maalinäitust. Näitus on avatud alates 19. oktoobrist 2010 kuni 9. jaanuarini 2011. aastal. Ekspositsioonil on esindatud 16 kuulsat autori maali. Antud näitus on esimene, kus keskendutakse vaid Aacheni teostele. Näitus valmis Aacheni, Praha ja Viini kunstimuuuseumite koostööna. Hans von Aachen töötas oma eluajal õukonna kunstnikuna mitmetes erinevates Euroopa kultuurikeskustes nagu Veneetsia, Rooma, Firenze, München, Praha. Tema loomingus peegeldus just nende õukondade aadlike rafineeritud kunstimaitse. Oma töödes on ta ühendanud Hollandi realismi, Veneetsia värviküllasuse, Firenze peenetundelisuse ja Rooma inimeste ülistamise. Esimene maal, mida ma nägin, jättis mulle veidra mulje nimelt seal oli kujutatud maas lamavaid purjakil mehi ning nende kohal taevast all sadavaid monstrume; imelik, kas pole? Järgmisel maalil oli kujutatud Amori võitu inimkonna üle; maalil domineerisid punased värvid, mida sageli seostatakse armastusega
deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. koloonia asumaa konstitutsioon põhiseadus
Mõne aja pärast ta toibus ja sai aru kus ta on. Gentilel rääkis ära talle loo ja palus teda, et ta jääks tema juurde, kuna kõik Catalina sugulased nagu nii arvavad, et ta on surnud. Catalina nõustus. Peatselt sünnib Catalinal poeg. Gentil on õnnelik ja läheb varsti tagasi Modenasse. Ja kui Gentil Bolognasse tagasi hakkas minema, käskis ta oma saabumise hommikuks kodus korraldada suure peo, kuhu tuleks kutsuda palju Bologna aadlike, nende hulgas ka Niccoluccio Caccianimico, Catalina mehe. Gentil pidas peol kõne, millest Catalina oli juba enne teadlik. Kõne oli kallitest inimestest. Peale seda nad vestlesid omavahel ja hiljem võttis sõna ka Niccoluccio ise. Hiljem palus ta teenijal tuua saali Catalina ta tema poeg. Gentil ütles, et tema ongi see naine, kes on talle kõige kallim. Kõik kiitsid, kui järsku hakkas rahvas Catalinat silmitsema.
meestega, kes oma karjääri võlgnesid üksnes talle. Katariina oli vaimsel võimekas ja hoidis ennast poliitiliste oludega kursis ning pidas kirjavahetust valgusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltairega. Keisrinna Jelizaveta Petrovna surma järel krooniti 1762. aastal Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma ekstsentrilist käitumist. Vaatamata keisririigi aadlikele tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas ta poolehoidu sõjaväelaste, aadlike ning vaimulikkonna seas. Katariina aga pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Pärast keisrinna Jelizaveta Petrovena surma Venemaa keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele kukutas Katariina toetuseks koondunud kaardivägi Peeter III ja kuulutas
1632 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda ( usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond) ja õppetöö toimus ladina keeles loengute vormis. See tegutses kuni aastani 1656 ja 1690 avati uuesti Tartu Ülikool. Ülikoolide ja Gümnaasiumide rajamine võimaldas anda kõrgemat haridust koha peal ja pani aluse hilisemale haritlaskonnale. Rootsi ajal toimus Eestis ka mõisate reduktsioon, sest riigile oli raha vaja. See samm küll jahendas suhteid Rootsi riigi ja kohalike saksa aadlike vahel, aga tänu mõisate tagastamisele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. Talupoegade jaoks oli reduktsioon kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Mina arvan, et Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule oli suur, sest tänu sellele hakkas arenema rahvaharidus ja kirjakeel ja sellega seoses rajati koole. Rootsi ajal pöörati suurt rõhku haridusele ja tänu sellele oli eestlastel kõrge lugemisoskus. Rootsi aja
1806 võitis Preisi vägesid 1807 Friedlandi lahing, Napoleon võitis Venemaad Tilsiti rahu (Prant. Lääne- Eur. Venem. Ida- ja Põhja Eur.) 1810 sõltusid enamik Euroopa riite Prantsusmaast, sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Türgi ja Portugal Napoleoni vallutused 1806 loodi Reini Liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist Reformid Saksamaal: Pärisorjuse kaotamine Aadlike eesõiguste kaotamine `'Tsiviilkoodeks'' (`'Inimeste ja kodanikuõiguste'' deklaratsioon) Inimesed olid seaduse ees võrdsed Muudatused riigi valitsemises
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon! Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga....
Juhtis kindralkuberner, kamandas oma kubermangus asuvat sõjaväge , jälgis raha liikumist ning ametnike tööd. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, lahendasid probleeme , mis ei kuulnuud kuninga kohustuste juurde. Asusid eestimaal ,liivimaal ja saaremaal. Eestimaa: adrakohtunikud liivimaa sillakohtunikud- võtsid kinni ha saatsid tagasi pagenud talupojad. Meeskohtud ja maakohtud arutasid talupoegade süüasju, eestimaa ülem kohus ja liivimaa õuekohus : arutasid aadlike puudutavaid asju. Johann Skytte sai kohustuse rootsistada liivima. Kindralkuberner. Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talurahva arv oli ligi 100 000, mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, tingimused liikumiseks olid vabad. Eestimaal elas sakslasi, eestlasi, venelasi, soomlasi ja lätlasi, rootsiaja lõpus oli eest rahvaarv 350 000.
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
Põhjasõja järel oli RAHVAHARIDUS kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel kehtestati Balti erikord. Kuna elukorraldus Balti provintsides erines palju teoseid ja oli äksi ja pültsamaa pastor. hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. ülejäänud Venemaa sisekubermangude omast, tuli uuel võimul kohalike 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse aadlike privileegid säilitada. Sellega sooviti vältida baltisaksa opositsiooni kava. Selle järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Eestimaal olid tekkimist, mis oli tekkinud Rootsi ajal Rootsi võimude vastu. koolide loomisega kehvemad lood. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas ASEHALDUSKORD oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775– küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus
Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest. Linnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaimaks väliseks ilminguks on jäänud aadlilinnused. Nende rajamine sai erilise hoo 9. sajandil. Ent aadlilinnuste ehitamine kais kogu Euroopas selleks ajaks juba pidurdamatu. Ühelt poolt ei suutnud keskvõim tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede vastu, teisalt nõudsid ka aadlike sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist. Linnus ehitati võimalikult raskesti vallutavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga, mis võimaldas vastu panna mitmekuulisele piiramisele. Linnuste kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Turniir Sõjakäik tähendas aadlikule võimalust demonstreerida oma vaprust ning koguda kuulsust ja au.
· Aadlisoost olid need, kelle esivanemate hulgas polnud orje. Au: vabade meeste atribuut, legitimeerib nende kõrgemat staatust · Algselt au aluseks füüsiline suurus ja tugevus -> välised hüved, eriti feodaalvaldus -> kõrgkeskajal au internaliseerumine (karakteriomadused) Rüütliau nõuded · Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamine · Pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine aadlike võistlus au pärast, rivaliteet · Ühiskond lõhestatud, suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus · Veritasu. (ärakeelamised: normannid Ingl-l) · Alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi. Tseremoniaalsus Rüütliau koodeks (chivalry) kõrgkeskajal · Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda:
Balti erikord- Venemaa andis baltisaksa aadlikele soodustusi, et neid enda poole võita. Restitutsioon- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Kehtis isegi Rootsi mõisnikele, kui nad määratud ajaks oma Balti mõisadesse tagasi elama tulid. Rüütelkond- Aadlimatrikkel- Baltimaa aadlike kiri, kus aadlikele anti välisriikide mõju eest kaitseks eesõigus Baltimaades kaubelda. Roseni deklaratsioon- Parun O.F. Roseni seletuskiri, mis kirjeldas Baltimaade talupoegade õigusi. Asehalduskord- Aastal 1783 Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, mis lisas Eestimaa kubermangule viienda maakonna, Paldiski. Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha.
välja kuulutamata. 3) Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Säilusid Saaremaa, Liivimaa, Eestimaa rüütelkonnad. Baltisaksa aadlikud kanti erilistesse rüütli nimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege. Näiteks õigus omada rüütli mõisat (maj), osaleda Maapäeval (pol). Et võita baltisaksa aadlike poolehoidu, viis Peeter I läbi restitutsiooni reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. Mida positiivset ja mida negatiivset oli Balti erikorras? + - * Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära. * Suruti maha eestlaste õigused. * Välistas Vene kolonisatsiooni. * Baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes
Lehekülg 25 - 29 10. Tallinna Toomkirikus asuvad ... Tallinna Toomkiriku kui ehitismälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku. Riiklikus registris on koguduse esmamainimise aastaks märgitud 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. Toomkirikus asuvad aadlike vapid. Vappepitaaf ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks kirikusse üles seatud mälestusmärk. Vappepitaafi kanti matuserongkäigus sarga ees ning riputati kadunukese haua vahetusse lähedusse kiriku seinale. Aadlike vappepitaaf koosnes suguvõsa vapi pildiga vapikilbist, mille all paiknes tekstitahvel kadunukese elulooliste andmetega. Vapikilpi ümbritses
samuti abiteost keeldumisest põhjustatud. Romaani ülesandeks on näidata eestlaste põrgimist linna neil aastail ning nende alamuslikku asendit võrreldes saksa linnakodanlusega. Romaan pakub ulatuslikke iseloomustavaid pilte tallinna tolleaegsest elulaadist eriti käsitööliste kekskonnast. Süseelise koestiku moodustab maalt linna pääsenud normehe mait lutsu elukäik mille traagikat põhjustab tema ema ja mõrjsa teotamine aadlike poolt. ,,prohvet maltsvetis" on käsitlemist leidnud talurahva liikumise teisend vormid ümberasumine ja usuvahetus. Viimane omandas 19 sajandi teisel poolel otse hullustuslikud mõõtmed. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest nagu tõotatud maale viiva valge laeva ootamine lasnamäel mais-juunis 1861 ja maltsvetlaste julm peksukaristus nn albu veresaun sama aasta oktoobris. Romaani
· Tegelikult Katariina II valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. · 1773-1775 viis PugatSovaläbi suure rahva ülestõusu. Pärast ülestõusu mahasurumist püüti kindlistada riigivõimu. Maa jagati 50 kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks. · Kubermangude eesotsa seisid keisri määratud kuberneri ja viitsekubernerid. · Kindlustamaks aadlitoetust loodi 1785 aastal kõigis kubermangudes ja maakondades aadlike organisatsioonid-aadlikogud eesotsas aadli peameestega. · 1976 Kateriina II suri.
Talveõhtutel pirrutule valgel naised ketrasid, kudusid kangast ja valmistasid riideid. Mehed tegid puutööd. Igapäevased töö-ja tarberiistad olid valmistatud ise ja peamiselt puust. Lapsed õppisid varakult tööd tegema ja vanemaid abistama. Hariduselus 19. sajandil toimus ka muudatusi. Kirikuõpetajate eestvedamisel avati mitmeid koole ja anti välja eestikeelseid raamatuid. 1802. aastal avati Tartus taas ülikool . Enamik üliõpilasi pärines baltisaksa aadlike peredest. Ülikooli pääsesid siiski ka mõned eestlased. Enamik haridust saanud eestlastest saksastusid, kuid oli ka üksikuid noori, kes ei häbenenud oma eesti päritolu. Üks neist oli Kristjan Jaak Peterson, kes huvitus eesti keelest ja rahvaluulest. Tema sulest pärinevad esimesed eestikeelsed luuletused. K. J. Petersoniga seostatakse eesti rahvusliku ärkamisaja algust. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Püsiv talurahvakoolide
1) Renessanss- 14-16. Saj. Lääne-Euroopas, antiigist ja loodusest , isiksuse vabanemine, esindajad: Petrarcam Boccaccio, Rabelais, Shakesphere, Cervantes, Dante Aligheri. 2) Sonett-on luulevorm,keskaegsest itaaliast,on 14 värsirida. 3) Novell- on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. 4) Romaan-on jutustava proosa suurvorm. Iseloomustab probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. 5) Dante- 1265-1321, sündis Firenzes, isa oli aadlik (aadlike ja paavstide vastuseis), 1302 pagendati, ei saanud naasta Firenze, suri Ravennas. 'Jumalik komöödia' 3 suurt osa, 33 laulu, kokku 100 laulu. Põrgu, puhastustuli, paradiis. Leiutas 'tertsiini'. Eksib metsa, lõvi, panter, hunt, pages mestast ning talle tuli appi Vergiliuse vaim, kes juhatab ta paradiisi. Põrgus 9 ringi, lehtri kujulin...
ala ja Lõuna- Eesti jäi Poolale, Rootsi sai endale Põhja-Eesti ning Taanile jäi Saaremaa. 1629. aastal sõlmitud Altmargi rahuga läks kogu Eesti ala Rootsi riigi valdustesse ning sellest ajast algab nn. vana hea Rootsi aeg. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi. Kuna ta sai päranduseks vaid tühja riigikaasa siis otsustas ta erakätesse antud maad mõisnikelt tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Algas ka haridussüsteemi paranemine Eestimaal talurahva koolide avamisega rajades Tartu Ülikooli. 1699. aastal kujunes Rootsi-vastane liit Poola kuningas Augustus II Tugeva, Taani kuninga Friedrik VI ja Vene tsaari Peeter I koosseisus, et hõivata Eesti ala Rootsi riigilt. Algas Põhjasõda, mis kestis aastatael 1700-1721. Selle tulemusena sai Rootsi Venemaa käest lüüa ning algas Vene aeg. Eesti jagune Eestimaa kubermanguks,
Eesti ala valitsejad 1319saj. Eesti keskajal ja uusajal on olnud mitmeid valitsejaid. 1319. saj. Jooksul pole kordagi võim Eestile kuulunud.Vaatamata pidevate valitsuse muutmisele on Eestimaa suutnud hoida oma kultuuri. Eesti alal on valitsenud mitmed suured riigid. Kõige pöördelisem hetk Eestimaal oli see, et 1208 1227a. Toimunud Muistne vabadusvõitlus, kus Saksamaa , Taani, Rootsi jagasid omavahel eestimaad. Igal riigil oli oma eesmärk: Saksamaa suurimaks eesmärgiks oli ristiusu levitamine, aga taanlaste ja rootslaste eemärk oli oma võimupiiride lainedamine ja saada enda alla eesti asendi läänemere kaldal, mis toob selle ala vallutatud riigile suurt kasu. 13.saj toimus Eesti alade jagamine, sakslastele jäi ordu valdus mis hõivas suuremat osa eesti ala, taanlastele aga PõhjaEesti, siis jagunes veel saarelääne ja Tartu piiskopkondadeks,Muistse vabadusvõitluse valitsejad viisid Eesti Euroopa kultuuri ruumi ja arendasid sõja...
Seetõttu ei jõudnud ka Lutheri sõnum neile kuivõrd ligi. Samas polnudki talupoegadel mingit õigust endale meelepärase usu järgi tegutseda, sest sellised õigused neid puudusid. Kokkuvõtteks võib öelda, et talupoegade olukord halvenes keskajal just tänu Jüriöö ülestõusule. Fakt , et madalast seisusest maarahvas julges algatada mingitki rahutust, muutis nende olukorra veel kehvemaks. Nii arvestati talupoegade õigustega järjest vähem samas kui aadlike olukord paranes tänu koormiste tõstmisele. Koormiste tõus omakorda sundis talupoegi põgenema lausa teistesse riikidesse. Nii võiski muutuda talupoja algne olukord totaalselt. Grete Tipp 11B
jumalate teod. 1853- "Alg-Kalevipoeg" 1857 valmis 20 loost koosnev "Kalevipoeg." Johann Voldemar Jannsen- ajakirjanduse edendaja, ühiskonnategelane, L.Koidula ise, Eesti hümni sõnade autor, (saksameelne suund) Lydia Koidula- Kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen. Saksa/Eesti kasvatusega, kodukeel saksa, isalt eesti keel, õppis Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis(kõrgeim õppeasutus tüdrukutele Baltimail) Omandas õpetamisvõimaluse aadlike perekondades. Isa oli köster, hiljem Pärnus õpetaja, isalt päris kirjutamise. 1 õde, 4 venda Koidula- C.T.Jakobsonilt- koidu aeg. Aitas isa(Tartu+eesti postimees), laulupeo korraldamine. Antti almberg-Jalava, Fr. R. Kreutzwald, C.R.Jakobson "Emajõeööbik"; "Kosjakased"; "Meil aiaäärne tänavas"; "Mu isamaa on minu arm"; "Mu isamaa nad olid matnud";"Saaremaa onupoeg";"Säärane mulk" Carl Robert Jakobson-arendas eesti ajakirjandust(Sakala), poliitik, isamaakõned, õpikute autor,
Künnap, 11 K Miks on Jevgeni Onegin õnnetu? "Jevgeni Onegin" on nn. 19. sajandi Vene aadlike elu entsüklopeedia. Selles on kirjas kõik põhielemendid, mis kuulusid ühe õige kõrgemast soost venelase ellu. Peterburi kõrgseltskonnas olevad inimesed olid tihtipeale elupõletajad, nad pidutsesid öösel, jõudsid koju varahommikul, siis kui teised töölised juba tööle tõttasid ja nii otsast peale. Kuid kas Vene aristokraadi hulka kuuluvale Oneginile oli see õige elustiil, kas see tegi teda õnnelikuks?
Pärast Eesti alade üleminekut Rootsi krooni võimu alla kujunes siinsetest ulatuslikest mõisamaadest Rootsi kuninga ehk riigi omandid. Peale Karl XI võimuleasumist mõistis suur Rootsi riik, et tänu hilistele sõdadele on riigikassa jäänud tühjaks ning 1680ndal aastal alustas ta Balti provintsides reduktsiooni. See kehtestas maksud ka mõisaomanikest aadlikele, kes senini olid neist vabastatud. Johann Reinhold Patkul oli kiusliku loomuga mees, kes ässitas aadlike kehtestatud korra tõttu kuninga vastu. Juba peagi taasläänistati mõisavaldused omanikele tagasi, kuid osa oma tuludest pidid omanikud tasuma nüüdsest Rootsi riigile. Eestlastest talupoegade jaoks oli riigikassa suurenemine kohati kasulik, sest sellega kasvasid ka hariduse-ja kirikuolude parandamiseks mõeldud toetused. Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel ei muutnud oluliselt siinset talupoegade olukorda. Võrreldes Rootsi ja Soome omadega, oli siinsete abiliste seisukord kehv.
hinnaga vilja, keelas kohtutes piinamised ja kuulutas välja usuvabaduse. Ta kuulas haritlaste nõu, kuid otsutas siiski ainuisikuliselt. Majanduspoliitika oli raskelt merkantilitlik. Sissetulekute suurendamiseks toetas kuningas kaubandust ja kodumaist tööndust. 11. Kes lasi oma hauaplaadile kirjutada ,,Siin puhkab Joshep , kellel miski ei õnnestunud"? 12. Milles väljendus selle valitseja valgustatud valitsemisviis Ta püüdis kogu riigis kehtestada ühesuguseid seadusi. Vaimulike ja aadlike õigused olid liiga suured, ja talupoeagade seisund äärmiselt halb. Keiser püüdis neid vastuolusi tasandada. Pani rikkad makse maksma ja kaotas pärisorjuse. Järgis usuvabaduse põhimõtteid. 13. Mis aastail valitses Peeter I Venemaad? 1682-1725 14. Dateeri Põhjasõda. Nimeta Venemaa koalitsioonikaaslased Rootsi vastu Põhjasõjas. Põhjasõda algas 1700. aasta talvel ja lõppes 1721. Saksamaa, Poola ja Taani olid Venemaa koalitsioonikaaslased. 15. Iseloomusta Peeter I reforme...
Valitsemine Eesti- ja Liivimaal ning baltisaksa aadli ja keskvõimu suhted 17. ja 18. sajandil Eesti- ja Liivimaa oli 17. sajandil Rootsi ülemvõimu all, seda aega nimetati "heaks Rootsi ajaks", ja 18. sajandil Vene ülemvõimu all. Rootsi võimu kehtestamine Eestis toimus järk-järgult ja võttis aega üle 80 aasta. Üheks põhjuseks oli see,et Rootsi sekkus sündmustesse Vana-Liivimaal aastal 1561, kui Liivisõja alguses Liiviordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks. Põhja-Eesti üle kehtestati täielik kontroll 1583.a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ...
Vastukaaluks tema Preisi- lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus
Vastused: 1. Balti erikordBalti kubermangude (Eestimaa, Liivimaa Saaremaa ja Kuramaa) laialdane omavalitsus Vene tsaaririigi koosseisus 18.19.sajand. 1.1. Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses, tema võim oli ebakindel ja valitses oht provintside langemiseks Rootsi võimu alla. Seetõttu oli vajalik Vene riigile baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. 1.2. Baltisakslaste laialdane omavalitsus. Nende seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid aadlikud. Aadlike võim oli piiramatu. Kubermangude etteotsa nimetati ühine asehaldur. 2. Pärast Põhjasõda oli puudus kirikuõpetajatest, kirik ise sõltus rüütelkondadest. Hakkasid levima uued usuvoolud: pietism ja ratsionalism. Eestisse jõudis ka vennasteliikumine, mis lähendas rahvale usku ja tõstis talurahva eneseteadvust. Ilmus Piibli eestikeelne tõlge (A.T.Helle) 2.1. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises
moodustatakse harilikult kaudsete valimistega. Tavaliselt kuuluvad parlamendi pädevusse seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine, riigi kõrgeimate ametiisikute ametisse nimetamine ning ametist vabastamine, valitsuse tegevuse kontrollimine. Esimesed parlamendid tekkisid Lääne-Euroopas 12.–13. sajandil ja nad kujutasid endast kuninga kokkukutsutud aadlike nõupidamist. Inglismaal kujunes parlament 13. sajandi lõpul regulaarselt toimivaks seisuste esinduskoguks. Prantsusmaal olid parlamendid aastani 1790 mõne haldusfunktsiooniga kõrgemad kohtuasutused. USA Senat mõistab tänaseni kohut presidendi, ministrite ja teiste kõrgemate ametiisikute üle (impeachment).
koondada? Kuningad said ära kasutada rahva laialdase rahulolematuse, mille olid põhjustanud sõjad ja sisetülid. Kui inimestel oli võimalus valida, kas vabadus või kord, siis paljud eelistasid korda, mis tagaks turvalise elu ja majanduse arengu. Arvati, selleks, et karmis rahvusvahelises konkurentsis ellu jääda, on riigil vaja ühtsust, mida kehastaski kuningas. Sageli toetasid kuninga võimu suurendamist linnakodanike ja talupoegade esindajad, kes lootsid, et aadlike eesõigusi kärbitakse ning riigimakse jaotatakse seisuste vahel võrdsemalt. Absoluutse kuningavõimu põhjendamine Tugevat kuningavõimu pooldasid mitmed tollal levinud poliitilised õpetused. Väideti, et kuningas on saanud oma võimu otse Jumalalt, mistõttu ta ei olegi kohustatud aru andma oma alamatele, vaid üksnes Jumalale. Sinna kuulus juurde monarhia jumaliku tarkuse ülistamine. Louis XIV nimetas ennast Päikesekuningaks, kes justkui kiirgaks
perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. DONATELLO(Gattamelata ratsamonument Padovas) Monumendis on väga meisterlikult ühendatud realistlik loomutruudus monumentaalse suurejoonelisusega arhitektuur- Palazzod,Firenze aadlike kolmekorruselised neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega Filippo Brunelleschi(1377-1446)võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näistähistavat mõistusliku korra võitu. Leon Battista Alberti(1404 -1472) tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusegapaleed, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu.Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Paarikümne aasta jooksul tegi 28kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatudsündmusi
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aa...
tavaelanikud. Kuna riigikassat taheti iga hinna eest täita, ei põlatud müüa aadlitiitleid ega kõrgeid ametikohti, sellest saadi suuri tulusid. Rahandusminister Colbert rentis maksukogumisõiguse rikkamatele kaupmeestele, kes tasusid maksud omast käest, kuid nõudsid need lihtrahvalt veel suuremas koguses sisse. Lihtrahval olid kõrged maksud ja riik oli rahvaga mittearvestav. Kui peale Rootsi aega olid Eesti talupojad juba peaaegu vabad, siis peale Põhjasõda soovis Venemaa aadlike soosingus olla ja andis aadlile maad tagasi. Veel kuulutas Liivimaa rüütelkond talupojad pärisorjadeks. Alles Katariina II sekkumine sundis rüütelkonda talupoegade olukorda kergendama. Talurahvale anti õigus mõisnik kohtusse kaevata, vallasvara omada ja mõisakoormistele seati kindlad piirid. Elu läks paremaks. Essee eesmärk oli välja tuua erinevused absolutismi ja valgustatud absolutismi vahel. Inimeste olukord muutus paremaks kui saabus valgustatus.
Pariisis tuli rahvarahutus, inimesed hakkasid kividega pilduma. Tuli ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart. Kuningavõimu tugipunktiks oli jäänud Bastille kindlusvanlgla. 14. juulil 1789 rundas rahvas seda koos rahvuskaartlastega. See alistus. Pariisi kommuun oli üks rahva poolt valitud kohalik haldusorgan, Pariisi omavalitsus. Siit maalt oli kuninga absolutism lõppenud. Reformidelt põhiseaduslikule monarhiale 1789 11.august kaotas Asutav Kogu aadlike ja feodaalide eesõigused, talupoegade kohustsed, kirikukümnise. 1790 kaotati aadliseisus Asutav Kogu keelas streigid ja töölisühingud. Esimene põhiseadus võeti vastu 1791. Seadusandlik võim kuulus 2ks aastaks Seadusandlikule kogule, täidesaatva võimu peaks oli kuingas, kohtuvõim oli sõltumatu. 1791 teatas Louis XVI, et revolutsioon on lõppenud. Tekkisid uued poliitilised rühmitused. Vasakpoolsete seas oli palju saadikuid, kes pärit
Peale Verdi tehtud muudatusi, ei oldud siiski ooperiga rahul, muuta sooviti pea kõike, juhatuse libretol polnud tema ooperiga enam midagi ühist. Lõpuks otsustati tegevus viia Ameerika iseseisvussõja eelsesse Bostonisse ning nimed muuta. ,,Un ballo in maschera'' esietendus 1859. aastal Roomas. ''Maskiballi'' sisuks on armulugu kuninga ja tema peaministri naise vahel. Kuningapalees toimub ball, kuhu on saabunud ohvitsere, saadikuid, aadlike ning ka vandenõulased, kes kuningat tappa soovivad, ent kuningat huvitab vaid Amelia, peaministri naine, kellesse ta armunud on. Kuid kuna peaminister seda ei tea, tuleb ta kuningat vandeseltslaste eest hoiatama. Saabub ka ülemkohtunik, kes teavitab otsusest nõid Ulrica maalt välja saata. Kuid kuningas otsustab asja uurida ja maskeeritult tema juurde minna. Nõia juurde läheb ka Amelia sooviga vabaneda
Seoses sõdade ja sõjatehnika arenguga tekkisid Euroopasse elukutselised sõjamehed, kes oskasid ainult sõdida ning tihti kaotasid sideme tsiviileluga. Teiseks tagajärjeks võiks olla see, et seoses tulirelvade kasutuselevõtuga muutus jalavägi tähtsaimaks väeliigiks ning jalaväe kõrval eksisteerisid ka ratsavägi ja suurtükivägi, kuid nende osatähtsus oli tagasihoidlikum. Sõjaväge pandi juhtima õppinud ohvitserid, kes enamjaolt olid pärit aadlike hulgast. Nende õpetamiseks rajati sõjakoole, esimese lasi rajada Louis XIV. Võib õelda, et sõda oli 17-18 sajandil loomulik ühiskonna nähtus, kuna koguaeg sõditi. Arvati, et sõdadeta muutub ühiskond moraalituks ja lodevaks. Mitmed tolleaegsed suurmehed on avaldanud samuti arvamust, et sõda on vaja. Martin Luther on näiteks öelnud järgmist: Sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö Sõdadel oli palju põhjuseid,
4.5. J. HORNUNG ladinakeelne eesti keele grammatika ''vana kirjaviis'' 4.6. J. SKYTTE tegeles Tartu Ülikooli asutamisega, Liivimaa kindralkuberner 5. KOHTUD 5.1. Adrakohtud (E) ja sillakohtud (L) 5.1.1. Talupoegade otsimine 5.1.2. Sildade korrashoiu kontrollimine 5.2. Meeskohtud (E) ja maakohtud (L) 5.2.1. Kriminaalasjadega tegelemine 5.2.2. Nõidumise üle kohut mõistmine 5.3. Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa õuekohus 5.3.1. Ainult aadlike süüasjade arutamine 6. MUU 6.1. Linnade arvukus 10 6.2. Linnaelanikkond oli vähenenud ( va Tallinn ja Narva ) 6.3. Sisse- ja läbiveetav kaup SOOL 6.4. Narva rikkamaid linnu Eestis, sest vene kaubandus käis läbi Narva 6.5. Kaubandus Tallinna ja Narva kaudu (väliskaupmehed inglased ja hollandlased) 6.6. Väljaveeti TERAVILJA, LINA ja KANEPIT 6.7. Salakaubandus tekkis, sest talupojad tollimaksu maksma ei pidanud 6.8. Põllumajanduslik rikkus tuli RUKKI väljaveost
· Kaotati pärisorjus · Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult · Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega · Liikumisvabadus oli neil piiratud · Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima. Kuid ka need seadused ei jäänud pikaks ajaks püsima. Ühiskonna majanduslik edenemine, muutused aadlike mõttemaailmas, keskvalitsuse surve nind talurahva kasvav rahulolematus oma olukorraga viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Sellega kaasnesid ägedad vaidlused liberaalide ja konservatiivide vahel ning peale jäid liberaalid. 1849.a uus Liivimaa talurahvaseadus: · Kinnitas küll veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. · Talumaa piirid fikseeriti
Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filoosofidega, näiteks Voltaire’ga. 1754. aastal sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovitš). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropša kindlusse,
Rootsi ala hakati nimetama Eestimaaks ja sõna ,,Eestimaa" mainiti esmakordselt sel ajal. 1629. aastaga sõlmitud Altmargi vaherahuga läks Eesti ala Rootsi kuninga valdustesse ning sellest ajast peale algab nn vana hea Rootsi aeg. Fakt on, et Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa suuri muudatusi. Esimese asjana alustas ta oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõitmist e reduktsiooni, mis tõi kaasa suurt vastuseisu aadlike poolt. Rootsi ajal algas talurahvakoolide asutamine ning avati Tartu ülikool. Seega haridusolud paranesid oluliselt. Põhjasõja tulemusel (1700-1721) algas Vene aeg. Aastal 1700 jõudsid esimesed vene väesalgad Narva ja hakkasid linna piirama. Vene ajal toimusid poliitilised ümberkorraldused: kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal said võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele ning muudeti ka pearahamaksu. Järelikult toimusid Vene ajal Eesti
elama, aga esimesed keeldusid. Eeva talupoeglikus tuli ka välja kui ta kirjutas uuele keisrile Nikolaile palvekirja, mis oli kirjutatud mitte kõige formaalsemas kirjas. Aadlitega oli Eeval, aga suhtlus alati keeruline. Esiteks oli ennekuulmatu, et aadliseisusest meesterahvas, Timo, võttis endale naiseks lihtsa talupoja tütre ning mitmeid aastaid peale nende kahe abielu ingoreerisid aadlikud Eevat pidulikulikel koosviibimistel või kirikus. Kuid siiski sulatas Eeva üsna pea aadlike südamed ning tema ruumi sisenemisel tõusid mehed ruttu toolidelt püsti ning nende sigarid lendasid akendest välja. Uued ignoreerimise lained tabasid Eevat, aga siis kui Timo vangi viidi ning ka peale kaheksat aastat kui Timo välja sai. Kuigi Eeva oli väga südamlik näitas ta väga julgelt välja oma rahulolematust ja sallimatust inimeste suhtes. Olgu selle näiteks kord, kui Eeva läks Timoga riidu kas võtta vastu mehe õe
areng oli tekitanud vastasseisukodanluse ja vana aristokraatia vahel. Generaalstaadid Condle nõudis regendilt seisuste esinduse e. generaalstaadide kokkukutsumist. Ta üritas selle abil asevalitseja võimu nõrgestada. G. Koosolekutel põrkusid kolmanda seisuse ja aadli taotlused. Riigivalitsemise alal oli kolmanda seisuse põhinõue kehtestada fundamentaalseadused. Kodusõdade vältimiseks peeti vajalikuks keelustada aadliliigid ja lammutada aadlike kindlused. Nende eesmärgiks oli ka kuningavõimu sõltumatus aadlist ja vaimulikest. Kaotati ametikohtade müük. Richelieu ja kuningavõim G. Koosolekutelt paistis silma vaimulike seisuse esindaja Richelieu. Ta sai riigisekretäriks ning peale seda tõusis ta kardinaliks. Ja 1. ministriks. Kuni surmani oli R. Pr. Tegelik valitseja. 1626 andis ta kuninga nimel välja edikti, millega kästi maha lõhkuda aadlike kindlused. Kõrgaadel kaotas oma tugipunkti maal. Oluliseks sammuks kuningvõimu
Samas oli neid Prantsusmaa 25-miljonilisest elanikkonnast kokku vaid umbes 2%. Kolmandal seisusel aga, kuhu kuulus ülejäänud 98% Prantsusmaa elanikest, oli mitmesuguseid kohustusi ja peaaegu mitte mingeid õigusi. Nende hulka kuulusid nii vaesed talupojad, keda oli 85% kuningriigi elanikkonnast, kui ka edukad kaupmehed, jõukad käsitöölised, advokaadid, arstid jne. Seetõttu levisid revolutsiooniideed selle elanikekategooria seas kiiresti, kuna jõukas kodanlus soovis endale aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. 18. sajandi teisel poolel oli Prantsusmaal ikka veel absoluutne monarhia, mis kujunes välja juba Louis XIV ajal. Päikesekuningaks nimetatud Louis XIV kuulub ütlus :"Riik- see olen mina". Seda joont jätkas ka Louis XV, kellele omistatakse põhimõte:"Pärast mind tulgu või veeuputus".1774. aastal astus troonile toona 19-aastane Louis XVI, kellel ei olnud mingeid valitsemisoskusi. Koos oma noore naise Marie Antoinette'ga elasid nad
eestlastega (võtsid üle kombed ja keele) 17. Saj lõpuks elas Eestis üle 350 000 inimese. 3) Kindralkuberneri ülesanded Kindralkubernere oli 2 : Tallinnas ja Riias. Kindralkubernerid: 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge 2. Kontrollisid riigiametniku tööd 3. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus 4. Kandsid hoolt teede ja sildade eest 5. Kandsid hoolt avaliku korra eest 4) Rüütelkonnad Rüütelkonnad: koondasid aadlike, kaitsesid neid Rootsi võimude eest ja lahendasid erinevaid kohalike küsimusi. Rüütelkonnad käisid koos Maapäevadel (iga 3a tagant). Igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine oli rüütelkonna pealiku ül. 5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas
II aste Eestimaa (maakonna Ülemaakohus Liivimaa Õuekohus tasand) 3. Rootsi ja teised riigid III aste Erines selle poolest, et talupoegadele anti võimalus mõisnike peale kaevata aga ega see midagi head kaasa ei toonud. 4. maariik. Kelle huve teenis? Maariik oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. 5. majandus, muutused tootmises, mille poolest säilis keskaegne korraldus? Jätkus vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi suur viljaait, kuid alla käis idakaubandus (paljud linnad kiratsesid ja kaotasid isegi linnaõigused). Kaup liikus aga läbi Narva. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Välja veeti lina ja vilja. Käsitöö arengut kammitses keskaegne tsunftikord. Oli kindel toodangu hulk ja kvaliteet
Eramõisatena püsisid rüütlimõisad kuni 1919. aasta riigistamiseni ehk maareformini.4 18. sajandi algul toimunud Põhjasõjas laastati taas kord pea kogu Eesti. Tollal jäid terveks väga vähesed mõisahooned. 18. sajandil algas aga mõisate ja aadliomavalitsuse hiilgeaeg. Vene ja Rootsi vahel 18. sajandi algul toimunud Põhjasõjas alistusid Eesti alad Vene kroonile tingimusel, et säilivad kõik endised aadlike õigused ja privileegid, nn balti erikord. Tegelikult aadlike õigusi isegi suurendati ning lisaks hakkas siinne aadelkond mängima olulist rolli 1 http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5is 2 http://www.mois.ee/ajalugu/ 3 http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtlim%C3%B5is 4 http://www.mois.ee/liigid.shtml 2 Tsaari-Vene võimuladvikus. Nii kujunes Vana-Liivimaast Tsaari-Vene üks arenenumaid piirkondi. 2
valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimusi. Kohtuvõim Avaliku korra tagamiseks seati ametisse Eestimaal adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesanded: · Pagenud talupoegade kinnivõtmine jatagasisaatmine. ·
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg
Talupojad. Pidid kahte kõrgemat seisust ülal pidama. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk neil olid eelised. Nad ei pidanud maksma makse ja nad said mõista kohut kolmanda seisuse üle. Inimese päritolu määras ära sünnipära (eeskätt teises ja kolmandas seisuses). Liikumine oli üpris ebatavaline. Kui sündisid kolmandasse seisusesse, siis olid ka selle liige. Vaimulike seisus täiendas ennast kahe järgneva seisuse arvelt. Aadlike poegadest sai maa omale alati vanim poeg. Nooremad võisid minna sõjaväeteenistusse ja seeläbi hankida omale maa ning teine võimalus oli astuda vaimulike ordusse ja teha sellist karjääri. Üks võimalus vaimulike seisusel oligi ennast täiustada aadlike poegade arvelt. Teoorias oli võimalik ka see, et talupoja poegadest said vaimulikud, aga enamasti talupoja poegadest ei saanud kõrgvaimulikud, vaid nad jäid pigem alamatele astmetele peatuma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
