Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"aadlikel" - 117 õppematerjali

thumbnail
3
docx

Aadliseisus

Linnused ehitati mäetipule, et neid oleks võimalikult raske vallutada, samuti ümbritseti linnus vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga, mis võimaldas vastu seista ka mitmekuisele piiramisele. Võimsaimad linnused kujutasid endist kõrgete müüride ja tronidega suuri kiviehitisi, mille keskel paiknes viimast kaiset pakkuv peatorn. Lihtsatel aadlikel aga võimalused sellise linnuse ehitamiseks puudusid ning linnused olid lihtsalt ja piirdusid peamiselt vaid ühe puutorniga. Linnuse kaitsefunktsioonidele lisandus ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohalike valduste üle. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke ­ võimalust näidata om vaprust ning koguda au ja kuulsust. Koguaeg aga polnud sõda ning tuli leida ka muud tegevust...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vene aeg Eestis (õ. lk. 125-144)

osalemine. kuni positiivsete määrusteni. Kavatseti rajada talupoegade lastele koole. Aadel Reduktsioon tekitas mõisnike seast Restitutsiooniga anti mõisnikele pahameelt, kuna see piiras nende nende maad tagasi, mõisnikud omavolitsemist. pooldasid seetõttu pigem vene Aadlid kuulusid rüütelkondadesse. võimu. Aadlikel oli Vene ajal väga laialdased võimupiirid. Rüütelkonnad saadeti laiali, hiljem taastati....

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Olukord 17.-18. sajandil

Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. 5)Peakontrolör Jean-Baptiste Colbert(1619- 1683) oli louisXIV valitsuse ajal tähtsaim riigimees. Ta püüdis lahendada eeskätt riigi rahandusprobleeme...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiajalugu - renessanss

Kes oli lossi ehituse juures Pierre Lascot? Arhitekt lossi ehitamisel 16. sajandil. 7. Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? Jean Goujon 8. Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maalijatena. Isa Jean Clouet ja poeg Francois 17. KUNST 17. SAJANDIL. ÜLDISELOOMUSTUS 1. Millist poliitilist süsteemi nimetatakse absolutismiks? Kogu võim monarhi käes, aadlikel mitte eriti. 2. Millisel maall oli absolutism 17. saj. kõige kaugemale arenenud? Prantsusmaa 3. Mis iseloomustab 17. saj. usuelu Euroopas? Ristiusu eri suundade vahelise võitlus, katoliiklik vastureform protestantismile,inkvisitsioon 4. Nimeta 17. saj. toimunud revolutsioon ja kõige olulisem sõda. Prantsuse revolutsioon ja Kolmekümneaastane sõda. 5. Millistel arengutel, millistel uutel teadmistel oli kõige suurem mõju 17. saj. kultuurile?...

Kunstiajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
22
docx

EESTI KESKAEG

02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänap...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ristisõdade aegne kultuur

Ristisõjad olid teise aastatuhande alguses toimunud sõdade laine, mille eesmärgiks oli kristluse mõjuvõimu suurendada ning uskmatuid alasid enda alla haarata. Ristisõdade idee algatas paavst Urbanus II, kelle kõne ärgitas ristirahvast tõusma ja minema oma usku jagama. Tegelikuks põhjuseks oli aga paavsti soov haarata kristliku maailma juhtohjad. Samuti oli aadlikel soov end kasulikult rakendada ­ feodaalsüsteemi toimimisel selgus, et nooremad pojad jäävad tihti tegevuseta ja neil oli vaja sõjalist tegevust. Ristisõdu oli kokku seitse ning kokkuvõttes olid need eurooplaste jaoks väheedukad. Ristisõdijate peamine eesmärk oli tagasi vallutada Jeruusalemm, mida peeti kõige pühamaks piiblis mainitud paigaks. Kokkuvõttes jäi linn ikka muhameedlaste valdusesse. Suureks...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Ajalugu I kursus

6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, S...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Ajalugu 8. klassile 1600-1700 a.

Peamiseks toiduks oli rukkileib ning jahukört, leivakõrvaseks kala. Kõige raskem oli ikaldusaastatel, kui viljasaak hävis ning see põhjustas raskeid näljahädasi, tuhandeid inimesi suri nälga. Rootsiaeg Eestis. Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval , kes oli vaba. Erali rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel . 17. sajandi keskpaigas omandasid äsja vallutatud Liivimaal suuri maavaldusi Rootsi mõjukad kõrgaadlikud, kes olid aga siinsete eesõiguste säilimisest samavõrd huvitatud kui baltisakslased.Rootsi kuningavõimu esindasid Tallinnas ja Riias kubenerid, kes pidid oma tegevuses arvestama rüütelkondadega.rootsi kuningate katsed Baltikum kiiresti rootsistada olid edutud. Alles 1680. aastatel õnnestus absolutistlikult valitseval kuningal Karl XI ­l siinne aadel tegelikult...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti pärast Põhjasõda ja Balti erikord

Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult immatrikuleeritud aadlid omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimtriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
docx

PÕHJASÕDA 1700-1721

· 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele · Peeter l taastas kõik linnade ja aadlike privileegid · Aadlikel ja linnadel säilisid omavalitsused · Asjaajamise keel saksa keel · Valitsev usk oli lutherlus · Riigimõisad tagastati endistele omanikele- restitutsioon · Peeter l eesmärk oma tegevuses oli: Saavutada kohaliku baltisaksa eliidi poolehoid Kasutada haritud inimesi mahajäänud Venemaa euroopalikuks muutmisel · Eestlaste jaoks saabus uus pärisorjuse aeg sajaks aastaks · Venemaa pidas sõdu veel järgnevad kümme aastaks...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vana hea Rootsi aeg ?

Aga kui vaadata asju, mis olid aadlikele Rootsi ajal plussideks siis, sinna kindlasti kuuluvad viljamüügist saadud suur tulu ja see, et Rootsil ei õnnestunud piirkondi täielikult rootsistada, sest Rootsi kubernerid pidid arvestama rüütelkondadega. Üheks miinuseks oli veel kindlasti see, et talupoegade koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, see oli küll talupoegadele pluss, aga aadlikel jäid laekuvad koormised väiksemaks. Hariduse kohapealt oli Rootsi aeg hea aeg, sest põhiliselt keskenduti lihtrahvale lugemisoskuse õpetamisele. 17.sajandi lõpul loodi Eestisse rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva, et talurahva koolides õpetajaid oleks lõi Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedale Piiskopmõisa õpetajate seminari. 17.sajandil alustasid ka tööd esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Tartus asutati ka 1632. Aastal Tartu Ülikool, mis...

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Euroopa ideede ajaloo eksam 2012

Rüütliau nõuded: 1. vasalliteet ­ võrdsuse ja hierarhia lepitamine. Au nõudeks oli, et au, mis küll kuulub kõigile aadlikele, peab eeskätt sisaldama lojaalsust ja truudust endast kõrgemale vabale mehele. Hierarhilises suhtes aumees tunnustas teise kõrgemat positsiooni. 2. pinge ­ aadlike võistlus au pärast, rivaliteet, vastastikuse lugupidamise eeldamine. Võrdsel positsioonil aadlikel oli keeruline stabiilsust tagada, sest igaüks proovis enda aud suurendada ja see tekitas aadlike vahel võistlust au pärast. 3. suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus, lõhestunud ühiskond ­ rivaliteet viis lõhedeni. 4. veritasu: kaotatud vere eest sai tasuda ainult verega; esimesena keelati ära Inglismaal, hiljem ka mujal 5. alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi, tseremoniaalsus. 15. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Alates 12. saj tekkis nö 'kavaleri-ideaal'...

Euroopa ideede ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas Balti erikord soodustas või takistas Eesti ala arengut

Kuid kuna Rootsi oli endiselt ohuks Venemaale, tuli läbi viia mõningad ümberkorraldused, mida nimetatakse Balti erikorraks. Esimesed uuendused võeti vastu 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra suureks eesmärgiks oli baltisaksa aadlike lepitamine vene võimudega, et nad oleksid nõus Rootsile vajaduse korral vastu astuma. Balti erikorraga jättis toonane Vene tsaar Peeter I baltisaksa aadlikele alles pea kõik nende eelised ja omavalitsuse. Toimus ka redutseeritud maade tagasiandmine aadlikele ehk restitutsioon, mis loomulikult oli baltisakslastele meele järgi, kuid eestlastest talupoegadele ei tulnud see sugugi kasuks. Talupoegade olukord muutus halvemaks kui varem, sest nüüd oli aadlikel taas nende üle suur mõjuvõi...

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks...

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varauusaeg

Kogus makse.Hertsogkond jagati 7 linnuselääniks:Tallinn,Paide, Rakvere,Narva,Haapsalu,Koluvere,Lihula.Linnuseläänid jag.riigimõisateks.Eesotsas foogt. Foogti ül:kirja panna maksud,kohtu mõistmine.Rüütelkond-moodustasid kohalikud aadlid. Maapäev- kohalikud aadlikud koos.Jag.maakondadeks:Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa- kreis.Rootsistamine.Rootsi kuningas nõudis sama kaitset nagu aadlikel . Sõjad:Rootsi ja Poola vastuolud jätkuvad.Kui Poola kuningaks sai Sigismund III, läks asi tõsiseks.Ta hakkab peale suruma katoliiklust.Hertsog Karl haarab võimu.Teatab et Sigismund pole enam kuningas.Kogu Põhja-Eesti kuulub Poolale. Poola-Rootsi jätkusõda.Sõjas osales ka Venemaa.Stolbovo rahuga läksid Inglismaa alad Rootsile. 1629.Altmargi rahu.Poola sai lüüa.Kogu Mandri-Eestiläheb Rootsi võimu alla.Algab Rootsi periood.Rootsi riik sai endale Läänemere äärse kagu ranniku...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

· Viljandi, Paide, Rakvere, Narva - sõjas purustatud; kaotasid oma senised õigused ja liideti ümbruskonna mõisatega. Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas täielikult. 2) Muutused kaubanduses võrreldes eelneva perioodiga: sisekaubandus, kaugkaubandus Kaugkaubandus · Kaubandus koondus peamiselt sakslastele, hiljem ka inglastele; · Aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud; · Edenes Narva kaubandus ­ Vene piiril asumise tõttu; · Väljaveokaubaks oli teravili, Venemaalt pärit lina; · Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, metall (raud ja vask), soolaheeringad ja tubakas; aga ka veini, klaasi, paberit; · Riik kontrollis väliskaubandust tollimaksude pealt; Sisekaubandus · Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte;...

Eesti ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Keskaegne riietus.

9. Jalanõud. Piirangud olid samuti menukal keskaegsel terava ja pika ninaga jalavarjul, poulaine'il. Kinganina pikkus saavutas ajapikku hiiglaslikud mõõtmed, ulatudes kuni 45 sentimeetrini. Inglismaal kehtestatud seadus määras kindlaks igale ühiskonnaklassile lubatud kinganina pikkuse - lihtkodanikel oli selleks 15 cm, härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm. Kirik suhtus sellesse moehullusesse pahameelega ja kuulutas poulaine'id pahelisteks. Sellest peale hakkasid kinganinad laienema ning tekkis uus, pardinokaks kutsutud jalatsimood. 16. sajandil jalatsite valmistamise tehnika muutus. Jalatseid hakati vormima liistul, st jalatsi pikkus ja laius vastas edaspidi jala kujule. Kasutusele võeti ka sisetald, kuid endiselt puudus jalanõudel konts 10.Kasutatud materjal http://www.pealinn.ee/?pid=121&nid=10548&lang=5...

ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Keskaegne ühiskond

Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal korraldati algselt väikeseid lahinguid kahe rüütlisalga vahel. Hiljem peeti turniiridel peamiselt kahevõitluseid, kus vastased üritasid üksteist sadulast maha paisata. Edu turniiridel tõi rüütlile kuulsust, võimaldas võita aadlidaamide tähelepanu või tõusta kõrgemat positsioonile ühiskonnas. b) Abielu eesmärgiks oli aadlikel seaduslike järglaste soetamine ja perekondade vahel liidusuhete sõlmimine. Abielludes ei eeldatud vastastikuseid tundeid ning enamasti oli tegemist paariminejate vanemate vastastikuse kokkuleppega. Kui varekeskajal olid abiellujad tavaliselt üheealised, siis kõrgkeskajal nende vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kordamisküsimused majandusajalugu

Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Uusi linnakodaikke võttis vastu linnavalitsus. 15. Manufaktuuritööstuse tekkimine Üldiselt jäi manufaktuuritööstuse areng Eesti linnades nõrgaks. Tsunftimeistritel oli lubatud...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajastute tabel keskaeg-klassitsism

/13. saj.). heliloojad Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Mood muutus aeglaselt. Katmata ihu oli häbiväärne. Värvidel oli oma tähendus. Taskuid ei kasutatud. Jalatsid nahast pehme tallaga ja pika kitseneva ninaga. Aadlikel olid pikad kitsad püksid ja põlvini ulatuv avar kuub, mille peal kanti käisteta mood mantlit. Naiste rõivas koosnes avarast maaniulatuvast käisteta kleidist ja lühikeste või pikkade käistega särgist. Naise tualeti juurde kuulusid ka sallid ja loorid. Suursuguste inimeste eesõigus oli kasutada erksas toonis kangaid. Talumehe rõivastus koosnes pikkadest pükstest ja...

Ajalugu
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun