Skandinaavia riigid ja Hansa Liit. Taani kuninga lese Margarete juhtimisel sõlmiti 1397. aastal Taani, Norra ja Rootsi vahel Kalmari unioon. Ühenduses pidi riikidel olema ühine valitseja, kuid iga riik pidi säilitama oma õigused. Sõja korral tõotati üksteist aidata. Järgnevalt püüdis Taani Rootsile oma tahet peale suruma, aga see rootslastele ei meeldinud ja 1521. Aastal puhkes Rootsis taanlaste vastu ülestõus, mida juhtis noor aadlik Gustav Vasa. Võitlus oli edukas ja 1523. aastal sai Gustav Vasast Rootsi kuningas. Taanis, Rootsis ja Norras leidis reformatsioon kiiret vastukaja, sest Taani kuningas Christian nägi usu-uuenduses võimalust katoliku kirikust ja aadli mõju alt vabanemiseks. Paraku see ebaõnnestus ja alles Christian II mantlipärijal õnnestus luterlus peale suruda. 1536. aastal anti katoliiklusele Taanis lõplik hoop. Taanist sõlutunud Norras üritati samuti katoliku usku luterlusega asendada
PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile
2.4. Koopamaalid Koopakunsti avastamine oli üks arheoloogia suuri veelahkmeid 19. sajandi lõpus. Senimaani olid esiajaloo uurijad koondanud oma tähelepanu inimese füüsilisele arengule, eeldades, et tänapäeva inimesed erinevad oma ,,primitiivsetest" eellastest nagu öö ja päev. Koopamaalid näitasid kiviaja inimesi teises valguses ja tõestasid, et omal moel olid nad niisama elutargad kui kaasaja kunstnikud. Lugu sai alguse 1878. aastal, kui hispaania aadlik don Marcelino de Sautuola avastas juhuslikult Hispaania põhjaosas Altamira maa-alustes koobastes seinamaalid. 1895. aastal tehtud samasugused avastused Prantsusmaal Vezere oru koobastes kinnitasid don Marcelino leiu ehtsust. Varased avastused viitasid paljude koopamaalingute religioossele iseloomule. Esmalt oletati, et teised kaljumaalingud olid aja jooksul maha kulunud, need aga säilisid tänu oma 6 varjulisele asukohale
Oli üks esseeridest. Kerenski valiti Petrogradi Nõukogu aseesimeheks. Ta oli Ajutises Valitsuses esialgu kohtuminister, seejärel sõjaminister ning 1917. a suvel sai ta peaministriks, kui astus tagasi vürst Lvov. Sai teada enamlaste riigipöördekatsest ning põgenes. Hiljem üritas organiseerida vastupanu, kuid sellest polnud enam kasu. Ta suri USA-s. vürst Lvov - Venemaa riigitegelane ja Ajutise Valitsuse esimene juht.Vürst Lvov oli liberaalsete vaadetega aadlik ning tsaaride absolutismi vastane. Seetõttu pakuti peale Veebruarirevolutsiooni valitsus- ja riigijuhi kohta just temale. Wilhelm II - oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Wilhelmi sõjaeelne poliitika oli agressiivne. Pärast I ms lahkus Wilhelm II Hollandisse.
Antiik: Eepos ja eepiline laul Hesiodos: 7.saj alg e.m.a. Sündis väikeses Boiootia linnakeses Askras Helikoni mäe nõlval, kuhu ta isa oli asunud Väike-Aasia aioolia aladelt. Meieni on tervikuna jõudnud 2 eepost: jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka mü...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) Imelaps, lääne muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseerija- ülivõrretesr Mozarti puhul ei pääse. Kahtlemata tuli Mozart ilmale erakordsete võimetega: haruldase kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu, pulbitseva fantaasia ja väljendustungiga. Kuid sama erakordne oli keskkond, kus ta sündis: tema isa Leopold Mozart kuulus 18. sajandi keskel Kes- Euroopa väljapaistvamate muusikute hulka, ta oli Salzburgi õukonna kapellmeister, tunnustatud helilooja ning, mis kõige olulisem, erakordne muusikapedagoog. Oma poja arengut ja kujunemist juhtis ta suurima hoole ja tähelepanuga ning lõi talle selleks parimad mõeldavad tingimused. Ta õpetas Wolfgangile väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid: harmooniat, polüfooniat, vormi, ning pani kirja väikese Mozarti esimesed kompositsioonid ja kindlasti parandas neid oluliselt. Pikka aega oli ta oma poja mänedzeriks, korraldades tema esinemis...
Ta on avaldanud ka artikleid Jaapani teadusajaloost ajakirjades Science ja Nature.1986 valis Londonis asuv Linné ühing ta oma auliikmeks. Kuigi Akihito oli troonipärija sündimisest saadik, nimetati ta ametlikult troonipärijaks alles 10. novembril 1952 Tokio keisripalees toimunud tseremoonial. 1953. aasta juunis esindas Akihito Jaapanit Londonis Elizabeth II kroonimise tseremoonial. Akihito oli esimene Jaapani keiser, kelle abikaasa pole aadlik. Michiko isa oli suurärimees. Ta abiellus Michikoga 10. aprillil 1959 ja neil on kolm last: kroonprints Naruhito (sündis 23. veebruaril 1960) prints Akishino (11. november 1965) sayako Kuroda (endine printsess Sayako) (18. aprill 1969) Erinevalt varasematest keisritest kasvatasid Akihito ja Michiko oma lapsi ise, mitte ei jätnud seda lapsehoidjate ja teenijate hooleks.
1. PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile
LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister? LÄÄNIMEES e. VASALL sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest LÄÄNIKORD e. FEODAALKORD e. FEODALISM ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi AADEL keskaegne maaomanike seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta AADLIK aadli seisusse kuuluja LINNUS kaitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik VAKUS vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid MÕIS aadliku majapidamine, mis koosnes mõisa hoonetest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest 1241.a. Liber Census Daniae Taani hindamisraamat Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli Täitke tööleht: Üleminek muinasajast keskaega. Liivimaa ristisõda
David Hume (1711-1776) Tema noorus on suhteliselt kehvalt dokumenteeritud. Sündis 7.mail Edinburghis, isa oli maa- aadlik ja suri kui Hume oli 2-aastane ja nõnda kasvataski teda ema . Noorusaastad veetis ta perekonnamõisas Ninewellsis. Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale, kuid haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. Selle otsusega, mida ta ei saanud kuidagi lepitada oma range kalvinistliku kasvatusega, kaasnesid kuudepikkused rängad depressioonid. Olles ajutiselt elatist teeninud kontoriametnikuna, sõitis ta Prantsusmaale, kus elas poolteist aastat tagasitõmbunult ning kirjutades ,,Traktaat inimloomusest"...
1645. Brömsebro rahu Taanilt Saaremaa Rootsile. 1656. venelased vallutavad Tartu, teisi linnu ei jõua, rootslased poolakate vastu sõtta. 1660. Rootsi ja Poola Oliwa vaherahu, Rootsi õigus Liivimaale. 1661. Kärdes Vene ja Rootsi, Vene väed lahkusid. Rootsi võimu tipul. Põhjasõda 1700- 1721 Mis oli Rootsi (Karl XII) vastane liit? Poola (August II Tugev); Taani (Frederik IV); Venemaa (Peeter I). Eesmärk tagasi vallutada alad Rootsilt. Mis rolli etendas Liivimaa aadlik Johamm Reinhold Patkul sõja puhkemisel? Kuulus vastasleeri, sõlmis Liivimaa rüütelkonna nimel August II alistumislepingu, liitlaste edu korral Liivimaast Poola vasallsõltuvuses hertsogriik. Ei meeldinud Rootsi reduktsioon. Kuidas alustasid liitlased sõja tegevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes? 1700. Saksa vägede tormijooks Riiale > Riia piiramine > Poola langeb Taani ründab Rootsit Põhja-Saksamaal > Taani sõjast välja.
kuid juugend püüdis olla uuenduslikum ja looduslähedasem. Juugend ilmus Baltikumi kunsti 1890. aastate keskpaiku. Tähtsündmuseks kujunes 1901. aastal Riia 700 aasta juubeli puhul korraldatud suur tööstus- ja käsitöönäitus, mille järel juugendliku dekoori kasutamine muutus väga populaarseks. Mõisaarhitektuuris võib varajast juugendit näha Virumaal Neeruti mõisas (rajaja ei olnud enam aadlik, vaid Peterburi kummivabrikant Eduard Heinrich Kirschten). Mõisahoonet iseloomustavad juugendlikult pehmed vormid, pitskrohvpindadest kujundatud ornamendid. Üldplaan on asümmeetriline, mida rõhutab lõunatiiva imposantne vaatetorn. Juugendlikke jooni leidub ka historitsismi ajastu ,,linnuste" traditsioone jätkavates mõisamajades Kalvis (joonis 7) ja Jänedas. Kalvi ehitati aastail 1912-1914 rannaastangule, mere lähedusse
Gustav Adolfi Gümnaasium Wassily Kandinsky Referaat Sälly Lember XIIA Tallinn 2011 Sisukord Sisukord...........................................................2 Sissejuhatus......................................................3 1. Kunstipärased perioodid................................4 1. 1. Noorus ja inspiratsioon............................4 1. 2. Metamorfoos 1. 3. Blue Rider`i periood 1. 4. Venemaale tagasipöördumine 1. 5. Bauhaus 1. 6. Suur süntees 2. Kandinsky kunsti kontseptsioon 2. 1. Kunstnikust prohvet 2. 2. Kunstiline ja vaimne teoreetik 3. Teoreetilised kunstikirjutised 3. 1. Teos Spiritual in Art 3. 2. Teos Point and Line To Plane Maalid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaat Wassily Wassilyevich Kandinsky`st annab ülevaate kunstn...
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Second edition" lk 118, 2002 2. KODANIKE ÕIGUSTE AJALOOST Esimesed kodanike õigused ja privileegid sõnastati juba varasel keskajal. Esmakordselt võis sellist sündmust näha 1215.aastal Inglismaal, kus reguleeriti Magna Charta Liberatum ehk eesti keeles Suur Harta. Algselt oli Suur Harta kirjutatud ladina keeles. Antud õigusakt koosnes 60 klauslist ning piiras Inglise monarhide absoluutset võimu. Samuti märgib, et ükski isik, kuningas, aadlik ega lihtne kodanik ei saa olla üle seadustest ning on Jumala palge ees võrdsed. 4 Kuigi Suures Hartas on vähemalt üks hiilgavalt sõnastatud punkt - ,,Ühtegi vaba meest ei tohi vahistada, vangi panna, varandusest ilma jätta, lindpriiks teha, maalt välja saata ega mingil muul viisil nuhelda muidu kui temaga samaväärselt isikuteotsusel või riigi seaduste põhjal", on enamik selle 60 klauslist pühendatud administratiivsetele või juriidilistele peensustele
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
Aadel on õilsam, paremat päritolu, sünnipäraselt suurem. 10.- 11. sajandi vahetuseks toimus aadli suguvõsa liidrite struktuuris muutused, suhted stabiliseerusid, maavalduste liikumine vähenes. Pärandus läks nüüd isalt pojale, mitte võimsamale. Pärimisreeglid selgemad ja kindlamad. Aadlil oluline linnus, tema keskus. Aadli pärinemisele viidatakse artikliga von, de, of. Uusajal saab vonist tiitlimärk. Aadlik elab linnuses, mis algul puust, hiljem kivist. Võimasamatel aadlikel ka koduklooster, aadli poolt maa ja patroonlus. Pärimine sõltub pärimisjärjekorrast. Tiitel päritud, antud, usurpeeritud. Arusaamine, et aadlikuks olemine põhineb sünnipäral, ka sohilastes see kvaliteetne veri, mis tõstab ta saatus. Bastard abieluväline laps. Hiliskeskajal hakkab toimuma aadlitiitli andmine, vereparemuse idee kaob. Kuninga administratsioon kasvab, vaja spetsialiseerunud inimesi
Usaldas riigiraha pankuri kätte, kes selle varastab. Oli vangis selle eest. 5 aasta pärast pandi uuesti vangi riigiraha kuritarvitamises. Vabaks saades hakkab taas kirjutama. 17. sajandi algus on tema kirjandusliku loomingu hiilgeaeg. Aastal 1605 saab “Don Quijote” populaarseks, aga see ei rikasta Cervantest. Vahepeal kirjutab lisaks näidendeid, novelle ja jutustusi. Üks tundmatu autor kirjutas “Don Quijote II”, aga see on võltsing. Don Quijote Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest võitlema. Tal oli südamedaam – teenija-karjane Toboso Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja kannupoissi ning õnnestus leida lihtsameelne talumees Sancho Panza, kellele lubas edukalt retkelt tagasi jõudes saare valitseja kohta. Nad lähevad koos maailma päästma. Don Quijote näeb kõike rüütlimaailmana, kui ta ette
Selle töö tulemusel ta leidis, et inimese uni on kõige sügavam 45 minutit peale uinumist ja hakkab siis graduaalselt vähenema. Oma kõige olulisemaks saavutuseks psühholoogias pidas Kraepelin ise väsimuse uurimist ja väsimuse kõvera kindlaksmääramist (vrd. Ebbinghausi unustamise kõver). Ta lootis selle selle eest saada Nobeli preemiat, mis aga ei õnnestunud. Vladimir Tsiz (1855-1922) Smolenskis sündinud vene aadlik, kes sai Tartu Ülikooli psühhiaatriaprofessoriks (1891- 1918). Oli samal ajal kui James McKeen Cattell Wundti õpilane (1884). Tema esimene teaduslik uurimus ilmus Wundti toimetatud ajakirjas Philosophische Studien ja oli pühendatud komplikatsiooni katsetele. Tõlkis Wundti füsioloogilise psühholoogia õpiku vene keelde. Pidas -5- Psühholoogia Eestis J.Allik 2002
Rüütli südamedaam pidi olema kõrgest soost, sageli temast suursugusem daam. Rüütli armastus pidi olema tugev ja vastupidav, elama üle pikka lahusolekut. Sageli pidi rüütel tõestama oma ustavust ja ütlema teistele daamidele ära. 16) Millised rüütlite meelelahutused olid seotud sõjalise treeninguga? Rüütliturniirid, kus rüütlid võistlesid omavahel. Turniiril võideldi mitmel eri viisil, kõige sagedamini peeti ratsakahevõitlust. Turniiril sai aadlik oma sõjamehevõimeid näidata ohutumal viisil, kui seda oli sõjakäik. tavaliselt võideldi nüride relvadega, sellest hoolimata polnud võitlus päris ohutu. Turniir ei kujutanud endast vaid sportlikku üritust, vaid pidustusi. Oluline roll oli daamidel, kellel noored rüütlid said oma mehisuse näidata. 17) Milles avaldus kiriku juhtiv roll keskaja kultuuris? Kirik oli keskajal kõige tähtsam nii inimeste kui riikide elus
skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. Tema peateos on "Teoloogia summa". (Jumalatõestused) 34.Selgita mõisted: 35.Ministeriaalid-lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest, sulas hiljem alamaaadli sekka. 36.Chevalier-Prantsusmaa alamaadlik 37.Hidalgo-alamaadlik Hispaanias 38.Kannupoiss-15 -aastane noormees, aadlik, kes kanda isiklikku relva, saatis isandat sõjakäikudel. 39.Taraan-müürilõhkumisvahend. 40.Hellebard-ehk odakirves on ajalooline pika varrega relv torkamiseks ja raiumiseks. 41. Rekonkista-Euroopa tagasivallutamine moslemite käest 42. Turniir-aadlikute vaheline sõjaline nö väljakutse, kus demonstreeriti oma vaprust. 35. Iseloomusta linna rolli keskaja alguses. Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida vaid maaharijate toel.Linn sõltus
välja rabeleda vaesusest ja orjapsühholoogia kammitsaist. Ta oli eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõitleja, kes ei tunnistanud aga mässajaid kunstis. Traditsioonitruu loojana juba omas ajas, vältis Köler äärmusi ning põlgas kriitilist realismi, mis osutas igapäevasele ja inetule. Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik. Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Ta oli omaaegne kuulsaim eestlane. Nüüd on tal võrdväärne koht Eesti kultuuri suurkujude Fr. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja Koidula kõrval. August Ludwig Weizenberg oli esimene eesti rahvusest kunstnik. Sai välismaal hea kunstihariduse. Ta oli edukas. Weizenbergi loonmingu näitus Tallinnas 1878. aastal oli esimene eesti kunstniku näitus. Suri 84- aastaselt Eestis. Kasutatud kirjandus Raamat "August Weizenberg" - Heini Paas http://www
iseloomulikud... Inimese teadmised iseendi kohta olid vaid arvamused, nas ei teadnud midagi kindlat... kosmose- rändureile meeldis kõige rohkem väide, kus tunnistati, et midagi ei teata, ainult usutakse. Väide, et maailm tiirleb inimeste ümber tegi täheilma asukaile nalja selle pärast, et inimesed on nii väikesed, kuid arvavad siiski, et kõik käib nende ümber... SUHTELISUS. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778=18.sajand) TAUST: ei olnud aadlik, väikekodanlikust perest, käsitööliste perekond. Ema suri sünnitusel. Sündis Genfis, vabalinnas (iseseisev admin, kapitalistlik linn). Ei varjanud oma sisemist nõrkust=aus. Jäi sugulaste hoolde peale isa põgenemist, kuid teatud ajani sattus kokku katoliiklase Warensiga abi katoliiklikult kirikult. Rousseau õppis koos de Warensiga (kes ei töötanud, aga omas raha...); rikkusau; luksus keelustada, rahakaubandus naturaalmajandus; esemete ja toidu tegelik ülekandmine). Abiellus
2) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, mille soli oluline roll 1540.a loodud jesuiitide ordul. Sinna võeti ainult hea tervise, kena ja meeldiva välimusega, tasakaaluka ja inimestega sobiva iseloomuga inimesed, kel oli energiat ja kindle sihiteadvus. Kui hiljem tuli välja mõni iseloomujoon, mis ei sobinud, visati kohe välja. Ühestki ordust ei heidetud kedagi nii kiiresti välja, kui sellest. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola(1491-1556). Tartu jesuiitide kolleegium oli orgu põhjapoolseim. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu(1545-1563). Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning piibli kõrval tuli väärtustada ka kiriku õpetustraditsiooni. Paavst Gregorius XIII(1572-1585 valitses) teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile.
ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. 4.Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Keskaja esimesel poolel olid rüütlite seas palju jõhkerdeid, kuid järk-järgult olukord paranes. Juba esimesed rüütlid andsid isandale vande olla ustav ja valmis isanda eest surema. Peamine, mille järgi aadleid hinnati oli ustavus ja senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusega. Isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindlustas aadlik enda au ja hea nime. Järgnesid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus (rüütellikus). Nendele joontele vastandiks oli reetlikus (põgenemine lahingus ja isanda hätta jätmine). Aadlid tegid ka tegusid, mis tänapäeva rüütlikusega kuidagi kokku ei käi. Nende õiguseks oli vallutatud alade röövimine ja mahapõletamine. Samuti olid nad inimelude suhtes hoolimatud (hukati terve linna täisrahvast, kui nad olid suutnud liiga kaua vastu pidada)
Oedipe edu tagas Voltaire'le tema maine. Kiirus, tähelepanelikkus, teravmeelsus, löögivalmidus ja sageli terav kriitika, tänu millele Voltaire on tuntud täna, tegid temast väga ebapopulaarse isiku tollal, eriti Prantsuse aristrokraatide hulgas. Need kättemaksuhimulised olid vastutavad Voltaire Prantsusmaalt väljasaatmise eest, peale mida ta asus Suurbritanniasse. Peale Voltaire kättemaksu solvangu eest, mille tegi talle noor prantsuse aadlik Chevalier de Rohan 1725 aasta lõpus sai Rohani perekond kuningliku lettre de cachet'i, mis on Prantsuse kuninga poolt allkirjastatud dokument ja tagab vangistuse. Voltaire saadetakse Bastille vanglaase ja seejärel maalt välja andmata talle võimalust ennast kaitsta. See vahejuhtum tähistas Voltaire esimest püüdlust parandada Prantsuse kohtusüsteemi. Voltaire pagendus Suurbritannias kestis üle kahe aasta ja tema kogemused mõjutasid tugevasti tema ideid
Mõisnikest said rentnikud. ● J.R. von Patkuli juhtimisel kujunes Liivmaal A adli opositsioon. ● Tulemused- ○ Paljud mõisad riigile ○ Rootsi riigi sissetulekud suurenesid ○ tekkis aadlike pahameel rootsi võimu vastu ○ talupojad said vakuraamatu (sinna pandi kirja fikseeritud koormised, mille tulemusena ei saanud aadlik neid enam oma suva järgi muuta) Mõis ja talu Rootsi ajal (lk. 104-106). ● Rüütlimõisad- peamiselt baltisaksa mõisnikele kuulunud mõisad ● Kroonumõisad e riigimõisad- riik rentis mõisad väljaaadlikele, kel mõisat polnud ● Pastoraadid e kirikumõisad- eelmistest väiksemad, kirikuõpetajatele elatist andvad mõisad “Eesti on Rootsi viljaait”- Eesti oli Euroopa põhjapoolseim riik, kus sai vilja kasvatada piisavalt,
Rüütli südamedaam pidi olema kõrgest soost, sageli temast suursugusem daam. Rüütli armastus pidi olema tugev ja vastupidav, elama üle pikka lahusolekut. Sageli pidi rüütel tõestama oma ustavust ja ütlema teistele daamidele ära. 16) Millised rüütlite meelelahutused olid seotud sõjalise treeninguga? Rüütliturniirid, kus rüütlid võistlesid omavahel. Turniiril võideldi mitmel eri viisil, kõige sagedamini peeti ratsakahevõitlust. Turniiril sai aadlik oma sõjamehevõimeid näidata ohutumal viisil, kui seda oli sõjakäik. tavaliselt võideldi nüride relvadega, sellest hoolimata polnud võitlus päris ohutu. Turniir ei kujutanud endast vaid sportlikku üritust, vaid pidustusi. Oluline roll oli daamidel, kellel noored rüütlid said oma mehisuse näidata. 17) Milles avaldus kiriku juhtiv roll keskaja kultuuris? Kirik oli keskajal kõige tähtsam nii inimeste kui riikide elus. Inimesed püüdsid olla jumalakuulelikud ja
tütrega, kellega tal oli 3 last. Enne seda abielu oli tal liit veel teise naisega, kellega tal 4 last. 1612. aastal tema ametlik naine sureb sünnitusel ja kaotab ka oma lemmikpoja Carlos Felixi. See sunnib teda vastu võtma 1614. aastal vaimuliku seisuse. Temast saab preester. See ei takista tal veel kord armumast, uus väljavalitu on 26. aastane Martha de Nevares, kes pärast oma mehe surma kolib Lope juurde elama. Kaotab nägemise, mõistuse ja 1632. aastal sureb. Sureb teine poeg, üks aadlik röövib tema tütre, kes pärast seda peab kloostrisse minema Lope murdub. 1635. aastal ta sureb. Tema oligi Hispaania teatri ülesehitaja. Enne Lopet ei saa rääkida regulaarsest Hispaania teatrist. Hiiglaslik teatriehitis, mis tehtud Lope kätega. Kujundas teatri zanrid (mõõga ja mantli komöödiad eriti popid). Oli ka kõige renessanslikum hispaania dramaturg. Seda mitte vormilt vaid sisuliselt. Commedia erudita järgi jälgiti kolme ühtsuse reegleid. Oli selle poolehoidjaid ja
8 Seda komöödiat mängiti palju. 1782. aastal lavastati tema ,,Äbarik", mis osutus kõige suuremaks Fonvizini saavutuseks. ,,Äbarik" äbarik on nimetus alaealise aadliku jaoks. Inimene astus teenistusse juba 15- aastaselt. Mitrofan oli juba 16. Komöödia üks teemasid seisneb selles, milline peaks olema üks aadlik. See on üldse üks tähtsamaid teemasid 18. saj kirjanduses. Aadlik oli üks priviligeeritud inimene 18. saj Vm-l. Aadlike suurimad privileegid oli riigimaksuvabastus ja orjapidamisõigus. Neile oli lubatud maaomand koos orjadega. Pärisorjus sai alguse Vm-l üsna hilja, 16. saj lõpus, aga see kestis kauem kui teistes Euroopa riikides. Vm jäi majanduslikult teistele Euroopa riikidele alla. 1861. aastal kaotati pärisorjus. Pärisorjus oli üks tähtsamaid majanduslikke faktoreid. Katariina II ajal 1760ndatel muutus talupoegade olukord halvemaks,
romaanist alates teisiktegelasi, kes seesmiselt sarnanevad peategelasega. Nad on inetute, moraalitute mõtete kandjad. Vastandab härrandlikkust ja rahvuslikkust. Ümbersünd pärast ülestõusmispühi, unenäod on sümboolsed (hobuse tapmine), Piibli tsitaadid, mõistujutud. Annab mõista, et maailm pole üheselt mõistetav, must-valge. Printsiibiks inimese elu on kannatus. Kuritöö aritmeetika kasulikud ja kasutud inimesed, üks kuritegu tuhande heateo vastu. Raskolnikov vaesunud aadlik. Ei kujutanud ette, et mõrv teda nii väga teiseks inimeseks muudab. Marmeladovid Dostojevski kirjeldus Peterburi ,,alandatud ja solvatutest", Sonja tahab, et Raskolnikov üles tunnistaks. Petrovits uurija, kes saab ruttu aru, kes on mõrvar, kuid tõendid puuduvad. Ta peab Raskolnikovist lugu. Sonjal õnnestub R viia nii kaugele, et ta tunnistab üles à sunnitööle. Raskol ei saa aru, et ta on selle karistuse ära teeninud. Sonja läheb kaasa, tema armastus
kirjutatakse maneerlikult, peenutsedes. 16.saj. teisele poole muusikat tuntakse musica reservata nimega - väikesele seltskonnale mõeldud muusika, aga ka parimate õukonnakapellide keerulist motetikunsti. Eeskujuks Veneetsia koolkonna mitmekooritehnikale. V põlvkonna meistrid, tegutsenud 1560-1600, on itaallased. Ideaaliks jõuline, värvikas ja isikupärane väljendus, ekspressiivsus ja dramatism. Väljapaistvaim enam kui 2000 teose autor aadlik, Kuldkannuse rüütel Orlandus Lassus, kelle loomingus leiavad kasutamist kõikide ajastu parimate maade muusika. Muusika impulsiivne, värvikas (kontrastid, dissonantsid), atonaalne, eluline. Elu lõpus surmateemad. ORLANDUS LASSUS (1532-1594) (tülpinud, väsinud, norus olev) Flaami helilooja, paljude poolt 16.sajandi tähtsaimaks heliloojaks peetud. Tema loomingu hulk on aukartustäratav, üle 2000 teose.
Lermontov Sündis Moskvas. Kurb lapsepõlv(suguvõsa ei soosi, ema sureb, vanaema ostab isalt). Naiste seas populaarne, kuigi polnud ilus. Tundlik, raske iseloomuga. Varakult hakkas luuletama. Tundis romantikute luulet, kujunes oma stiil. Ülikoolis kästi luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. Armastus tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu. Keskne tegelane deemon-langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks. Varase luule tegelane on kahepalgeline-hing püüdleb vabaduse poole, elu hooiab orjaahelais. Tuntuim luuletus on "Puri" ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis tsaari kaardiväes, aga sõda ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks. Näidend "Maskeraad" tegevus 30ndate keskel Peterburis. Ühes kaardimängus mängib mi...
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
8. KLASSI AJALOOEKSAMI PROGRAMM 1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Mis on absolutism, mis sajandil ja millistes Euroopa riikides (nimeta 3 riiki) see valitses, kuidas absolutistlikke riike valitseti, millised olid absolutismiaja seisused, nende õigused ja kohustu-sed, Louis XIV aeg Prantsusmaal, õukond ja Versailles´ loss. Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism oli 17. ja 18. sajandil. Näiteks Prantsusmaa, Venemaa ja Rootsi. Absolutistlikke riike valitseti ainuisikuliselt. Valitsejale võis kuulata nõuandeid, kui keegi ei tohtinud talle oma tahet peale suruda. Absolutismiajal oli 3 seisust: I seisus vaimulikud, II seisus aadlikud ning III seisus talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti ...
Kolumbus tegi ettepaneku asustada uued maad kriminaalkurjategijatega. Võtnud neile lisaks pardale veel mõnisada sõdurit, alustas Kolumbus uuesti sõitu ookeani taha. Samal ajal kasvas õukonnas rahulolematus Kolumbusega. Kuningas ja kuninganna leidsid, et kolooniad annavad liiga vähe tulu. Ookeani tagant tulevad kaebused süüdistasid visalt Kolumbust soovis Lääne-Indiat Hispaaniast lahutada. Kuningas Ferdinand jäi seda uskuma. 1500. asta augustis saabus Hispaaniast Haiitile aadlik ebatavalise ametinimega - kohtunik-haldur. Kirjas, mille ta kaasa tõi, käskisid kuningas ja kuninganna Kolumbusel pidada end temale alluvaks. Meretaguste maade viitsekuninga nime, mis Kolumbusele hiljuti oli antud, kirjas enam ei tarvitatud. See oli ebasoosing. Veelgi enam - põlu alla sattumine. Kohtunik-haldur käskis Kolumbuse ahelatesse panna. Koos temaga pandi trellide taha ta kaks venda. Kõik kolm otsustati viia Hispaaniasse ning anda kohtu alla. Laimatud admiral ei nõudnud kättemaksu
tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile ja August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõlmiti Saksi kuurvürstiriigi ja Taani liit ning 1698 aasta augustis kohtusid Peeter I ning August II Tugev ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel, Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile, hiljem ühines liiduga ka Brandenburg. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.2 Põhjasõja otsustavad sündmused Saksimaa jaoks 1700
Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga. Veidi hiljem rajas hispaania aadlik Dominicus dominiiklaste ordu. Ordu eesmärgiks sai jutluste abil katoliku kiriku toetamine. Dominikaani mungad olid haritud inimesed, kes tundsid pühakirja ja oskasid vaidlustes katoliku usu tõdesid osavalt põhjendada. Ketserid olid inimesed, kelle vaade katoliku kirikule erines teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meelest jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikki.
Nii kujuneb pilt sellisest kultuuriruumist, kus tegelased kannatavad. Lisaks toimub ka personifikatsioon linna kujutatakse kui elusolendit. Peterburg on kirjeldustes meessoost. Esimesi autorid, kes on seda teinud, on Gogol (1837). Ta vastandas Peterburi ja Moskvat. Moskva on selline linn, kus on säilinud vanad kultuuritraditsioonid (lüüakse risti ette). Peterburis olid enamik elanikke mehed. Peterburi on rahvuselt sakslane seal elas kogukonnana kõige rohkem sakslasi. Moskva on vene aadlik. See tekst on teosest ,,Peterburi füsioloogia". Gogolit tsiteerib kriitik Belinski. Turgenevi looming ei ole praktiliselt üldse seotud Peterburiga, kuna ta ei ole pärit Peterburist. Ta sündis Kesk-Vm-l Orjolis. Lapsepõlve veetis ta oma vanemate mõisas, hiljem pärib ta mõisa ja Vm-l viibides elab ta seal mõisas. Praegu on seal muuseum. Mõisa nimi on Spasskoje-Lutovinovo (viimane nimi on tuletatud tema ema nimest). Turgenevi ema oli rikas ja vana, inetu vanatüdruk
arvatud poliitilisetel põhjustel. Ja tänu artikli pealkirjale pöörati koolile palju tähelepanu. Toimub Tolstoi äraolekul selline salapolitsei poolt toimetatud läbiotsimine. Ja see, et tema äraolekul keegi julges tema kodumaja puistata, tundus krahvile nii sokeeriv, et ostustas peaaegu Venemaalt lahkuda. Otsustad jääda Venemaale ikka, kuna põnev. Kirjandusteostes arutles inimeste elude üle, kes püüavad ennast teadlikult muuta. Jutustus ,,Kasakad" noor aadlik, kes tunneb, et tema senine elu ja olek ei meeldi talle, ta tahaks ennast muuta ja läheb vabade kasakate juurde ja prooviks seal elada. Aga ei sobi nendega. Tegelikult ongi eikellegimaal olev inimene. Tunneb, et ei rahulda elu aadlikuna, teistpidi, lihtrahva hulka ta ka kuidagi ei passi. Siis kuna Tolstoi on ikkagi kahest sõjast osa võtnud, siis hakkab teda väga pealuma sõjandus ja Venemaa ajalugu. Ta otsustab kirjutada romaani sõjast, aga ta seob selle sõja teema dekabristide teemaga
Goriot" nime. Rohkem teda enam Anastasie juures vastu ei võeta. Rastignac saab kõhe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde, et küsida kuidas selliseid vigu vältida ja palub, et proua de Beauseant teda aitaks. Proua de Beauseant seletab, mida ta valesti tegi ja nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot" teise tütre Delphine juurde, kes on ka aadlik, kuid madalamal astmel kui ta õde. Proua de Beauseant lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de Beauseant viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega. Rastignac vajab raha, et osta riideid. Ta küsib seda oma õdedelt ja emalt, kes annavad talle kõik oma säästud. Rastignac hakkab ka isa Goriot kaitsma, kuna teb nüüd, miks viimane selles olukorras on. Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Et oma
" Viimases nähti pigem teose suurust kui nõrkust. Teos eksponeeriti teist korda Salongis. 5 5 Iseloomustus pärit leheküljelt http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/brutus.html 12 "Tapetud Marat" See maal on Davidil valminud tellimuse peale. See telliti kunstnikult, kui 13. juuni 1793 tapeti Charlotte Corday poolt jakobiinide juht Jean-Paul Marat. Kuigi Charlotte oli aadlik, ei tundnud ta monarhia vastu sümpaatiat. Ta oli vabariikloane, kuid jälestas jakobiinide radikalismi ja kuna ta pidas jakobiinide juhiks Marati´d otsustas ta Marat´ tappa. Selleks kasutas ta kööginuga mille oli ostnud samal hommikul kui ta mõrvas jakobiinide juhi. Leides mehe vannist lõi naine teda noaga mitu korda. Juba järgmisel hommikul pärast atendaati tegi David algust Marat´ dramatiseerimisega
Taanile. August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõlmiti Saksi kuurvürstiriigi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rava-Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II-le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. Vene tsaar Peeter I ja Poola kuningas August Tugev leppisid kokku, et kogu Vana-Liivimaa peab jääma pärast Rootsi alistamist Poolale. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg
· Jean võeti sinna kloostrisse tööle (ütles, et Cosette on tema tütar) · aastate pärast kasvas inetust Cosettest ilus noor neiu · Jean Valjean hoolitses Cosette eest nagu oma tütre eest · Cosettel tuli teha valik: kas hakata nunnaks või lahkuda kloostrist · nad otsustasid kloostrist lahkuda · nüüd oli Jean Valjeanil juba kolmas identiteet · kloosrist lahkusid nad Pariisi · nüüd tule mängu noormees Marius: ta oli aadlik, keda kasvatas tema rikas vanaisa; ta oli orb · kui ta oli üliõpilate, tekkisid tal vanaisaga konfliktid: ta sai teada, et tema isa oli Napoleoni kindral (vanaisa oli seda varjanud, sest ta oli rojalist) · Mariusel tekkisid vabariiklikud ideed ta ei jäänud muud üle, kui vanaisa juurest lahkuda ==> Marius oli nüüd täiesti vaene (vanaisa ei toetanud enam) · Marius elas väga koledas toas; elu oli väga raske · Jeanil oli kombeks Cosettega pargis jalutamas käia
maneerlikult, peenutsedes. 16. saj. II p. muusikat tuntakse musica reservata nimega - väikesele seltskonnale mõeldud muusika, aga ka kui parimate õukonnakapellide keerulist motetikunsti. See sai eeskujuks Veneetsia koolkonna mitmekooritehnikale. V põlvkonna meistrid, tegutsenud 1560-1600, on itaallased. Ideaaliks jõuline, värvikas ja isikupärane väljendus, ekspressiivsus ja dramatism. Väljapaistvaim enam kui 2000 teose autor aadlik, Kuldkannuse rüütel Orlandus Lassus, kelle loomingus leiavad kasutamist kõikide ajastu parimate maade muusika. Muusika impulsiivne, värvikas (kontrastid, dissonantsid), atonaalne, eluline. Elu lõpus surmateemad. ORLANDUS LASSUS (1532-1594) (tülpinud, väsinud, norus olev) Flaami helilooja, paljude poolt 16. sajandi tähtsaimaks heliloojaks peetud. Tema loomingu hulk on aukartustäratav, üle 2000 teose. Tema vaimulike laulude tsüklid olid dramaturgialt ja ülesehituselt
· käsitöö eraldus põlluharimisest. Varakeskajal valitses naturaalmajandus. Selle lõpus hakkasid enamus talupoegi tegelema käsitööga. Linnad tekkisid turuplatsi juurde. Turuplats tekkis kaubateede ristumiskohtadele ja feodaali kindluse juurde. Sinna turuplatsi juurde jäidki talupojad elama. Et asulat paremini kaitsta, ehitati linnade ümber müür. Tegu oli kivist valmistatud ringmüüriga. Teine iseloomulik tunnus oli linnaõigus. Linnaõigus oli siis, kui aadlik andis asutusele õiguse tegutseda. 15) Elu keskaegses linnas Linna südameks oli turuplats. Seal ääres asusid raekoda, vaekoda (seal asusid kaaluühikud, millega mõõdeti, kas kaupmeeste kaalud on õiged), käsitööliste ja kaupmeeste hooned. Raekojas oli raad ehk linnavalitsus. Turuplatsile viisid linna tähtsamad teed. Linnas asusid veel kirikud ning tähtsamates linnades olid katedraalid (selleks oli piirkonna peakirik). Keskaegse linna tänavad olid sillutamata peale peatänava.
1944 lahkus siiski Rootsi. Seal avaldas ta emigratsioonikogu ,,Tuli ja tuul". Mälestus ja igatsus luules meenutab nooruspõlve Tartut ja sealset helgust. Pilkab nõukogude võimu, kujutab kodumaa kaotuse traagikat, pagulaseks olemist. Teemaks sõjaaeg ja võimu vahetumine. Seal koostas ta Eesti kirjanduslugu. Suri 1956. Suits oli oma loomingu suhtes väga nõudlik, seega ei ole seda kuigi palju. Pilet 6: Ivan Bunini elu ja looming Ivan Bunin elas 1870 1953. Ta on päritolult aadlik, aga suguvõsa oli Poolast. Palju vanemaid vendi, üks noorem õde. Kooku oli 9 last, elama jäi 4. Sai vastavalt seisusele hea hariduse. Oli ka väga musikaalne ning kunstiandega, soovis saada hoopis kunstnikuks. 11. aastaselt läks gümnaasiumi, aga jättis selle pooleli. Teda õpetas kodus hoopis vanem vend, kes annab talle kõigis ainetes mitmekülgse hariduse. Gümnaasiumieksamid sooritab Bunin eksternina. Alguses asus elama Ukrainasse, Harkovisse, kus ta töötas ajalehetoimetuses
silmaringi laiendamise ja enese harimise vastu. Hakati rohkem reisima, kollektsioneerima kunsti, tundma huvi teatri vastu. Viide end kurssi filosoofiliste vooludega. Kahjuks ei saadud aga aru, et siinne elukord ei vasta nendele euroopalikele vaadetele. Haridusega kaasnes aadlike arvamus, et ainult nemad on võimelised niimoodi õppima ja see tõstis nende eneseuhkust veel rohkem. · Aadlike kutseliseks muutumine mida rohkem tegeles aadlik nn tavaliste tegevusvaldkondadega (kunst, äri, arst, insenener, ettevõtja), seda levinumaks said tööstusettevõtete levik. Sõjaväelase elukutse oli juba ka varem levinud ning nüüd levis ka teisi ameteid juurde. Sellega muutus aadlik tavalisemaks, kuna tegeles asjadega, millega võis tegeleda ka mitte aadlik. Vaatamata sellele ei loobutud oma aadelkondlikust eelistest. MITTE AADLIKUD Uue ,,seisuse" välja kujunemine literaadid
Aga see jäigi ainult sooviks. Wilde polnud mingi iludus. Aga ilu kirgliku imetleja ja kirjeldajana on ta läinud kirjanduslukku. Ja "Dorian Gray portrees" manas ta eelaimusena esile oma suure armastuse, noore Alfred Douglase, nagu oleks romaan ergutanud tegelikkust ennast matkima. Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. B on leidnud D-s oma elu õnne, muusa ja ideaali. Ta on noormehest vaimustuses. (tuleb välja autori homoseksuaalsus) Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast (hingelise, mitte seksuaalse
Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile. August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõmiti Saksi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rawa Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg. Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
