· 1775 aastal laiendati 1766. aasta põhimõtet. · 1785. aastal anti välja armukiri aadlile, millega lisandus õigus luua seisuslikke organisatsioone kubermangu tasandil. Aadel muutus priviligeeritud seisuseks, mis omakorda jagunes erinevateks kihtideks vastavalt sellele, kuidas aadlitiitel saadud oli. Selline seisustesisene kihistumine ongi stratifikatsioon. Seisuslik jagunemine aadlike seas: · tituleeritud aadel. · vanaaadel, mis oli Venemaa tingimustes suht noor. Nende all mõeldi perekondi, kes suutsid oma suguvõsa tuvastada 100 aasta taha. · aadlikud, kes olid seisusesse tõstetud valitseja poolt. · aadlikud, kes said oma tiitli läbi sõjaväeteenistuse ehk saavutanud esimese ohvitseri auastme. · aadlikud, kes oma tiitli olid saanud läbi tsiviilteenistuse.
Katariina II: oli tuttav valgustuskirjandusega; arendati kooliharidust (Kadetikorpus, Smolnõi instituut); üritati koostada ülevenemaalist seadustikku, kuid see ebaõnnestus; pärisorjadest talupoegade olukord halvenes; 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis suruti maha; maa jagati kubermangudeks, mis omakorda jagunesid maakondadeks (neis loodi aadlike organisatsioonid aadlikogud). 5. Rootsi 17.-18. sajandil Karl IX: tähtis osa riigivalitsemises Riiginõukogul (juht: kantsler); aeg- ajalt kutsuti kokku Riigipäev (esindatud 4 seisust); pärisorjus puudus. Gustav II Adolf: tugevdas kuningavõimu; aitas Uppsala ülikooli taas jalule (Johan Skytte). Kristiina: rajati ülikoole Tartusse (1632), Turusse, Lundi, uuesti alustas
Peagi tuli suur näljahäda ning 1695.a. oli 400 000 elanikku, 1698.a. 330 000 el. 1712a. 170 000. Põhjasõda ja katk. 2. Haldusjaotus- tunne ära kaardilt. Kolme kuninga aeg enne 1645 a. Rootsi aeg 1645 kuni Põhjasõjani 3.Selgita mõisted: Baltiaadel Enamasti saksa päritolu aadel, väike osa oli neid ka rootslasi ja venelasi. Kindralkuberner Liivimaa ja Eestimaa kõrgeim valitsusametnik. Rüütelkond Aadlike koondis kubermangude kaupa Maapäev Rüütelkonna kokkutulek, toimus iga 3 aasta tagant Maanõunik Juhtis maakonda rüütelkonna maapäevade vaheaegadel Meeskohtud (Est) maakohtud (Livm) tegelesid talupoegade süüasjadega Adrakohtunikud (Est) sillakohtunikud (Livm.) tegelesid avaliku korra tagamisega Hingeloendused rahvaloendused, hakati korraldama 1782.a. 4.Selgita reduktsiooni tähendust ja tagajärgi. Reduktsioon oli erakätesse läinud mõisate riigile tagasi võtmine
Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. 18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud
Renessanss Renessanss- tulevneb prantsuskeelsest sõnast taassünd. 14-17 sajand. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Põhja-Itaaliat. Renessanss olemus väljendus selles, et pöörduti tagasi antiikaja kunsti, filosoofia ja kirjanduse juurde, ehk õpiti neid uuesti põhjalikult tundma. Tähtsale kohale sai isiksus ise, enam ei olnud oluline päritolu. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Renessansi ajal oli sarkastiline suhtumine vaimulikku ellu, seega ei olnud enam ilmalike sanrite ilmumine enam teisejärguline. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks.Religioon ei kontrollinud enam teadust. Teaduse areng ning haridus oli väga oluline, nt nootide mitte tundmine oli häbiasi. Renessanssi ajastu üheks väga oluliseks saavutuseks on nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsu...
Tema tütar Elizabeth I valitses 16. sajandi teisel poolel. Sõdis Hispaaniaga ning võitis merelahingus võitmatut Armadat. Ta ei abiellunud kellegiga. Venemaa; valitses Rjurikute dünastia, esindajaks oli Ivan IV Julm. Juba varem oli Kiievi vürstiriigiga ühendatud ümberkaudsed alad. Venemaa keskuseks kujunes Moskva. Ühendas Tatari riigid Venemaaga. Ivan IV hakkas enda kohta kasutama nime tsaar, mis tähendab keisrit. Siseriiklikult viis ta läbi Opritsnina poliitikat. Koondas hulga aadlike maid riigi kätte ja kiusas aadelkonda. Saksamaa; oli killustatud. Saksa-Rooma keisririigi tiitel kuulus Habsburgide dünastiale. Reaalne võim oli 7me kuurvürsti käes. Habsburgidele kuulusid Austria, Hispaania, Madalmaad, Böönimaa, Ungari. Kõige kuulsam Habsburgide keiser oli Karl V( " tema valdustes ei looju päike kunagi" ) Hispaania riik tekkis Aragoni ja Kastiilia personaal unioonist. 16. saj olid hispaania valduses Lõuna-Itaalia ja Sardiinia.
Teoste sisu oli usuline ja need valmisid peamiselt Iiri ja Inglismaa kloostrites. Terve lehekülg kaeti pael ornamentidega, millesse põimiti mõni kristlik sümbol. Eriline tähendus oli lehekülje esimesel tähel e initsiaalil, mis võis kaunistusena täita suure osa leheküljest. Karolingid Lääne- Euroopas oli üldine kultuuri tase väga madal. Kirjaoskajaid oli mõni tuhat. Karl Suure valitsusajal muutus Frangi riik suurriigiks. Paralleelselt vallutustega kasvas aadlike huvi Rooma impeeriumi kultuuripärandi vastu. Karl Suur oli kirjaoskamatu kuid hindas kultuuri kõrgelt. Koondas enda õukonda kirjanikke, kunstnikke, käsikirjade kirjutajaid jne. Uuesti õpiti püstitama kivihooneid, säilinud on losse ja kabeleid. Tuntuim on Aacheni lossikabel.(siseruum on kaheksatahuline ja välisring kuueteisttahuline.) Valitsevaks kirikutüübiks jäi basiilika. Arhitektuur oli tagasihoidlik, võlve ja kupleid ehitada ei osatud
baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Säilisid tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtis põhijoontes kuni 19
Veneetsiasse kui alkeemikut, mitte kui arsti. Pärast Dandolini surma suundus Johannes Viini. Ta kohtus Viinis krahv Aloysius von Drachenheimiga, kes Johannese Rumeeniasse enda teenistusse kutsus. Drachenheim'i lossis elades sai Johannes aru, et seal tegeletakse musta maagiaga ning pöördus tagasi Viini. Ta soovis pühenduda iseseisva arsti kutsele ning rändas ringi 2 aastat, mil sai tunda palju nälga ja vaesust. Kuuldused, aga imeheast arstist levisid lihtrahva seast ka aadlike kõrvu. Johannes Faber'it peeti oskuslikuks nõiajookide valmistajaks, kui ta aitas ühel jõukal pankuril järeltulija eostada. Imepärasena näiv tegu ajendas Hertsog Ernst'i Johannest enda teenistusse kutsuma, et too aitaks (hertsogi poega) prints Albrecht'it. Hertsogi arvates seisnes probleem printsi mehelikkuse puudulikkuses. Nii segaski Johannes ühel karnevalipidustusel kokku joogi, mis pidi tõstma huvi vastassoo järele. Seda jooki jõid prints ning lihtsa kirurgi tütar Agnes Bernauer
ütlea, ta ei teinud seda, ta kuulutati lindpriiks. Luther sai kaitset vürst Friedrich Tark. Aladel, kus reformatsioon võitis hakati kloostreid sulgema ja vaimulikud said õiguse abielluda ning Luther hakkas üles ehitama uut kirikut. Riik võttis kiriku varad ja maavaldused üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused. Hävitati ja rüüstati kirikuid. Jumalateenistused muutusid rahvakeelseteks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike kätte läinud valdustele ühiskasutusõigust. 1524-1524 Saksa talurahvasõjad. Luther oli sellest sokeeritud ega toetanud seda. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahex. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555. a Augsburgi usurahu-luteri usk kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk" st: Maahärra usutunnistust pidid järgima ka alamad
Arhitektuuris tekkisid suured õukonnad (Prantsuse õukond), elu muutus suureks, pillavaks, jõudeelu, mõeldi välja etiketireeglid, töötati välja serviisid, lauanõud ja muud köögiriistad, etikett väga väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini. Hakatakse ehitama väga suuri losse, samade eesmärkidega, algul levib Itaalias, pärast muutub Prmaa domineerivaks. Bernini skulptuur "Pühade ekstaas"; suurim barokiaegne ehitis on Versaillles'i loss, lossi põhiplaan muutus (varem oli 4-kandiline): tekkisid hoonete tiivad, vahele jäi siseõu,
6.zirondiinid-vasakpoolsed, toetajaskonnaks lihtkodanlus ja haritlased montanjaarid-vasakpoolsed, kõige äärmusilkum leer monrahistid-parempoolsed,kuningvõimu pooldajad 7.Kuningvõim kukutati 22.sept 1792. Kehtestati vabariik 8.Generaalstaadid-seisuste esindukogu, kutsuti kokku üle pika aja, et kehtestada maksukoormus ka aadlikele ja vaimulikele. Rahvuskogu-kolmanda seisuse esinduskogu, millega ühines veel osa aadlike ja vaimulike saadikuid Asutav Kogu-rahvuskogu uus nimetus, eesmärgiks koostada põhiseadus ja panna alus uuele riigikorrale Revolutisoon-suured muudatused ühiskonna elus, eelkõige poliitikas. Rahva rahulolematus Reform-ümberkorraldus 9.Kuninga hukkamine: 21.jaanuar 1793. Välisriigid kasutasid Prantsusmaa nõrka olukorda ning alustasid riigi vastu sõda 10
venekeelse koolihariduse levitamine (venestamispoliitika) Haridusreformi sisu : Mindi üle ühtseke joolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, mille igaühe eesotsas oli ülikool. Ühe õpperingkonna keskuseks sai Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. Detsembri ülestõus : aeg: 1825 detsember teostajad: noored haritud aadlikud - sõjaväelased (hiljem nimetati dekabristideks) põhjused: nad tahtsid kaotada pärisorjust, kukutada tsaarivõim ning kehtestada kodanikuvabadust ajend: Prantsuse revolutsioon, valgustusideed ning kokkupuuted Lääne - Euroopaga tagajärjed: mässu juhid arreteeriti ja hukati, teised saadeti siberisse asumisele Slavofiilid ja läänlased
-15. sajandil) 13. sajandil olid linnad peamised kultuuri- ja hariduskeskused. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva "kolmanda seisuse", s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest "maa peale". Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Kõigepealt jõudis see realistlikum temaatika naljanditesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt, seda kasutati ka muinasjuttude puhul.
Algul oli vabatahtlik pärast aga kohustuslik. 1803.aastal võeti vatsu ukaas vabade maaharijate kohta,selle alusel võisid talupojad mõisnikega kokkuleppele jõudes end pärisorjusest vabaks osta, kuid vabaksostu tulemus ja tagasihoidlikuks. Palju mõisnikud olid vabaks ostu vastu ja kindlasti nappis talupoegadel ka raha, et end ise vabaks osta. 1810. aastal purustas Aleksander I Napoleoni väed. Troonile tõustes kavandas ja aadlike surve tulemusel ei saanud kõike täide viia. Ta jäi paljudele bojaardidele jalgu. 1918. toodi Aleksandri kirst Sankt-Peterburgi ja kui avati kirstu kaas siis polnud seal Aleksandrit sees. Ja siiamaani on Aleksandri I surm jäänud saladuseks. Nikolai I valitses aastail 1825-1855. Erinevalt oma vennast Aleksandrist ei kavandanud ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi ühiskonnas. Ta nägi oma peamiseks eesmärgiks kehtiva poliitilise korra
Ometi võis rahvahariduse tulevikku vaadata optimistlikult. Nelja aasta jooksul oli seminaris saanud õpetust ligi 160 eesti noormeest. Juba Forseliuse tegevusajast on teada 41 talurahvakooli olemasolu, enamik neist Lõuna- Eestis. 1687.aastal oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Koolide ehitamine edenes siiski visalt ja õppetöö toimus tavaliselt kuskil rehetoas. Kuigi teatav vastuseis aadlike hulgas püsis, olid koolid peagi enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades. Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamine olulist osa ka koduõpetus. Edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud lugema õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemiseoskus märkimisväärselt kõrge. Hariduslembese Sangaste kirikuõpetaja Chilian Rauscheri väitel käinud karjasedki loomade järel raamatut lugedes
Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5.mail 1789. Aastal Versaille´s kokku. Kolmas seisus lahkus üksmeele puudumise tõttu ja nimetas end rahvuskoguks kuningal polnud õigust nende otsusied tühistada. 3. Bastille´ vallutamine 14.juuli 1789 vallutas relvastunud rahvas e. rahvuskaart monarhistliku sümboli Bastille` vangla/kindluse Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. 4. Asutav kogu pärast osade aadlike ja vaimulike ühinemisega nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks. Asutav kogu pidi koostaa Prantsusmaa jaoks põhiseaduse e. konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. 5. Seadusandlik kogu valiti 1791 aasta suvel ja pidi olema kogu, mis teeb seaduseid ja hiljem annab kuningas neid välja. Seadusanlikust kogust sai uus riigivõimuorgan ja sinna valiti kokku 745 saadikut. Seal oli kaks kõige aktiivsemat poolt. Revolutsiooni
Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul
revolutsiooni ideede levikuga) vallandus 1820. aastail Kreekas ulatuslik ülestõus Türgi ikke vastu. Kreeklased saavutasid iseseisvuse ja lõid oma riigi (esialgu vabariigi, hiljem kuningriigi). 10. Millised olid Euroopa 1848.-49.a. revolutsioonide peamised põhjused ja tagajärjed? (lk 104-105) Põhjused: üleüldine vaesus (kohati ka näljahädad), demokraatlike õiguste puudumine, võim oli koondunud kitsa aadlike ringkonna kätte (nõuti rahva ligipääsu võimule), sooviti põhiseaduste kehtestamist, Saksamaal ja Itaalias nõuti riigi ühendamist, Austria impeeriumi rahvad tahtsid vabaneda austerlaste võimu alt. Tagajärjed: üldiselt suruti revolutsioonid maha, suurem osa nõudmistest jäi täitmata, kuid üht-teist siiski saavutati: nt nõrgenes absolutistlik riigikord, mõnel pool (nt Preisimaal ja Austria impeeriumis) kehtestati põhiseadused, sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused,
Oma sõjaplaanide koostamisel lähtubki ta sellest kaugemast eesmärgist, ei pea vajalikuks saata mehi mõttetusse surma, kus juba eeltingimused vene vägedele on halvad. Ta leiab, et Moskva tuleb maha jätta. Ta väljendab patriotismi. Napoleon kehastab uuenduslikku ja vabastavat kuju, ei ole rahvaesindaja, vaid egoistlik ja individualistliku elulaadi esindaja. Raamatus on tegemist ka kõrgaadlike hulka kuuluva perekonna Rostovitega, kes kehastavad kõiki positiivseid väärtuse aadlike puhul. Eelkõige perekondlikud suhted (armastus, hoolivus, mõistmine, toetamine) ja samalajal ka loomulikkus, siirus. Teiselt poolt ka suuremeelsus, külalislahkus, rahast ei hoolita. Sellega tegelemine on väiklane ja alandav. Nt pereemalt tahab keegi laenata raha, aga pereema omakorda laenab seda, et anda. Perepoeg Nikolai noormehena kaotab kaardimängud 49 000 rubla, siis ta isa suhtub sellesse rahulikult, ei tee pojale etteheiteid. Pärast tuleb välja, et perel oli väga palju võlgasid
AnnaAbi Gümnaasium AbiAndja Molière Referaat Tartu 2009 Elulugu Algusaastad Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin) sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri pojana. Viis aastat õppis ta Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisealiseks saanuna otsustas Moliére minna õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, kuna ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Samaaegselt jätkas ta ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. Üldiselt omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval mõjutasid Moliére'i...
laenamisse · Kiriku silmis oli liigkasuvõtja laiskleja, kes ei hangi igapäevast leiba oma tööga nagu Jumalale meelepärane, vaid rikastub teiste arvelt ise midagi tegemata. · Kirik ei kahelnud, et taolise käitumise tulemusel läheb inimene pärast surma otseteed põrgusse. · Hinge päästmiseks sundis see nii mõndagi pankurit ja kaupmeest enne surma oma varandust vaestele jagama · Oma rikkuse ja jõukuse näitamise parimaks viisiks peeti aadlike kombel toretsemist ning varanduse pillavat kulutamist 7) Paavsti võimu tugevnemine: 1059 kardinalid hakkasid endi seast paavsti valima Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust 1077 tunnistas Keiser Heinrick 4 paavsti; ülimuslikkest 8) Piiskopkonnad, mille eesotsas piiskopid ning mitu piiskopkonda moodustasid peapiiskopkonnad kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Katedraal oli piiskopkonna keskus. Piiskop
Pärast leedulaste ristimist ja eriti pärast ordu lüüasaamist Tannenbergi ehk Grunwaldi lahingus 1410. aastal oli Saksa ordul jällegi probleeme oma olemasolu põhjendamisega: paganaid Preisimaa naabruses enam ju ei olnud. Kuid kõigele vaatamata suutis Saksa ordu Preisi valdusi enda käes hoida kuni 1525. aastani. 12. Milline on rüütliordude pärand? Sõdimine uskmatutega polnud vaimulike rüütliordude ainus eesmärk. Hiliskeskajal sai tähtsaks ka see, et ordud võimaldasid vaesemate aadlike noorematel poegadel vastavalt seisusele ära elada. Mehele, kes ei pärinud rohkem kui oma isa tiitlit, võimaldas ordu tal tõusta kõrgele ametipostile. Nii muutusid ordud aadlikorporatsioonideks, kus sõjalisi ja vaimulikke ideaale peeti küll kõrge au sees, kuid mis sõjaväljal enam suurt rolli ei mänginud. Vaimulike rüütliordude mõju oli märgata uusaegses aadlikultuuris. Valitsejate õukondades koondusid aadlimehed ilmalikesse rüütliordudesse, mis jagasid vaimulike
sajandist 15. sajandini Kõik keskaja inimesed jagati 3 seisusese vahel: bellatores, oratores ja labratores. Kõrgeim ehk I seisus ehk vaimulikud moodustasid 0,5-1% ühiskonnast. Ladina keeles ,,oratores" tähendab ,,need, kes palvetavad". Vaimulike ülesanne oligi ühiskonna eest palvetada ja jumalat teenida. Neil oli kohtumõistmisõigus. II seisuse moodustasid ehk aadlikud ehk rüütlid. Ladina keeles ,,bellatores" tähendab ,,need, kes sõdivad". Aadlike ülesanne oli sõdida ja ühiskonda kaitsta. Neil oli kohtumõistmisõigus. III seisusel polnudki konkreetset nime. Neid kutsutigi kolmandaks seisuseks. Enne linnade teket kuulusid sellesse seisusesse ainult talupojad ehk ,,labratores" ehk ,,need, kes töötavad". Nende ülesanne oli oma tööga ühiskonda ülal hoida. Linnade tekkega tekkisid kolmandasse seisusesse ka käsitöölised ja kaupmehed. Inimese positsiooni ühiskonnas määras tema sünni päritolu
nõus olema. Siinse ametliku usuna jäi kehtima luteri usk, kuigi Venemaal oli selleks õigeusk. Kohaliku asjaajamiskeelena säilis saksa keel, ametnikena töötasid siin sakslased mitte venelased. Aadli omavalitsus sai edasi tegutseda, Liivimaal see isegi taastati. Oluline on, et koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad. Ainult need aadliperekonnad, kes olid sinna kantud, said otsustada Maapäeval kohalike asjade üle. See oli oluline, sest nii taheti ära hoida venelastest aadlike lisandumist. Säilis ka Rootsiaegne kohtusüsteem, esialgne, mitte see mis tuli reduktsiooniga, erinevus oli selles, et kaebusi sai esitada Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskolleegiumi Peterburis (kõrgem kohus). Siinsete aadlike jaoks suurt vahet polnud, kas Rootsi või Vene võim, said tegutseda nagu tahtsid. Põllumajandus ja talurahva olukord Jätkuvalt põllumajanduses oli kõige olulisem teraviljakasvatus (püsis nii sajandivahetuseni).
Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all "Õiguste deklaratsioon" dokument, mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimu piirid Eestimaa- Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.saj alguseni Eestimaa nime Liivimaa- Lõuna- Eesti koos Põhja- Lätiga moodustasid Liivimaa Kuramaa- Läti lääne- ja lõunapoolseim osa, mis oli pikka aega omaette hertsogiriik reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Reduktsioon- aadlile annetatud maade taasriigistamine Rüütelkond- aadlike seisusliku omavalitsuse organ ; selle täieõiguslikeks liikmeteks võisid olla ainult rüütlimõisaomanikud. Eraldi rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel. Academia Gustaviana- 1632-1656 ladinakeelse juhuluule tekstikorpus Forseliuse seminar- 1684. aastal asutas Bengt Gottfried Forselius Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks Segaduste aeg Venemaal- 17.sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, millele lisaks valitses erakordne pakane.
ülejäänud maailmaga. Peeter I reformide peamiseks taganttõukajaks sai 1700. aastal alanud Põhjasõda, mis algas Venemaale kaotusega ja seega pidi tsaar midagi ette võtma, ja ta otsustas luua uue sõjaväe, millel oleks senisest olnud parem relvastus ja väljaõpe. Loodavale alalisele sõjaväele sai aluseks 1699. aastal loodud kohustuslik nekrutivõtmine. See ümberkorraldus kandis ka vilja, sest Venemaa sai Põhjasõjast endale suure saagi. Kehtestati ka aadlike sundteenistus, mõisate ainupärimisõigus, töötati välja kindel teenistushierarhia, muudeti maksupoliitikat, avardus sotsiaalne mobiilsus ja viidi läbi palju-palju muid reforme. Peetri reformid kiirendasid Venemaa arengut, tõstes ta ka majandusnäitajatelt Euroopa suurriikide hulka: 1740. aastatel sulatati Venemaal rauda 1½ korda rohkem, kui Euroopa arenenumais riigis Inglismaal.6 Samuti oli tsaaril probleeme streletsidega. Nende töö, kaubandus ja tööndus, eeldas
Treppi mööda peakorrusele tustes satume kigepealt sisehoovi neljast küljest ümbritsevasse galeriisse, nn. ristikäiku, mille kaudu pääseme kigisse peakorruse ruumidesse. Seda peetakse Vana-Liivimaa hilisgootika üheks kaunimaks vlvkäiguks. Edela- ja loodetiivas on säilinud algsed, kaunite tugevasti profileeritud roietega ristvlvid, mis algavad otse seinapinnalt. Siseuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Seintel näeme Saaremaa aadlike dolomiidist madalreljeefseid vapitahvleid XX sajandi algusest. Loodetiivas paikneb omapärane orv - rituaalne kätepesukoht. Viimase krval asub rikkalikult profileeritud palestikuga portaal, mille kaudu pääseme linnuse esinduslikku peasaali. Pidurefektoorium kujutab endast kahelöövilist viietraveelist saali,mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Sellest annab tunnistust loodepoolseima piilari teistest erinev kuju. Vlvid
Linnuselään on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. Põhja-Eesti aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Foogtid valitsesid kohapeal riigimõisaid. Rüütelkonna kõrgemask asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik valdajad, maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks e. kreisiks: Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaaks. Saaremaa rüütelkond see oli aadlike liit, kes elasid Saaremaal. Riik teostas reduktsiooni (e. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi). Riigimaid haldas kuninglik asehaldur; maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad. Ametkonnad jagunesid vakusteks. 20. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal. 1629. Altmargi vaherahuga Poola ja Rootsi vahel loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. 1645
· Raha laekumise ja kulutamise jälgimine; · Postiteenuse, teede, sildade korrashoiu ja avaliku korra eest hoolekandmine. · Igapäevastesse asjadesse kindralkubernerid ei sekkunud. 3) Rüütelkond, maapäev Rüütelkond kohaliku aadli omavalitsusorgan. · Eestis oli neid 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. · Rüütelkonnad olid kuni 1917. aastani. · Ülesanded: 1. kaitsta kohalike aadlike õigusi; 2. osaleda kohalike seaduste koostamisel; 3. valida kohtunikke, politseiametnikke Maapäev rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel). · Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht. · Eestimaa ja Saaremaa rüütelkonnajuhiks pealik; Liivimaal maamarssal. 4) Reduktsioon millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud)
võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonnad käisid koos maapäevadel (Landtag), mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid iga rüütelkonna asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku (Landrat), kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse. Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssali) õlule. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna pealike või maamarssalite hulgast. KOHTUD Eestimaal esindasid madalamat kohtuvõimu adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud
Rüütelkond moodustati nii Eestimaa kubermangus, Liivimaa kubermangus kui ka Saaremaal. Rüütelkonnad koondasid maavaldajatest aadlikke, kes kaitsesid omi õigusi Rootsi riigivõimu eest ja lahendasid kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud kindralkuberneri huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku (Saaremaal 6), kes valiti maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse.(Enamasti endiste rüütelkonna pealike ja maamarssalite hulgast) Nemad tegelesid kõige olulisemate küsimuste arutamisega. Igapäevased probleemid olid rüütelkonna pealiku kanda.(Liivimaal maamarssali) Kohtuvõim: Rootsi ajal loodud kohtukorraldus püsis kuni 19.sajandi lõpuni. Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaa kubermangus ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud
● Võimuvõitlus Venemaa, Poola-Leedu, Taani ja Rootsi vahel; ● “Tartu maks”- Venemaa rahaline nõue Tartu piiskopknna vastu, mida viimane ignoreeris, lõpuks Venemaa ründas. Liivi sõda 1558.-1583. aasta, tulemused: ● 1582. aasta Jam Zapolski vaherahu; ○ Lõuna-Eesti Poolale. ● 1583.aasta Pljuusa vaherahu; ○ Põhja-Eeesti Rootsile. Rootsi aeg: ● Kindralkuberner- Rootsi riigivõimu kõrgeim esindaja; ● Rüütelkonnad- aadlike seisuslikud esindused; ○ Eestimaa; ○ Liivimaa; ○ Saaremaa; ○ maapäev- rüütelkondade kõrgeim võimuorgan. ● Eestimaa kubermang: ○ Eestimaa Ülemmaakohus; ○ meeskohus; ○ adrakohtunik. ● Liivimaa kubermang: ○ Liivimaa Õuekohus; ○ maakohus; ○ sillakohtunik. ● 1620. aastal umbes 100 000 inimest; ● 1656.-1661. aasta- Rootsi-Vene sõda; ● 1695
RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED 19. sajandil tekkis Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuurilise eripära vastu. Kõikjal toimus rahvusliku enesetedvuse tõus. Seda kõike sellepärast, et rahvad olid muutunud vabadeks, oli kadumas feodaalne killustatus ning paranemas majanduslik ja poliitiline olukord. Tänu nendele faktoritele asusid ka eestlased endast märku andma. Kõik sai alguse pärisorjuse kaotamisest. Samuti oli soodne poliitiline olustik, sest Venemaal oli poleemika baltisaksa aadlike privileegide aadressil. Eestlaste eesmärgiks polnud mitte omariiklus, vaid võrdsed õigused baltisakslastega. RAHVUSLIK ÄRKAMINE Rahvusliku ärkamisaja alguseks võib pidada 1864. aastal Johann Köleri poolt algatatud palvekirjade aktsiooni. Neis kirjades sooviti vabastada vallaomavalitsused mõisnike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega. Järgmiseks suuremaks ettevõtmiseks oli I üldlaulupidu 1869. aastal, mille
kui õllepruulid, kes kartsid konkurentsi. Kohvi vastu astusid ka arstid. Väideti, et kohv on arstirohi, mis teeb kahju südamele ja kurnab organismi. Moejoogiks muutus kohv 17. sajandi teisel poolel. Oma osa selles etendas Türgi sultani suursaadiku Soliman Aga külaskäik Pariisi 1669. aastal. Moodi tuli kõik türgilik (nagu lahtised tuhvlid, pikk ja avar öökuub, suur valge müts), sealhulgas ka kohv, millest sai Louis XV ajal õukonna lemmikjook. Esialgu oli see vaid aadlike jook, mistõttu kohvikutegi rajamine ei edenenud, sest kõrgem seltskond ei käinud avalikes kohtades. Läks mõni aeg kuni kohv prantsustus. Kohvikutest kujunesid avalikud kooskäimise kohad, kus sai kombeks istuda kohvikus, juua kohvi, rääkida poliitikast või muidu vestelda. (http://www.erm.ee/vanast/naitus/kohvi/) 8 4 Suurimad kohvi tootjad
10.Rokokoo maalikunst maalid olid kõik väga dekoratiivsed, Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. 11.Rokokoo skulptuur- kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1) FEODAALNE KILLUSTATUS ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad 2) RISTISÕJAD · Mõiste- Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096-1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud · Sajandid- 11.13. sajandil ( 1096-1270 ) · Ajendid- 1) paavsti võimu laiendamine(paavst soovis ülemaailmset paavstiriiki) 2) Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas) 3) Majanduslik aspect (Saada ida rikkused enda kontrolli alla ) 4) Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid 5) Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud · Tagajärjed- 1) Jeruus...
Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600.....
mõnikord esines ka kuningas ise). Päikesekuninga ajal areneb kõvasti ka riietumisstiil. Moodi tulid põlvpõksid, nendega kanti pikka vesti ja kuube, kaelas lehvisid rätikud. Mehed kantsid parukaid, mis pidi sümboliseerima jõudu ning tugevust. Naise riietus koosnes sügavst dekolteest ja kaheosalisest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Veel tänu Prantsusmaa ja Navarra kuningale täienes aadlike söögilaud vahuveini ja jäätisega. Aga mis oli negatiivset sellises valitsemises? ,, Riik see olen mina" Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Päikesekuninga soovide rahuldamisega suurenesid ka probleemid: kasvas riigivõlg, oli mitmeid näljahädasid, peeti pikki ning kurnavaid sõjakäike jne. Kuningas tegeles ,,meeleldi" ka riigiasjadega: nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud;
* kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest: * sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev * talupojad ei olnud vabad, nad sõltusid oma isandast, kellel omakorda polnud talupoegade suhtes mingeid kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes domeen kuninga maavaldus benefiits pärandamisõiguseta maavaldus feood pärandamisõigusega maavaldus
Katariina enda kavandi alusel pidi välja töötama uue seadustiku. Vastuolud saadikute seas osutusid aga ületamatuteks ning pooleteise aasta pärast saatis Katariina kogu laiali, ilma et see ainsatki seadust oleks vastu võtnud. Nurjusid ka Katariina katsed talupoegade olukorda parandada, sest mõisnike vastuseis oli väga jäik. Katariina II ajal kehtestati uus haldusseadus, seati sisse linnade omavalitsus, sauti aadlike kohalik omavalitsus. Katariina II valitsemisajal suurenes Venemaa tähtsus Euroopa poliitikas.
omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne-iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes sai Balti uue poliitika elluviimisel keskseks tegelaseks
mõisamaavalduste üle. b) talupoegade elukorralduses talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega; vakuraamatutesse kanti sisse kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu; talupojad said õiguse kaevata mõisarentniku peale. 2. Selgitage mõiste aadli opositsioon Aadlike vastuseis reduktsioonile. Liivimaa aadliopositsiooni juht oli J.R.Patkul. Aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. 3. Milline oli pärusaadli olukord Liivimaa kubermangus pärast reduktsiooni: a) õiguslik seisund - kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Rootsi kuningavõimul õnnestus Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe maksma panna. Talupoegadel õigus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Kitsenesid õigused
Kasumi, mis kaupmehed kaubandusest said võisid nad paigutada oma ärisse Kaupmehed tegid kalleid kingitusi kirikule ja annetusi vaestele Kaupmeeste elustiil nõudis suuri kulutusi Nad kandsid uhkeid riideid ja kalleid ehteid, korraldasid uhkeid pidusid Kaupmehed armastasid kuulata muusikat, tantsida ja vaadata näitemänge Kaupmehed abiellusid aadlikega, et parandada oma mainet Mõned linnakodanikud suutsid tõusta aadliseisusesse, kuid sellegipoolest jäi piir kaupmeeskonna ja aadlike vahele püsima Käsitöö erialad Tavaliselt koondas üks linnaosa või tänav ühe käsitöö eriala meistreid Mõndadele tänavatele pandi ametite järgi nimed nt Sepa, Värvijate Parkkojad ja sepad pidid töötama linnamüüridest väljas, sest nende töö segas linlasi Suuremates linnades leidus umbes 100 ametiala ning väiksemates kõigest 20-40 Osad käsitööametid olid auväärsemad, see sõltus materjalist ja oskuste keerukusest
maine kujunemisel. Naistel arvati olevat erilised võimed, millega saab teha nii head kui ka halba. Usuti, et naised, keda süüdistati nõidumises, on sõlminud kuradiga lepingu, muutunud kuradi agentideks ja teenivad teda altaril. Nõidu süüdistati haigustes, äkksurmades, saagi hävimises ning kõikides muudes probleemides ja õnnetustes. Nõiaprotsesse oli algselt siiski vähem, kui legendid räägivad ja tihti kasutati nõiaprotsesse aadlike omavahelises võitluses. Massiliseks muutus "nõidade" tagakiusamine 15. ja 16. sajandil. Nõidade ,,tekkeks" andis aluse olulise haridustaseme erinevus meeste ja naiste vahel. Kui mehed käisid koolis ja said küllaltki hea hariduse, siis naiste haridustase jäi enamasti puudulikuks. Seetõttu hakkasid mehed neisse suhtuma eelarvamusega, mis hiljem muutus naiste süüdistamiseks nõiduses. Arvati, et nõiad tapavad rinnalapsi ja joovad nende verd
Hummuli lahing vene võit 1703 Venelaste suur rüüsteretk: Viru-,Järva-, Viljandi-,Tartu-,Võrumaa - Laastatud maa taktika 1704 Kastre all jäi Rootsi Peipsi laevastik venelaste lõksu. 1704 juuni Peeter 1 saabus Narvat piirama 13.juunil langes Tartu 9.aug langes Narva 1705-1707 Baltimaades sõjaline vaikus. 1708 Algasid kokkupõrked uuesti.Tartu linna õhkulaskmine , kodanike küüditamine. Pärisorjuse kaotamine Kriis mõisamajanduses Mõisnike elustiil püüdis jäljendada Saksamaa aadlike. Mõisnikud vajasid raha häärberite ehitamiseks. 1802,1804 a. Seadused 1801 sai Vene keisriks Aleksander 1. , kes püüdis jätta edu meelset muljet. Seadused: -Talupojad võisid talu pärandada kui polnud võlgu. -maksud viidi vastavusse talumaade väärtusega. -Talupojal õigus omada vallasvara Talupojad ei olnud uute seadustega rahul, 1805 toimus Kose-Uuemõisas rahutused. 1816 , 1819 a Seadused -Napoleon vabastas Euroopa sõjakäikudel talupojad pärisorjusest.
jälgendamist. Klassitsism jäljendas ainult antiiki. Historitsismil on palju vormistiile eesliitega neo- (nt neogootika, neorenessanss, neobarokk jne). Levib peamiselt alates 1820.aastatest. Neogootika Levis peamisel Inglismaal, Saksamaal, hiljem ka Prantsusmaal. Selle stiiliga püüti rahvuslikku eneseteadvust suurendada. Selles stiilis hoonete tellijateks olid aristokraadid, valitsused ja kirik. Inglise parkidesse hakati rajama eksootiliste lisadena kabeleid ja kunstlikke varemeid. Vaesemate aadlike ja linlaste lemmikud olid neorenessanss ja neobarokk. Inglismaal Londoni parlamendihoone (Barry)- erikõrgustega tornid ja teravkaar. Saksamaal Kölni toomkirik Prantsusmaal restaureeriti gootihooneid, s.h. Pariisi Jumalaema kirik. Eestis: J.W Krause ehitas Tartu toomkiriku varemetesse raamatukogu hoone (praegu TÜ muuseum). Neogootika näidetakse on veel mitmed mõisahooned, nt Alatskivi ja Sangaste. Tallinnas Toompeal Aleksander Nevski katedraal. Neobarokk
piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. 5)Peakontrolör Jean-Baptiste Colbert(1619- 1683) oli louisXIV valitsuse ajal tähtsaim riigimees
vallakoolid- asutati külades (eesti keel) kihelkonnakoolid- asutati kihelkonnakeskustes (eesti keel) elementaarkoolid- asutati linnades (eesti keel) kreiskoolid- asutati maakonnakeskustes (saksa/ vene keel) gümnaasiumid- asutati kubermangulinnades (saksa/ vene keel) maamarssal- rüütelkonna pealik Liivimaal meeskohtud ja maakohtud- talupoegade ja mitteaadlike süüasjad Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus- rasked kuriteod, aadlike kohtuasjad adrakohtunikud ja sillakohtunikud- politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, jne
erinevalt oma eelkäijatest lähtus ta ennekõike Vene riigi, kui terviku huvidest, rakendades nii Balti kubermangud, kui ka teised autonoomsed piirkonnad kindlamalt, kui kunagi varem impeeriumi teenistusse, tegematta „võõramaistele“ provintsidele mingeid mööndusi. 1783a. andis ta välja ukaasi, millega kehtestati Eesti ja Liivimaal sammasugune valitsemiskorraldus nagu Vene riigi teistes osades st. valitsusviis ühtlustus. Maakonna piirid muutusid, korrigeeriti ametnike arvu, aadlike õiguslik seisund võrdsustati. 1785a. hakkas kehitima Baltikumis ka uus linnaseadus, kus kõik vabad linnaelanikud said nüüd kodanikuõigused, kauplemise- ja käsitööga võisid nüüd tegeleda kõik, kes soovisid. Asehalduskord kehtis kuni Katariina 2 surmani 1796. aastal. Pärast tsarinna surma tuli troonile tema poeg Paul, kes tühistas Katariina II kehtestatud asehalduskorra ning taastas endise valitsemissüsteemi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
