rüvetas jõe pühat vett seega nad hävitasid selle. Kohalik pastor ütles et talupojad ei tea jumalast mitte midagi ja on üldse täitsa otud. 3. Mõisate tüübid ( kellele nad kuulusid) ja hulk varauusajal ja linnade ja saarte (Dagö, Oesel) saksapärased nimetused! Varauusajal oli Eestis umbes 1000 mõisat. Mõisate tüübid: 1) era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa mõisnikele 2) riigi- ehk kroonumõisad- kuulusid riigile. (riik rentis nendele riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel ei olnud rüütlimõisat) 3) kirikumõisad ehk pastoraadid- kuulusid kirikuõpetajale Linnad ja saared: Tallinn- Reval Tartu- Dorpat Viljandi- Fellin Vana-Pärnu- Alt-Pernau (1599 kaotas linnaõiguse, purustati täielikult Liivi sõjas) Uus-Pärnu- Neu-Pernau Haapsalu- Hapsal Paide- Weissenstein (saksa s- ss) Rakvere- Wesenberg Narva- Narwa Kuressaare- Arensburg (linnaõigus 1563 hertsog Magnus)
1 HALDUSJAOTUSE MUUTUMINE: 1) Haldusjaotus muinasaja lõpul: - Halduslikult jagunes Eesti muinasaja lõpul kihelkondadeks ( mida oli umbes 45 ). Kihelkonnad moodustusid küladest, mis olid ühinenud kaitsefunktsioonist tulenevalt. - Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad omakorda ühinenud suuremateks üksusteks- maakondadeks (vt. ka kaart lk.28 (Eesti ajalugu I osa). - Teadma peaks kindlasti 8 suuremat maakonda ( ka tühjale kontuurkaardile peaks oskama neid peale kanda): A) Sakala B) Ugandi C) Saaremaa D) Läänemaa E) Revala F) Harjumaa G) Järvamaa H) Virumaa - Teatud määral toimis muinasaja lõpul ka maakondade vaheline koostöö ja võib rääkida isegi teatud liidusuhetest mõne maakonna vahel ( näiteks Saaremaa ja Läänemaa). - Lugege ka kihelkondadest ja maakondad...
Ta tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl 4 XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist -- reduktsiooni. Rootsi riigipäeva taoline samm tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu, kes peale oma maj. huvide kahjustamise nägi reformis ka oma õiguste rikkumist. Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Vastuseisust nördinud kuningas hakkas nüüd nõudma ka "kaasatoodud" mõisate, st. juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kess pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694
Eksootilised viljad 3.2 ARTISOKK Euroopa turgudel on artisokk saadaval peaaegu aastaringselt. Suurem pakkumine langeb siiski hilissügisest hiliskevadeni. Peamiselt eksportijad on Itaalia, Prantsusmaa, Egiptus, Israel ja maroko. Toiduks määratud õisikud koristatakse enne avanemist. Artisokk on gurmaanide köögivili, mis 18 saj oli suursuguse elulaadi näitaja ja seisusekohane toit rikastele prantsuse aadlikele. Sellest ajast pärineb prantsuse köögist ka arvukalt artisokiroogade retsepte. Reeglina süüakse artisokki keedetult. Keedetakse soola ja äädika maitsestatud vees kaane all 20-45 min. Keedetud õisikud lastakse alaspidi asendis nõrguda ja anatakse kuumalt või külmalt lauale eelroana koos mõne kastmega. Legendi jõrgi toovat artisoki söömine paremini esile armutundeid. 3.3 AVOKAADO Veel 20-30 aastat tagasi oli avokaado Euroopa turgudel vähetuntud palju uudistatud puuvili
Prantsusmaa parimad arhitektid. Ta lasi ehitada 18 km Pariisist eemal olevasse Versailles'sse lossi kuhu kolisid kuningas ning ta õukond. Sellest sai selleaegse Prantsusmaa keskpunkt. Versailles' lossi ehitati 20 aastat. Seal oli 2000 ruumi, kuid pidi ära mahutama üle 20 000 õukondlase ning veel teenindav personal. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit ja paljud teised. Õukonda asunud aadlikele anti kõlavaid tiitleid ja kõrget tasu kuid sageli tühiseid kohustusi. Näiteks magasid oma kuningaga ühes toas sageli õukonna tähtsaimad aukandjad, et hommikuti ulatada kuningale sõrmeloputustops ning aidata sukki jalga panna. Kuningas armastas meeletult luksust, seda et loss oleks ilus. Rajati imeilus aed, tehti tähetorn, seati sisse raamatukogud. Kogu loss oli ilus, täpselt nii nagu kuningas seda tahtis. Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö
Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Keskvõimu esindas kohapeal kindralkuberner, Balti aadlike huve esindasid rüütelkonnad. 3.Kuidas impeeriumi sõjad puudutasid eestlasi?
Suurem pakkumine langeb siiski hilissügisest hiliskevadeni. Peamiselt eksportijad on Itaalia, Prantsusmaa, Egiptus, Israel ja maroko. Toiduks määratud õisikud koristatakse enne avanemist. Korralik õisik on rusikasuurune ja kaalub 200-500g. Heal artisokil ei tohi õisikut katvad soomused olla harali ja õisiku põhi peab olema tihke. Artisokk on gurmaanide köögivili, mis 18 saj oli suursuguse elulaadi näitaja ja seisusekohane toit rikastele prantsuse aadlikele. Sellest ajast pärineb prantsuse köögist ka arvukalt artisokiroogade retsepte. Reeglina süüakse artisokki keedetult. Keedetakse soola ja äädika maitsestatud vees kaane all 20-45 min. Keedetud õisikud lastakse alaspidi asendis nõrguda ja anatakse kuumalt või külmalt lauale eelroana koos mõne kastmega.Legendi järgi toovat artisoki söömine paremini esile armutundeid. 1.9 Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan,
Septembris 1559 müüs Saare- Lääne piiskop VON MÜNCHAUSEN oma valdused Taani Kuningale, Frederic II-le. See andis S-L PK oma vennale - Magunusele. 1560 - Magnus jõudis oma laevastikuga Kuressaarde. 1563 sai Kuressaare linna õigused. Juunis 1561 - Rootsi kuningas Erik XIV alistas Harju-Viru rüütelkonna järvamaal. Novembris 1561 - Ordumeister O. Kettler alistus Poola kuningale Sigismund II Augustile, kes andis Lõuna-Eesti aadlikele oma privileegid, millega endiste mõisnike valdused säilisid. Kettler hakkas valitsema Kuramaa hertsogiriiki. Tema perekond valitses seal veel kaua aega. 1572-1577 oli kogu mandri Eesti välja arvatud Tallinn Venemaa käes. Ivan IV abil kuulutas MAGNUS välja Eesti Kuningriigi. Magunus on olnud ainuke Eesti kuningas. Vastutasuks aitas Magnus vene vägedel kahel korral Tallinnat piirata. KOLME KUNINGA PERIOOD Peale Liivi sõda jätkusid Poola ja Rootsi vahelised sõjad.
edendamiseks Hispaania kolooniatega, milleks olid loodud juriidilised eeldused. Prantsusmaa ja Hispaania aitasid koos 1778-1783 noorel riigil, Ameerika Ühendriikidel kaitsta oma iseseisvust. See oli ühine Inglismaa vastane poliitika. 1786 aastal sõlmis Pariisi kuningakoda Inglismaaga kaubanduslepingu, mis riivas prantsuse ettevõtjate huve. Inglise kaupadele anti vaba juurdepääs Prantsusmaa turule. Samas oli leping kasulik prantsuse aadlikele ja teistele maaomanikele. 1785 sõlmis Prantsusmaa liidu Hollandiga, mis oli suunatud Inglismaa vastu. Hiljem, 1787aastal, kui Preisimaa tungis kallale Hollandile, jättis Prantsusmaa oma liitlase kohustused täitmata. Holland jäi Inglismaa ja Preisimaa mõju alla. Revolutsiooni eel, 1788 aastal sõlmisid Inglismaa, Preisimaa ja Holland sõjalise liidu Prantsusmaa, Venemaa ja Austria vastu. Esimest kolmikut toetasid veel Türgi ja Rootsi. Louis XVI (1774-1792) reformikatsed ebaõnnestusid. 05
mõisnike hulgast) KOHTUNIKUD MAAKOHTUD Talupoegade ja mitteaadlike MEESKOHTUD süüasjad ( maakonnas) ÜLEMKOHUS (Tallinnas) Raskemad ja aadlike kuriteod ÕUEKOHUS (Tartus) d) Rootsi riigivõim ja balti aadel Gustav II Adolfi ajal: - Eestimaa aadlikele ja tallinnale säilisid senised eesõigused (tulid rootsi riigi alla vabal tahtel; need olid paiguti suuremad rootsi aadlikest) - Liivimaal kui vallutatud provintsis algas kiire rootsistamine (rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmine; teostajaks Johan Skytte; peale gustav II adolfi surma saavutati üksmeel kohaliku aadliga balti privileegide säilitamiseks ja suurendamiseks) e) Karl XI reformid ja Liivimaa aadlikevastane tegevus:
asehaldur; tekkisid Paldiski maakond, Viljandimaa, Võrumaa ja Valgamaa; rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali; kõik mõisnikud said võrdsed õigused; linnades kodanikuõigus majaomanikele; pearahamaks ja hingeloendused. Mõis ja talu Erinevad mõisatüübid · Era- e rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · Riigi- e kroonumõisad riik rentis neid ikemaks või lühemaks ajaks välja riigiteenistuses olnud aadlikele · Kirikumõisad e pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajatele Tähtsamad tegevusalad · Teraviljaeksport peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder · Viinapõletamine alates 18.saj, kolmandiks kogu teraviljast läks viina tegemiseks. Õigus seda teha oli ainult mõisnikel. Talud Eesti oli kokku umbes 40 000. Talupõldudel kasvatati peamiselt: teravilja, herneid, naereid, lina, lambaid, kitsi, sigu, härgi, hobuseid, kanu ja hanesid
o 1584 Valga o 1599 Vana-Pärnu · Linnade valitsemine o Keskaegne linnade omavalitsus Isekomplekteeruv eluaegne raad o Kodanikuõigused saksa ülemkihil · Kaugkaubandus o Transiitkaubanduse vähenemine Arhangelsk Poola ja Kuramaa linnad Venemaa transiitsadamateks o Põhja-Saksa, Inglise kaupmeeste osatähtsuse kasv o Aadlikele ülemerekaubandusega tegelemine keelatud o Narva Rootsi võimude soosing · Sisekaubandus o Keskaegne reglementatsioon o Linnade väikekaupmehed o Vilja ülesostmine maapiirkondades keelatud o Sõbrakaubandus o Maa- ja linnalaadad o Vahetuskaubandus soomlastega (silk-vili) · Käsitöö ja tööndus
siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid Eestimaa rüütelkonna peamees ja Liivimaa rüütelkonna maamarssal. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast. Baltisakslased ja Rootsi aadelkond Pärast seda, kui Poola vallutas 1561. aastal Liivimaa, asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja Leedu päritolu aadlikele, Liivimaa vallutamise järel aga Rootsi-Poola sõja tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused (staarostimõisad) Rootsi kõrgaadlile. Kuningas Gustav II Adolfi ja kuninganna Kristiina ajal said sellised perekonnad nagu Oxenstierna, De la Gardie, Fleming ja Gyllenhielm võimsad läänistused Läänemere provintsides. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end
Kunstimuusikal on mitu erinevat stiili, igaüks neist kujunes välja erineval ajalooperioodil. Üldiselt mängib Jaapani ajaloos vokaalmuusika palju olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika. Traditsiooniline Jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatri liikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku. Gagaku iidne õukonnamuusika. Esmane märkimisväärne areng Jaapani muusikas toimus Heiani perioodil (794 1192 a.). Gagaku on muusika, mida esitati peamiselt Õukonnas aadlikele ja ühis konna kõrgklassile. Gagakut jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas Jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud. Gagaku juured ulatuvad Hiinasse, Koreasse ja teistesse Lõuna ja KaguAasia maadesse ja on jagatud kahte liiki. Need on Togaku, mis on Hiina päritoluga ja Komagaku, mis pärineb Koreast. See on orkestrimuusika ilma igasuguse vokaalita. See muusika on tuntud kui Kangen ja saadab tantsu, mida
· Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned: · Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel · Säilus luteriusk · Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem · Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid · Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) · Läeti tollipiir Eesti Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele · Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, abilised olid valitsusnõunikud Balti erikorra tähendus: · Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel · Säilitas siinse maa kultuuri omapära · Takistas kolonisatsiooni
Suurem pakkumine langeb siiski hilissügisest hiliskevadeni. Peamiselt eksportijad on Itaalia, Prantsusmaa, Egiptus, Israel ja maroko. Toiduks määratud õisikud koristatakse enne avanemist. Korralik õisik on rusikasuurune ja kaalub 200-500g. Heal artisokil ei tohi õisikut katvad soomused olla harali ja õisiku põhi peab olema tihke. Artisokk on gurmaanide köögivili, mis 18 saj oli suursuguse elulaadi näitaja ja seisusekohane toit rikastele prantsuse aadlikele. Sellest ajast pärineb prantsuse köögist ka arvukalt artisokiroogade retsepte. Reeglina süüakse artisokki keedetult. Keedetakse soola ja äädika maitsestatud vees kaane all 20-45 min. Keedetud õisikud lastakse alaspidi asendis nõrguda ja anatakse kuumalt või külmalt lauale eelroana koos mõne kastmega.Legendi järgi toovat artisoki söömine paremini esile armutundeid. Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka
samuti mõned aktid. Ta oli ühiskondlikult aktiivne ja lugupeetud inimene, kuid tema looming oli kinni eilse päeva ideaalides. Ingres oli klassitsismi andunud eestvõitleja ja viimane väljapaistev esindaja. Jean Auguste Dominique Ingres`i looming Vene maalikunstis oli 1790-il tugev sentimentalismi mõju. Tähelepanu pöörati inimese tunnete kujutamisele. 1796 sai troonile Paul I ja elu riigis muutus karmimaks isegi aadlikele. Võimalik, et seegi avaldas mõju kunsti suundumustele. Igatahes maalidel kujutatav muutus rangemaks, tõsisemaks, aga ka uhkemaks, paraadlikumaks. Selliste muutuste tüüpiline näide on Vladimir Borovikovski looming. SKULPTUUR Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Oma sileda
reduktsioonikomisjonid, kelle tööna tagastati riigile Eestimaa kubermangus kokku 54 % adramaadest, sealjuures Harjumaa 155. mõisast redutseeriti 83. Reduktsiooniga kaasnes riigistatud maade mõõtmine ja kaardistamine, vakuraamatute sisseseadmine redutseeritud mõisates ning talurahva pärisorjusest vabastamise taotlus Balti aadlike seas põhjustas reduktsioon suurt vastumeelsust ning varjatud vaenu Rootsi riigi vastu, mida Põhjasõja ajal kasutas ära Peeter I. 1710. a lubas Venemaa aadlikele nende mõisad restitutsiooni korras tagasi. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest.
võtab Poolalt vastu ristiusu ning koos makstakse kompensatsiooni Habspurgidele. Lepped sõlmiti Krevo kindluses. Saades Poola kuningaks lubas ennast anda nii Poola ja Leedu hüvanguks teenistusse. Levinud on arvamus, et kuni Lublini kokkuleppeni oli Leedu suhteliselt autonoomsete õigustega selles riigis. Jogaila ristinimeks sai Wladislaw (II). Poola ja Leedu riiklikud suhted jäid aga suhteliselt ebamääraseks. Leedus reformid kõigile katoliku usu vastu võtnud Leedu aadlikele lubati samad õigused, mis Poola aadlikelgi, rajati Vilniuse piiskopkond, kohustati rahvast ristiusku vastu võtma. Rajati Prahas leedu kolleegium, kus õpetati välja usutegelasi Leedu jaoks. Kõik kirikutegelased Leedus pidid oskama Leedu keelt ja pöörduma kirikus koguduse poole leedu keeles. Leedu linnad said Saksa linnaõigused Magdeburgi linnaõigus Vilnius, Kaunas, Trakai. Jogaila lahkumisel Poolasse tekkisid sisetülid, mille käigus tõusis olulisemaks
Gümnaasiumi korraldus oli üsna sarnane ülikoolile ja kujuneski selle eelastmeks. 1632-15.okt Tartu ülikool 1631. aastal esitas Johan Skytte kuningas Gustav II Adolfile palve anda Tartu gümnaasiumile ülikooli staatus. Järgmise aasta suvel andiski kuningas loa ning Tartu ülikool avati pidulikult 15. oktoobril 1632. aastal. Avaaktusel pidas Skytte kõne, kus ta ütles, et ülikool on mõeldud nii aadlikele kui ka linnakodanikele ja talupoegadele. Talupojad ülikooli siiski ei pääsenud. Ülikoolist sai kuninga auks Academia Gustaviana. Klassikalisele ülikoolile kohaselt oli Tartu ülikoolis neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond, kusjuures filosoofiateaduskonnas õppisid kõik tudengid. Seal omandati teistes teaduskondades õppimiseks eelteadmised. Ette oli nähtud üheksa aasta pikkune õppeaeg. Nii nagu kogu Euroopas oli Tartu ülikooli õppekeel
§22-23. Kuningavõimu tugenemine. Eluolu Rootsi ajal Reduktsioon 1660. sai Rootsi troonile 4-aastane Karl XI. Saanud vanemaks, alustas ta riigimaade tagasivõtmist (reduktsiooni). Seda otsustati laiendada ka Eesti- ja Liivimaale. See tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. 1682 anti kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale, siis oli juba raskem sellele vastu seista. Üldiselt loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Kuna aga siinne aadel oli agaralt selle vastu, siis hakati nõudma ka teisi mõisaid, mis olid enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud. Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 mõisatest, Eestimaal 54%. Tagasivõetud mõisad anti rendile nende endistele valdajaile. Riigitulud kasvasid silmapaistvalt. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Ümberkorraldused Liivimaal. Reduktsioon tekitas mõisnike seas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu
Aadel muutus tsaarivõimu ustavaks käsilaseks, sest ta sai aru, et Venevõim tagab nendele endiselt puhtapositsiooni Baltikumis. Peeter I tegevusest Eestis Talupoegade olukord pärast sõda halvenes. Maaelanikkond oli vähenenud, see tõi kaasa mõisa ja talumajanduse laostumise. Pärast sõda säilis orjuslik kord, mis olukorra veel halvemaks. Maa aadel säilitas võimuõigused, tema kätte jäi politsei ja kohtu õigused. Aadlikele tagastati isegi nende mõisad, mis Rootsivalitsus neilt ära võttis. Rootsi ei olnud täielikult kadunud ja seepärast pidi Venemaa mõtlema oma positsioonile. Venemaal oli juba küllalt suur sõjalaevastik, mis vajas sadamate ja paaside rajamist rannikule. Peeter I sai vägahea sadamakoha tänu Tallinna vallutamisele. 1714. aastal alustas Peeter I Tallinnas uue sõjasadama rajamist, viibides ka ise sageli kohal ja juhatanud ehitustöid. Uue sadama rajamine sundis arendama
Pärnu. · Üks tähtsamaid kaubakontoreid Hansa Liidu jaoks oli Novgorod. · Läänest veeti Liivimaa kaudu Venemaale eelkõige käsitöötooteid: Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja metalltooteid, Rootsi vaske jne. · Samuti heeringaid, soola ja veini, õlut vürtse. · Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel. · Siseturukaubandus muutus laiemaks: talupojad tõid oma vilja ja lina linna turule ja müüsid selle maal ringi liikuvatele kokkuostjatele. · Aadlikele ei meeldinud see ning nad üritasid maakaubandust täielikult enda kätte haarata. 5. Reformatsioon ja vaimuelu · Piiskopid, kes olid sageli võõramaalased, vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. · Toomkapiitel piiskopi kõrval seisev iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga, mis moodustus toomhärradest. Selle ülesandeks oli piiskopi nõustamine ja koolihariduse andmine. · Toomhärradeks võisid saada kohalike aadliperekondade pojad või linlaste
Tõu kujunemislugu pole täpselt teada, aga kõik viitab sellele, et labradorid on pärit Newfoundlandi rannikult, kust Inglise meremehed kauplesid kaasa võrke välja tirivaid koeri. Osad neist olid suuremad, neid peetakse njuufade eellasteks, teised olid väiksemad ja neid kutsuti St. John'i koerteks ja tõenäoliselt aretatigi labrador just nendest. St. John'i koerad kujunesid kõige hinnatumateks jahikoerteks Inglismaa aadlikele, kelle kennelites tegeleti koerte sihipärase aretusega. 1903. aastal tunnustas Inglise kennelklubi labradori retriiveri tõu. Labradoride aretuses on kasutatud ka chesapeake bay, siledakarvalisi ja kuldseid retriivereid, et laiendada labradoride geenibaasi. Eestisse toodi esimene labradori retriiver, Brutan Angela, 1982. aastal Lätist. Tema tütar ja sokolaadivärvi poeg panid aluse labradoride edasisele aretusele Eestis.
§22-23. Kuningavõimu tugenemine. Eluolu Rootsi ajal Reduktsioon 1660. sai Rootsi troonile 4-aastane Karl XI. Saanud vanemaks, alustas ta riigimaade tagasivõtmist (reduktsiooni). Seda otsustati laiendada ka Eesti- ja Liivimaale. See tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. 1682 anti kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale, siis oli juba raskem sellele vastu seista. Üldiselt loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Kuna aga siinne aadel oli agaralt selle vastu, siis hakati nõudma ka teisi mõisaid, mis olid enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud. Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 mõisatest, Eestimaal 54%. Tagasivõetud mõisad anti rendile nende endistele valdajaile. Riigitulud kasvasid silmapaistvalt. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Ümberkorraldused Liivimaal. Reduktsioon tekitas mõisnike seas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu
Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ...
Peterburi asutamine sai alguse 1703. aastal Rootsi kindluse vallutamisega. Õukonna ja valitsusasutuste ületoomine Moskvast toimus järk-järgult. 1710.aasta sügisel pühitseti Peterburi Venemaa tseremoniaalseks pealinnaks. Peeter lasi endale sinna paleed rajada- Suve- ja Talvepalee. Peetri kindel eesmärk oli, et uus linn kasvaks, selleks lasi ta ehitada kauni kujundusega lõbustushooneid, katedraale, maju mereväelastele ja kaupmeestele, kivielamuid silmapaistvatele kindralitele ja aadlikele ning kaunistada aedu. Sealjuures on oluline, et kõik Peetri-aegsed Peterburi arhitektid olid välismaalased, mistõttu on sellel palju läänelikke mõjutusi. Soovil muuta uus kasvav linn kiiresti maiseks paradiisiks oli ka oma hind. Paljud ehitajad hukkusid Peterburi massiivsete kanalite rajamisel, mida kõike tehti käsitsi. Kaevureid hoiti suisa ahelates. Väidetavalt oli Peterburi linna rajamisel rohkem surnuid kui Põhjasõjas.
aastat hiljem (1672-1697). Ta tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist -- reduktsiooni. Rootsi riigipäeva taoline samm tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu, kes peale oma maj. huvide kahjustamise nägi reformis ka oma õiguste rikkumist. Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Vastuseisust nördinud kuningas hakkas nüüd nõudma ka "kaasatoodud" mõisate, st. juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694
koondunud omaette küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Võrdluseks - Rootsimaal ei olnud talupojad pärisorjuses ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (naturaal või rahalise) tasu eest). Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi.
Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid Eesti riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Algul keelasid Rootsi kuningad Eestisse rännanud soome ja rootsi talupoegi pärisorjastada. Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Võrdluseks - Rootsimaal ei olnud talupojad pärisorjuses ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (naturaal või rahalise) tasu eest). Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende
2) Eesti mehi ei värvatud enam sunniviisiliselt rootsi sõjaväkke; 3) suur sisseränne. Põhilisteks sisserändajateks olid Peipsi põhja- ja läänekaldale elama asunud venelased, Viru- ja Harjumaale asunud soomlased ja Lõuna-Eestisse asunud lätlased. 5. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsiooni tulemus riigile, aadlikele ja talupoegadele. Reduktsioon on mõisate riigistamine. Selle viis läbi 1680.aastal Karl XI. Reduktsiooni põhjused: Rootsi riik oli suures raha puuduses. Kuningas soovis oma võimu tugevdada. Majanduslik külg Poliitiline külg Riigi Riigi tulud kasvasid. Kehtestati riiklik kontroll
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
valitsemist 12 aastat hiljem. Ta tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist -- reduktsiooni. Rootsi riigipäeva taoline samm tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu, kes peale oma maj. huvide kahjustamise nägi reformis ka oma õiguste rikkumist. Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Vastuseisust nördinud kuningas hakkas nüüd nõudma ka "kaasatoodud" mõisate, st. juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kess pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694
von Paktul baltisaksa aadlik, kes osales tulihingeliselt Rootsivastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda Forselius rajas Tartu lähedale piiskopimõisa Koolmeistrite & köstrite ettevalmistamise seminari Stahl koostas esimese eesti keelse grammatika reeglistiku Andreas ja Adrian tõlkisid ja toimetasid lõunaeestikeelse Uue Testamendi Mõisted Sigmund II Augusti privileeg Tagas aadlikele tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse. Andis selle vastutasuks Liivimaa eest. Reduktsioon mõisate riigistamine Balti erikord Balti kubermangude laialdane omavalitsus Vene riigi koosseisus kuni 1880.ndate aastateni Liivi sõda (1558 1583) Kuna VanaLiivimaa oli killustatud, siis oli ta heaks saagiks kujunenud tugeva keskvõimuga riikidele. Läänemere väinades valitses Taani; Rootsile kuulus Soome ja ta püüdis oma valdusi veelgi ida suunas laiendada; oma
inglismaa kuningaks Edward VI nime all · Mässulised purustati Stoke Field'i lahingus ja Henry suutis oma võimu taastada 1488 paiku Perekond · Abielust Elisabehtiga sündis 4 ametlikku järglast (Arthur, Henry, Margaret ja Mary) · Abielu Elisabetinga oli läbi mõeldud, et lähendada Yorke ja Lancastereid Aadli mõjuvõimu allutamine · Vähendamiseks keelati ära eraarmeed (aadlikutel), Pandi aadlikele peale kõrgemad maksud (raha läks kuninga armee täiustamiseks), loodi nn Tähekoda, kontrollorgan, mis ennetas vandenõud Huvitavat tema kohta · Oli Tudorite ajastule alusepanija Inglismaal · Tema ajal suurenes kuninglik rahatasku 52000 naelalt 142000 naelale · Armastas kaarte mängida, mängis raha peale · Meeldis anda ka jootraha, eriti muusikutele · Mängis meeleldi tennist · Tudorite aeg inglismaal oli 1485-1603 Henry VIII · 1509-1547
oli baltisakslastele andnud väga laiad privileegid ning tagastanud Rootsi ajal riigistatud mõisad. 30. septembril 1710 kinnitas Peeter I Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused. Lõplikult kinnitati need Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Rootsi riigi poolt enne Põhjasõda läbiviidud mõisade reduktsiooni käigus tekkinud pingeid Rootsi krooni ja aadlike vahel oli kasutanud osavalt ära Vene riik. Peeter I lubas redutseeritud mõisad aadlikele tagastada. 1710. aastal esitatud kapitulatsioonides nõudsid Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad mõisate ennistamist õiguspärastele omanikele. Seda korrati 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingus. Ehkki õiguslikult sai mõisaid tagastama hakata alles pärast rahulepingu sõlmimist, toimus tegelik restitutsioon tunduvalt varem. Esimesed mõisad tagastati juba 1710. aastate alguses. Vene riik nõudis truudusvande andmist ja mõisnikud pidid kohapeale elama asuma
Peeter 1.1 Lapsepõlv ja tema tsaariks saamise lugu. Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha. Kui vana tsaari õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas juba hullunud. Rüseluses lükati Peeter pikali. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäs...
Asehaldus kord kestis kuni Katariina II surmani 1796. Positiivsed määrused ehk talurahvaseadused Taheti parandada talurahva olukorda, Enamik mõisnike ei tundnud selle vastu huvi ega ka vajadust muudatuste järele 1765.a. kesktalvel tuli kokku Liivimaa rüütelkonna maapäev, kus Brown esitas muude ettepanekute kõrval ka nõudmise talurahva olukorda parandada. Kuna Brown jäi oma nõudmistele kindlaks ning keisrinna oma huvitatusele üritas, tuli aadlikele järele anda ja ettepanek vastu võtta 1765. aprillis kinnitas ta nn positiivsed määrused talupoegade olukorra parandamiseks. · Talupoeg sai õiguse vallasvarale · Mõisa kohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi vabalt turustada · Seati kindlad piirid mõisakoormisele ja mõisnikul polnud õigust neid oma suva järgi tõsta.
(alles 17 saj täielik luterlus) 1555 euroopas Augsburgi usurahu, mis ütles, et ''Kelle võim selle usk''.Isand feodaal valib usu ja tema alamad järgivad seda. Selles asjas oli Vana-Liivima euroopast ees, 1554 võeti see vastu siin aladel. Katolik kirik enne reformatsiooni: Kõige tähtsam juht ordu ja piiskopid. Suur korrupeerumine. Muinasusk oli säilinud ja talurahvas asjast aru ei saanud. Ei viitsitud seletada ka. Piiskopi ameteid müüdi rikastele aadlikele euroopas.( said makse koguda talupoegadelt) Kirikuid korralikult ei ehitanud, need olid suhteliselt lagunenud. Preestrid, kes viisid läbi laulatusi ja matuseid olid sageli eemal aasta aega jms ja tulid alles hiljem ja tegid need asjad tagantjärgi. Seetõttu oli väga kerge reformatsioonisündmusi läbi viia. Ordudest olid tsistertlased, frantsistaalased,dominiiklased ja augustiinlased. Dominiiklased austatuimad, kuna oskasid eesti keelt
vormiriietus võimaldas kindlaks määrata kandja positsiooni ühiskonnas 1722 teenistusastmete tabel- kõik ametikohad lahterdati 14 teenistusastmesse ehk klassi, sätestati sõjaväeteenistuse ja tsiviilteenistuse vastavus Vene aristokraatia tsaari teenistuses aristokraatia nõrkuse ning kodanliku alternatiivi puudumise tõttu oli aristokraadistaatus ja monarhiteenimine väga tihedalt seotud, sest tsaar eraldas aadlikele maid, püüdis kinni põgenenud talupoegi, surus maha nende mässe. Peeter Suure teenistusastmete tabeliga seati sisse tsiviilteenistuse 14 järku- aadliseisuse said kõik kes olid jõudnud 8. järku- aadliseisus suurenes Järk polnud pärandatav Rahvuslus ja rahvusriikide teke Rahvusluse tõus Euroopas: 19saj üks kesksemaid tõukejõude, eriti jõuliselt hakkas rahvusliku enesemääramise põhimõte levima pärast1848-1849
oli ka adrakohtunik. Rootsi aja lõpp: Reduktsioon- riigi poolt annetatud maade tagasivõtmine. Liiga palju maid oli antud mõisale, riigi enda sissetulek vähenes. Kuningas Karl XI- reduktsioon, et maid tagasi saada, võttis kingitud maad tagasi. Maapäevad polnud eriti nõus. Eriti suur oli vastuseis Liivimaa kubermangus. Reduktsioon siiski toimus Em: ½ maadest riigile ja ½ mõisnikule.Sm: ¼ riigile. Lm: 4/5 riigile ja 1/5 aadlikele. Mõisnikud muutusid rentnikeks. 2/3 tulust kuulus riigile, 1/3 jäi endale. Riigimaadel talupoegade elu paranes. Toimus maade hindamine ja koormised viidi vastavusse maa viljakusega. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Talupoeg sai mõisniku üle kaevata, sai pärandada talu kasutamisõigust. Linnad. Käsitöö ja kaubandus. Rootsi aja 10 linna: Valga, Kuressaare, Pärnu, Tartu, Narva, Tallinn, Viljandi, Paide, Haapsalu ja Rakvere.
Kokkuvõte (vastused küsimustele) §1 Lk.9 Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd. Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige talupoegi sõjaväkke(mis kestis terve elu või invaliidistumiseni) igal aastal kindla arvu mehi. Sõjaväekohustuse laiendamisega maksuelanikkonnas hoidis riik kokku sõjalisi kulutusi.
8 hiljem pani aluse anglikaani usutunnistusele. Kuninga lähim abiline reformide läbiviimisel oli aga Thomas Cromwell. Reformatsioon tõi Inglismaal kaasa kõikide kloostrite sulgemise, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad ning munkadest said töötud, samuti kaotati vaimulike tsölibaat. Tänu kloostrimaade konfiskeerimisele muutus Henry VIII Euroopa rikkaimaks valitsejaks. Kuningas müüs osa neist maadest oma soosikuile, osa aadlikele, kodanlastele ning jõukatele talupoegadele, sellega tekkis ka uute maaomanike kiht. Kõige tähtsamaks uuenduseks kiriku tegevuses sai aga jumalateenistuse muutmine emakeelseks, samuti pidi jumalateenistuse aluseks olema peapiiskop Thomas Cranmeri koostatud palveraamat. Inglismaal keelati indulgentside müük, vähendati kirikupühade arve ja lõpetatid pühakute säilmete ja pühapiltide austamine. 1534
1) Nimetage islami usu rajaja, selle usu ainujumal ja pühakiri Muhamed, Allah, koraan 2) Loetlege 5 põhikohustust, mis on islamiusuliste elukorralduse põhialuseks usutunnistus(ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole, paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse 3) Nimetage islami põhisuunad · sunniidid tunnistavad esimese kaliifina Abu Bakrit ja sunnat · siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste valitsejana 4) Mis rajatised(3) iseloomustavad islamiusulisi linnu Mõseed(pühakojad), medresed(islamiusuliste noormeeste koolid), hauakambrid, kaubatänavad(basaarid). 5) Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdasele levikule islami kunstis? Muhamedi keeld kujutada...
riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Reduktsioon- erakätesse andtud riigimaade tagasivõtmine Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisjoon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha)
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Ps...
omavalitsuse * senised seadused ja maksukord * aadlimatriklid (kuid samas piirasid arengut) 1739. Roseni deklaratsioon- talupoeg on pärisori ja selleks jääb, vakuraamat kaotati ja koormised 6 päeva Järeldus: hoidis ära venestamise, ühtlustamise Vene km, õigeusustamise Mõis ja talu Mõisatüübid ja lühike iseloomustus Era- e. rüütlimõisad kõige rohkem, kuulusid baltisakslastele Riigi- e. kroonumõisad riik rentis mõisad riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Kirikumõisad e. pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajale ,,mõisaköis las lohiseb" ükskõiksus, viiliti mõisatööst ja varastati mõisa tagant ,,mõni mõis" eestlaste ükskõiksus mõisate vastu ,,mäng mõisa peale" - Põhilised põllukultuurid ja koduloomad, -linnud Mõisate majapidamisel tähtis viljaeksport, viljakultuurideks talirukis, oder, kaer ja nisu.
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .............................................................................................................................. 3 Välispoliitika ............................................................................................................................. 4 Majandus .................................................................................................
Ajastu vaimu kannavad endas ka historitsistlikud gooti teravkaaraknad ja sakmelise rinnatisega torn. Uste kohal on pitsilised varikatused. 2. Mõisaarhitektuuri areng 1860.-1890. aastail 1860.-1890. aastatel ehitati rohkelt härrastemaju, veelgi enam aga kõrval- ja abihooneid, mida võib ilmselt seletada majandusliku tõusuga. Kuigi Aleksander III jättis 1881. aastal Balti aadli privileegid ratifitseerimata, vähendades nende poliitilist võimu, jäi aadlikele alles nende majanduslik potentsiaal: mõisad püsisid kindlalt nende käes. Kasvas ehitustegevuse maht ja 1860. aastast peale rajati arvukalt uusi telliselööve, eriti Lõuna-Eestis. Seega on ajajärk tähelepanuväärne ehitiste rajamise rohkuse, aga ka nende eripalgelisuse ja stiilisuundade mitmekesisuse poolest. Ühelt poolt oli see kuldajajärk: moodne inseneritehnoloogia koos võimalusega katsetada eri ajastute vormidega, kuid teisalt sõltuti mineviku pärandist ning
■ Säilis luterlus põhiusuna (mujal Venemaal õigeusk) ja saksakeelne asjaajamine ○ Tähendus Eestile: ■ + säilis siinse maa kultuuriline eripära ■ + hoidis ära venelaste kolonisatsiooni (aadlimatriklid) ■ + tihendas sidemeid Lääne-Euroopa ja eriti selle kultuuriruumiga ■ - andis aadlikele täieliku võimu talupoegade üle ● Katariina II valitsemisajal hakkas kehtima a sehalduskord ( 1738. aastast) Kaart!!! ○ Eesmärk: ■ Piirialade ühtesulandumine Venemaaga ○ Ümberkorraldused: ■ Kubermangu asmele asehalduskond, selle etteotsa asehaldur ■ Eestimaa kubermangus uus maakond Paldiski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
