füüsikaalast uurimust (Stillman 2002: 46). 4 1587. aasta lõpu poole avastas Galileo geniaalse ja väga praktlise viisi, kuidas määrata raskete kehade raskuskeset. See oli suur edasi samm Archimedese aegadega võrreldes ning tõi talle esimese kuulsuse ka väljaspool kodumaa piire. 1588. aastal püüdis Galileo saada tööd Bologna ülikoolis. Ehhki ta seda ei saanud, hakkas ta tähtsatele inimestele juba muljet avaldama. Üks niisuguseid oli aadlik Guidobaldo del Monte, kes õppis mehhaanikat ehk seda, kuidas asjad toimivad. Del Montest sai Galileo sõber. Teine Galileo toetaja oli preester Christopher Clavius. Clavius oli väga andekas matemaatik. Ta oli munk, kes kuulus jesuiitide ordusse, ja Galileo oli 1587. aastal külastanud Roomas nende kolledzit. Kaks meest pidasid hulk aastaid kirjavahetust (Steele 2005: 24, 25). 1589. aastal anti Galileole matemaatika õppetool Pisa ülikoolis. See oli vähetasuv koht ja
a) Erinevatesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on ebavõrdne võimalus tulu saada ja kaupu osta. Tulu võidakse saada ka kinnisvaralt, kapitalilt, aktsiatest jms. b) Inimesed erinevad ka neile osaks saava austuse ja lugupidamise - PRESTIIZI poolest. Ühiskonnas on olemas erineva prestiiziga STAATUS-GRUPID, keda eristab üksteisest ka erinev eluviis, väärtused, käitumismallid. Rikkus võib olla, ent ka mitte olla seotud staatus- gruppi kuulumisega (n. vaesunud aadlik või haritlane). c) Erinevatel inimestel on ebavõrdsel määral võimu. Rikkus ja prestiiz on olulised, ent mitte vältimatud eeldused võimu omamiseks. Võimu võivad omandada ka näiteks ühiskondlikud liikumised ja organisatsioonid (tarbijakaitse, "rohelised", kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 4. Kihistumine hinnangulise MAINE alusel: A: 234-236/ AU: 237-238/ a) kõrgem kõrgklass - rikkad ja kuulsa päritoluga
??? Rootsistamine- siinne valitsemiskord ja elu-olu samadele alustele seadmine kui Rootsis. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud elama asuda mujale ilma oma mõisniku loata. Maamiilits- eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi Bastion- viisnurkne põhiplaaniga mullast kaitseehitis, ülesanne oli kahuritule andmise võimaldamine. Kapitulatsioon- alistumine. 22.ISIKUD: Gustav II Adolf-Rootsi valitseja Kristiina-Rootsi valitseja Clas Tott- kindralkuberner; Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlik. Johan Skytte-Gustav Adolfi nõuandja ja õpetaja Christian Ackermann- Tlna Toomkiriku baroksete puunikerduste autor. Bengt Gottfried Forselius- õpetajate õpetaja Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak- Forseliuse andekaimad õpilased Andreas Virginius-Kambja pastor Andrian Virgilius-Kambja pastori poeg. Oma isaga koostasid nad "Vastne Testamendi" H. Stahl- kirjutas jutlustekogu ning kodu- ja käsiraamatu, avaldas eesti keele grammatika. J
Kui Henry VIII suri 1547, päris trooni tema ja Jane Seymouri poeg Edward VI, kes oli alles laps. Jätkus vöitlus katoliikluse pooldajatega. Samas kehtestas riik kirikuskäimise ja kiriku tavadest kinnipidamise kohustuse. Edward VI varajase surmaga 1553 pääses troonile Henry ja Aragoni Katariina tütar Mary I (1553-1558), kes oli veendunud katoliiklane. Abielludes Hispaania troonipärija Felipe II, kardeti, et Inglismaa läheb vööra vöimu alla. Seetöttu puhkes 1554 Kenti krahvkonnas aadlik Thomas Wyatti juhtimisel üleestöus, millega püüti Mary roonilt töugata. Kuid plestöus nurjus. Abiellunud Felipega, asus Mary I Inglismaal katoliiklust taastama. Sama inglise parlament, mmis oli kunagi olnud nöus Roomast lahtiütlemisega, palus nüüd paavstilit andestust. Hukati palju ketserreid, ent Mary I ei julgenud tagastada kunagesi kirkumaid. Mary suri 1558, jätmata järeltulijaid. Uueks valitsejaks sai Henry ja Anne Boleyni tütar Elizabeth I (1558-1604)
Meditsiin 17. sajandil Teaduse kiire areng. Galilei, Newton, Kepler. *Francis Bacon meditsiini kriitika, ravi üleskirjutamine, koostada haiguslood, kliinilised juhendid. Nõudis valuvaigistite kasutamist operatsioonidel. *Rene Descartes 1596-1650, ,,Inimkeha kirjeldus". Refleksi mõiste. Närvi erutuse edasiandmine nööri otsas kelluke. Lause:" Ma mõtlen/kahtlen, järelikult olen." Õpetus, kuidas kirjutada teadustööd. Prantsuse aadlik emigreerus Hollandisse. *Thomas Willis närvifüsioloogia. Närvisüsteemi entsüklopeediad. *William Harvey 1596-1656, Paracelsuse vereringe uurimine. Tõestas katseliselt vereringe olemasolu. Arterid pulseerivad, seotud südame kokkutõmmetega. umbusklikud, vaenulikud tema suhtes. Lahkas eelkõige tiineid loomi. Embrüoloogia edasiarendaja. Lükkas ümber, et loomad sünnivad munadest. *Leeuwenhoek silmahaigused. Lääts suurendab 300x : õnnestus vaadata järve muda
Rohkem teda enam Anastasie juures vastu ei võeta. Rastignac saab kõhe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde, et küsida kuidas selliseid vigu vältida ja palub, et proua de Beauseant teda aitaks. Proua de Beauseant seletab, mida ta valesti tegi ja nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot" teise tütre Delphine juurde, kes on ka aadlik, kuid madalamal astmel kui ta õde. Proua de Beauseant lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de Beauseant viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega. Rastignac vajab raha, et osta riideid. Ta küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu
ja akadeemiliste koosolekutel ja eksamitel ja kui seal esines korrarikkumisi, siis pidi ta viivitamatult rektorile sellest teada andma. Sündikus oli ametimees, kes tegeles ülikooli kassa ja majandustegevusega. ÕPETAJAD KESKAEGSES ÜLIKOOLIS Õpetajaks saamine Õpetaja funktsioon on tekkinud palju varem kui tekkisid esimesed ülikoolid. Keskajal kutsuti õpetajaid meistriteks, doktoriteks või professoriteks. Õpetaja pidi olema aadlik, kuna enamus õpilasi olid aadlikud ja nad ei oleks kuulanud endast madalamal positsioonil olevat inimest.. Meistriteks kutsuti selliseid õpetajaid, kes olid loonud kooli või juhtisid kooli. Keskaja lõpuks hakkasid ülikooli lõpetanud ennast kutsuma meistriteks. Esimeste ülikoolide loomisest alates reguleeriti ka meistri tiitli saamist. Selleks tuli kandidaadil läbida 3 etappi: 1. Saada tunnustus oma meistri käest ja esitleda ennast ülikooli ametivõimudele, kelleks olid
Arutlus, kas oli tahtlik valik mulgi kuub, vb laenatud vaesuse tõttu sõbralt. Kasutab tekstis palju mina-kuju (kergelt enesekeskne ja nartsissistlik loomus), tugev isiksus. Fr. R. Faehlmann 1798-1850 ennekõike arst Pseudomütoloogia, müütiliste muistendite tsükkel. Rahvaraamat-populaarkirjandus 18-19 saj (karskusteema, kõlbelised ideed, kannatava naise narratiiv Jenowewa lood 19. Saj eestis loetuim (ka Kreutzwald kirjutas, oli populaarsem, kui Kalevipoeg). 1 aadlik keskajal läheb sõtta, jätab naise koju, Jenowewat püütakse võrgutada, ei nõustu. Mees mõtleb välja vale et naine pettis kokaga. Mõistetakse surma, viiakse metsa. Tapjatel pole südand tappa, jätavad metsa elama lapsega, nende tervis halveneb kannatavad, kitseke aitab last imetada, 7 aastat metsas, krahv satub nendega metsas kokku ja viib naise ja lapse koju tagasi. Ülekohus karistus õiglus (psühholoogiline) Lugejal vabanemine, eetiline. 20
autoriteks olid näiteks Kopernik, G.Bruno, Hobbes, Descartes, Pascal, Voltaire, Diderot jt. silmapaistvad Euroopa kultuuri esindajad. Hukkamõistetud raamatutele kuulutati anateem ja need põletati avalikult. See metsik komme kestis kuni Suure Prantsuse revolutsioonini. Eriline missioon katolismi puhtuse päästmise ürituses oli Jeesuse Seltsil 2 ehk jesuiitide ordul, mungaorganisatsioonil mille asutas hispaania aadlik Ignatius Loyola 1534 aastal Pariisis. Ordu loodi võitluseks protestantliku ketserlusega, tal olid suured volitused ja privileegid. Peale paljude euroopa maade said jesuiidid oma mõju alla ka Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika riike. Prantsusmaal olid nad ametlikult tunnistatud roomakatoliku kiriku esindajateks ja osutusid võimsaks toeks kuninga absolutismile. Jesuiidid mõjutasid ühiskonda ka laste kasvatamisega oma õppeasutustes kolleeegiumides ja seminarides. Neil koolidel 1
Ükski Gallia väejuht ei saanud juhiomadustelt Caesari vastu. 7. Vercingetorixi ülestõus. 54.-53. a eKr talvel toimus seni rahumeelses ja maj kõige kindlamas Kesk-Gallias ülestõus, mis arvatavasti algas druiidide ärgitusel karnuutide juurest. Ülestõus lõikas Caesari (kes oli läinud tagasi Roomasse) ära tema vägedest põhjas. Karnuudid tapsid Orleansis rooma kaupemhi. Nende alustatut jätkas kiiresti arvernide aadlik Vercingetorix. Arverne juhtinud magistraadid olid tapnud tema isa ning ta oli ka Gallia vabaduse poolt. Hõimu eliit oli mässu vastu, sest kaua oli oldud roomlastega liidus. Vercingetorix kogus suure relvastatud kaaskonna ja sai Gergovia hõimu kuningaks. Ta moodustas suurima hõimudeliidu, mida roomlased siiani olid näinud. Paraku läks tal väga halvasti. 53. a lõpus eKr ründas ta Caesarit lõunas, lootes teda sedasi tegevuses hoida ja
See tähelepanu oli noorele d'Artagnanile (nõnda oli selle teise Rocinante rüütli Don Quijote nimi) seda talumatum, et ta ka ise taipas, kuivõrd naeruväärsena näib ta selle setuka seljas -- olgu ta siis nii hea ratsutaja kui tahes. Seepärast oligi ta isa d'Artagnani kingitust vastu võttes nii sügavalt õhanud. Ta teadis, et see loom oli oma kakskümmend liivrit väärt. Kuid sõnadel, mis seda kingitust saatsid, ei olnud üldse hinda. «Mu poeg,» ütles gaskooni aadlik puhtas bearni murrakus, millest Henri IV kogu eluajal ei suutnud vabaneda, 8 «sellest on juba kolmteist aastat, kui see hobune sündis sinu isa majas ja on kogu selle aja siin mööda saatnud -- asjaolu, mis peaks ta sulle armsaks tegema. Ära müü teda iialgi, lase tal rahulikult ja auväärselt surra vanadusse. Kui sa temaga sõjakäigule lähed, siis ära nõua temalt liiga palju, nagu sa vanalt teenriltki ei nõuaks. Kui sul on au õukonda
Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist: Gustav I Vasa ja Vasaloppet. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi vabaneda Taani ülemvõimu alt nõudis Christian II 1520. aasta sügisel, et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks, ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond 8. ja 9. novembril 1520 hukati. Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootsis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 6. juunil 1523 valis riigipäev Gustav Vasa kuningaks [1523–1560), taastades Rootsi suveräänsuse. Kalmari unioon oli sellega lõppenud. Christian II ei kaotanud mitte ainult Rootsi krooni, vaid tagandati ka Taani troonilt. Vasaloppet: Vasa otsis liitlasi Christian II vastu Mora meeste hulgast, kuid edutult. Seejärel jätkas ta põgenemust Norra poole, kui ükshetk jõudsid talle suuskadel järgi meelt muutnud Mora mehed. Rootsi territoriaalne kasv 16.-17
võib esitada kahet suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. See seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks protestantism kui võõrõpetuse väljakununemise ning teisitimõtlejate hävitamise. Teine suund oli katoliku kiriku sisenemine uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola. Kaasaegsete sõnul iseloomustas Loyola üleinimlik tahtejõud, terve mõistus ning võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Sattunud vastuollu Hispaania inkvisitsiooniga, läks Loyola Prantsusmaalane ning rajas Pariisis mõttekaaslaste ringi, mis sai ordu aluseks. Lisaks kolmele mungatõotusele võtsid jesuiisid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile. Pihiisade, nõunike ja
Kolumbus tegi ettepaneku asustada uued maad kriminaalkurjategijatega. Võtnud neile lisaks pardale veel mõnisada sõdurit, alustas Kolumbus uuesti sõitu ookeani taha. Samal ajal kasvas õukonnas rahulolematus Kolumbusega. Kuningas ja kuninganna leidsid, et kolooniad annavad liiga vähe tulu. Ookeani tagant tulevad kaebused süüdistasid visalt Kolumbust soovis Lääne-Indiat Hispaaniast lahutada. Kuningas Ferdinand jäi seda uskuma. 1500. aasta augustis saabus Hispaaniast Haiitile aadlik ebatavalise ametinimega - kohtunik-haldur. Kirjas, mille ta kaasa tõi, käskisid kuningas ja kuninganna Kolumbusel pidada end temale alluvaks. Meretaguste maade viitsekuninga nime, mis Kolumbusele hiljuti oli antud, kirjas enam ei tarvitatud. See oli ebasoosing. Veelgi enam - põlu alla sattumine. Kohtunik-haldur käskis Kolumbuse ahelatesse panna. Koos temaga pandi trellide taha ta kaks venda. Kõik kolm otsustati viia Hispaaniasse ning anda kohtu alla. Laimatud admiral ei nõudnud kättemaksu
August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõlmiti Saksi kuurvürstiriigi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rava-Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II-le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg. Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada.
Kolmandas ristisõjas (1189-1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses 1199-1216; Plantagenettide dünastia 1154-1485) oli 1215 vasallide mässu ajal sunnitud allkirjastama ,,Suure vabaduskirja" (lad k ,,Magna Charta Libertatum"), millega vähendati kuninga võimuvolitusi ning kinnitati kuninga alamate õigused. Magna Charta määras, et ükski isik, ei kuningas, aadlik ega ka lihtne kodanik ei saa üle olla seadustest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Magna Chartat uuendati hiljem korduvalt (nt tegid seda Tudorite ja Stuartite dünastiad) ning see mõjutas tugevalt Inglismaa, aga ka teiste riikide (nt USA) seadusandlust. · Parlamendi kujunemine Inglismaal: 13.saj keskpaigas kujunes Inglise kuningas Henri III (valitses 1216-1272) ja tema vasallide vahel uus vastasseis, mis kasvas üle alamaadli ja linnade
saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas (1189-1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses 1199-1216; Plantagenettide dünastia 1154-1485) oli 1215 vasallide mässu ajal sunnitud allkirjastama ,,Suure vabaduskirja" (lad k ,,Magna Charta Libertatum"), millega vähendati kuninga võimuvolitusi ning kinnitati kuninga alamate õigused. Magna Charta määras, et ükski isik, ei kuningas, aadlik ega ka lihtne kodanik ei saa üle olla seadustest ning on võrdsed Jumala ja kohtuniku ees. Magna Chartat 3 uuendati hiljem korduvalt (nt tegid seda Tudorite ja Stuartite dünastiad) ning see mõjutas tugevalt Inglismaa, aga ka teiste riikide (nt USA) seadusandlust. 2.3. Parlamendi kujunemine Inglismaal: 13
1. Ajalooline olustik 19. saj Venemaal PANAAN- Paul; AleksanderI; NikolaiI; AleksanderII; AleksanderIII; NikolaiII Venemaal valitses siseriiklik tsensuur- majanduslik seisak ning tehniline mahajäämus, võrreldes teiste Euroopa riikidega, sõjaline mahajäämus(NikolaiI valitsemise ajal). Troonile tuli AII, algas reformide ajastu- talurahva reformi ettevalmistamine ja elluviimine, tehti ka teisi reforme nt kohtureforme, väljaannetes hakati kritiseerima riigi üksikuid puudusi, trükisõna olukord muutus kergemaks, pärisorjuse kaotamine ning teised reformid soodustasid Venemaa majanduslikku arengut. 19 saj lõpus(1860-1880) elavnes ühiskondlik-poliitiline liikumine, tekkisid salaorganisatsioonid, kes õhutasid rahvast mässule. Rahulolematud olid nii aadlikud, talupojad kui ka haritlased. Nõuti radikaalsemaid uuendusi, mis parandaksid riigi majanduselu ja rahva elujärge, AII-le korraldati 1866 atentaat. Alates 1860 teisest poolest tugevdati tsensuu...
I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest D...
Janus Pannonius Humanistliku luule esindaja . Esimene Euroopas tuntud luuletaja (enne Petfit); tema luuletusi on tõlkinud ladina keelest ungari keelde XX saj. ungari luuletõlkijad, luuletajad. Tänu oma onule János Vitézile õppis Janus Pannonius Itaalias juba noorena mitmekülgne luuletaja, kirjutas oode, eleegiaid, filosoofilisi luuletusi, aga ka sadu satiirilisi ja erootilisi epigramme . Itaalias õppis ka õigusteadust ja sai doktorikraadi. Ungarisse naasnuna sai temast Pécsi piiskop ja aadlik. Ta tundis end Ungaris üksildasena, igatses Itaalia arenenud vaimukultuuri järele. Pannoniuse elu oli poliitikaga seotud. Ta osales vandenõus Mátyási vastu. Vandenõu paljastus, Pannonius kavatses Itaaliasse põgeneda, aga teel sinna haigestus ja suri. · Luuletusi: Pannoonia kiituseks, Ühest Dunántúli mandlipuust Hüvastijätt Váradiga 16 -17 sajand , renessanss ja barokk Ajaloolised sündmused kirjanduse taustal:
Sellelt jõult tuli nõuda nõrkade ja jõuetute- vaeste, naiste, leskede ja vaeslaste kaitsmist. Mõõk oli iga rüütli põhirelv. Seda peeti rüütli käepikenduseks. Rüütel pidi vastutama iga mõõgalöögi eest. Keskaegsele rüütlile oli iseloomulik kirglik soov ära teenida järeltulevate põlvede kiitus. Sellest tulenes ka pidev rüütlikuulsuse taotlemine ning kangelaste austamine. Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Rüütli kasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastani kasvas noor aadlivõsu isa-kodus ja ema hoole all. Kuid juba siis olid tema mänguasjade seas väiksed puust relvad. Lapsele sisendati maast madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised ja relvaharjutused
Ta isa sai emaga 3 poega. Vanemad lahutasid, lahutus kestis kaua aega, mõlemal tulid ka uues silmarõõmud. Hugo ei näinud kunagi õnnelikku pereelu. Tema ema kasvatuslik põhimõte oli, et pojad peavad koguma raskusi, mis kindlustaks nende vaimu ja põhimõtteid. Hugo oli lapsepõlves füüsiliselt olnud kidur, kuid temast kasvas suur ja mehine mees. Samuti kirglik. Nii, nagu 19. sajandi alguses Prantsusmaale iseloomulik oli, oldi palju lähtutud seisukohast, et kui sa oled aadlik, on sul päritolu, suursugusus ja tuleviku väljavaateid. Kui oled kodanluse hulgast, võid saavutada rikkuse ja teatud tuntuse, kuid see ei kaalu üles suguvõsa päritolu poolt. Napoleonil aga polnud ka sellist tausta, nii et ta andis eeskuju ja innustuse kõigile madalamat päritolu inimestele, sh Hugole, kes asus maailma vallutama oma loominguga. Kirjandushuvi tekkis Hugol üsna noorena, ta oli vendadest noorim. Kui ta oli 17, asutasid nad vendadega ühe kirjandusajakirja
Sellelt jõult tuli nõuda nõrkade ja jõuetute- vaeste, naiste, leskede ja vaeslaste kaitsmist. Mõõk oli iga rüütli põhirelv. Seda peeti rüütli käepikenduseks. Rüütel pidi vastutama iga mõõgalöögi eest. Keskaegsele rüütlile oli iseloomulik kirglik soov ära teenida järeltulevate põlvede kiitus. Sellest tulenes ka pidev rüütlikuulsuse taotlemine ning kangelaste austamine. Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Rüütli kasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastani kasvas noor aadlivõsu isa-kodus ja ema hoole all. Kuid juba siis olid tema mänguasjade seas väiksed puust relvad. Lapsele sisendati maast madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised ja relvaharjutused
- Vaimulikkond oli enamasti pärit aadli seast - Suurem osa orjad oli slaavlased - Aadel kui õilsad e. Parema verega - 10-11 saj vahetuseks toimus aadlistruktuuris muutus. Ühisk. Olud stabiliseerusid, liikuv maavaldus kinnistus ühele perekonnaliinile. Maavaldus üle isalt pojale. Seega aadli pereonnale sai tähtsaks valdus, mille järgi ennast nimetati. Sellest sai aadli keskus. Von tähistas eesliidet, kust aadlik pärit, hiljem tähistas tiitlit. - Võimsamatele aadliperdele kuulusid ka kloostrid - Aadlisse ei saand eriti tõusta, aadlikuks sünniti - Keskaja käigus kunni administrat. Kasvas. - Haritlaskond ja aadelkond lähenesid omavahel - Et ametikoht tiitli kaasa tõi, sinna jõuti alles uusajal - Itaalia eripära oli, et aadelkond elas linnades - Ministeriaalid teenijad e. Mitte vabad inimesed, kes täitsid kuskil administratsioonis
mida too sooritab koos välisministriga. Lahutus. 20. Duroy põgeneb koos Susanne Walteriga, et tolle isa abiellumiseks nõusse saada. 21. Susanne'i ja Georges'i abielu. 10. Wilde'i elu ja looming ja ,,Dorian Gray portree" 2) D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles.B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja
Need on Danielle ja Adeele. Marc jääb lava keskel ootamatult seisma ja pöördub järsult ümber, sõbrannad hakkavad naerma ja kõnnivad mehe kõrvale: üks ühele, teine teisele poole. Danielle: Noh, Marcus, kas meeldib see üllas eluviis? Marc: Marcus? Hah! Haledamat nimekäntsakat pole minu kõrv veel kuulnud! Adeele: Ent ometi ei ole nimi "Marc" mõisnike ja aadlike seas populaarne. Marc: Ja ärge lootkegi siis, et ma ka vastavalt käituks! Ma pole aadlik isegi rikkus mul puudub! Teie olite need, kes mind sellesse sundisid, Dani ja Ada! Marc on Marc see oli, on ja ka jääb mu nimeks! Danielle: Dani? Adeele: Ada? Tüdrukud hakkasid naerma, Marc pöördus juba solvunult minekule, ent neiud haarasid ta käte vahele. Danielle: Kuhu minek, noorhärra? Ball pole veel läbi! Täna õhtul oled sa mu kavaler ja ära mõtlegi, et saad lihtsalt plehku pista! Adeele: "Plehku pista"? On sul alles väljendid, kulla Danielle!
puhtamad olevused, kes näevad maailma teisiti ja võib-olla õigemini kui meie. Noor 13-aastane Varka, kelle kasuvanemad orjastavad, peab väikelast hoidma, kes ei taha jääda. Lisaks peab ta täitma kõiki käske, olema teenija eest. Pikast magamatusest kerkivad ta silme ette igasugused viirastused. Meeltesegaduses jõuab ta järeldusele, et kõiges halvas on süüdi laps. Ta otsustab ta kägistada ning heidab siis magama. Pilet nr. 5 1. N. Gogoli elu ja looming 1809-1852. Ukrainast pärit, aadlik. Oli perepea, sest isa suri varakult. Nõrga närvikavaga. Suundus Peterburi. Kirjutas poeemi ning oli veendunud, et see on tippteos, ta naerdakse välja + ei leia tööd. Keegi ei osta ta raamatuid ostab ise ja põletab need kõik. Läheb ära Saksamaale, kuid tal pole raha seal elamiseks ning taas Peterburi. Pöördepunktiks Puskiniga tutvumine. Viimane annab talle ideid, kuna teab, et tal annet on. (Revident, Surnud hinged) "Õhtud külas Dikanka lähistel" - Ukraina legendid, muinasjutud (s
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olusti...
Kangelane Emma oli oma loomult väga romantiline, aga see, mis ta korda saadab ja see, mis välja tuleb ja teda saadab, see on romantilisusest kaugel. Realistlik teos, sest ei ole ainult positiivseid või negatiivseid tegelasi, vaid kõigis oli mõlemat. 2) Loetud programmivälise teose analüüs Pilet nr 8: 1) Ch. Baudelaire'i elu ja looming, kahe luuletuse analüüs 19 sajand. Ema oli 26, isa 61. Isa oli kõrgem ohvitser ja kunstihuviline (kodus suur raamatukogu ja palju kunsti). Ema on aadlik, kes on ohvitseri tütar. Baudelaire pidas terve elu päevaraamatut, kus ta kirjutab, et vanemad kirgede ohvrid. Baudelaire jaoks oli isa kõige tähtsam. Kui Baudelaire on 6aastane, isa sureb. Emast: teda peab kartma, talle meeldima ja teda armastama tema elegantsuse pärast. Pärast isa surma ema abiellus uuesti. Päevaraamatus: ,,Kui omatakse niisugust poega, ei abielluta uuesti." Astub Lyoni internaatkooli, kuid talle ei meeldi seal, mistõttu läheb Pariisi lütseumisse. Ta
Leidis, et õppeasutuste administratsioon peab toetama noorte sportlikku tegevust. Ideaaliks oli ,,noor kristlik atleet", kes ilmalike ja vaimulike õpingute kõrval tegeleb ka kehaliste harjutustega. Spordimängud (olümpiamängud) Inglismaal: 19. saj. teisel poolel hakkas olümpialiikumine Inglismaal laienema. Liverpoolis (1862), Lancasteris (1865), Londonis esimesed rahvuslikud (1866) jne. Cotswoldi om: Algatas 1612. aastal aadlik R. Dover. Toimusid igal aastal nelipühade nädala neljapäeval ja reedel. Kavas olid hobuste võiduajamine, jänesejaht, maadlus, võidujooks, rahvamängud ja tantsud. Avatud kõigi ühiskonnakihtide esindajatele. Wenlocki om: Algatas dr. W.P. Brookes, kes arstina tajus kehaliste harjutuste olulisust tervisele ja propageeris seda. Esimesed mängud 1850. a oktoobris. Toimuvad igal aastal.
kuus (lv) a, kõhklema, (lv) ü, siplema (vv) ü, kärvama (vv) ü, kaun (vv)a, tõusma (vv)a, jootma (vv)a, vahuta (av_), joon (vv)a, naerma (vv)a, õnnal (lv) ü, vaevlema (vv), jõgi (lv) a, protestima (vv)a, vormima (vv)a, leelis (av_), ehmuma(av_), rulluma (av_), vallatsema(av_), salenema (av_), võrsutama (av_), vagu (lv) a, sirama (av_), tögama (av_), vöö (av_), vormistik (vv) a, tatar (vv) ü, arhiiv (vv) a, oode (vv) ü, kägu (lv) a, mesi (lv)a, taplus (Av_) 70 Lapselik vv, aadlik vv, perekondlik vv, inimlik vv, kaeblik vv, naiselik vv, usklik vv, sisalik vv, Välte ebavaheldus Välte ebavaheldus on sõnavälte reeglipäratu vaheldumine sõna erinevates vormides. 1. teatud esmavälteliselt nimisõnadel nagu tuli, meri, uni jt, III-välteline osastava ja lühikese sisseütleva vormi. Ka mõnel kujuvaheldusega esmavälteliselt verbil (pesema, tulema) on III-vältelisi vorme: I välde III välde
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi h...
5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitsmine(kui isand ei käitu õiglaselt ei pea teda kaitsma), peab kaitsema nõrgemaid, kohustus kaaskodanike ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Vastandas germaani (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine) ja antiigi au(ülemklasside enesesalgamine). Uhkus ja kadedus käivitavad töövõime. Mood ja rikkus näitavad staatust. Uusaegne aadliau – aadlik ei tohi petta ega valetada, peab täpselt ära maksma mis ta laenab omasugustelt, kuid ta võib juua, vanduda, olla võlgu kaupmeestele, jätta kuningas ja isamaa maha, olla jumalakartmatu, magada kellega tahes. Enesepiiramine ei olnud uusajal vajalik. 7. Montesquieu aust monarhiates Valeau, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Aadliku normide rikkumine on esesealandamine. Kõigil seisustel oma normed, au kuulub aadlikele – nende au on julgus nii sõjas kui tavaelus.
rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga. Veidi hiljem rajas hispaania aadlik Dominicus dominiiklaste ordu. Ordu eesmärgiks sai jutluste abil katoliku kiriku toetamine. Dominikaani mungad olid haritud inimesed, kes tundsid pühakirja ja oskasid vaidlustes katoliku usu tõdesid osavalt põhjendada. Ketserid olid inimesed, kelle vaade katoliku kirikule erines teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meelest jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikki. Katoliku kirikule ketserite tegevus muidugi ei meeldinud ja
NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse revolutsiooni sümboliseerib
varamuga. Teost läbib sotsiaalne stiir, loomades ja nende seiklustes pole raske näha ühiskonnasuhete peegeldusi. Samas kujutab raamat endast ka humoorikat kommete kirjeldust ja rahvatarkuste kogu. 52. Rebase ja roosi romaanid ,,Roosiromaanil" on kaks autorit, Guillaume de Lorris ja Jean de Meung. Jean de Meung jätkas Guillame de Lorris' alustatud allegoorilist nägemuse vormis värssteost, kasvatades selle ülimahukaks raamatuks. Esimene autor, püritolult aadlik, kavatses mõistupiltides esitada kurtuaasse armastuse õpetuse. Noormees näeb unes, kuidas ta satub imekaunisse aeda ja näeb seal Roosi. Amori nool tungib ta südamesse ja ta armub kirglikult. Ent kuigi talle tuleb vastu lahke Trevitus, takistavad teda Roosi noppimast Keelepeks, Häbi, Hirm ja teised vaenulikud tegelased. Tervitus saab liitlaseks Suuremeelsuse ja Kaastunde, kuid vastasleeri
Goriot" nime. Rohkem teda enam Anastasie juures vastu ei võeta. Rastignac saab kõhe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde, et küsida kuidas selliseid vigu vältida ja palub, et proua de Beauseant teda aitaks. Proua de Beauseant seletab, mida ta valesti tegi ja nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot" teise tütre Delphine juurde, kes on ka aadlik, kuid madalamal astmel kui ta õde. Proua de Beauseant lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de Beauseant viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega. Rastignac vajab raha, et osta riideid. Ta küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu
Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta: I pool 1. Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumise...
Oma teoses ,,Rahvaste Laulud" avaldas Herder ka 13 eesti rahvalaulu, mis temani olid jõudnud ilmselt tollase Põltsamaa pastori kaudu Pilet 3 *Feodaalsuhted. Aadel Senjöör-vasalli suhted; läänide liigid; pärisorjuse kujunemine, erinevad rendivormid, sunnismaisus; aadlike kasvatus, elu-olu Tekkis varakeskaja jooksul. Arenes välja järk-järgult kuni lõplikult XI sajandi kõrgkeskaja alguseks. Senjöör oli maaomamik, kes andis oma vasallile maa sõjateenistuse eest. Vasall oli aadlik. Oli olemas Rendi- kui ka mõisahärrus. Rendihärruse puhul on talupojal maa, mida ta harib ning peab mõisnikule renti maksma. Sealt sai ka alguse pärisorjus.Varakeskaja jooksul sulandusid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks.Kuna talupojata oleks maa väärtusetu,siis keelati talupoegadel maalt lahkuda, tekkis sunnismaisus. Kuid mõisahärruse puhul peab talupoeg lisaks rendi maksmisele tegema tööd mõisapõllul. Talupoja vara on mõisniku suva all
langevad välja jne). Kuid armastus püsib. Lõpuks neiu ilu taastub ja nad abielluvad. Olustik-seikluslik jutustus, millesse kuulu 2 jutustust. "Mustlasneiu" (eesti keeles Artur Robert Hone (-1972)eestis elanud inglane, kes peegeldas hästi sisu, oli poheemlane;tundis huvi ida filosoofia vastu. Väga haritud.Oli ülikoolis ka õppejõud). Pikem jutustus. Olustik hakkab kaasa rääkima. Kaasaegne olustik tungib esile. Mustlaste hulgas on erakordselt kaunis neiu ja üks aadlik armub temasse. Neiu on aga väga tark ja nõudlik, ning seab tingimuse, et kui noormees tahab temaga abielluda, peab mees elama 5aastat mustlaste laagris enne ta käe palumist, et ta õpiks tundma neiut ka igapäevaelus. Katse. Lõpus selgub, et neiu ei olnud samuti mustlane, vaid oli kõrgest soost pärit, oli lapsena tulnud sinna mustlastele kasvatada. Rüütliromaani meenutavad ka teosed nagu nt "Oliver Twist" ja Charlotte Bronte "Jane Eyre".
kaheks suuremaks osaks kõrgaadel ja alamaadel.Kõrgaadlisse eesotda kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hersogid, parunid ja krahvid, alamaadlisse põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest - ministeriaalidest. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine, aga alati ei toimunud sõdasid ja treeninguid vajati ka rahuajal. Selleks korraldati erinevaid turniire ja käidi koos jahil. Turniiril sai aadlik oma sõjamehevõimeid näidata ohutumal viisid, kui seda oli sõjakäik. Tavaliselt võideldi turniiridel ka nüride relvadega. Sellest hoolimata juhtus turniiridel tihedasti ka surmaga lõppenud õnnetusi. Turniiril võideldi mitmel eri viisil. Kõige populaarsem oli rasakahevõitlus, kus kaks rüütlit tormasid hobustel üksteisele pikkade odadega otsa ja üritasid üksteist maha lükata. Peale selle toimusid veel kahevõitlused ja grupivõistlused, kus olid tavaliselt ette määratud
Sotsiaalse tegelikkuse nurjatused ja inimestevahelise vaenu tugevnemine kajastusid eredalt eelkõige romaanis "Idioot". Romaanis vaadeldakse aadli, kodanluse ja ametnikkonna suhteid ja moraali. Vürst Mõskin on Dostojevski ideede kandja. Ta peab kõiki inimesi võrdseteks ja käitub nendega nagu vendadega, hoolimata nende varandusest või iseloomust. Ta teeb kõike head, ootamata tänu. Selles omakasupüüdlikus raha ja pettuse maailmas on ta eluvõõras ja erandlik. Vürstile on vastandatud aadlik Totski, kindral Jepantsin ja ka kaupmehe poeg Rogozin. Kõik need inimesed hindavad eelkõige raha. Armastuski on nende jaoks ostetav ja müüdav. Ka selles romaanis rõhutab Dostojevski, et kurjus on headusest tugevam. Dostojevski kirjutas "Idiooti" ajal, mis oli talle isiklikult kurnav: esiklaps suri kolmekuuselt, raha jätkus endiselt väga juhuslikult ning mängupõrguhaigus kestis. Töö käigus romaan autorile ei meeldinud vahest ka seetõttu, et viimased aastad oli
aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma, 1704. aastal alnud sõjategevuse tulemusena Eesti- ja Liivimaal, kaotas Karl Rootsi riigile kuulunud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu 1710. aasta Venemaale. 1707. aastal asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt lüüa ja põgenes väe riismetega Türgisse Johann Reinhold Patkul baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Katariina II Venemaa keisrinna 17621796, Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. George Browne iiri päritolu Vene armee kindral ja riigitegelane, Katariina II aegne
kardinali õukonda. Sõjaväes sattus ta Leipzigi merelahingusse ja sai haavata. Kui ta 1575 laevaga Hispaaniasse läks, sattus ta piraatide kätte vangi. 1580 koju jõudes hakkas ta maksukogujaks ja läks jälle vangi. Lõpuks hakkas teatritele näidendeid kirjutama. 1605 kirjutas ta ,,Don Quijote I" ja 1615 ,,Don Quijote II". Need olid küll väga menukada romaanid, kuid vaeseks jäi ta sellegipoolest. ,,Don Quijote" on paroodia, mis naeruvääristab rüütliromaane. Don Quijote on vaesunud aadlik, kes loeb rüütliromaane ja läheb nende tõttu hulluks. Ta hakkab ette kujutama, et on rändrüütel. Ta võtab omale uue nime Don Quijote (pirukas) La Manchast (mõttetu koht Hispaanias). Kannupoisiks võtab ta endale Sancho (peenike) Panza (kõht), kes oli rumal aga nutikas. DQ lubas saare vallutada ja tema valitsejaks panna sinna. Omale võttis DQ hobuse ja SP pidi eesliga sõitma. Oma südamedaamiks valis ta Dulcinea, vaese talutüdruku
ü 1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. b ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu ...
kõrgepingeliinid, prügimäed jt häirivad tegurid. Kuigi ilu olemuse üle võib palju vaielda (nt ilu on vaataja silmades (tema varasemates (tihti pärit lapsepõlvest) kogemustes ja hilisemates eeskujudes)), kehtivad teatud kogukonna või kultuurikoosluse sisesed kirjutamata kokkulepped, selle kohta, mis on ilus ja mis ei ole ilus. Samas ajaloo kestel on mõiste "ilus maastik" sisu muutunud väga kardinaalselt, sõltuvalt ühiskonna arengust ja otsuste tegijatest tagapõhjast (kirik, aadlik, talunik, proletariaat, keskklass jpt). Looduslikku väärtust omavad raietest puutumata vanemad metsad (nn põlismetsad), suuremad looduslikus seisundis olevad märgalad, looduslikud rohumaad ehk niidud ning puhtaveelised veekogud, mis on maaparandusest rikkumata. Lisaks on väärtuslikud ka väiksema pindalaga looduslikud ja looduslähedased elupaigad ja looduslikud elemendid, mis asuvad põllumajandusmaastikul või selle vahetus naabruses (väiksemad veekogud, märgalad,
1. REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse ...
Saksa ordu ja katoliku piiskopkonnad jäid Baltikumis siiski püsima, kuid olid üsani nõrgestatud. Vastureformatsioon võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli eesmärk kõik teisitimõtlejad hävitada, teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsuse, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul. Jesuiitide ordu rajas aadlik Ignatius Loyola(1491-1556). Teiste sõnul iseloomustas Loyolat üleinimlik tahtejõud, terav mõistus ning võime loobude isiklikest huvidest ideaalide nimel. Prantsusmaal, täpsemalt Pariisis rajas ta mõttekaaslaste ringi, mis sai ordu aluseks. Jesuiidid jõudsid mitmetesse Euroopa kuningakotta. Aastal 1583 saabusid jesuiidid ka Poola võimu alla langenud Riiga ja Tartusse, Tartu jesuiitide kolleegium oli ordu põhjapoolseim.
Vulgata am ladina Piibli tekst, püha Hieronymose tõlgitud. 22 Oluline probleem, mis tingis Gennadi tegevuse uue kirjanduse hankimisel, 7000 AD (1492.a) Palkas vastavad õpetlased Lääne-Eur kes arvutasid pärast lihavõtteid seda tabelit edasi. Teada dominikaani munk Benjamin (ka horvaat võis olla). Gerassimov (Liivimaal koolis käinud, võis ka Tartus) töötas Gennadi pool, polnud aadlik, suri 1530ndatel. Tuntuim tema juures töötanud sakslasest astroloog Bülow/Bulew. I suur ül lihavõtte kalendri arendamine. Palgati uuesti venkude teenistusse. Oli ka suurvürsti ihuarst. Hilsemate vene kommete järgi välismaalased võisid Vm-le tulla, aga enam ei lastud ära. Maksim Grek (kreeklane) sattus Vmle juhuslikult/segaselt. Palju ka mõju avaldanud. Oma aja haritumaid mehi. Oskas palju keeli. Õppis ka vene keele. Veendunud õigeusklik.
NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse revolutsiooni sümboliseerib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
