Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 15561561. Russowi kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1578. aastal, teine trükk sama aasta sügisel samas kohas ning 1584. aastal ka tunduvalt täiendatud kolmas trükk Barthis. Kroonika moraliseeriv ning julge ja otsekohene stiil ei meeldinud paljudele aadlikele, mistõttu mitmed neist teosele ka vastuväiteid esitasid. LIIVI SÕDA (1558-1583) Sisaldas mitmeid erinevaid konflikte, mis olid seotud Vana Liivimaaga ja mille tulemusena Liivi orduriik lagunes. Lõuna-Eesti sattus Poola kätte. Saaremaa läks Taani alla. Moskva Suurvürstiriik jäi kõigest ilma. 16. Saj keskpaigaks oli kujunenud olukord, et Liivi orduriik oli siinses piirkonnas ainuke nõrk lüli. Naabrid olid tugevnenud. Ida pool oli tugevnenud Moskva Suurvürstiriik,
nööri läbi. See oli ülim ohverdus. Asteekide kultuuris ohverdati igale erinevale jumalale erinevat moodi. Huitzilopochtli oli hõimu jumal. Inimohver asetati ohverduskivile. Preester lõikas ta kõhtu obsidiaanist noaga. Süda eemaldati kui see veel tuksus. See tõsteti üles Päikesejumalale ja siis kas põletati või anti sõdalasele, kes ta kinni püüdis. Seejärel lõigati ohver tükkideks ja kas söödi tükid rituaalidel ära või anti need aadlikele ohverdamiseks. Tezcatlipocat peeti kõige võimsamaks jumalaks. Ta esindas ööd, võlukunsti ja saatust. Üks ohverdusviis sellele jumalale oli selline, et ohvrile anti võlts rel, millega ta pidi võitlema nelja vaenlase vastu. Üks kord aastas ohverdati sellele jumalale ka mees, keda peeti tema kehastuseks maal. Ohver oli vabatahtlik, kes elas luksuses nelja ilusa naisega üks aasta. Ta kõndis tänavatel ja mängis flööti oma nelja naisega. Ohverdamise päeval peeti suur
■ Säilis luterlus põhiusuna (mujal Venemaal õigeusk) ja saksakeelne asjaajamine ○ Tähendus Eestile: ■ + säilis siinse maa kultuuriline eripära ■ + hoidis ära venelaste kolonisatsiooni (aadlimatriklid) ■ + tihendas sidemeid Lääne-Euroopa ja eriti selle kultuuriruumiga ■ - andis aadlikele täieliku võimu talupoegade üle ● Katariina II valitsemisajal hakkas kehtima a sehalduskord ( 1738. aastast) Kaart!!! ○ Eesmärk: ■ Piirialade ühtesulandumine Venemaaga ○ Ümberkorraldused: ■ Kubermangu asmele asehalduskond, selle etteotsa asehaldur ■ Eestimaa kubermangus uus maakond Paldiski
· Kohalikuks asjaajamis-, haridus- ja kohtukeeleks kinnitati saksa keel. · Balti kubermange eraldas ülejäänud Vene impeeriumist tollipiir (selle tõttu kuivas kokkutransiitkaubandus), mis jäi püsima peaaegu 18. sajandi lõpuni. · Kohaliku baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks hakati koostama aadlimatrikleid ehk rüütelkondade liikmete nimekirju. Uusi perekondi lisati sinna vaid teiste liikmete nõusolekul.Paljud siinse aadelkonna võimalused ei laienenud vene aadlikele. · Baltisakslased olid mõjukatel positsioonidel Peterburi õukonnas. · Tänuks privileegide eest olid siinsed baltisakslastest aadlikud ja linnakodanikud täiesti tsaaritruud. · Balti erikord aitas säilitada kohalikku omapära ning pakkus kaitset venestamise eest · Saksa kultuuri kaudu oli ka eestlastel võimalik saada osa Euroopa ühiskultuurist. · Mahtra sõda. Vabadussõja tähtsamad sündmused: · Narva vallutamine (28. november 1918) Vabadussõja algus; enamlased
võetud küll kokkulepe, et talupojad maksqavad koormisi vastavalt vakuraamatus kehtestatud normile ja korralikud talupojad võivad omada vallasvara, kuid sellel puudus seaduse jõud ja talupoegade majanduslik olukord oli endiselt kehv. Halb oli ka Eestimaa mõisnike majanduslik seis ning seeõttu otsustasid aadlikud eesotsas peamees Jakob Georg von Bergiga, et rüütelkond võiks vastu võtta talupoegade olukorda parandavad seadused, kui keskvalitsus aitab rajada aadlikele krediidikassa, millega saaks finantseerida agraarümberkorraldusi. Aleksander I nõustus selle ideega ja nõnda avaldatigi 1802. aasta suvel uus talurahvaregulatiiv, mis on tuntuks saanud nime "Iggaüks" alla; seda tänu teksti esimesele sõnale selle eestikeelses variandis. 4.1 1802. aasta ,,Iggaüks..." Regulatiiviga fikseeriti senised mõisakoormised, talupoegadele anti õigus omada vallasvara ning pärandada nende kasutuses olevat maad. Piirati talupoegade müüki
Paljude kirjutiste tagant otsisid mõisnikud sõnu, mida enda kasuks keerata. 18. saj: Peeter I (16821725) · reformid haldusjaotuses, sõjaväes, riigivalitsemises, kombestikus · 1703 a loob Peterburi linna · Liitis Venemaa Euroopaga · Eestis: Balti erikord Balti kubermangude (Eestimaa+Liivimaa) aadlikele antud erilised õigused Balti erikord (17211917, va Katariina II aeg) Tunnused: restitutsioon (aadlike õiguste taastamine), rootsiaegsed seadused, luterlus (tagab emakeelse rahvahariduse kõrge taseme; vene õigeusu pealesurumine alles venestusperioodil) Olulisus: · Lõhe venemaa ja Balti kubermangude vahel, mis aitas säilitada siinse kultuuri omapära · Hoidis ära kolonisatsiooni
Taani nõrgim kuningas; Kaotas võimu Dannehofile; Riiki nõrgestasid talupoegade mässud; Taani sattus täielikult sakslaste mõju alla; Valdemar IV Atterdag(1340-1375) Võimule tulles kuulus kuningale vaid osa Jüütimaast; Oli suunitud jätkama maade müümist; 1349. aastaks suutis suurema osa riigist tagasi võita; Riigistati omanikuta jäädud maad Saadi tagasi Rootsile kaotatud territooriume Dannehof korraldati ümber - lisaks aadlikele kuulusid sinna vaimulikud Taani- Hansa sõda 1360-1370 Algas Gotlandi saare pärast; Lõppes Taani kaotusega. Taani sattus Hansa Liidu mõju alla. 3. Norra 1130-1240 pidevad kodusõjad; Suurem võim kuulus aadlile ja kirikule Hakon IV Hakonsson(1217-1263) Birkebeiner/Birkebeinerrennet Lõpetati sisesegadused Moodustati riiginõukogu Island ja Gröönimaa allusid Norrale Magnus Seaduseparandaja Koostati Norra seaduste kogu
Sylvie- köögitüdruk. Proua Couture- lesk jaVictorine hooldaja. Victorine Taillefer- tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret- endine ametnik. Preili Michonneau- vanatüdruk. Christophe- jooksupoiss. Proua de Beauseant- Rastignaci nõbu ja toetaja. Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja kannab häid riideid. Võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima
asjadesse. Karl IX talupoegade olukord ei meeldinud, sest Rootsi riigis talupojad olid vabad. Talupoegadel oli oma partei vms. 1611. Gustav II Adolf. Esimene valitseja eestis. 30 aastase sõja kangelane. Tartu Ülikooli rajaja. Kõrgelt tunnustatud. Eesti rüütelkonda suhtuti palju leebemalt kui Liivlaste omasse. Ta oli silmapaistev väejuht. Langes 1632. 30aastes sõjas. Troonile sai tema 6 aastane tütar Kristina. Tema valitsemisaeg oli soodus mõisnikele ja aadlikele. Oli Euroopa üks haritumaid naisi. Kui ta astus salaja katoliku usku, sunniti ta troonist loobuma. Ulatuslik Rootsiriigi alade müük, enamjaolt baltisakslastele. Peale Kiku langemist reduktsioon (tagasi ostmine). Elu linnas ja maal: Keskajal oli rikkus tulnud kaubandusest, sest eesti asukoht oli super. Veeti palju vilja välja. !7.sajand Eestist hakkas kujune Rootsi Viljariik, kuid idakaubandus langes, paljud eesti linnad jäid kiratsema. Mõned linnad kaotasid oma õigused. Kaup hakkas
oktoobris 1721 tiitliks ,,Peeter Suur, oma riigi isa, kogu Venemaa keiser". 1725 aastaks oli Euroopa pealinnades üle 20 alalise diplomaatilise esinduse, mis näitasid Peetri otsustavust teha Venemaast arvestatav Euroopa riik. Eesti pärast Põhjasõda Talupoegade olukord pärast sõda ei paranenud, vaid halvenes. Maa elanikkond oli vähenenud. See tõi kaasa mõisa- ja talumajanduse laostumise. Olukorra tegi halvemaks ka see, et säilis pärisorjuslik kord. Aadlikele jäid võimu-, kohtu- ja politseiõigused ning neile tagastati isegi need mõisad, mis Rootsi valitsus oli neilt ära võtnud. Rootsi ei olnud täielikult kapituleerunud ja sellepärast pidi Venemaa mõtlema oma positsioonidele. Venemaal oli juba olemas küllalt suur sõjalaevastik, mis vajas baaside rajamist rannikule. Tallinna vallutamisega sai Peeter endale väga hea sadamakoha. 1714. aastal alustas Peeter I Tallinnas uue
seal õpetati juriste, õigusteadlasi), (aadlikke omavahelised kaebused). LM veel üks kõrgem kohus Stockholmi õuekohus. Linnas olevate inimeste üle mõistis kohut hoopis raad, nemad selle kohtusüsteemi alla ei kuulunud. Põllumajandus ja talurahva olukord Kui Rootsiaja alguses oli Eesti aladel umbes 500 mõisa, siis selle aja lõpuks umbes 1000, see arv jäi suuresti püsima pikema aja jooksul. Enamik kuulusid aadlikele, oli ka mõningaid riigimõisaid. Rootsiaja alguses ühe mõisapõllu kohta 4 talupõldu, RA lõpuks 2,5 talupõldu, seega teotöö oli suurenenud. Teoöö võis olla rakmetegu (talust tuli mõisa saata mees hobu- või härjarakendiga, ehk siis mees, tööloom ja see mis looma taga (vanker, ader jms)) või ka jalategu (ainult mees). Lepingutes, mis mõisniku ja talupoja vahel sõlmitud, oli kirjas mitu rakme- ja jalapäeva tuleb nädalas teha (nt 10 rakmepäeva tähendab 5 päeval 2 meest).
Hertsogil on samuti õigus talule, sest võib kohtu mõista. Kõik eelnevad on aga üldse kuninga omad. Oma tasandi õigusi ei ole võimalik delegeerida teistele tasanditele. Lisaks järgisid vaimulikud kanoonilist õiglust ega allunud tihti ilmalikule õigusele. Inimese õiglus põhines väga palju tema päritolust, lisaks olid eelisõigused pärimise osas pere vanimatel poegadel. Vabadused ja privileegid: Osalt tasus valitseja privileegidega oma aadlikele. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemus oli esmakorras läänikord. Kui ühel alal elasid koos eri hõimudest inimesed, siis sai see ühiskond toimida sel teel, et germaani veresidemed aktsepteerisid enda kõrval ka juriidilisi sidemeid. Inimese kohta ühiskonnas hakkas üha enam määrama tema funktsioon ühiskonnas. Kõik need kihid said elada ja toimida olemasolevatest õiguslikest raamidest. Kui me räägime vabadustest keskajal, siis see oli midagi muud mis tänapäeval
Osakond: Metsakasvatuse osakond Uurimisvaldkond: jahindus Juhendaja(d): dots. Tiit Randveer Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2009 Jahindusel on pikk ajalugu ja omad traditsioonid. Ürgajal saadi küttimisest enamus eluspüsimiseks vajalik toit, riided ja tarbeesemed. Jaht õpetas koostegutsemist ning arendas füüsilisi võimeid. Sajandeid kuulus jahipidamise õigus meil aadlikele. Tänapäeval ei ole jahindus enam mõne ühiskonnaklassi privileeg, vaid jahimeheks võib saada igaüks, kes seda soovib. Jahimehi on igal pool üle maailma. Bakalaureusetöös vaadeldakse erinevate riikide jahimeeste staatust, ühiskonna suhtumist jahimeestesse ning mõjutavaid tegureid. Antakse ülevaade jahimeeste osakaalust ning seisundist Euroopa riikides, riikide elanikkonna arvukusest ning metsasusest. Tutvustatakse
Linnusest saadi üsnagi arvukalt moona, kuid sinna oli jäänud ka kogu Fahrensbachi varandus. Peale Karksit Helme ja Härna, mõlemad vallutatakse. Väeüksus, mis hakkas Narvast liikuma ja liikusid Põltsamaale olid ka edukad. 20 okt laius 11 okt Põltsamaa vallutamine. Hertsog Karli käes oli valdav osa Liivimaast, peale seda tõmbab Karl oma väed tagasi , läheb Paidesse. Hertsog Karl soovib saada endale Tartut. Olles Paides saadab Karl mitmeid kirju Tartu aadlikele. Lubab neile laialdasi privileege. Harju- Viru õigus anti, Rootsi võim jäi püsima. Kui Liivimaale tuleb Gustav II Adolf , siis privileegid kaovad. Kõik Liivimaal olemasolevad Rootsi väed tuuakse Tartu alla, linn piiratakse I jõlupühal sisse, hakatakse suurtükkidest pommitama kuni linn kapituleerub ( 27 dets). Paar päeva hiljem Karl võtab neilt truudusvande. 1601 a annabki Tartu aadlikele küllaltki laialdased privileerig ( Harju-Viru õigus- pärandamisõigus mõlemas
ning Lombardia. Kui aga selgus et karl VI poeg ei saa valitseda Austriat. kuulutati välja 1713 pragmaatiline sanktsioon, millega naised v6isid hakata valitsema.Nii saigi uueks valitsejaks Maria Theresia. Tema valitsus aeg oli suhteliselt rahulik, kuigi ta pidi s6dima Preisimaaga sest neile ei meeldinud et valitsejaks on naine.Nii puhkeski Austria pariluss6da, millega Austria kaotas Sileesia.Edaspidi toimus Austria laienemine Poola suunas. Finants reform kehtestas tulumaksu mis hakkas ka aadlikele kehtima.1775 kaotati tollipiirid, kuid kehtestati tollid imporditavatele ja eksporditavatele luksuskaupadele.1776 loodi kriminaal koodeks millega kaotati piinamine. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoole ja ameti 6ppimiseks loodi kutsekoole.Peale Maria Theresiat hakkas valitsema tema poeg Joseph II. 6. Mida tähendab absolutsim..? Absolutism on valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet
Kunstiajalugu Kunstiajalugu kunstiteadus, mis uurib kujutava kunstiteoste liikide ajaloolist arengujärku. Maale vaadates pööran tähelepanu: · Teema kõigil maalidel on teema, mis sõnamit ta kannab. Sageli on teema hõlpsasti äratuntav. Varasemate tööde puhul on kunstnikud valinud teema piiblist või antiiksed lood Kreeka- ja Rooma mütoloogiast. Maale luues eeldasid kunstnikud, et vaataja tunneb neid lugusid. Tänapäeval vanade lugude taasavastamine võib olla maalide vaatamise juures nauditav tegevus. · Tehnika iga maal on ühel või teisel viisil loodud ja seejuures on kunstnik rakendanud oma oskusi. · Sümbolism paljud tööd kasutavad keerukat sümbolite keelt ja allegooriat, mida mõistsid kunstnikud kui ka vaatajad. · Valgus ja ruum kunstnikud, kes püüavad tasapinnalisel lõuendil taasluua veenvat kujutist ümbritsevast maailmast, peavad saama kätte ruumi ja valguse ...
Proua Vauquer- pansioni omanik. Sylvie- köögitüdruk. Proua Couture- lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer- tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret- endine ametnik. Preili Michonneau- vanatüdruk. Christophe- jooksupoiss. Proua de Beauseant- Rastignaci nõbu ja toetaja. Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja kannab häid riideid. Võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima. Kuna Goriot
Friedrich I Barbarossa üritas keisri pretensioone legitiimsusele seada. Friedrich tugines Rooma õigusele, mille järgi oli võimuandja keiser. Friedrich maksustas tugevalt Itaalia linnasid, mis põhjustas vastuseisu keisrile. Keiser kaotas sõja Itaalia linnadele (1176 Legnano). Friedrich II (1212 – 1250) ajal paavstiriik ümbritseti Hohenstaufenite valdustega, kuna Friedrich omandas Sitsiilia. Friedrich aga keskendus põhil Sitsiilia poliitikale. Saksamaal müüs ta keisrivõimu aadlikele, mis pikemas perspektiivis osutus keisritele hukatuslikuks. Friedrich II-l tekkisid mitmed konfliktid paavstiga. Pärast Friedrichi surma kaotasid keisrid peaaegu kogu oma ilmaliku valduse. Konfliktis jäi võitjaks paavst. Saksamaa jäi killustatuks. Paavsti võimu autoriteetsus kasvas Innocentius III (1198 – 1216) ajal. Innocentius oli ülemuslik valitsjete suhtes. Loodi paavstlik bürokraatlik süsteem. Alguse sai kirikulaulude kogumine ja inkvisitsioon. 13. saj on paavstivõimu
linnakodanike süüasjad 3.ASTE Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus kubermangu tasemel, aadlike süüasjad 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis riigimõis, mida riik rentis välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat polnud. Pastoraat kirikumõis, mis oli võrreldes rüütli- ja kroonumõisatega tunduvalt väiksem ning andis elatist kirikuõpetajatele. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid: Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus veel oli võimalik teravilja kasvatada nii palju, et seda sai ka välja vedada. Peamiseks mõisamajanduse aluseks oli viljatootmine, praak kasutati
Ka riigivalitsus pidas uusi seadusi, eriti Eestimaa oma, puudulikeks. Kuna Eesti talurahvaseadusi võrreldi peaaegu alati Liivimaa talurahvaseadustega, siis seekord leiti, et 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus on palju konservatiivsem, puudulikum ja talupoegadele kahjulikum.22 Seetõttu nõudis keiser põhjendatult kõigi Eesti talumaade hindamist ja uue kohasema regulatiivi väljatöötamist. See käsk andiski Eesti aadlikele tõuke kaotada talurahva pärisorjus. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus kehtis 40 aastat ehk kuni järgmise talurahvaseaduseni, mis võeti vastu 1856. aastal. Agraarreformi küsimus Eestimaal algatati juba 1839. aasta maapäeval, kuid enne kui sellest algatusest sai uus talurahvaseadus, möödus 17 aastat.23 18 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 112. 19 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 113. 20 Vaba sõna. Tallinn: Noor – Eesti 1916, lk 113. 21 J. Kahk
riigimaade tagasivõtmist. 1680. aastal laiendati seda ka Eesti- ning Liivimaale. See tekitas balti aadlis tugevad vastuseisu. Rüütelkonnad asusid seisukohal, etsiinsetes provintsides võivad aadlisse puutuvaid seadusi anda vaid kohalikud maapäevad, mitte Rootsi riigpäev. 1682. aastal andis riigipäev kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale ning balti aadlil oli raskem redukstioonile vastu seista. Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvateks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Kuid kuningas hakkas ka nõudma juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist. Baltikumis mõisate tükeldamist nagu Rootsis ei toimunud. Tagasivõetud mõisad anti enamasti endistele valdajatele, kes pidi nüüd osa om tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Riigitulud kasvasid nind provintiside valitsemise kulud võidi nüüd katta nende endi tuludest, paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud.
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest D...
1507a. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. Talupoegi oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks Liivimaal oli välja kujunenud pärisorjus. 11.AADLI KUJUNEMINE JA ÕIGUSED VANA LIIVIMAAL Aadli kujunemine: Pärast maade jagamist tuli maaisandatel oma valdused kesaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada. Maa kindlustamiseks rajati kiiresti linnused. Linnustesse pandi elama rüütlitest läänimehed ehk lääniaadel, kellel lasuski maa kaitse. Aadli õigused: Aadlikele jagati sõjateenistuse eest läänivaldusi. Esialgu ei olnud läänivaldused Liivimaal pärandatavad, langedes aadliku ehk läänimehesurma korral maaisandale tagasi. Läänivaldused kujunesid läänimeeste võõrandamatuks omandiks, mis kahandas tunduvalt maaisanda võimutäiust. Läänistatud aladel algselt maaisandale kuulunud õigused, näiteks kohtuvõim talupoegade üle, läks samuti üle aadlikele. 12. VANA-LIIVIMAA KIRIKLIK KORRALDUS JA REFORMATSIOON
tülli Kestutisega. Jogaila kaotas ning talle jäeti ühe vürstkonna. 1382. aastal korraldas Jogaila koos Saksa ordu ja vendadega riigipöörde, kus tapeti Kestutise (paganlikult põletatud). Saksa ordualadele põgenenud Vytautas (Kestutise poeg) võttis vastu 1383. aastal katoliku usu. Jogaila abiellus Jadwigaga ning kuulutati Poola kuningaks 1386. aastal. Krevo Unioon (1385) - Sisuliselt tegemist oli Poola-Leedu personaaluniooniga. Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele rohkem lääne ja suuremaid õigusi. Kuid leedulased polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema ja katoliku usku üle minema. Tekkis Jogaila-vastane mäss, mille eesotsas oli Vytautas. Jõuti omavahel kokkuleppeni, Vytautasest sai Leedu tegelik valitseja, sest Jogaila keeldus tiitlist, mille tõttu personaalunioon kadus. 1429. aastal taheti Vytautast kroonida kuningaks, kuid see oli vastumeelne, sest Poola võim väheneks.
· Pruudi pere andis abiellujatele kaasavara, mis oli kulukas. 5. Turniirid organiseeritud sõjamängud. a. Algul väikesed lahingud nüride relvadega 2 rüütlisalga vahel. b. Kahevõitlus: · Vastased püüdsid teineteist hoo pealt kokku põrgates piikidega sadulast maha tõugata. · Võitja sai endale kaotaja relvastuse. c. Ühiskonna suhtumine: POSITIIVNE Kiriku NEGATIIVNE hoiak Oluline meelelahutus aadlikele ja Rüütlite edevus ja mõttetu lihtrahvale. verevalamine. Edukad rüütlid said aadlineidude Eemaldumine õigelt teelt tähelepanu, mis võis viia soodsa Pühendunud võitluselt ristiusu eest. abieluni. Laiem kuulsus oli kasulik kõrgema positsiooni pälvimisel. 6. Rüütlikirjandus a. Sisuks kujutlus ideaalsest rüütlist: · Tõsteti esile olulisi rüütlivoorusi ustavus, vagadus, suuremeelsus.
(Machiavelli); ,,hea" teooria: tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Otsustamine 1. Valitsejakoolituse teooria ja praktika varauusajal Aadli funktsioon riigis muutus, sõdimise asemel valitsemine ja kohtupidamine. Rüütliakadeemiad: humanistlikud õppeasutused aadlikele, kus õpetati valitsemiskunsti. Üldised valitsemiseesmärgid ja -printsiibid; kasuistika: õpetus, kuidas teatud olukordadega toime tulla; nõunike valimine, nõupidamiste korraldamine ja otsuste langetamine; nõupidamisformaatide harjutamine. 4 2. "Consultatio" ja "pro et contra" nõupidamisformaatide eripärad Consultatio: · propositio: eesistuja esitab lahendust vajava küsimuse
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a....
tagamise eest; otsisid üles põgenenud talupojad. · II astme kohus arutas talupoegade, käsitööliste ja kaupmeeste süüasju. · III astmes arutleti aadlike kuritegusid. · Apellatsioon edasikaebamise õigus. 3. Mõis ja talu Rootsi ajal. 1) mõisate liigid Eestis · Rüütlimõis eramõis, mis kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele. · Kroonumõis riigimõis, mis renditi välja riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisa. · Pastoraat kirikumõis - rüütli- ja kroonumõisatest väiksemad - andsid elatist kirikuõpetajale. 2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem.
määramisel arvestati maa suuremaks, vilja vastuvõtmisel ja väljaandmisel erisuguseid kaalusid jne. Teopäevade tegemata jätmise puhul trahvisid mõisnikud talupoegi vilja või looma äravõtmisega. Trahviti ka ihunuhtluse ja vanglakaristusega. Raskelt kannatasid ka linnad. Linnades vähenes elanikkond, kaubandus ja käsitöö kängusid, alevikud hävisid. 9. Rootsi kuningate poliitika üsna aadlisõbralik. Aadlikele jäi oma maadel kohtupidamis- ja maksustamisõigus. Kuninga kõrgeim esindaja oli Tallinnas resideeriv asehaldur ehk kuberner. Alates 1586. aastast hakkas valitsus maid endistele omanikele või pärijatele tagasi andma. Järsult suurenes uute läänistuste arv. Suurenes aadli omavalitsuse tähtsus. Kujunesvälja Eestimaa rüütelkond. Selle kõrgeimaks võimuorganiks oli maapäev. Maapäev kaitses aadli huve valitsuse ees. Maapäeva kutsus kokku kuberner, seda juhatas rüütelkonna pealik
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
st artiklist/reeglist. Kõikmõeldavad kehaosad ja haavad erinevates suurustes on detailselt kirjeldatud ning trahvitud. Seda on tehtud Jaotises XXII ja ka ``Additio Sapientumis``. Mitmeid haavu on mainitud mõlemas osas, kuid erinevate trahvidega. Enamus trahve on mõeldud vabakodaniku jaoks. Talupojad pidi maksma poole ning aadlikutele pidi lisama 50% (Add. III: 71-73); lisaks peaks Lex Frisionum mainima siin, et vigastamise trahvid aadlikele oli Lääne- ja Ida-Friisias 100% kõrgemad, kuid see on välja jäetud). Trahv haavamise eest ei olnud kunagi kõrgem kui mõrvamise eest. Kuid mõned trahvid olid väga kõrged, näiteks käe maha raiumine (XXII: 27). Mehe suguelundi või mõlema munandi ``maha lõikumine`` läks toimepanijale maksma terve wergeld'i (XXII: 57-58; samuti ka Add. III: 60). On imelik, et mõned väga tõsised haavad, mis praktiliselt alati lõppevad surmaga, on ikkagi trahvitud palju väiksemalt kui wergeld
400 000 inimest. [1656-tsaar Aleksei Mihhailovits alustas suve hakul sõda. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine 1656. aastal. 1661-Laiuse kihelkonnas Kärdes sõlmiti lõplik rahu, venelased pidid loobuma oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal ning Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. [1660-Rootsi troonile sai nelja-aastane Karl XI. Karl XI alustas reduktsiooni. Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks Rootsi valitsusajal aadlikele annatatud mõisad. Pärast reduktsiooni kuulus Liivmaal riigile 5/6 maadest. Mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud silmapaistvalt. Paranesid ka kirikus- ja haridusolud. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. [Reduktsioon tekitas mõisnike hulgas kasvavat pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Liivimaa aadlipositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. Kohaliku aadli murdmiseks määras Karl XI Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi
rahva teenimise). Maria Theresia (1740-80) Joseph II (Maria Theresia poeg) (1780-90) a) Valitsemisreform · Loodi hästitoimiv riigiaparaat. Ametnikena eelistati töökaid (haritud) mitteaadlikke. b) Sõjaväereform · Keisririigi iga piirkond pidi andma kindla arvu nekruteid liisu heitmisega ja maksma. · Ohvitseride koolitamiseks loodi akadeemiaid. c) Rahandusreform · Kehtestati üldine tulumaks ka aadlikele. · Lukskaupade (vein, viin jne) kõrge maks. d) Kohtureform · Kaotati piinamine (vanglates). e) Haridusreform: · Laiendati rahvakoolide võrku ning loodi kutsekoolid. f) Usureform (Joseph II) · Kaotati ususallivus. g) Kergendati talurahva elu · Piirati teotööd (Maria Theresia) · Kaotati pärisorjus (Joseph II) Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal reformid katkestati. M. Theresia tugevdas õukonnas moraali, tal oli 16 last.
valitsevast seisusest. Varauusaegne ohvitserkond kandis edasi rüütlite sõjalisi traditsioone ja psühholoogiat ning oli sotsiaalses, ideelises ja psühholoogilises mõttes rüütliseisuse otsene ning vahetu pärija. Selline areng oli igati loogiline. Euroopa kultuuritraditsioonis oli kõik enamasti seotud relvastatud jõududega, lahingutega ja sõdadega. Ühiskonna kõrgkiht formeeruski kui sõjaväeline seisus. 17 sajandi palgasõjavägiarauusaegses Euroopas peeti aadlikele seisukohaseks üksnes sõjaväeteenistus ning alles 18. sajandil muutus aadel teenistusseisuseks laiemas plaanis ning leidis rakendust tsiviilaladel. Tänutäheks sõjaväeteenistuse eest vabastati aadel riigimaksudest, kuna arvati, et aadlikud maksavad seda verega. Oli juurdunud mõte et väejuht peab olema aadel. Vägede juhtimine nõudis ka kindlaid oskusi ja teadmisi, mis tõstis päevakorda vajaduse ohvitseride ettevalmistamise ja sõjaväelise hariduse järele
Mood ja rikkus näitavad staatust. Uusaegne aadliau – aadlik ei tohi petta ega valetada, peab täpselt ära maksma mis ta laenab omasugustelt, kuid ta võib juua, vanduda, olla võlgu kaupmeestele, jätta kuningas ja isamaa maha, olla jumalakartmatu, magada kellega tahes. Enesepiiramine ei olnud uusajal vajalik. 7. Montesquieu aust monarhiates Valeau, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Aadliku normide rikkumine on esesealandamine. Kõigil seisustel oma normed, au kuulub aadlikele – nende au on julgus nii sõjas kui tavaelus. Au tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks, nt kaitsetute hävitamiseks. 8. 18. sajandi meritokraatlik(riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust) aumõiste Omaalgatuslikud seltsid mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke, Preisi teenete orden
Tallinnasse toodi ka heeringaid, humalaid, hõbedat, tina, rauda, magusaid veine ja vürtse. Hansa-Vene kaubanduses oli tähtis koht ka Tartul. Kaubeldi eelkõige rukki ja linaga. Kaubanduslinnana said tuntuks ka Narva ja Pärnu. 8.3. Eesti majandus Liivi sõjast kuni Põhjasõjani Poola võimude agraarpoliitika Eestimaal pärast Liivi sõda Liivi sõja ajal oli Liivimaa aadlile esialgu vägagi soodne: kinnitati Liivimaa aadli vanad eesõigused. Privileeg andis aadlikele kaelakohtuõiguse (kõrgema kohtuvõimu) talupoegade suhtes. Pärast Liivi sõda ei otsinud Poola võimud enam aadlilt toetust ja tegid agraarpoliitikas järsu pöörde. Aastatel 1582 1596 viidi läbi reduktsioon(mõisade riigistamine, (restitutsioon- mõisad lähevad tagasi mõisnikele)). Selle tulemusena läks riigi kätte umbes ¾ Lõuna-Eesti maafondist. Pikka aega kestnud sõdade, ikalduste ja taudide tagajärjel oli külasid, kus polnud ühtki härga ega hobust
Ülikool rajati kuna taheti soodustada hariduse levikut, riigil oli vaja haritud ametnikke. Olid õigusteaduskond, usuteaduskond. Ülikooli tegevust hakkas segama sõda. Esialgu jätkati tegevust Tallinnas ja sealt omakorda mõneks aastaks tagasi Tartusse ja siis edasi Pärnusse. Tegemist oli siiski sama ülikooliga. Kõige rohkem õppis seal rootslasi. Aadlikud polnud sellega valdavalt rahul ning enamasti saatsid oma pojad õppima Saksamaale. Aadlikele ei meeldinud, et õppejõud olid valdavalt kodanluse hulgast. Ükski eestlane rootsi ajal ülikooli läbi ei teinud (polnud piisavat haridustaset). Inimesed kes siin õppisid, kandsid edasi infot siinse maa, inimeste ja sealhulgas ka eestlaste kohta. EESTIKEELNE KIRJASÕNA Esimest korda hakkas rootsi ajal levima eesti keelne kirjasõna. Sellele aitas kaasa ka trükikodade rajamine Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumi ja ülikooli juurde
Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. Kokkuvõte nr 2 Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja kannab häid riideid. Võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima.
Eesti geograafiline asend Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralis...
Kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni. Kubermangu tasandil tegutses Eestimaal Eestimaa Ülemmaakohus, Liivimaal Liivimaa Õuekohus. Maakonna tasandil Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Linnades võis eristada ühiselt ka linnakohtunikke. Kuna Eestimaa ja Tallinn olid läinud Rootsi võimu alla vabal tahtel säilitati siinsetele aadlikele ja linnadele eesõigused. Küll aga ei suhtutud samamoodi Liivimaasse. 1629. Riias ametisse kindralkuberneriks määratud Johan Skytte ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine, tema tegevus lõppes aga Gustav II Adolfi surmaga. Sajandi keskpaigaks olid Liivimaal juba samasugused eesõigused. Aadli omavalitsust hakati kutsuma maariigiks, mis kujutas aadli vabadust ja õiguseid. See kehtis nii kaua, kuni Karl XI valitsema asumiseni 1672.
1559. a. septembris ostis Taani kuningas Saare-Lääne piiskopkonna ära ja andis selle oma vennale Magnusele. Liivi ordu sõjaline häving 1560. a. alustasid Vene väed uut pealetungi. 2. augustil toimus Liivi ordu viimane lahing. Et takistada venelaste liikumist Läti alalt Viljandi poole, ründas ordu (500 meest) 12000-mehelist väge. Orduvägi piirati sisse ja hävitati täielikult. Eesti talupoegade ülestõus - Põhjusteks olid, et neil oli palju kannatusi ja koormisi. Nad pidid maksma aadlikele kümnist ja tegema rasket mõisatööd. Nad ei kuulanud enam aadleid ja ei teinud mõisatööd, vaid tahtsid nad hävitada. Tapeti sakslasi ja põletati mõisaid. 1560. a. septembris algas ülestõus. Selle laienedes kujunes välja ka selle juhtkond, kuningaks valiti üks mittesaksa sepp. Tema kõrval oli 12 ihukaitsjat ja tal oli enda 1 pillimees. Talupojad koondusid Koluvere linnuse juurde, kus neid ootamatult ründasis Läänemaa aadlikud. Juhid hukati piinarikkalt
Revisjoni tulemusena suurenes tunduvalt revisjoniadramaade arv, koos sellaga ka mõisatelt võetavad riigimakus ning kokkuvõttes riigi sissetulekud. 7. Esimesed laialdased maakorraldustööd (Saaremaal). (lk 61) Põhjused. Esimesed laiaulatuslikud maakorraldustööd Eestis on seotud maasuhete reguleerimisega Saaremaa riigimõisates 18.saj II poolel. Reguleerimise vajadus oli tingitud sellest, et sissetulekud riigikassasse pidevalt vähenesid. Põhjuseks oli see, et riigimõisad olid renditud aadlikele, kes maksid renti rootsiaegsete adramaade järgi. Oluliseks uuduseks oli mõisamaade äärmine killustatus. Riigi maade erakätesse läänistamise käigus olid tekkinud nn mosaiikmõisad, kus ühele mõisale kuulus sadu maatükke. Ühe ja sama küla talud kuulusid sageli erinevate mõisate juurde ning see tekitas tihti piiritülisid. Ülesanded. 1765.a moodustati eriline maaregulatsiooni ja revisjoni komisjon. Komisjoni
annetustest, tegutsevad rändmisjonäridena Tsistertslaste ordu mungaorgu, mille asutas benediktlane, Prantsusmaal, ristiusu levitamine, kõigest maisest loobumine, valge rüü Benediktlaste ordu katolik mungaordu, kindlas reeglid, kannavad musta rüüd, nimetati mustadeks munkadeks Templiordu kristlik vaimulik rüütliordu Johanniidide ordu Teutooni ordu saksa vaimulik rüütliordu Turniir keskajal aadlikele mõeldud võistlused, pidustused Paaz aadliperekonnas teenimine, seltskondlike kommete ja hea käitumise õppimine, rüütliks saamise teekonna esimene aste Taraan müürilõhkumisvahend Raad omaaegne linna omavalitus ja kohtuorgan Raekoda algselt linnakodanike nõupidamishoone, hiljem linnavalitsuse ametihoone Bürgermeister saksa õigusega linnades linnapea ametinimetus Tsunft linnakäsitööliste kutseühing kesk-ja varauusajal Skraa tsunfti või gildi suurkiri
* Läänemaa * Harjumaa * Järvamaa * Virumaa * Tallinn Kõik kokku seda ala nimetati Eestimaa hertsokond *Kuningad esindas kohapeal asehaldur ehk kuberner *Kuberner jagas oma võimu rüütelkonna peameestega. *Maapäevast sai aadli omavalitsus organ *Talupoegade koormused kasvasid *Eestistit sooviti Rootsistada Poole võim lõuna eestis *Poole kuningas Stefan Batory ei täitnud oma eelkäija Sigismund II Augusti lubadusi, privileegide osas aadlikele ja linnadele. 1582 hakkas liivimaal kehtima konstutsioon *Liivimaa jagati *presidentkondadeks. *vojowoodkonnad *Staarostkonnad *Staarostid allusid otse kuningale *Rahva elujärk paranes *Valga alev sai linna õigused Taani võim Saaremaal *Saaremaa elas liivi sõja üle teistest kehvemini *Taani jagas oma võimu aadlikega. *Taani võimud viisid Saaremaal läbi mõisate riigistamine ehk reduktsioon *Kursesaare alev sai linna õigused Rootsi võim kogu Eestis
said lüüa. Ellujäänud hukati. Jam Zapolski vaherahu -1582: Venemaa ja Poola vahel. Venemaa sai tagasi kõik poolakate poolt vallutatud vene alad, kuid pidi loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita võimu alla. Pljussa -1583: Rootsi ja Venemaa vahel rahu. Rootsi säilitas kogu Lääne- ja Põhja- Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. SIIT EDASI POOLA LÕUNA-EESTIS Sigismund Augusti privileeg: Poola aeg Lõuna-Eestis. Tagas aadlikele nende endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Luteri usk säilis ning kõik ametikohad pidi täidetama sakslastega. Asehaldur: Kõrgeim ametiisik. Presidentkond : Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu Võnnu. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. Vojevoodkond 1598: Presidentkonnad nimetati ümber. Staarostkond: Presidentkonnad jagunesid nendeks. Eestis 9. Vastureformatsioon: Taas katoliikluse levitamine. Reformatsiooni vastane.
e) Normannide vallutus Normandia: sealse hertsogkonna rajasid 10 saj Prantsusmaale saabunud normannid, kellest kujunesid prantslased. Hastengsi lahing(1066): Surnud Inglise kuninga troonile pretendeeris tema sugulane Normandia hertsog Guillaume. Lääne-inglismaal toimunud lahingus purustas ta anglosakside väed ja sai Inglise kuningaks William Vallutajaks. Vallutuste mõju: Kogu ma vallutati ja jagati prantsuse aadlikele. Prantslastele kuulusid ka tähtsamad riigi ja kirikuametid. Valitsevaks keleks sai prantsuse keel. Kujunes tsentraliseeritud feodaalriik. Anglosaksid jäid truuks Inglise keelele ja osutasid vastupanu prantslastest valitsejatele (Robin Hood). 12 saj lõpuks sulasid normandlased vähemusena inglise rahva hulka, jättes jälgi ka Inglise keelde ja kultuuri. 11. Ristiusu kiriku kujunemine a) Kiriku teke ja ristiusu levik Esimesed kristlikud kogudused loodi apostlite poolt 1 saj pKr
lõpuks tõeline Põhjamaade barokkpärl. Saaremaa liideti Rootsiga 1645.a Brömsebrö rahuga. Sarnaselt Rootsi valduses oleva Põhja- Eestiga oli siin kõrgeimaks kohtuastmeks ülemmaakohus, edasikaebused tuli esitada kas rüütelkonna peamehele või Taani kuningale.Kui Saaremaa läks 1645 Rootsile, kinnitas kuningas kõik senised Saaremaa rüütelkonna privileegid. Ehkki Eestimaa rüütelkond oli liitunud Rootsi kuningriigiga vabatahtlikult, ei tehtud ka siin selles punktis Eestimaa aadlikele mingisugust erandit. Ainult neil riigi alamatel, kes elasid Rootsis ja Soomes, oli sõnaõigus riigiasjades ning ülejäänud võrdsustati välismaalastega. Rootsi suurriigi stabiliseerumiseks tuli kindlustada Eesti piirid sh muude riikide omad. Rootsi võimuperiood kujunes hariduse õitsengu ajaks, rajati linnakoole ning akadeemilised gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas. Tartu muutus oluliseks võimu- ja hariduskeskuseks Rootsi
vastu, et seal osaleksid linnade esindajad. Ta oli sunnitud Maakogu aktsepteerima. Pärast tema surma läks Maakogu õiguseks ka tsaari ametisse kinnitamine või valimine.(Fjodor, Romanov) Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos, käsitledes eelkõige välispoliitikat. Eriti tähtsaid otsuseid langetas Maakogu, mis kogunes paljusid linnu haaranud ülestõusu tõttu. ,,Maakogu seadustik", mis tegi järeleandmisi eeskätt aadlikele. Laiendati maavaldust ja kinnitati selle päritavus. Seadustik vormistas lõplikult pärisorjuse. Talupojad ja nende vallasvara muutusid mõisahärra omandiks. Sellega kaasnes ka sunnismaisus. Pärast 1653.a Maakogu enam kokku ei kutsutud. 12. Vene riik 18.sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism Riigiasutuste reformid Peeter I (1682-1725) ajal Peeter I reformis riigiasutuste süsteemi. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse, kõrgeima riigiasutusena asutati Senat
Skånet tagasi saada sõjad Taaniga. 1360. a. vallutatakse Rootsilt tagasi Blekinge ja Skåne; 1361. a. Gotland. Rootsi XIV saj Sakslased ja rootsi ülikud veenavad Håkonit astuma oma isa vastu, mida too ka teeb. Varsti siiski poeg Håkoni Magnusson ja isa Magnus Eriksson lepivad. Loobutakse liidust sakslastega ja sõlmitakse rahu Taaniga. Håkoni abiellub Taani kuningas Valdemar Atterdagi 10-aastase tütrega. See ei meeldinud Rootsi aadlikele. Rootsi XIV saj Rootsi aadlikud paluvad uueks kuningaks Magnus Erikssoni õepoega Albrechtit, kes hakkas Rootsit valitsema 1364. a. Albrekti nime all. Bo Jonsson Grip sai Rootsi kõige võimsamaks meheks; 1374. a. muudeti Soome ja peaaegu kogu Rootsi sisuliselt tema isiklikuks valduseks. Talle kuulus 1500 mõisat. Rootsi XIV saj 1386. a. Bo Jonsson Grip suri, kuid võimu Albrektile tagastamise asemel anti
Eesti- ja Liivimaa kubermangud läksid Venemaa tsaaririigi koosseisu Halduslik jaotus jäi samaks (Eesti- ja Liivimaa kubermang) Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) · BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel Säilus luteriusk Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, kelle abilised olid valitsusnõunikud · BALTI ERIKORRA TÄHENDUS: Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel Säilitas siinse maa kultuuri omapära Takistas kolonisatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
