sõtta saadetavate abivägede küüdimeestena läheb kaasa arvukalt eesti ja läti talupoegi, kelledest paljud sõjakeerises kaduma jäävad. See sündmus sööbib väga kauaks rahva mällu ning saab üheks tähiseks rahvapärasele ajaarvamisele. Reduktsioon 1680. a Karl XI poolt algatatud aadli läänistuste tühistamine, et parandada riigi sõdadest kurnatud finantse. Eestimaal võeti reduktsiooniga 54% mõisatest riigile, mis anti rendile kohalikele aadlikele, kuid ka linnakodanikele. Rendiaeg oli piiratud algul kolme ning seejärel 12 aastaga, ja riik teostas rentimise ajal kontrolli. Reduktsiooniga oli riigimõisate kätte läinud ka kohalike mõisnike patronaadiõigus koguduste üle. Vaimulike valik ja nimetamine kuulusid nüüd kohalike konsistooriumide kompetentsi. Reduktsiooni tagajärjel tekkis konflikt Rootsi keskvalitsuse ja Liivimaa maapäeva vahel, kuna aadli arvates ähvardas see aadli kui seisuse olemasolu. Kuid
Maapäeva. Maapäevade vaheaajal valitsesid Maamarsalid. POOLA AEG LÕUNAEESTIS Poolakad hakkasid tegema vastureformatsiooni. Eestisse saadeti selleks puhuks jesuiidid. Need rajasid Tartusse oma õppeasutuse "Tõlkide Seminari." Selle juures tegutses 1584 aastast gümnaasium, esimene eestis. Jesuiidid andsid välja ka palju trükkiseid, kuid Eestlased hävitasid need hiljem. Jesuiitide tähtsaimaks saadikuks eestis oli Antonio Possevino. Sigismund Augusti privileeg - Lõuna-eesti aadlikele tagastati nende valdused ja kinnitati, et eesti talupojad on pärisorjad. Kuigi Liivi sõda oli lõppenud ei saabunud eestisse rahuaeg. Poola ja Rootsi jätkasid võitlust eesti sisealade pärast. 1629 Altmargi rahu - Rootsi ja Poola vahel. Lõuna-eesti anti Rootsile. Võitlused jätkusid nüüd Taani ja Rootsi vahel. 1645 Brömsebro rahu - eesti saared läksid Rootsi valdusse. Kogu eesti ala Rootsi valduses. Algas Rootsi aeg. ROOTSI AEG (1645-1710)
1802 Eestimaa rüütelkonna maapäeval kinnitatud seadus "Ügaüks", mille Alexander I hiljem ka kinnitas. Tähtis, sest see oli esimene kord, kui talurahva küsimus õldse kunagi tõstatati kubermangu tasandil. (Liivimaal oli kubermangu tasandil selliseid küsimusi käsitletud juba 1760nendatel. ) Selle seaduse olulisus- reguleeriti ja täpsustati mõisniku ja talupoja vahelisi suhteid. Kui Eestimaa oli sellise sammuga maha saanud, siis see andis tõuke ka Liivimaa liberaalsematele aadlikele, et tuleb matside teema jälle arutlusele võtta- selle tulemina 1804 anti ka Liviimaal välja talurahav seadus, mis hiljem sai keisri kinnituse. (see puduutas aga aint liivimaa mandriosa, ei puduutanud Saaremaad). See 1804 liivimaa seadus andis jällegi tõuke Eestima aadlikele (kõrvale tuleb panna ka keskvõimu surve) mille tulemusena 1804 võeti Eestimaa kubermangus vastu uus talurahva seadus. Sisuslt olid need 2 seadust sarnased, peamiseks eesmärgiks oli talurahva kaitse mõisnike
Sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse Eestisse asus venelasi, soomlasi,rootslasi ja lätlasi-sulandumine eestlaste hulka. Migratsiooni põhjused: talud tühjad, maad harimata, ümberasumine, pagemine. Põhja- Eestis enim soomlasi, Peipsi kaldal venelasi, Lõuna-Eestis lätlasi, piir liikus. 1696-1697 Senise ajaloo suurim näljahäda Mõisatüübid: Rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõisad riik rentis oma mõisad aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pastoraadid väiksemad ja andsid elamist kirikuõpetajatele Tähtsal kohal oli teraviljaeksport. Peamised põllukultuurid: talirukis, oder, hernes, naeris, lina Peamised koduloomad: härg, lambad, kitsed, sead, kanad, haned Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamisi adramaarevisjonide kaudu. 1783 tehti pearahamaks, mille tõttu hakati korraldama hingeloendusi
Maailmakirjandus IV 06.02.12 19. sajand on sajandi lõpul juba kirjanduslik-teoreetiline. Romantismis, mis suuresti ongi teoreetiline suund - õppejõud räägib palju romantismist, aga ei tohiks seda naiivselt nim romantismi kursuseks, püüab käsitleda seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunnem...
Teateid eestlaste vastuhakkudest ja püüetest vallutajatest vabaneda on 13.-14.saj I poolel üsna palju. Majanduslikus mõttes hakkas eestlaste olukord järk-järgult halvenema. Kuigi maaomand jäi esialgu püsima, hakati selle pealt nõudma kümnist ehk 1/10 osa saagist (algul viljast, hiljem ka loomadelt, metsast, heinast jne). Lisaks pidid eestlased osalema teede, sildade, kirikute ja linnuste ehitamisel, tegema kohtupäevadel aadlikele kingitusi, tasuma mitmesuguseid trahve jne. Veel tuli ülal pidada preestrit ja tasuda kirikukümnist (1/10 kümnisest). Talurahval keelati meresõit ja kauplemine. Kõiki neid makse koguti vasallide poolt ehitatud keskustes ehk mõisates. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343-1345 ÜLESTÕUSUS EELLUGU 14.saj algul halvenes eestlaste olukord kiiresti. Mitmel aastal tabas maad ikaldusest tulenev näljahäda, kiiresti kasvasid koormised, eriti Harju-Virus. Mõisamaid suurendati talumaade arvelt
valitsema kuningas, kelle võim oleks sama suur, kui enne pr revolutsiooni ja nende meelest oli Louis XVIII liiga liberaalne ja leebe. Nende liidriks oli Charles Bourbon- Artois. Kui Louis suri, saigi tema trooni. Charles X, Louis XVI ja Louis XVIII vend. Oli väga tagurlik, ega meeldinud rahvale. Ta üritas olla konservatiine ja taas oli juttu sellest, et peaks Bourbonid kukutama. Katoliku kiriku uus tõus, jesuiitide ordu. Samuti hakkas Charles X tagasi maksma hüvitisi aadlikele ja kirikule, kes oli Pr revolutsiooni aeg kaotanud oma vara. Hakkas piirama ka ajakirjandust. "Juuli korraldused" ja Juulirevolutsioon 1830, kuningas Louis-Philippe (Orleans). 1830. a võttis vastu Juuli korraldused saatis laiali alamkoja, kaotas trükivabaduse. Toimus revolutsioon, mille tulemusena oli Charles X sunnitud põgenema Sbsse .Juulirevolutsioon 1830, kus troonile tuli Louis Philippe, kes kohe tühistas "Juuli korraldused". Ta ei soosinud eriti vanu aadlikke,
Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid. Haljala kirikul 8-tahuline torn. Tallinna 3 suurima kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15.saj muudeti nad kõik basiilikaks. 14.saj ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik, mis on kahelöövilise pikihoonega. Eesti linnade jõukus hakkas kasvama ja nad tundsid ennast uhkena, kui ehitasid aadlikele omaseid basiilikaid. Oleviste kirik on 123m kõrgune, selle keskaegne tornikiiver oli veel kõrgem. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit, kuid need on varemetes või kaotanud esialgse kuju. Vanim on dominiiklaste Püha Katariina klooster, mis asutati toompeale aga viidi üle vene tänava äärde. Sisekülgede vastu on ehitatud hiljem maju ja 2 lääneportaali. Säilinud ristikäiguga siseõu. 13.saj rajati Püha Miikaeli nunnaklooster, mille osad on GAG hoones
menetlusega. Kohtunikud piinamise ja surmanuhtluse, vajasid haridust ja pidid säilitas paragrahvid nõidumise sooritama eksami. Kaotati kohta. piinamine. Majandus Lähtuti merkantelismist sisse Üldine tulumaks ka vähe, välja palju (Keelati kohvi vaimulikele ja aadlikele sissetoomine ja propageeriti Kaotati tollipiirid paremad õlle joomist). tingimused majanduse arenguks. * Preisimaale ehitati Sanssouc'i loss ja Austriasse Schönbrunn'i loss. Ameerika Ühendriikide tekkimine Inglise kolooniad Põhja-Ameerika
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja lihtrahvale. Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine. Edukad rüütlid said aadlineidude tähelepanu, mis võis Eemaldumine õigelt teelt Pühendunud võitluselt viia soodsa abieluni. ristiusu eest. Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel. Rüütlikirjandus Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist: Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi ustavus, vagadus, suuremeelsus. Ülistati armastust südamedaami vastu.
Hiljem vanusevahe suurenes mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine. lihtrahvale. Eemaldumine õigelt teelt Pühendunud Edukad rüütlid said aadlineidude võitluselt ristiusu eest. tähelepanu, mis võis viia soodsa abieluni. Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel. Rüütlikirjandus Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist: Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi ustavus, vagadus, suuremeelsus. Ülistati armastust südamedaami vastu.
Hiljem vanusevahe suurenes – mees umbes 30. a, neiu aga murdeealine. Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. Turniirid – organiseeritud sõjamängud. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. Kahevõitlus: Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. Võitja sai endale kaotaja relvastuse. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu verevalamine. lihtrahvale. Eemaldumine õigelt teelt – Pühendunud Edukad rüütlid said aadlineidude võitluselt ristiusu eest. tähelepanu, mis võis viia soodsa abieluni. Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel. Rüütlikirjandus Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist: Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi – ustavus, vagadus, suuremeelsus. Ülistati armastust südamedaami vastu.
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
6.-7. sajandil p-Kr Eestisse Reimani järgi. Abrusowil geograafiline rahvaste paiknemine. 1070 mainib Abrusow, siis jätkab 13. sajandiga. Abrusowi käsitus 19. sajandi lõpuni, see põgusalt. Reimani käsituses võtab kõige enam (vana Liivimaa 72% raamatust) ruumi reformatsiooni aeg, Vene aega kõige rohkem. Liivimaa aeg põhiline ABrusowil, Abrusovil Vana-Liivimaa ajast 2/3 raamatust. Kiriku elule Reiman tähelepanu pööranud, Abrusow peaaegu üldse mitte, va reformatsioon. Aadlikele 75% tähelepanust Abrusowil, Reimanil 50%. Reimanil 25% pastoritele?, talupoegadele. VIII loeng Tartu Ülikooli ja Eesti professionaalse ajaloouurimise kujunemine Eesti oma professionaalsete ajaloolaste kujunemine Tartu Ülikooli baasil ja kulges kümmekond aastat. Võttis aega, et uus põlvkond ajaloolasi professionaalset märku annaks. Ajaloolaste kujunemine Saksa ajalooteaduse mõjuväljas, baltisakslaste poolt tehtud ajaloo uurimise mõjul. Kes alustasid ajaloolase tööd,
kodanikele. Võimule pääsesidki ultra-rojalistid, kes olid veel rojalistlikumad kui kunginas ise. Ultra-rojalistid leidsid, et prmd peaks valitsema kuningas, kelle võim oleks sama suur, kui enne pr revolutsiooni. Louis XVIII suri ning troon läks üle krahv de Bourbon Artois'le (Charles X) Louis XVI ja Louis XVIII vend. Oli väga tagurlik, ega meeldinud rahvale. Katoliku kiriku uus tõus, jesuiitide ordu. Samuti hakkas Charles X tagasi maksma hüvitisi aadlikele ja kirikule, kes oli Pr revolutsiooni aeg kaotanud oma vara. Hakkas piirama ka ajakirjandust. 1830. a võttis vastu Juuli korraldused saatis laiali alamkoja, kaotas trükivabaduse. Toimus revolutsioon, mille tulemusena oli Charles X sunnitud põgenema SBsse. Troonile Louis Philippe Orleans Roi Citoyen pankurite suurajastu. Kodanike kuningas, kes kaotas kohe juuli korraldused. Samas hakkas ka tema muutuma ebapopulaarsemaks, sest ei pööranud alamrahvale tähelepanu.
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
olu. 30. Liivi sõda 22. jaanuar 1558 1583 a. Põhjused: #Venemaa välispoliitika allutada Läänemere idarannik #Vana Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus #Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada Eestimaa jäi jagatuks Poola, Rootsi ja Taani kuningate vahel. 30. Eesti kolme kuninga valduses: Lõuna-Eesti Poola valduses. Säilima pidi luteriusk, aadlikele tagastati endised maavaldused, talupoegadele kinnitati pärisorjus, kõik ametikohad täideti sakslastega, leiti, et siinne provints tuleks riigiga tihedamalt liita ja Poolastada jutivatele kohtadele poola ja leedu ametnikud, talupojad olid sunnismaised. Poolastamine katoliiklus vastureformatsioon jesuiitide ordu. -6- Põhja-Eesti Rootsi valduses nim. Eestimaa hertsogkonnaks, esialgu kõik suuremad maad
Hiljem jälle tugev, et sekkuda alamate tegudesse. Võim defineeritud võimu laienemisega mingile territooriumile ja seal elavatele inimestele. Keskajal jäi võim jagatuks. Läänikord kahepoolne suhe, mõlemal omapoolsed õigused ja kohustused (vähemalt teoorias, tegelikkus sõltus võimuvahekorrast). Volitusi ei saa ületada, muutuste sisseviimine oli võimalik kokkuleppel sõltlasega. "Omaabi" - kui valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, võib teda käsitleda türannina ja nt jõuga kõrvaldada. Enamasti konfliktid maksuküsimuste ümber. Senjööride ja vasallide kogunemistest kujunenud Maapäevad ja parlamendid. Valitseja tasus privileegidega teatud seisustele. Insititutsioonilised seisused oma ametlike õigustega. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemuseks on läänikord. Kui maa - aladel eri hõimudest inimesed, sai ühiskond toimida, sest veresidemed aktsepteerisid ka naabruslikke e. juriidilisi sidemeid
+ Luteri usk + Saksakeelne asjaajamine + Tollipiit Venemaaga Halduskorraldus Kindralkuberner - pärit välismaalt, ei sekkunud riigiasjadesse + Baltisakslaste kaitsjad Rüütelkonnad Justiitskolleegium- tegeleb baltisakslaste õigustega Kammerkontor- nö kaubanduskoda, kaitses baltisakslaste majandushuve Aadlimatriklid- aadlike nimekiri, kuhu kantud aadlikele kuulusid kõik õigused + Linnade omavalitsused- raad Teraviljakaubandus + Vili viin praaga härjad sõnnik - vili Pärisorjus + 1739. aastal Roseni deklaratsioon- eesti taluporg, koos oma ihu ja hingega, kuulub mõisnikule Mõisnik võis talupoega osta, müüa, vahetada, kinkida, pärandada Talupoja varandus kuulus mõisnikule Mõisnik võis piiramatult määrata koormisi
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...
eesti läks poolale. liivimaa hakkas tähistama ainult poola valduses olevaid alasid. ja põhja eesti rootsile. Rootsi käes olevat põhja eestit nim eestimaaks. Poola aeg lõuna eestis. Kõrgemaks isikuks oli poola asehaldur. Maa jagati tartu pärnu võnnu presitentkondadeks/ rojevoodkond. Mis omakorda jagunenis starostkondateks. Kohaliku aadli esindus organiks jäi maapäev. Aadlikud säilitasid oma privileegi. Maavaldused jäid alles. Lutheri usk säilis. Ameti kohad jäid aadlikele. Talupoegade pärisorjus kinnitati. Mõisnike hulgas suurenes poola ja leedu feodaalide osa. 1584 anti valgale linna õigused , pärnu muutus ühtseks ja tähtsaks sadama linnaks. Katoliiklik poola hakkas vastu reformatsiooni tegema. Hakkas tartus tegutsema jasuiitide ordu. Rajasid jusiitide koleegiumi ja selle juurde ladinakeelse gümn. Lisaks asutati tõlkide seminaar. Jesuiitide tegevus ja katoliku aeg lõppes 1625a. Nim eesti hertsogkonaks kohalike aadlite suur mõju säilis
Isegi renditingimused olid ainult mõisniek suva järgi kehtivad. Aktiivne endiste talude mõisastamine. Poolas pärisorjuse kaot toimus vastavalt sellele, kuhu alla poola kuulus ( Venemaa-Austria- Preisi vahel oli jagatud). Vabastamine vastavalt alale, kellele ta kuulus. Kosjuzko ülestõus 1794(Rus vastu), kus kõik talurahvas kuulutati vabaks, venelased surusid maha, midagi väga ei tulndu sellest. Galitsias 1848 rev käigus läks Austriale, riik pidi ise maksma aadlikele kompensatsiooni kaotatud teotöö eest ( Austria Galiitsia aadlile).Venemaale läinud alale talurahvas lülitati venema apärisorjuse süsteemi, seal alles kaot pärisorjus 1861. II pärisorjuse kaot laine Austria impeeriumis. Varakult peale märtsirev pääses austria liberaalsesse parlamenti H. Kudlich, ise oli talurahva seisusest pärit, suvel 1848 agraarreforme tegema hakkas. Osaliselt pidid saama riigi osalt teotöö poolt kinni makstud. Austrias teotöö = robot
Need pandi ametisse sekretäride nime all. Liivimaal kohtukorralduse tipus on Liivimaa õuekohus (oma president ja asepresident). Kohtu töös osalevad 11 aadlikust kaasistujat ehk assessorit. Kui koht tühjaks jääb, leiti asemik oma kanaleid pidi, Maapäeva sel juhul ei toimunud. Ka kõik aadliga seotud asjad (nii tsiviil-, kui kriminaalasjad). Seati rahalisi algpiire, et kohus asju arutusele võtaks. Kõikidel kohtutel on olnud rohkesti kompetentsivaidlusi, eelkõige hierarhilises plaanis. Aadlikele meeldis, kui nende asju arutati võimalikult kõrges kohtuastmes. Teine vaidluskoht tekkis konsistooriumitega ilmalik kohtusüsteem leidis, et ka vaimulikud peavad oma probleemide ja asjadega neile 17 alluma. Konsistooriumid leiavad, et vaimulikud küsimused kuuluvad aga nende pädevusse (nt kui inimene otsustas lahutada). Ilmalikud inimesed leidsid, et ka need asjad kuuluvad nende pädevusse. 17
romantiseerib sündmust, annab suurema tähendusliku sisu, õilistab seda, lisab paatosliku nüansi. Mis olid rahutuste põhjused? Vilde läheneb kogu materjalile teaduslikult. Ta soovib välja uurida, mis viib talupojad mässuni. Põhjuste väljatoomiseks teeb Vilde vaateid kaugesse minevikku. Tema arusaama järgi muutus elu Eestimaal pärast seda, kui Põhjasõja järel said Eestimaa valitsejateks venelased, kes suruvad eestlastele peale oma feodaalse majandussüsteemi – maa kuulub aadlikele ja enamik elanikkonnast on neile allutatud orjad. Pealesurumisest tulenevad pinged, mis viivad mässuni. Nõukogude-aegses kirjanduses kasutatakse selle kohta terminit rõhumine jm tugevaid väljendeid okupeerija kohta. Vildel on ajaloolase lähenemine oma teemale: ta analüüsib seadusi („Mahtra sõda“), mis olid talurahvaseaduse head ja halvad küljed – see pole aga ilukirjaniku töö, vaid hoopis ajaloolase
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
habemed, juurde tuli parukas. Kui Peeter I naasis Euroopast, siis nõudis ta esimese asjana meestelt habeme ajamist. Samuti käskis ta ära lõigata pikad varrukad. Kui tema käske ei täidetud, võttis mees käärid ja nüsis ise habemeid ja varrukaid. Kui inimene ei tahtnud habet maha ajada, siis seadis Peeter I sisse maksu, mis oli väga suur. Aga habeme kandmine muutus alandavaks. Kaupmehed ja talupojad sellele korraldusele ei pidanud alluma. See oli kohustus ainult aadlikele. Habe tuli tagasi 19. saj II poolel. Kultuuriline lõhe tekkis esiteks riietuses ning siis ka keeles. Peeter I propageeris võõrkeelte oskust, tasapisi hakkas see juurduma. Kõige levinum oli hollandi keel; Holland oli Peeter I lemmikmaa. Teaduskeelteks kujunesid saksa ja ladina keel, aadlike keeleks prantsuse keel. Haritud seltskond rääkis prantsuse keelt. 17. saj keelasid Vene patriarhid korduvalt habeme ajamist. Seetõttu olid aadlikud ka Peetri seaduse vastu
organisatsioon. Selles uues situatsioonis võib kuningas lubada Tartuffe'i, ei pea kellelegi vastu tulema. Keegi ei julge enam selle pihta midagi öelda. Moliere'i jaoks oli see tõeline pidu, otsekohe näha kuidas muutub tema näidendite meeleolu. Sellest algab tema loomingi viimane periood. 4 aastat ja 12 päeva, siis alustab ta Tartuffe'i taasetendamisega. Kirjutab kaks farssi, ,,Härra Põrsaste" ja ,,Kodanlasest aadlikuks", pilkab neis ohutuid tegelasi, koomilised tegelased. Püüdis aadlikele meele järele olla, otsustas süütut nalja visata. Ilmselt sel perioodil otsib Moliere endale uut lavakuju. Ilmselt kirjutas enda rollid kõik peegli ees. Alguses mängis läbi ja siis pani need kirja sündinud tema meeleoludest, plastikast, seisundist, milles parasjagu viibib. Noor teener jäänud minevikku. Mõtleb välja uue tegelase veidra vennikese, kes riietub ja käitub pentsikult, keda kõik lollitavad, keda kõik tunnevad, et on kohus ninapidi vedada. Mõlemas
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Eestõusu juhid hukati või saadeti sunnitööle. Tahab kirjutada sunnitöölt naasnud dekabristidest. Oli ühiskonnakriitiline. Arvas siis, et oleks vaja avada ka inimese tausta, kirjutas ülestõusust ka. + 1805/07 Napoleoni sõjakäik Euroopas, Venemaale. Jäi sellele algusele kindlaks. Tegemist romaaniga, kus üle 500 tegelase. Suur, mahukas, puuduvad konkreetsed peategelased. Üksikinimese mõju on kaduvväike, rahvamassid. Romaanis ülevaade Venemaa ühiskonnast. Eelkõige aadlikele keskendumine, vastandamiseks Vene ja Prantsuse vägede üldjuhid. Tolstoi peab inimese puhul oluliseks kuuluvust parve. Inimene, kes on üle isiklikust egoismist ja omakasust, väärtustab parveinimesi. Pere, sõprusring, kool, linn, riik, inimesed. Oluline teistega arvestamine. 3 tüüpi inimesed: 1. Parveinimesed- omakasupüüdmatud, saavad hästi läbi, loomulikud, igast seisusest võivad olla. 2. Egoistid- üksnes omakasu peal väljas. Edevus, tähelepanu. Paljud väiklased, ei salli ausust
Neile avaldas omakorda mõju saksa kirjandus. Postimees oli mõõdukas tiivas, tahtsid parlamentaalselt konstitutsioonilist monarhiat. Liberaalne teema seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. Inimeste omaalgatuslikud seltsid levisid juba 17-18 saj, kuid oli valdavalt elitaarse tähendusega, aadlikele. Balti-Saksa seltsid- lugemisklubid, vestlusklubid jne. Aga ka heategevuslikud seltsid. Palju oli ka lauluseltse. Eesti põllumaj seltsid (Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet) pidasid loenguid, messe ja näitusi, tutvustasid uusi väetamisviise ja masinaid. Hakatakse propageerima maaparandust. 1902 loodakse Laenu-Hoiu ühistu, sealt võeti ka kamba peale laenu nt mingi masina ostuks. ÕES sai alguse vestlusringist 1838 ja mängis suurt rolli valgustamises
» «Ja lisaks veel,» ütles Athos, oodates, kuni d'Artagnan, ees läks tänama härra de Treville'i, oli ukse sulgenud,, «ja lisaks veel on olemas meie sõbra sõrmes särav suurepärane teemant. Mis kurat! D'Artagnan on liiga hea sõber selleks, et jätta hätta oma vennad, kandes ise sõrmes kuninglikku lunaraha.» XXIX VARUSTUSEJAHT. Kõige murelikum neljast sõbrast oli kindlasti d'Artagnan, kuigi temale kui kaardiväelasele oli hoopis kergem varustust muretseda kui aadlikele, härradele musketäridele. Nagu on võidud juba märgata, oli meie noor gaskoonlane ise1oomult ettenägelik ja peaaegu ihnus, samal ajal aga ka (kuidas seletada seda vasturääkivust?) uhkeldaja. nii et võis Porthoselegi silmad ette anda. Auahnuse rahuldamise murele lisandus d'Artagnanil praegusel hetkel veel üks vähem egoistlik mure: hoolimata järelepärimistest, mis ta proua Bonacieux' suhtes ette võttis, ei õnnestunud tal midagi teada saada. Härra de Treville oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
