Poola riigi tegevus 1600 a.-l · Mõisnike privileege kärbiti · Isepäist aadlit suruti ühtse riigikorralduse raamidesse · Liivimaa aadli eesmärk oli kohalik iseseisvus, aadli autonoomia · Poolakate leedulaste eesmärk oli ühtne riik · Erimeelsused usuküsimustes · Aadlid kaitsesid oma usku ning sellest tulenevalt oma õigusi tervikuna Ulatuslik pealetung 1600 a · Karl IX alustab suvel pealetungi, hõivab Pärnu, Viljandi, Põltsamaa · A lõpul ollakse Tartu müüride all · Tartu aadel reedab Poola ja läheb Karli poole üle · Ülejäänud Liivimaa langeb peaaegu võitluseta rootslaste kätte. · Poola kätte jäävad ainult Koknese ja Riia linn Poola vägede pealetung · Koknese ja Riia all sureb Karli võidukäik välja...
Talupoeg kandis kodukootud linasest või villast kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Feodaalid jagunesid vastavalt tähtsusele. Kõige kõrgem oli süserään, kes omas kogu maad riigis. Temast allpool seisid hertsogid(kunagiste hõimupealike järeltulijad) ja krahvid(kuninga piirkondlikud asevalitsejad). Neist omakorda allpool seisid väikefeodaalidena parunid ja rüütlid. Feodaalid olid jagatud rüütliseisused, mille moodustasid aadlid . Iga feodaal oli üksteisega võrdne. Samuti olid feodaalid elukutselised sõjamehed. Feodaali sõjavarustusse kuulus pikk ja küllalt raske oda ning sirge kahe teraga mõõk. Vasakus käes oli kilp ning peas rauast kiiver. Rüütli keha kattis metallplaatidega kaetud nahkvammus e soomusrüü. Rüütliväed olid tavaliselt väiksed ning sõditi ratsa. Lahingus rivistuti tavaliselt pikka viirgu. Kui lahingus parasjagu poldud, meeldis neile turniire korraldada, milleks olid rüütlite...
VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus t...
Euroopa käsitöömeistrid õppisid idamaalastelt seni tundmatuid käsitöö võtteid (paberi valmistamine) Sõjad avardasid eurooplaste maailmapilti. Ristisõdijatel ei õnnestunud Jerusalemma Püha Maad enda valdusesse saada. Hukkus palju ristisõdijaid(6 miljonit) Ida ja Lääne kristlus jäi ikkagi eraldatuks, nende vahel süvenes vaen. KESKAJA ÜHISKONNA SEISUSED Keskaja ühiskonna seisused Vaimulikud Aadlid Talupojad Kõrg-aadlid Alam-aadlid Hertsogid Rüütlid Parunid Krahvid RÜÜTLID Feodaalide alamrühm Elukutselised sõjamehed Jäägitu usaldus, truudus, õiglane, üllas, vapper, eneseohverdamine Heast ja kuulsast perekonnast Rüütlid keskajal:TEGEVUS Rahuajal Sõdade ajal sõdimine Relvastus ründerelvad, Söömine ja joomine,...
Peeti nõiaprotsesse, astuti ebausu vastu välja. 3. Milline oli luteri kiriku, kohaliku aadli ja keskvõimu roll talurahva hariduses? Luteri kiriku roll: Kiriku teha oli talurahvale Piibli tarkuse õpetamine. Kirikuõpetajad pidid kindlasti oskama kohalikku keelt, et õppeedukus sujuks. Kohaliku aadli roll: aadlid polnud eriti huvitatud talupoegade harimisest. Kohustuseks oli talurahva koolide rajamine, mis oli aadlite jaoks ebameeldiv kohustus. Aadlid ei lasknud talupoegi minna õppima Forceliuse seminari ja ei suhtunud hästi plaani igasse kihelkonda rajada talurahva kool. Liivimaa maapäev võttis otsuse rajada talurahva koolid vastu, kuid Eestimaa kubermang mitte, sest ei olnud sellist juhti nagu B.G. Forcelius....
Peale seda hakkas Gustav moodustama oma tuttavatest ,,riigijuhtimise mootorit", et seada kõik oma soovi kohaselt ja see polnud sugugi nii talupoegadesõbralik riigijuhtimine, kui seda olid teinud eelmised kuningad. 7 GUSTAVI ESIMENE AASTA KUNINGANA Peale Christiani alistamist andsid alla kõik temale ustavad aadlid ja Gustav määras kiiremas korras suurematesse lossidesse ja kindlustesse ametitesse talle ustavad foogtid. Foogtide ülesanne polnud mitte ainult maksude kogumine vaid ka rahval silma peal hoidmine ja sellest Gustavile ette kandmine. Nad pidid jälgima, et kui keegi hakkas midagi kuninga vastu sepitsema ja rahvast tema vastu üles kutsuma, siis oli foogti ülesanne olukord rahustada, kaitstes ja tugevdades nii Gustavi positsiooni....
Sõjalärmrahutused Sõja ajal maamiilitsa üksuses olnud talumehed, kes sõja pukedes hakkasid vastu, kuna neil oli halb varustus ja puudus väljaõpe. Poola aeg · Lõuna Eestis · 28. november 1561 ( Riia peapiiskopkonna ja Ordu alad Poolale) kuni 1629 ( Altmargi vaherahu) Alistumisleping · Sigismund 2 Augusti privileegid : ( Kinnitati samal päeval alistumislepinguga): Privileegidega said aadlid õigused: - Usuvabadus - Ainuõigus kohalikele riigiametitele - Endine õiguskord - Avardas lääniõigust Vastureformatsioon Ühiskondlik protsess, mille käigus katoliku kirik püüab taastada luteri kirikule kaotatud positsiooni. -1583. a. asutatakse Tartus gümn. ja tõlkide seminar. (Senini kõrgeim haridusasutus.) Ignatus Layola 1540. a. Jesuiitide ordu rajaja. Rahvastik Poola ja Rootsi ajal:...
Valitsejad hakkasid pöörama rahvale rohkem tähelepanu kui ennem. Tänu valgustusele hakkasid valitsejad pöörama tähelepanu enda rahva olukorra arendamiseks ja parandamiseks. Nad märkasid kui on haritud rahvas ja vabam majandus on riik tugevam ja rikkam. Friedrich II proovis alati leida viise kuidas enda rahvale anda rohkem õigusi ja võimalusi. Ainult tihti, olid takistajateks aadlid ja Friedrich II ei tahtnud neile pahameelt tekitada. Joseph teine pööras enda rahvale seisule tohutult palju tähelepanu luues stipediumid, tehes alghariduse võimalikuks kõikidele poistele ja tüdrukutele ja kaotades pärisorjuse aastal 1781, Ungaris aastal 1785. Valitsejad pooldasid rahva harimist. Varem arvati et haridus on privileeg, mida ainult kitsas ringkond väärib ja rahval pole seda vaja. Algharidus pidi kõigile võimalikuks saama, et rahvas suudaks lugeda ja...
ABSOLUTISM Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks Import kangad keelustati 1717 kehtestati üldine koolikorraldus VALGUSTATUD ABSOLUTISM Preisi valgustatud valitsejaks oli kuningas Friedrich II; Vana Fritz (17401786) Tahtis vähendada talurahva teotöö päevi 56 lt kolmeni, kuid aadlid olid selle vastu ja seda ei rakendatud. Lasi ülesharida soid ja rajada uus külasid ja talusid, tänu sellele saabus riiki 360 000 sisserändajat Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kohtusüsteemi Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada hulga uusi koolimaju. FRIEDRICH II Suur osa Preisi kuninga Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Samal ajal nägi...
Tagasi Skandinaavias. Karl XII surm ja Rootsi olukord 1718. a. 30 novembril saab Karl XII Frederikshaldi piiramisel surmava tabamuse. Suurriigi lõpp. Absolutismi lõpp. Riigi pankrotioht, inflatsioon ja kõrged maksud. Riigi osaline okupeerimine. 200 000 langenut, haavatut ja vangistatut. 1710-1712. a. katkuohvrid ja nälga surnud. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Pärast Karl XII surma oli Riiginõukogu valinud uueks kuningaks Karl XII õe Ulrika Eleonora Noorema. 1719. a. jaanuaris kogunenud Riigipäev ei olnud valmis tunnustama teda kui pärilikku kuningannat. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ...
Asehaldur: Kõrgeim ametiisik. Presidentkond : Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu Võnnu. Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. Vojevoodkond 1598: Presidentkonnad nimetati ümber. Staarostkond: Presidentkonnad jagunesid nendeks. Eestis 9. Vastureformatsioon: Taas katoliikluse levitamine. Reformatsiooni vastane. SIIT EDASI ROOTSI PÕHJA-EESTIS ja HIIUMAAL Eestimaa hertsogkond: Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Aadlid säilitasid suure mõju, nende endised õigused ja eesõigused kinnitati. Kuberner: Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, haldas riigimaid, asus Tallinnas. Sagedaste sõdade olukorras täitis ka sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu, kaitse, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest. Kontrollis, et aadel täidaks ratsateenistuse kohustust. Valvas riigitalupoegadelt maksude laekumist. Linnuseläänid: Kogu provints jagati linnuseläänideks: Tallinn, Paide, Rakvere,...
Peamine, mille järgi aadleid hinnati oli ustavus ja senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusega. Isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindlustas aadlik enda au ja hea nime. Järgnesid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus (rüütellikus). Nendele joontele vastandiks oli reetlikus (põgenemine lahingus ja isanda hätta jätmine). Aadlid tegid ka tegusid, mis tänapäeva rüütlikusega kuidagi kokku ei käi. Nende õiguseks oli vallutatud alade röövimine ja mahapõletamine. Samuti olid nad inimelude suhtes hoolimatud (hukati terve linna täisrahvast, kui nad olid suutnud liiga kaua vastu pidada). Sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid, mis võisid kasuks tulla. Ristsõdade ajal levima hakanud ristiusk hakkas üha enam rüütlite maailma vaatele mõju avaldama...
Ta nõudis emakeelse hariduse taastamist vene ajal. Ta seisis uhkelt vastu venestamisele rääkides eesti keelt isegi siis kui see oli keelatud. Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja, kus avaldati rahvuse säilitamise kõrval ka muret eestlaste majanduselu korras hoidmise kohta. Teemad Suured reformid Venemaal A II kaotas pärisorjuse, millest tulenevalt muudeti ka kõike muud .talupojad said õiguse omada kinnisvara .seisuslikud vahed vähenesid: aadlid kaotasid eesõiguse, mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus, haridussüsteem. Majanduselu elavnes: kapitalistlikud suhted arenesid kultuurielu elavnes: loominguvabadus . tühistati karmid tsensuurieeskirjad, sõnavabadus, ajakirjandus avaldas rohkem. 1905. aasta revolutsiooni põhjused mitmed siseriiklikud probleemid põrkusid kokku .rahvas ei usaldunud enam tsaari lubadused asju paradada .politsei ja sõjavägi ei suutnud mässu lämmatda .Verine Pühapäev...
Asi lõppes valdade saadikute kinni võtmisega ja 51 mehe karistamisega ilma kohtuta jäleda peksuga. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 8 Nagu ,,Mahtra sõjas", nii taotleb Vilde ka ,,Anija meestes" sisu ja vormi ühtsust. Loodusidüllide kirjeldamisel kasutab ta lüürilist stiili, olustikpiltide esitamisel aga asjalikku väljendusviisi. Linnakodanlust ja aadlid iseloomustab kirjanik tihtipeale pilkelises toonis, kujutades aga Maidu ja Leena armulugu muutu ta väljendustes kaastundlikuks ja soojasüdameliseks. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Enne ,,Prohvet Maltsveti" kirjutama asudes, külastas Vilde ajaloolisi tegevuspaiku, mida ta raamatus kasutada tahtis ja vestles erinevate inimestega. Romaanis esitatakse tõetruu pilt talurahva õigusetust olukorrast saksa feodaalide ikke all. Eesti talupoeg oli harjunud, et...
Sellega kehtestati võimude lahusus, kus kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtule kohtuvõim. Pärast seda kui Prantsusmaa võttis kasutusele iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse hakkas üha enam Euroopa riike sarnaselt panema rohkem rõhku ühiskonnale ja kodanikele. Paljudes teistes Euroopa riikides kaotati seisused ning aadlid ja vaimulikud olid talupoegadega kodanlike õiguste ja kohustuste osas võrdsed. Tänapäevaks on kõigis Euroopa riikides kasutusele võetud Prantsusmaa eeskujust inimõiguste deklaratsioon ja põhiseadus. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik.Revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule üle kogu Euroopa. Pearõhku hakati panema inimesel...
5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Seisnes õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitses. Kolm peamist suunda: 1. kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste ees 2. kohustused jumala ees 3. kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletusi"(inimesi, kes ei arvesta teistega). Aadlid võivad korda saat kõiksugu tegusid, kuid kuni nad on lojaalsed oma riigile, on nad ikkagi aumehed. Tänu uudsele olukorralne on enesepiiramine muutunud täiesti ebavajalikuks. Uuslaadiline au ,,võõraste ühiskonnas"(suurlinnades) saab silma paista suure omandi või särava riietusega. Seoses moe pideva muutumisega pidev staatussümbolite muutumine. Staatuse vajadus on see, mis paneb inimese tööle ja edendab ühiskonda. 7. Montesquieu aust monarhiates...
Eluolu ja kultuur kahe sõja vahel · Inimesed olid pettunud, sest sõda peeti ilma põhjuseta. · 1920. a terav kergemeelsus (püüti unustada sõjakoledused). · Loobuti kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt. · Kadusid kolm piinikult etiketti järgivat keisrikoda (sh aadlid , õukonnad; ainult Inglismaal säilis). · Mood oli frivoolne - lubas naistel paljastada õlgu ja käsivarsi, kleidiserv kerkis põlvedeni. · Moemaailmas tegi tähelennu prantslanna Coco Chanel. · Maailmakuulsaks sai koomik Charlie Chaplin. · Järjest enam ilmus tänavatele autosid. Levis dzässmuusika. Leiutati raadio. Pandi alus infokanalile BBC. · Toimus üleüldine intensiivne katsetamine...
Vene riigile oli vaja aadliku toetust. Seepärast kasvas privileegide hulk pidevalt. Ukaasil oli ka positiivseid tagajärgi: · See ukaas andis võimaluse korralikule haridusele · aadlikud said ennast pühendada kunstile · see andis vaba aja ja omakorda suure impulsi vene kõrgkultuuri arengule. Samas oli see talupoegade seisukohalt väga kohatu. Enne oli olnud mingigi tasakaal: aadlid teenisid riiki, talupojad harisid maad. Vm-l tekkisid väga suured eraraamatukogud. Hakkasid tekkima ka erateatrid. Aadlid saatsid oma toatüdrukud ja kammerteenrid õppima teatrikunsti. Tekkis pärisorjadest intelligents: kunstnikud, näitlejad, muusikud, heliloojad, luuletajad. Olid ka teised aadlid, kes tundsid rõõmu oma talupoegade piinamisest. Milline peab olema aadlik? See oligi kirjanduse põhiteema. Kas privileegid peavad olema kaasasündinud? 18. saj kogu...
õpiti valmistama siidriiet, peegleid, sametit, paberit, metallitöötlemist levisid idamaised kombed: käte pesemine enne söömist, leilisaun, habeme kasvatamine Süüriast tuuleveskid §18 19 Aadlikud ja nende rõivastus ning kombed 1. SEISUS inimeste jaotamine sünni ja päritolu järgi suurtesse rühmadesse, kellel olid erinevad õigused ja kohustused - 3 seisust: vaimuliku, aadlikud, talupojad ja linnaelanikud aadlid on pärimisõigusega vasallid, kes jagunesid kõrg ja alamaadliteks 2. Aadlilinnused - 2 funktsioon: kaitsefunktsioon esindusfunktsioon 3. Relvastus §19 - Pikkade käistega raudrüü, soomuskindad ja kingad, teraskiiver, peakott, kaheteraline mõõk, pistoda, sadula küljes piik, kolmnurkne kilp, soomusrüüpeal mantel, hobusel terasega kaetud sadul, sadula küljes sõjanui, HELLEBARD 4. Feodaalide tegevus - Sõjad...
Põhja-Euroopa muutub luterlikuks. 16 saj tähistavad ususõjad, Saksamaal protestantide ja katoliiklaste vahel ususõjad. (17 saj on juba uuesaeg). 16 saj nim ka varauusajaks. Ptolemaios pani geotsentrilisele maailmavaatele aluse hellenismi perioodi esimesel sajandil KESKAJA ÜHISKOND Feodaaltsivilisatsioonis kujuneb välja seisuslik ühiskond I Oratores- jutlustajad ehk vaimulikud, vaimulike seisus II Bellatores rüütlid, aadlid sõdijate seisus Privilegeeritud seisused olid esimesed kaks. Nad ei pidanud makse maksma III Laboratores töötegijad Selline mudel püsib kuni 18 saj lõpuni. SUUR RAHVASTE RÄNDAMINE Lääne Rooma riigi languse ja feodaaltsivlisatsiooni sünni prelüüdiks on Pax Romana Rooma rahu lagunemine. 4 saj sai alguse suur rahvaste rändamine. Roomas oli kujunenud kaks riiki, ida- ja lääne Rooma keisririik. 4 saj kutsutakse rahvaste rändesajandiks. Suurte...