kaks venda, kaks õde ja tädi. Kuigi ta perekond elas väikeses mõisas ning nad omasid viinamarjakasvatust, ei olnud nad rikkad, perekond nägi palju vaeva, et Eugene’ile saata 1200 franki aastas. Nende mõisa aastane tulu tõusis kolme tuhande frangini. Kuna nende suurel perekonnal oli ebakindel tulevik, laskus suur kohustus Eugene’il
juba kunstniku eluajal. Pole eriti säilinud, kuna läbi alumise osa on raiutud uks. 1941-1945. a. hoone purunes sõjas, kuid maali sein säilis. Hoone restaureeriti 1954. a. Perspektiivkoondpunkt Kristuse paremas silmas. Maalil on kujutatud traditsioonilist süzeed, kus Jeesus teatab teda ähvardavast äraandmisest. Iga jünger reageerib teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Mona Lisa Firenze aadliku noor naine. Tehniliselt meisterlikul maalil on valguse/varjude mäng ühendatud klassikaliselt selgesse kompositsiooni. Pehmed värviüleminekud, õhuvirvendus. Mona Lisa naeratus, suu ülespoole, huuled lõpetamata, vari ümber silmade on palju nähtavamalt kujutatud näo paremal küljel paremini kui vasakul. Esimene psühholoogiline portree. Aastast 1513 töötas da Vinci Roomas. Oma viimase elu- ja loomeperioodi
vestlemist, tantsu, musitseerimist. Veidi vanemana relvade tundmaõppimine, ratsutamine, jahipidamine. · 15-aastasena kannupoiss. Võis kanda isiklikku relva, harjutati võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvi. · 18-21 aastane, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlust, löödi pidulikult rüütliks. · Aadlikud olid sageli kirjaoskamatud. VÄÄRTUSKOODEKS JA RÜÜTELLIKKUS · Aadliku: hinnati ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist, galantsust. · Vallutatud alade paljaksröövimine, linnade ja külade põletamine oli aga võitja õigus. Inimelusid ei säästetud. · Ristisõdade ajal hakkas ristiusk rüütlite maailmavaadet enim mõjutama. Ordudesse kuuluvad rüütlid pidid maised rõõmud hülgama. 19. RELVASTUS JA SÕJALINE KULTUUR · Keskaegsetes sõdades oli rüütlitel enamasti väike osakaal ning langenud rüütlite arv oli väike. Rohkem suri
1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametiisikuks jäi asehaldur. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Võnnu ja Pärnu), igaühe etteotsa seati president, kelle võim jäi siiski väikeseks. 1598. nimeteti presidentkonnad vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks. Vojevoodkonnad jagunesid staarostkondadeks, mida juhtisid staarostid. Staarostid ei allunud vojevoodidele. Kohaliku aadliku esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev, milles osalesid ka suuremate linnade esindajad. Maapäevalt valiti esindajad- 2-poolakat, 2-leedulast ja 2-sakslast- Poola riigi seimi. Mõisnike hulgas tõusis poola ja leedu feodaalide osakaal. Sajandi viimasel aastakümnel püüdsid Poola võimud majandust taastada. Koormisi ühtlustati ja nende määradest peeti üldiselt kinni. Mõningasele tõusuajale teig XVII sajandi alguskümnel lõpu jätkuv sõda ja Poola riigi majanduse langus
Descartes ise aga mõistis, kuna ta oli seda oma üliõpilasaastate jooksul õppinud jesuiidide koolis. Descartesel ei olnud mõjukat eelkäijat kõik ta mõtted olid originaalsed ja omapärased. Ta oli omapärane mõtleja, kuid ta kasutas palju keskaegset materjali. 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust Rene Descartes (samuti tuntud kui Renatus Cartesius) sündis 31. märts 1596.a. Prantsusmaal Touraine`i provintsis La Haye'si linnakeses põlise aadliku parlamendinõuniku Joachim Descastes`i perekonnas kolmanda lapsena. Kümneaastaselt asus ta õppima La Fleche`i jesuiitide kollegiumisse, kus ta sai põhjaliku ja mitmekülgse hariduse(matemaatikas, keeled, teoloogia, filosoofia). Jesuiidid hindasid ta vaimuandeid ja silmas pidades ta nõrka tervist võimaldasid tal hommikuti kauem voodis lamada. Keskkooli lõputunnistuse sai Poitiers's, kus ta õppis ka õigusteadust, mille lõpetas juristina. 1618
Prantsusmaal kutsuti kokku 1302 a. ja seal kandis nime generaalstaadid. Igal seisusel omad erinevad kohustused ja õigused. Kolm seisust: 1. Vaimulikud 2. Aadliseisus 3. Kolmas Seisus, need kes töötavad. Vaimulikud teenisid ühiskonda palvetamisega. Aadlikud teenisid ühiskonda kaitstes või sõdides. Kolmas seisus töötas. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud, st. eesõigustatud(nt. maksuvabastus, kohtumõistmisõigus). Aadliseisusesse ja kolmandasse seisusesse sünniti. Vaimuliku ja aadliku seisuses oli olemas hierarhia. Konflikt ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Kirikuriik loodi 756.a. Pärast Frangi riigi lagunemist nõrgenes ka paavstide positsioon. 9 - 10 saj. - Katoliku kiriku langusperiood. 9 - 10 saj. - Ilmalikud valitsejad sekkuvad üha rohkem kiriku ellu. Aastal 962 p.Kr tekkis Saksa-Rooma keisririik. Kirikuriik arvati ka olevat selle riigi koosseisus. Esimene keiser oli Otto I. Sellest ajast peale sattusid paavstid keisrivõimu alla. Paavstide ametisse
Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust. 1639. aasta seaduse ja 1671. aasta maapolitseikorraldusega kuulutati parisorjadeks nii pärisorja peres sündinud lapsed kui ka aadliku maale elama asunud parisorjad ning vabad inimesed. Rootsi valitsus oli sunnitud talurahva kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. Katk Lisaks sõjakoledustele hakkas levima katk, mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud
Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust. 1639. aasta seaduse ja 1671. aasta maapolitseikorraldusega kuulutati parisorjadeks nii pärisorja peres sündinud lapsed kui ka aadliku maale elama asunud parisorjad ning vabad inimesed. Rootsi valitsus oli sunnitud talurahva kaitseks välja andma ka mõned määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. KATK Lisaks sõjakoledustele hakkas levima katk, mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud.
haigete aitamine. Kirik pärssis teaduse arengut, piiblis vasturääkimised Aristotelese loogikareeglitele, tedusele erilist tähelepanu ei pööratud (nt astronoomia, matemaatika, loodusteadused). Usuti, et inimene saab haigustest üle palvetades. Kloostrid edendasid majandust, tegelesid aretustööga, ravimtaimede kasvatamisega. Koguduse liikmed pidid kirikule maksma 10% kogu oma saagist, liskaks sellele veels patulunastuskirjade eest. Dominiiklased- asutati 1215 hispaania aadliku Dominicuse poolt. Kandsid valget rüüd, mille peal oli must mantel- mustad vennad. Ordu eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Tsistertslaste ordu on väljakadvanud benetiktlaste ordust. Ordu rajati 1098 Prantsusmaal. Nad tahtsid elada ainult oma kätetööst, lükates tagasi sissetuleku, loobusid jumalateenistuse lisaelementidest. Frantsisklasteks nimetati Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku orduliikmeid
Seal naerdi välja neid inimesi, kes unustavad oma keele ja kodumaa ning kiinduvad Pr-sse. Seda naerdi välja kõikides Euroopa kirjandustes. Tol hetkel oli Vm jaoks oluline taani kirjandus ja ka saksa kirjandus. 8 Seda komöödiat mängiti palju. 1782. aastal lavastati tema ,,Äbarik", mis osutus kõige suuremaks Fonvizini saavutuseks. ,,Äbarik" äbarik on nimetus alaealise aadliku jaoks. Inimene astus teenistusse juba 15- aastaselt. Mitrofan oli juba 16. Komöödia üks teemasid seisneb selles, milline peaks olema üks aadlik. See on üldse üks tähtsamaid teemasid 18. saj kirjanduses. Aadlik oli üks priviligeeritud inimene 18. saj Vm-l. Aadlike suurimad privileegid oli riigimaksuvabastus ja orjapidamisõigus. Neile oli lubatud maaomand koos orjadega. Pärisorjus sai alguse Vm-l üsna hilja, 16. saj lõpus, aga see kestis kauem kui teistes Euroopa riikides
õukonnaelu teda eriti ei köitnud ja ta sisustas oma aega pideva lõbutsemisega. Pärast seda, kui 1774. aastal Marie Antoinette'i abikaasast sai kuningas Louis XVI ja temast endast kuninganna, muutusid pidutsemised veelgi meeletumaks. Prantslased uut kuningat ei sallinud. Iseloomult oli Louis XVI usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd. Halvaks küljeks oli see, et ta oli otsustusvõimetu ega omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ning aadliku elegantsi. 17. sajandil, Louis XVI valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Kogu kultuur allutati ülirangetele reeglitele. Kuid sellest sajandist sai Prantsusmaa kultuuri õitsenguaeg. Ajastu nimeks sai klassitsismiajastu. 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks
Protokoll Protos (esimene) + kolla (liim) = protokollon (esimene leht, mis liimiti dokumendirulli ülaserva ning millele märgiti üriku sisu ja autori nimi). Kesk- ja varauusaegne tähendus nõuded, kuidas vormistada kirju (viisakusvormelid) ja korraldada tseremooniaid. Tänane tähendus - kokkulepitud põhimõtted, mis käsitlevad ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja suhtlemisnorme, hierarhiat, ühiskondlikku positsiooni, tseremooniaid jne. Diplomaatiline protokoll Riikidevahelises suhtluses väljakujunenud normide ja reeglite kogu. Täpsemalt: riikidevaheline kirjavahetus, diplomaatiliste esindajate vahetamise kord, ameti- ja auastmed, diplomaatiline korpus, hierarhia, riiklikud tseremooniad, ametlikud kohtumised ja vastuvõtud. Tähtis koht aegade jooksul kujunenud tavadel ja kommetel, mida riikide esindajad omavahelises suhtluses järgivad. Ametiprotokoll Ametialases suhtlemises üldtunnustatud käitumisnormid, tavad ja kombed, mille alus on ame...
enesesalgamine). Uhkus ja kadedus käivitavad töövõime. Mood ja rikkus näitavad staatust. Uusaegne aadliau – aadlik ei tohi petta ega valetada, peab täpselt ära maksma mis ta laenab omasugustelt, kuid ta võib juua, vanduda, olla võlgu kaupmeestele, jätta kuningas ja isamaa maha, olla jumalakartmatu, magada kellega tahes. Enesepiiramine ei olnud uusajal vajalik. 7. Montesquieu aust monarhiates Valeau, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Aadliku normide rikkumine on esesealandamine. Kõigil seisustel oma normed, au kuulub aadlikele – nende au on julgus nii sõjas kui tavaelus. Au tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks, nt kaitsetute hävitamiseks. 8. 18. sajandi meritokraatlik(riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust) aumõiste
See tagas ka Vegale hea hariduse, ta õppis mitmes ülikoolis. 1583. aastal algab tal 4-5 aastane armusuhe näitlejanna Elena Osarioga. Elena jätab ta rikkama mehe pärast maha ja Lope närvid ütlevad üles, seejärel laseb lendu kuulujutte Elena ja tema pere kohta. Elena isa on teatriomanik, ta kaebab Lope kohtusse ning viimane saadetakse Valenciasse 1588. aastal asumisele. Asumisel kirjutab ta palju, ka dramaturgiat. Samal aastal abiellub ühe aadliku tütrega (16) vastu tolle isa tahtmist. Paar nädalat pärast pulmi asub koos võitmatu Hispaania armadaga teele Inglismaale oli üks õnnelikke, kes elusalt tagasi Hispaaniasse jõudis. 1594. aastal ta naine sureb, 1595. aastal saab loa tagasi Madriidi minna. 1598. aastal abiellub uuesti, seekord jõuka aga ihnsa lihuniku tütrega, kellega tal oli 3 last. Enne seda abielu oli tal liit veel teise naisega, kellega tal 4 last. 1612
Isikuaadlit ei pandud kirja ka aadliraamatutesse, neist peeti erinevat arvestust. Isikuaadel ei kuulund aadlikorporatsiooni. Isikuaadlid puudus sõnaõigus aadlike omavalitsusküsimustes. Kubermanguaadlike kokkutulekutel olid küll isikuaadlike esindajad olemas, aga neil polnud mingisugust sõnaõigust. 19. sajandil lõdveneb isikuaadli ja pärusaadli side veelgi. Aadlikud jagati eri kihtidesse ka sissetuleku alusel. Kriteeriumiks oli meeshingede arv, mis oli aadliku arvel. Siin oli tegemist kolme eristusega: · aadlikud, kellel oli alla 20 meeshinge (alamkiht). · aadlikud, kellel oli 21 kuni 100 meeshinge (keskkiht). · aadlikud, kellel oli üle 100 meeshinge (ülemkiht). Meeshingede järgi jaotus polnud aadlike enda jaotus, vaid riigi oma, sest selle järgi teostati maksupoliitikat. Vaimulikuseisus: Vaimulikud jagunesid kaheks: mustaks ja valgeks vaimulikkonnas. Musta vaimulikkonna moodustasid mungad ja kloostrivaimulikud
8.õige/vale. Uusaeg 17-19 saj. Uusaeg jaotatakse kahte perioodi. I periood 17-18 saj.-Vana korra aeg ancient regime. Traditsioonid püsivad. Ühiskond on seisuslik. Talupoegadel puuduvad õigused. On kas pärisorjad või renditalupojad. 17.sajand on tuntud kui absolutismi aeg. Kuningavõim on absoluutne ehk piiramatu. Feodaalide seisuselt on ära võetud võim, nad on seotud kuningavõimuga nii, et nad kuuluvad kuninga õukonda ja nende puhtus sõltub valitseja armust. Aadliku põhieesmärk on kuningale tähelepanu äratamine. Barokk on õukonnastiil, riietus ja lossid väljendasid valitseja hiilgust ja vägevust. Domineerib endiselt agraarühiskond ja põlluharimine. 18.saj sai alguse valgustusfilosoofia. See hõlmas kõike, isegi valitsejad muutuvad valgustatuks. Valgustatud absolutism. Valitsejad tundsid riigi ja rahva eest kohusetunnet, kohustus oli riigi ja rahva hea käekäik, majanduslik edenemine. Rõhutati usuvabadust,
ravimisele. Eugene oli üliõpilane, kes jättis hooletusse oma juuraõpingud, kui ta otsustas hakata sidemeid looma kõrgseltskonnas. Ta otsustas, et ilmub loengutesse ainult algul, et ta nimi kirja saaks ning lahkus sealt peale oma nime väljahüüdmist. Bakalaureuse kraadi sooritas Eugene eneselegi märkamatult kiirelt. Õppimisega otsustas ta tegeleda enne eksameid nagu paljud teisedki üliõpilased. Eugene'i hoiak ja maneerid vihjasid sellele, et ta oli aadliku perekonna järglane. Ta oli pärit Angoulème'i ümbrusest ning tal oli suur perekond isa, ema, kaks venda, kaks õde ja tädi. Kuigi ta perekond elas väikeses mõisas ning nad omasid viinamarjakasvatust, ei olnud nad rikkad, perekond nägi palju vaeva, et Eugene'ile saata 1200 franki aastas. Nende mõisa aastane tulu tõusis kolme tuhande frangini. Kuna nende suurel perekonnal oli ebakindel tulevik, laskus suur kohustus Eugene'il.
Selleks saadeti sinna mitmeid misjonäre (tuntuim neist saksa piiskop Ansgar). Esimestena võtsid tavaliselt ristiusu vastu kuningad ja nende lähemad sugulased. Lihtviikingid suhtusid uude usku küllalt ükskõikselt (surivoodil, igaks juhuks). Võitlus paganluse ja kristluse vahel kestis sajandeid. Lõpuks jäi võitjaks ristiusk (1104 Lundi peapiiskopkond, hõlmas kogu Skandinaavia. Rajati ristiusu kirikud). TAANI INTERREGNUM 1332-40: Pärast Valdemar II oli riigis jätkuvalt suurenenud aadliku võim, riigiasjade üle otsustavaks institutsiooniks oli saanud DANHOF (aadlike omavalitsus) ning asi jõudis kulminatsioonini kui Danehof otsustas ametisse määrata Kristofer II, keda peetakse läbi Taani ajaloo üheks saamatumaks kuningaks. Ta pantis enamiku Taani alades sakslastele ja rootslastele ning kui ta 1332 suri, ei määratut uut kuningat, sest polnud enam mida valitseda. Seega interregnumi ajal Taani kuningriiki ei eksisteerinud. Olukord muutus kui 1340 aastal naasis
"näljase rahvahulga" väljaastumist. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele. Revolutsioonil oli suur tähtsus ajaloos. Hea oli see, et III seisu sai ka maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede levimisele. Võeti kasutusele mitmeid asju mis kehtivad tänaseni. Talupojad ei pidanud enam tegema tööd aadliku jaoks. Revolutsioonil oli ka halbu külgi, nagu näiteks paljude inimeste hukkamine. Ümberkorraldused ühiskonnas. 1) feodaalkorra lammutamine - seisuste kaotamine; demokraatlik valimiste korraldamine; pärisorjuse kaotamine; talupoegadele maa andmine 2) eluolu muutmine - muutused riietuses ; uus ajaarvamine(rev kalender); muutused ajaarvestuses; uued mõõdud, kaalud; vooruslikuse rõhutamine 3) feodaalse kultuuripärandi mõju vähendamine - raamatute, losside, kunstiteoste hävitamine
mõisnik Yxkülli nõuet Tallinna linnale oma talupoja tagasisaamiseks 1520. aastatel. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust. Ka see oli vana orduaegne tava. 1639. aasta seaduse ja 1671. aasta maapolitsei korraldusega fikseeriti sunnismaisus nii pärisorja peres sündinud lastele kui ka aadliku maale elama asunud pärisorjadele ning vabadele inimestele. Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. 17. sajandi lõpul toimus mõisamaade kaardistamine ning moodustati nn Suur Rootsi kataster. Maade kaardistamise eesmärgiks oli täpsustada maade maksustamisnorme ja täita rootsi
oli rikkunud vannet, kandis karistus. Võidi ära võtta vapimärgid. Kõige rängem karistus oli avalik rüütliõigustest ilmajätmine. Ühiskonna naisi kasvatati halastuse, ülluse, aususe, seisusliku uhkuse ja mehisuse vaimus. Rüütlite eetilised ideaalid olid ka tütarlaste kasvatuse aluseks. Tüdrukud õppisid haavatute 12 eest hoolitsema. Pöörati erilist tähelepanu ravimtaimede tundmisele ja kasutamisele. Rüütli ja hiljem aadliku ning valitseja tütart hakati õpetama 4-5 aastaselt. Kõigepealt õpetati selgeks ladina tähestik. Hariduse hulka peale usuõpetuse kuulus ka laulu- ja tantsuoskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimise oskus. Tütarlaste käitumise aluseks oli seisuslik uhkus. KRISTLANE .LINLANE Linlaste jõu ja tahte aluse moodustas raha. Linn oli ülerahvastatud. Privaatsuseks, ei isiklikuks ega perekondlikuks polnud ruumi- elati ühes suures ruumis, magati ühes voodis
Ka kodus esitasid lapsed etüüde. Isal läks äris kehvasti, laostus. Tol ajal pandi võlglased võlavanglasse. Et sellest pääseda, putkas isa Moskvasse, kus vanemad vennad juba ees olid. Peagi suundus ka ema nooremate lastega Moskvasse. Tsehhov jäi viimaseks gümnaasiumiaastaks Taganrogi. Saatis isegi emale raha. Teenis ise palka lisatundide andmisega. Varases eas pidi ise hakkama saama. Tema oli esimene segaseisuslane, kel ei olnud aadliku lapsepõlve taga. Tema pidi hariduse oma nooruse arvelt omandama. Kõik see arendas temas töökust ja enesedistsipliini. Vendade puhul heitiski ette seda, et inimesed lasevad kergelt tuulde oma annet. Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks ise kirjutama, esialgu vaid oma lõbuks.1879. aastal Astub Moskva ülikooli arstiteaduskonda. 1880. aastal õnnestub tal jutuke ajakirjas avaldada, Antosa Tsehhonte oli pseudonüüm. Jutud on eelkõige humoorikad, eesmärgiga lugejaid naerutada
Kas need pärinevad 1941. aastast, kui kommunistid lasid eeldatavasti hoone mitmes ruumis enne Tartust põgenemist maha 192 inimest, selles ei saa olla 100 protsenti kindel. "Ühes seinas on kuuliaukudest lausa kindel rida," "Keldrist leitud kuuliaugud võivad pärineda ka hilisemast ajast, võib-olla on seal näiteks vangivalvurid märki lasknud." Esimesed andmed selle maja kohta pärinevad 16. sajandi lõpust, kui selle koha peal oli Poola aadliku maja.latuvad nii kõrgele," on rääkinud ajaloolane Aivar Roosaar. 17. sajandi keskel sai sellest Tartu Ülikooli esimene peahoone Academia Gustaviana ja 17. sajandi lõpus Academia Gustavo-Carolina. Hiljem langetati majas kohtuotsuseid. Seejärel asus hoones vangimaja ning lõpuks arestimaja. Lutsu tänav Antoniuse õu http://www.loovtartu.ee/antonius/ajalugu Jaani kirik Tartu keskaegse arhitektuuri kõige väärtuslikum ja ka väärikaim esindaja on 14.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
