Barokk Klassitsism Klassitsism (1770-1830) • See on viimane suur kunstistiil, mis hõlmas kõiki kunstistiile. • Prantsusmaal olid suured muutused. • Olid vastuolud vaimulike ja aadlike vahel. • Samuti olid levima hakanud valgustusaja ideed, mis vähendas kiriku autoriteeti ja inimeste seisustest tulenevat prioriteeti. • Algas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1799) • Ateena ja Rooma vabariiklik kord sai poliitiliseks ideaaliks. • Roomast sai kunstnike vaimne keskus ja kohumispaik, kus uuriti antiikseid ehitismälestusi. • Uuesti hakati huvi tundma renessansiaja arhitekti Andrea Palladio vastu. • Algas täielik antiigivaimustus.
Peeglist näeb ta „unist, lühinägelikku, kiilastunud kuju,“ ning jääb sellega rahule. Oma rahakotist leiab ta 750 rublat, mis on üsna korralik rahasumma. Goljadkin asub Kristjan Ivanovitš Rutenšpitsi juurde, kes on tema arst. Goljadkin kurdab temale, seejuures teeb seda segaselt, väites, et oma loomult ta pole peoinimene ja ei sobi sellistesse kohtadesse. Goljadkin on rahul sellega, et ta on kõigest väike inimene, kes pole harjunud igasuguste aadlike intriigidega. Ta väljendab pahameelt selle üle, et tema ülemuse vennapoja ja Klara Olsufjevna vahel toimub kosimine. Goljadkin märkib, et tema „lähedase tuttava“ kohta on tekkinud kuulujutud, et ta on andnud allkirja abiellumiseks, kuid ta on juba peigmees ning tema pruudiks on häbematu sakslanna Karolina Ivanovna. Peale seda Goljadkin lahkub arsti juurest, pidades teda rumalaks. Härra Goljadkin asub Olsufi Ivanovitš Berendejevi juurde, kuid teda ei lasta sisse.
saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp.
7&tbnw=186&prev=/images%3Fq%3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26hl%3Det%26biw%3D1356%26bih %3D606%26gbv%3D2%26tbs %3Disch:1&itbs=1&iact=hc&vpx=133&vpy=79&dur=0&hovh=199&hovw=253&tx=125&ty=110&ei=TMb0TNb qPNGhOtqxqM4I&oei=P8b0TIuNC4LrOf6V7d8G&esq=3&page=1&ndsp=20&ved=1t:429,r:0,s:0 Revolutsiooni algus Vastuolud generaalstaatides. Kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustadis rahvuskogu kogu rahva esindusorganiks Rahvuskoguga ühines osa aadlike. Rahvuskogu kuulutas end Asustavaks Koguks Rahutused pariisis Rahvuskaarti loomine 14. juulil 1789. aastal vallutati Bastille kindlus Pariisis Prantsusmaa ümberkujundamine 1789. aasta augustis kaotati seisulikud eesõigused. Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel. Talupojad vabastati teotööst. 1789. aastal sügisel alustati kirikumaade natsionaliseerimist ehk riigistamist. 1790
--- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesistumisel; maanõunik suri = teised valisid uue). --- * Eestimaa kohtud: 1) Adrakohtunik (talupoegade tagaotsimine ja nendevahelised tülid); 2) Maakohus (talupoegadevahelised tülid); Kubermang e ülemmaakohus (edasikaebamine ja aadlike probleemid) Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini). * 1550 1:4 (mõisa- vs talupõld); 1700 1:2,5 (mõisa- kasvasid talupõldude arvelt). * Teotöö: 1) Korraline (teopäevad kindlaks määratud: rakmetegu härgadega; jalategu inimene); 2) Abitegu (kiired hooajatööd; enamjaolt lapsed ja sulased).
kuningast sai riigipea. Cromwell osutus sama väsimatuks ja osavaks administraatoriks, kui seda oli olnud Wolsey ning seejuures polnud tal viimase nõrkust luksuse ja kõrgete tiitlite vastu. Ent ta oli Wolseyst tunduvalt halastamatum, tema reformide ajal hukati katoliiklusele truuks jäämise eest, mis tähendas 1534. aastast otsest riigireetmist, tuhandeid inimesi. Seetõttu oli ta samuti küllaltki ebapopulaarne, seda süvendas veelgi aadlike vastuseis Cromwellile tema lihtsa päritolu tõttu. Ent nagu Wolseygi, suutis ta võimul püsida nii kaua, kuni tal oli kuninga toetus. Kavala mehena aimas Cromwell üldiselt ette Henry poliitilisi soove ning nende muutumist. Nõnda oli ta varakult asunud õõnestama Anne Boleyni jalgealust, mille tulemusena viimane lõpuks riigireeturi ja abielurikkujana hukati, kuningas aga Jane Seymouriga abiellus. Pärast viimase surma asus Cromwell kiiresti planeerima poliitilist
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas
2 VASALLIDE VAPID ................................................................................................................ 3 AADLIKE VAPID ....................................................................................................................
aluseks pidas eraomandit, leidis, et vajalikud on ka abinõud ebavõrdsuse vastu. 18.saj oli valgustus juba niivõrd levinud, et tekkis üldine kriitiline õhkkond kehtiva elukorralduse suhtes. Paljudes riikides peeti vajalikuks läbi viia reforme: religioosne sallivus, liberaalne majandus, ühtlustatud seadused, humaansem haridussüsteem, tsensuuri lõpetamine. Absolutism sai alguse 16.-17.saj Lääne-Euroopoas. Monarh kondas enda ümber kõik võimud, rajas bürokraatliku aparaadi ja vähendas aadlike võimu. Eesmärgiks oli ühiskonna heaolu ja efektiivne valitsmissüsteem. Monarhi kasvatati lapsest saadik valitsejaks. Samas võis ta nii võimu kuritarvitada ja muutuda türanniks. Absolutistlik valitseja: monarh püüdis seaduslikult moodustatud võimuorganid maha suruda või laiali saata, monarh rõhutas jumaiku õiguse postulaati, riigi huvi teooria-kui riik on kuidagi ohustatud, ei ole valitseja tegevusel mingeid piiranguid.
Ajalugu AJALUGU XI 3. arvetustöö I ,, Eesti Vene tsaaririigi koosseisus 18. - 19. sajandil " Tähtaeg on kalendaarses plaanis. Vastused leiate õpiku paragrahvidest 20 23. Ärge kirjutage õpiku teksti maha, vaid vastake küsimustele oma sõnadega. 1.Kas Balti erikord oli eestlastele kasulik või kahjulik? Põhjenda! (3p) Kahjulik. Siis koostati Balti provintsiaalseadustik millega anti edasi aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslikud õigused ja eesõigused. Taas alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 2. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? (2p) Kuna baltisakslased olid Peeter I jaoks olulised kaadrireservid, meelitas ta neid riigi teenistusse. Nad olid isevalitsusele lojaalsed ja sellist pühendumist hinnati kõikjal kõrgelt ka enamikkude valitsejate seas. 3
Talurahva, aadli- ja linnakultuur: sarnasused ja erinevused. Inimesed on alati erinevat elu elanud, see on sültunud igasugustest erinevatest asjadest asukohast, vanematest ja saatuset või siis lihtsalt õnnest. Kui tänapäeval jaotatakse inimesi pigem rahvuste ja usundite järgi siis keskajal tehti seda seisuste kaudu. Talurahva ja aadlike vahel oli palju erinevusi. Kuna nad olid sündinud eri seisuistesse siis pidid nad reeglina ka oma elu erinevalt elama. Jah, just täpselt erinevalt, sest nende kohustused ja keelud olid täpselt välja toodud ja neist üle astuda ei tohtinud. Näiteks rikas kaupmees ei tohtinud lasta oma naisel kanda aadlipreiliga samaväärilist kleiti, kuigi raha võis tal aadlist isegi rohkem olla. Eriti raske oli elu talupoegadel, sest nemad olid peamisteks riigi tuluallikaks. Aadel
Tema elukäik muutus, kui ta 1741.a 25. Novembril korraldas kaardiväepolkudest toetajaskonnaga paleepöörde ja vangistas valitseva laps-keisri Ivan VI ning tema vanemad kui välismaalased. Rahvale esitles ta end kui Vene huvide esindajat ja Peeter I aegsete elukorraduste taastajat, kes võttis valitsusametisse nimelt venelasi. Tema võimulolek muutis Vene õukonna intriigipesaks, mida suurelt suunasid välispoliitilised mahhinatsioonid. Jelizaveta taastas senati õigused, kergendas aadlike teenistuskohustusi, mis ka suurendas nende võimu kohalikes asjades. Nüüd oli keisrinna tasakaalustanud riigi siseolud, nind ta ei huvitunud enam valitsemisest, vaid rohkem õukonnaelust, mida sel ajal peeti Peterburis sädeleivamaks. Välise hiilguse tõukel soosis Jelizaveta Bartolomeo Rastrelli tegevust. Selletõttu valmisid praegune Talvepalee ja 2 lossi. Asutati ka Moskva ülikool ja Peterburi Kunstiakadeemia. Rootsi-Vene 1741-1743 sõja lõpetas Jelizaveta Turku rahuga ja saavutas
& Figaro, ning ka Figaro vanemad. Autori eesmärk Tegelased Krahv Almaviva (bariton) Ooperi sisu on ühiskonnakriitiline, mis toob esile aadlike võimu õukonna Krahvinna Rosina Almaviva (sopran) üle. Autori eesmärgiks oli näidata rahvale, et alati ei piisa vaid tiitlist FIGARO PULM Susanna, krahvinna kammerneitsi (sopran) & võimust, et saada oma tahtmist. Vahel on vaja kavalust, mida
Hispaania ülemvõimu ajal halvenes madalmaade majanduslik olukord. 1555 aastatest levis Madalamaade majanduslik olukord. 1555. Aastatest levis Madalamaades kalvinism. Koguduste kaitseks loodi rahva relvajõud. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid võimud vägivallaga. Reformatsiooni toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud. Juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid Oranje Willem, krahv Egmont ja krahv Hoorn. 1565 sõlmiti opositsiooniliste aadlike liit. 1566 esitati manifest, milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, protestantide vastaste seaduse pehmendamist, generaalstaatide kokku kutsumist. 1565 aasta augustis algas pildirüüste ülestõus. Parma Margarete lubas ülestõusu lõpetamiseks lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele. 1567 saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse hertsog Alba. Ning kehtestas terrorireziimi, saades ka asevalitsejaks. Rahutuste
Mille pani kokku Simon Wanradt, eesti keelde tõlkis Johann Koell, trükiti Saksamaal 1535.a. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna Juba XVI saj tehti mitu katset piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks. Piibli tõlkimisega tegeles Hans Susi, kes oli andekas poiss, kes sai koolituse vanaema rahast. Hans suri katku. Pole teada, kaugele tõlkimisega jõuti. Peale reformatsiooni kloostrikoolide osa langes, põhikoormust kandsid linnakoolid, aadlike lastel olid koduõpetajad. Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hiljem ka Madalmaad Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel.
soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad. Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid tollimakse kõrgel ja riik sai sellega endale rohkem raha. Sisekaubandus. Erinevalt väliskaubandusest jäid sisekaubanduses püsima keskajast pärit reglementatsioon ja kauplemispõhimõtted. Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte. Leevendamiseks siinsete kaupmeeste omavahelist konkurentsi, kehtestati väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir. 18. Sajandil valmistasid aadlike kõrval siinsetele kaupmeestele meelehärmi Vene kaupmehed, kes pakkusid oma kaupa märksa odavama hinnaga. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kaupmees, kellega ta äri ajas. Juba Rootsi ajal kujunesid olulisteks kauplemiskohtadeks maalaadad. Põhja-Eestis talurahva jaoks oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid siin silke vilja vastu. Kagu-Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine
31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9.november 1799-lõppes Prantsusmaa revolutsioon. Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutav kogu-rahvuskogu, millega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Seadusandlik kogu-keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Rahvapäästekomitee-jakobiinide komitee Giljotiin-uudne tapamasin(pea võetakse maha) Direktoorium-täidesaatev võimuorgan Rojalistid-kuningavõimu pooldajad Koalitsioonisõda-mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu Diktatuur-üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas
kambritega, millest osasse isegi päevavagust ei paistnud. Versailles' seestpoolt Päikesekuninga ajal räägiti, et suurejoonelisel Versailles' lossil on oma, väga isepärane aroom. 17. sajandi lõpul hoovas seal ninna lõhn, mis koosnes nimelt väljaheidetest, higist ja lõhnaveest. Versailles' lehk olevat ületanud kõiki teisi Euroopa paleesid ümbritsenud lõhnu, sest Prantsuse kuninga lossis oli kõik kõige suurem – kaasa arvatud inimeste arv. Tuhandete aadlike ja nende teenritega asustatud loss oli koht, kus pandi alus karjäärile ja jagati tähtsamaid ametikohti. Seetõttu talusid seda lehka kõik ja paljud vaevu märkasid seda. Nad olid lihtsalt õnnelikud, et said end Päikesekuninga kiirguses soojendada. Need hoolikalt väljavalitud, kel lubati Louis XIV-le läheneda, märkasid, et tavalise lossis hõljuva haisu lõi üle Tema Majesteedi kehaaroom, mis ühe välismaa saadiku järgi sarnanes "metslooma omaga".
HAIGUSED Sõdade ajal levis katk, mis põhjustas paljude inimeste enneaegset surma. Katkust saadi jagu aga teised nakkushaigused jäid: rõuged, tüüfus, düsenteeria ja tuberkoloos. Eriti kõrge oli väikelaste ja imikute suremus. Inimeste keskmine eluiga oli haiguste tõttu u 30-40 aastat. PEREKOND Tavaliselt abiellusid tüdrukud 12-aastaselt ja poisid 14-aastaselt. Abikaasa võeti kogu eluks. Aadlike jaoks oli ülitähtis abikaasa võrdne staatus. Enamus ameteid pidasid mehed. Naised pidid täitma pereema kohustusi SEISUSLIK ÜHISKOND Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. Inimesed polnud võrdsed. Inimestel olid erinevad õigused. Inimesed jäid eluks ajaks sinna seisusesse kuhu nad sündisid. PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD Et saada juurde põllumaad võeti maha metsi ja kuivendati soosid. Alguses ei väetatud põlde
Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lne- Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast ha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle kigus kukutati Prantsusmaal kuningavim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest vtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionrid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reiimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud helt poolt eesigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt juka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja tlised - moodustas rahvastikust 97%. Ebannestunud sjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavim ning valgustusajastu ideed phjustasid riigis ha suuremat rahuolematust. Nimest ja olemusest Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tnapeva uurijate arvates tsiseid probleeme. Tihti polemiseerita...
erinevates riikides Inglismaa lords ja gentry Hispaania grand ja hidalgo Saksamaa Herr ja Ritter Prantsusmaa baron ja chevalier Aadlilinnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus Rajamine sai hoo 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes Linnus ehitati mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toiduvaraga. Vaenused aadlike omavahelised sõjad Turniir Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine, sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke kuulsus ja au. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil see oli ettevalmistus sõjaks Turniiril võideldi mitmel viisil: ratsakahevõitlus ja jalgsivõitlus Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Kasvatus
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Aadli väärtuskoodeks erineb tänapäeva moraaliväärtustest ikka paljuski, kuid neis on ka sarnasusi. Sel ajal oli maailmavaade piisavalt erinev tänapäeva omast, mistõttu need asjad erinevad olidki. Aadli puhul hinnati jäägitut ustavust. Kui aadlik oli sõjakäigul ja teenis truult oma isandat, saavutas ta sellega oma perekonna au ja hea nime. Aadli aukoodeksi omadused oli julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus- need võtab kokku veel tänapäevalgi kasutatav sõna ,,rüütellikkus". Need omadused on säilinud ka tänapäevani. Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Kui ta oli juba veidi vanem lisandusid relvade tundm...
18. saj toimus kuningavõimu nõrgenemine. Troonipärijate puudumise tõttu läks võim saksa päritolu Hannoveri dünastiale. Prantsusmaa 1610 Henri IV mõrvati. Kuningaks sai tema poeg Luis XIII(8a) Regendina valitses tema ema Maria de Medici, Reaalseks riigivalitsejaks sai kardinal A. Richelieu. Võttis endale ka esimese ministri ameti ja rahanduse peakontrolöri ameti. 1) Võttis ära hugenottide õigused 2) ei kutsunud kokku parlamenti(generaalstaadid) 3) piiras aadlike õigusi, keelas duelli 4) määras kohtadele valitsema intendaadid. Rahvas hakkas nõudma generaalstaatide kokkukutsumist, et nõrgendada kuninga ema võimu. Tekkis terav vastasseis aadli ja kolmanda sisuse vahel. Lihtrahvas soovis: 1) et aadlikud ja vaimulikud ei saaks mõjutada kuningat 2) et parlament käiks regulaarselt koos 3) nõudis endale õigusi juurde 1643 pärast isa surma sai võimule Luis XIV(4.a) "Päikese kuningas" (Tema naine oli
kubermangus resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaal Riias) · kindralkuberneri ülesanneteks olid : kamandada oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetada ametisse ja kontrollida riigiametnike tööd, jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus, sõjalise kindlustuse tagamine, kanda hoolt postiteenuse, teede ja sildade ning avaliku korra eest · tegutsesid Eestimaa Liivimaa ja Saarema rüütelkonnad · rüütelkonnad koondasid siinseid aadlike, kaitsesid nende õigusi ja lahendasid kõiki kohalikke küsimusi · rüütelkonna liikmed käisid koos Maapäevadel, mis toimusid umbes iga kolme aasta tagant · maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku(saaremaal 6), kes valiti maapäevadel aadlike hulgast eluks ajaks ametisse ja kes tegelesid kõige tähtsamate küsimuste arutamisega · igapäevaste küsimustega tegeles rüütelkonna pealik(liivimaal nimetati teda
Inimesed mäletasid küll rohkem seda, et ta keelas vanameelsetel habeme kandmise, kuid tegelikult muutis Peeter I Venemaa valitsemisviisilt ja üldiselt suundumusel lähedaseks Euroopa riikidele. Euroopalike kommete, eluviisi ja riietusesundkorras sisse viimine oli vaid selle asja väline külg. Haldusalased ja organisitsioonilised ümberkorraldused puudutasid vaid ühiskonna eliiti. Sellepärast süvenesid vastuolud talupoegade ja aadlike vahel veel enamgi. Peeter I lõpetas Bojaaride Duuma tegevuse (see oli riiki valitsenud nõukogu). Selle asemele loodi 1711. aastal Senat, millele usaldati asjade ajamine. 17. sajandil alanud protsess, millega kirik seoti tugevasti riigiga, viidi lõpule Püha Sinodi loomisega. Püha Sinod koosnes kõrgematest vaimulikest ja see juhtis vaimuelu. Patriarhi ametikoht kaotati. Erilised kolleegiumid kontrollisid seda, kuidas aadlikud valitsesid maad ja pärisoriseid talupoegi.
1561 algas PõhjaEestis Rootsi võim. 1583 Pljussa vaherahu, millega tunnistas Venemaa Rootsi võimu Eestis. 1629 Altmargi vaherahu, millega läks mandri Eesti Rootsile 1645 Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile ·Halduskorraldus PõhjaEestis oli neli maakonda? Eestimaa kubermang, LõunaEesti 2 maakonda? Liivimaa kubermang, Saaremaa. Kõrgemaks valitsusametnikuks oli kindralkuberner. ·Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkond. Kaitsesid aadlike õigusi riigivõimude eest. Koos käidi maapäevadel. Vahepeal ajasid rüütelkonna asju maanõunikud. Aadlike mõjuvõim oli suur, eriti Eestimaa alade. Liivimaad loeti vallutatud provintsiks. Johan Skytte sai Liivimaa kindralkuberneriks ja ta hakkas kiiresti rootsistama. ·Kohtuvõim avaliku korra tagamiseks seati ametisse adrakohtunikud (Eestis) ja sillakohtunikud (Liivimaal). Maakonna tasandil tegutsesid Eestis meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid
sellise maine kujunemisel. Naistel arvati olevat erilised võimed, millega saab teha nii head kui ka halba. Usuti, et naised, keda süüdistati nõidumises on sõlminud kuradiga lepingu, muutunud kuradi agentideks ja teenivad teda altaril. Nõidu süüdistati haigustes, äkksurmades, saagi hävimises ning kõikides muudes probleemides ja õnnetustes. Nõiaprotsesse oli algselt siiski vähem, kui legendid räägivad ja tihti kasutati nõiaprotsesse aadlike omavahelises võitluses. Massiliseks muutus "nõidade" tagakiusamine 15. ja 16. sajandil. Nõidade "tekkeks" andis aluse olulise haridustaseme erinevus meeste ja naiste vahel. Kui mehed käisid koolis ja said küllaltki hea hariduse, siis naiste haridustase jäi enamasti puudulikuks. Seetõttu hakkasid mehed neisse suhtuma eelarvamusega, mis hiljem muutus naiste süüdistamiseks nõiduses. Arvati, et nõiad tapavad rinnalapsi ja joovad nende verd. See põhjustas mõningates
varem oli see müüdud 3000 rubla eest Saaremaa rüütelkonnale. Hoovihoones asus aastal 1868 1878 vaestemaja. Aastail 1904 1912 remonditi konvendihoone arhitektide W. Neumanni ja H. Seuberlichi juhtimisel. Ehitati üles kaitsetorni kaks ülemist korrust, taastati peakorruse ristikäigu akende raidraamid ning kabeli ja pidurefektooriumi vaheline sein, muudeti uste paiknemist ja suurendati aknaid, rajati ahjud ja uusi treppe, paigutati ristikäigu seintele kohalike aadlike vapid. Kaitsetorn Kaitsetorn on konvendihoone kõige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teise korruse interjöör on säilitanud põhiliselt sellise ilme, nagu sellele anti käesoleva sajandi algul: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, põhielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist kamin, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus
Eesti- ja Liivimaal teostasid võimu ka rüütelkonnad. Eesti alal tegutses neid 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3-me aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12(saaremaal 6) maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimustega, siis igapäevaseid küsimusi arutas rüütelkonna pealik(Liivimaal maamarssal). Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast. Õigussüsteem Eesti- ja Liivimaal. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Maakonna tasanditel tegutsesid Eesti ja Saaremaal meeskohtud(Liivimaal maakohtud), mis
nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd; jälgis rahatulekut ja -kasutust kubermangus; hoolitses avaliku korra eest; hoolitses postiteenuse, teede ja sildade eest; - Rüütelkonnad Eestimaa, Saaremaa ja Liivima rüütelkond Rüütelkonnad koondasid maavaldajaid aadlikke ja kaitsesid neid Maapäevad Maanõunike kolleegium - 12 nõunikku (saaremaal 6), valiti maapäevadel kõige paremate aadlike seast eluaegseteks. Maanõunikud tegelesid tähtsate asjadega, igapäevased otsused langesid rüütelkonna pealiku õlule - Kohtukorraldus Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud; Hoolitsema pagenenud talupoegade kinninapsamise eest ja nad tagastama; Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid pahandusi ja neid karistama; Maakondades tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal
3.1848-49 a. Revolutsiooni põhjused olid: *Absolutistlikku riigikorra tingimustes oli poliitiline võim aadli käes, kuid majanduslikult tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka maksukoormust. rahvuslik surve katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, nad ei tohtinud maad endale osta ega protestantidest inglastega abielluda, valida võisid, kuid katoliklastest iirlastel puudus võimalus kandideerida 18 saj loodud Iirimaa parlamenti. 6. Tsartistide nõudsid üldist valimisõigust meestele alates 21. eluaastast. 7. Inglise välispoliitika põhimõte oli jõudude tasakaalu põhimõte. 8
Tallinna Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist, mõõtmetega 10x10.5 m, ning koorilõpmikust mõõtmetega 10x2.5 m. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Umbes samal ajal ehitati koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud. Umbes 1320. aasta paiku rajati aga uus koorilõpmik, mil ta sai praeguseni säilinud viietahulise polügonaalse kuju. Koorilõpmik kaeti ...
aastal Kunstide Ajutine Komisjon. Nende otsustada oli, mida vanast kultuuripärandist säilitada ja mida mitte. 1793. aastal avati Louvre´is rahvale mõeldud kunstimuuseum. Minu arust on kultuuriväärtuste hävitamine kindlasti ülimalt mõtlematu ning julm tegu, kuna kultuuriväärtuseid peaksime me kõik austama ja neid on väga raske taastada. Samuti püüti uuendada igapäevaelu ja murda vana korra väliseid avaldumisvorme. Eeskujuks ei olnud enam aadlike elulaad, kasutusele võeti sõnad sina ja kodanik ning kaotati sõnad härra, proua ja preili. Mina arvan, et nende sõnade kasutuselevõtt muutis kindlasti suhtlemise inimeste vahel vabamaks. Elustiil ning mood muutusid lihtsamaks. Inimeste ellusuhtumise muutumiseks kasutati sõna voorus. Selle all mõeldi kõrgemat moraali ning lõpu tegemist vana korra aegsetele kergetele kommetele ja liiderdamisele. Moraali allakäiguks võib näiteks tuua selle, et kõrgemas seltskonnas oli kombeks pidada
Õpetajate arvu suurenadmiseks ei võetud ka midagi ette. Valgustatud absolutistlik valitseja Preisi oli Friedrich , kes sai ajaloos tuntuks kui Vana Freitz.Tema reformid: tahtis vähendada teotööd . seniselt 5-6päeval 3 päevale. Kuid kuna see ei sobinud aadlikele, ja valitseja et tahtnud ajada aadlikavastast asja, siis sai ta päevade arvu vähendada vaid mõnes regioonis. Teiseks reformiks tahtis ta takistada talumaade mõisastumist. Seegi õnnestus vaid mõnes piirkonnas, aadlike pärast. Friedrich rajas palju uusi külasid ja talusid. Et rahvas tühjadele aladele meelitada jagas kuningas neile tasuta ehitusmaterjali ja vabastas neid mitmeks aastaks igasugustest maksudest ja sõjaväkke värbamisest. Preisi noor kuningas nägi palju vaeva et õpetada oma rahvale kartulikasvatust. Alles peale suurt näljahädda 1771-1172 aastal tõestas lartuli vajalikkust. Sõjad: Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. Preisil tuli vastu astuda euroopa koalitsioonile
- Päästekomitee K.Päts, K.Konik, J.Vilms 23. veebruar 1918 Pärnu Endla teatri rõdu lugeti ette manifest vms 24. veebruar 1918 Tallinnas Eesti iseseisvuse väljakuulutamine, asus tööle Eesti ajutine valitsus - Saksa okupatsioon (25.02.1918 – 11.11.1918) - 28.11.1918 Vabadussõja algus (venemaa loobus Bresti rahust) - mobilisatsiooni läbikukkumine (puudus korralik sõjavägi) - koolipoisid - Landeswehri sõda (Läti aadlike maakaitsevägi), 23.06.1919 Võnnu(Cesis?) lahing - Soome, Suurbritannia abi; soomusrongid - Venemaa püüd näidata kui osa Vene kodusõjast - 03.01.1920 relvavaherahu - 02.02.1920 Tartu rahu - Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska - Eesti suveräänsuse kinnitamine - Eesti riigipiirid, Eestile Petserimaa, Narva jõe tagused alad - Lubadus tagastada Eestile kultuurivarad
Enimkujutatud usulised stseenid olid Kristuse ristilöömine ning Kristuse ülestõusmine. Portreedel kujutati inimesi lähtuvalt nende sotsiaalsest positsioonid ja seisusest. Tavaliselt esitleti mehi vaatajast vasakul ja naisi paremal poolel. Epitaafil kujutati ka varalahkunud pereliikmeid ning lapsi. Tekstiline osa koosnes peamiselt lühikesest eluloost ning piiblitsitaadist. Eesti kirikutes on säilinud rikkalik kogu kiriku eestseisjate, pastorite, jõukate kodanike ning aadlike epitaafe. Epiniikion oli Vanas-Kreekas ülistuslaul panhelleni (Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate ja nende suguvõsa auks. Koorimeelika arenes antiikkirjanduse perioodil välja peamiselt Spartas ning oli kõige enam seotud mitmesuguste kultusevormidega. See kajastus ka esitusviisis. Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid.
lausudes seejuures: "Jumala nimel, Püha Miikaeli ja Püha Jüri nimel löön ma su rüütliks. Ole vapper ja aus." Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kellel ülesandeks kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega . Suurnikud, selahulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Sellele aitas kaasa kirik, püüdes panna rüütleid teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele seega religioosse tähenduse. Kõrgkesaja
Baltisaksa aadlile oli 18. sajand, eriti selle esimene pool, küllaltki soodsaks ajaks, sest Peeter I oli baltisakslastele andnud väga laiad privileegid ning tagastanud Rootsi ajal riigistatud mõisad. 30. septembril 1710 kinnitas Peeter I Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused. Lõplikult kinnitati need Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Rootsi riigi poolt enne Põhjasõda läbiviidud mõisade reduktsiooni käigus tekkinud pingeid Rootsi krooni ja aadlike vahel oli kasutanud osavalt ära Vene riik. Peeter I lubas redutseeritud mõisad aadlikele tagastada. 1710. aastal esitatud kapitulatsioonides nõudsid Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad mõisate ennistamist õiguspärastele omanikele. Seda korrati 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingus. Ehkki õiguslikult sai mõisaid tagastama hakata alles pärast rahulepingu sõlmimist, toimus tegelik restitutsioon tunduvalt varem. Esimesed mõisad tagastati juba 1710. aastate alguses
keiser ise sünni poolest sakslane. 1741. aasta lõpuks toimus uus vandenõu, mis lõppes Ivani ja ta ema kukutamisega, Ivan suleti Schlüsselburgi vanglasse. Vangistuse alguses oli Ivan kõigest aastane ning ta jäi vanglasse kogu oma eluks. Seetõttu ei saanud ta mingit haridust ning ta vaimsed võimed jäid välja arenemata. Vabastamiskatse käigus Schlüsselburgi kindlusest Ivan hukkus. Jelizaveta Petrovna (17411762) Elas aastatel 1709-1762. Jelizaveta taastas senati õigused ja kergendas aadlike teenistuskohustusi. Kuigi üldiselt keisrinna tasakaalustas riigi siseolusid, ei huvitanud teda valitsemine eriti, hoopis õukonnaelu. Välise hiilguse tõukel soosis Jelizaveta Bartolomeo Rastrelli tegevust, valmisid praegune Talvepalee, lossid Peterhofis ja Tsarskoje Selos, kuid asutati Moskva ülikool ja Peterburi Kunstiakadeemia. 1756. aastal asutati esimene Venemaa professiaalne teater. Keisrinna-aegset
3. Rüütelkonnad. Kõrvuti Rootsi võimu poolt ametisse nimetatud riigiametnikega teostasid võimu ka Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkonnad koondasid aadlikke, kaitsesid nende huve ja lahendasid kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna kõrgeim organ, mis kogunes kolme aasta tagant oli Maapäev. Maapäevadel valiti ka kõige lugupeetavamate aadlike hulgast maanõunikud, kes ajasid rüütelkonna asju maapäevade vaheaegadel. (Reeglina oli neid 12 ja uusi valiti enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast.) Nende ülesandeks oli Maapäevade vaheaegadel tegeleda kõige tähtsamate küsimustega. Teised isikud, kes tegelesid Maapäevade vaheaegadel igapäevasemate asjadega, olid rüütelkonnapealik Eestimaal ja maamarssal Liivimaal. 4. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja
juhtimisega. Eesti oli tugevalt seisuslik piirkond – kui mujal Rootsis olid talupojad vabad, siis Eestis oli saksa aadlikel ebatavaliselt suur võim. Mõisnike õiguste küsimus • 17. sajandil oli Rootsi jaoks nö rahvuslikuks „uhkuseasjaks“ see, et neil oli talupoeg alati olnud vaba, samas kui mujal Euroopas oli levinud pärisorjus ja sunnismaisus. Kui Eesti vallutati, võeti üheks eesmärgiks talupoegade vabastamine. • Kui aga Eesti vallutati, ei olnud aadlike õiguste piiramine võimalik. Põhja-Eestis olid sakslased läinud vabatahtlikult Rootsi võimu alla tingimusel, et nad säilitavad oma senised õigused. Lõuna-Eestis üritati küll aadlike õigusi piirata, tugeva vastuseisu tõttu ei tuldud aga sellega toime. Maad jäid valitsema need, kes olid seda teinud keskajalgi. • Talupoegade õiguste suurendamise ning aadli õiguste vähendamisega hakati tegelema alles 1600. aastate viimastel aastakümnetel. • Loe lk 99-100 ja vasta:
1) Eestimaa kubermang - 4 maakonda - Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa 2) Liivimaa kubermang - Pärnu, Tartu ja Saaremaa Kindralkuberner ja tema ülesanded: Kubermangu juht, ülesanded - 1) kavandasid haldusüksusel asuvat sõjaväge 2) Kontrollisid riigiametnike tööd 3) jälgisid rahaasju kubermangus Rüütelkond, maapäev: rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa 1) kaitsesid kohalike aadlike õigusi 2) osalesid seaduste koostamisel 3) valisid kohtunikud ja politseiametnikud maapäev - rüütelkonna esindusorgan (12 maanõunikku) Eestis ja Liivimaal rüütelkonna juht - pealik, Liivimaal - maamarssal Reduktsioon: Mõisate eravaldusest riigistamine, põhjuseks riigi sissetulekute vähenemine. 1680.a suur reduktsioon kuningas Karl XI ajal. Kohtukorraldus: 3-astmeline kohtukorraldus. I - adrakohtunikud - tegelesid talupoegade süüasjadega ja avaliku korra rikkumisega.
püramiidid. Kõige iseloomulikum madalmaade renessansimotiiv on aga kartuss, mis on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. Prantsusmaa arhitektuurile on aga omane katuseaknad, mille abil saab eristada Prantsusmaad Itaalia lameda katustega paladzzodest. Internetist uurides Prantsusmaa arhitektuuri kohta, leidsin Chenonceaux'i lossi, mis tõepoolest oleks nagu sillale ehitatud. Saksamaal aga matkiti itaalialikke eeskujusid valitsejate ja aadlike lossides. Linnaelamute ehitamisel jälgiti endiselt gooti traditsioone. Madalmaade skulptoritel tuli peamiselt kaunistada ehitisi ning valmistada hauamonumente. Suurmeister Cornelis Floris'e, kes on eriti tähtis ka arhitektina, skulptuuriteostes on huvitav dekoratiivne ja ornamentaalne külg. Ta oli mõjurikas omapärase keeruka ornamendistiili loojana. Sellesse stiili kuulusid näiteks kartussid, puuviljavanikud, väänlevad vormid, mis meenutasid kõrvalesta jne
ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk töö ja õppuste raskus tegid sõjaväeasukate elu hullemaks kui pärisoristel talupoegadel
1. Millistel põhjustel tekkis 18. saj. II poolel välja uus stiil, klassitsism? Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon! Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga....
juhtimine, kubermangu majanduspoliitika korraldamine ja jälgimine, samuti panid nad ametisse madalamaid riigimehi ning kontrollisid nende tööd. Kuid nende ülesannete hulka kuulus ka teede (eriti just sildade) ja postiteenuste korrashoid. Kindralkuberneri enda aga määras ametisse Rootsi kuningas, kellele ta ka vahetult allus. Eesti- ja Liivimaal omasid üsna suurt mõjuvõimu ka rüütelkonnad, kes esindasid kohalike aadlike huve ja nõudmisi ning lahendasid ka vähemtähtsaid probleeme. Eestimaa aadlikele ja linnadele säilitati eriõigused, mis kohati olid isegi suuremad kui Rootsi oma aadlikel. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks rootsistada endale alluv maa-ala. Kuid seoses Gustav II Adolfi surmaga ja Rootsis võimule pääsenud aristokraatiaga oli Skytte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Rootsi aristokraadid saavutasid 1634. a. üksmeele
2. ,,Topograafilise teateid Eesti-ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi" 3.3. koos Peter Wildega andis põltsamaal välja esimest eesti keelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." RAHVAHARIDUS 1. Halvenenud tingimused edendamiseks 1.1 napilt koole, õpetajaks kiriku köster, õpetas kiriku palveid koos veerides 2. 1765. Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava 2.1. nägi ette koolide rajamist ka suurematesse mõisatesse 2.1.1. ei võetud tõsiselt aadlike poolt ning ei rakendatud LUGEMISVARA 1. 18.saj. Teisel poolel hakkas levima ilmalik kirjandus laiemalt 2. MAARAHVA KALENDER ilmus 1731 3. Friedrick Gustav ARVELIUSe ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat" 1782 3.1. kiideti talurahva alandlikku meelt, õhutati kuulekust mõisnikule 4. kirikuõpetaja Firedrich Wilhelm Willmann, populaarsed juturaamatud talupoegade seas EHITUSKUNST 1. Kadrioru loss Tallinnas 1718 (barokkstiil) (ümbritsetud prantsuse stiilis pargiga) 2
Sellest kaasnedes vahetasid talupojad palju elukohti. Talupoegade liikumine sellel ajal oli vabavam kui teistel sajanditel, sest nad said vahetada mõisaid ja sellega kaasnevalt ka mõisnike. Sellel ajal minu arvates polnud talupoeg veel pärisori, sest ei olnud veel summimajutust ega teoorjust. Taani võim eestis kestis aastatel 1559-1645, kui Taanile kuulus saaremaa. Taani alal elanud talupoegadel oli elu hea, sest aadlike võim oli seal väiksema ja talupoegadel olid fikseeritud koormised. Mina arvan, et talupoja pärisorjus taani alal oli leebe. Poola võim eesti alal kestis aastatel 1562-1629, sellel aja vahemikul kontrollis Poola Lõuna-Eestit. Sellel ajal oli talupoeg pärisori, sest ta pidi maksma tema poolt määratud makse ja kuuletuma tema käskudele. Talupoegade seisundit ei proovitutki parandada sest mõisnikud arvasid, et talupojad olid lihtsalt tööloomad ega väärinud mingeid õigusi.
kaasnevad sellega majanduslikud raskused. Inimeste vahel tekivad pinged ja vastuolud. Loodusseadusega on määratud, et nagu loomadelgi, tekib raskustes Inimeste vahel olelusvõitlus ja konkurents, milles tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad langevad. Kuid Thomas More´i Utoopia saarele rajatud ideaalne ühiskond oli organiseeritud täiuslike ratsionaalsete printsiipide kohaselt, kus igal utooplasel oli päevas 6-tunnine töökohustus ja kõiki ühiskonnaliikmeid peeti võrdseteks. Ei olnud aadlike ega orje, nagu Vanas-Kreekas või Roomas. Kõikidesse inimestesse suhtuti võrdselt ja aupaklikult. Tänapäeva ühiskond erineb Thomas More´i rajatud ideaalsest ühiskonnast. Meie ühiskonnas puudub võrdsus. Toimub inimeste liigitamine majandusliku sissetuleku järgi seisustesse kõrgklass ja alamklass. Samuti on tänapäeva ühis- konnas tugevaid sotsiaalseid probleeme ja inimesed on harjunud liigse mugavusega. Paljudele annab tunda praegune majanduslik olukord kaotatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
