Ristisõjad Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu...
lahkust. Ometi on paljud hinnatud iseloomu jooned säilinud. Näiteks on tänapäeval ausus samapalju hinnatud kui vanasti. Ka truudus on tähtis , aga sellest ei pruugi enam su elu sõltuda. Tähtsamad iseloomujooned on jäänud samaks, muutus on toimunud pigem sellest suhtes , et vanast olid tähtsamad õilisus ja truudus. Füüsilisse töösse suhtutakse tänapäeval halvasti, see on vähemharimatude töö, nende kes ei suuda raha teenida teenindus sektoris juhtidena ja majanduses. Ka aadlid pidasid ise füüsilise töö tegemist matslikuks, see oli rumalate talupoegade töö. Mõõtteviis et füüsiline töö ei ole eriti uhke töö. Ainult ühte füüsilisse tööse suhtusid aadlikud hästi , ja selleks oli sõdimine ja sõjaks treenimine. Sõjas edukalt olemine oli väga suur au ja kõrgelt hinnatud. Tänapäeval suhtuvad enamus inimesse sõtta kui väga negatiivsesse asja , sõda tuleks ilmtingimatta vältida. Ometi
AADLID olid vabad, kelle ülesanne oli kõiki kaitsta. Neid sidusid omavahel vasalliteedi sidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski peamiselt aadlikest (kuningas väikevasall). Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotusid aadlid kahe suurde gruppi kõrgaadel (kuningas, hertsog, parun, krahv) ja alamaadel (rüütlid). Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivad mittevabad mehed ministeriaalid kes hiljem sulasid alamaadlike sekka. (Enamus rüütleid olid sammuti algul ministeriaalid). Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut. Talupoegade üle kohut mõistma määras ta tavaliselt kellegi teise, kui kõrgaadli üle mõistis kohut isiklikult
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Aadli väärtuskoodeks erineb tänapäeva moraaliväärtustest ikka paljuski, kuid neis on ka sarnasusi. Sel ajal oli maailmavaade piisavalt erinev tänapäeva omast, mistõttu need asjad erinevad olidki. Aadli puhul hinnati jäägitut ustavust. Kui aadlik oli sõjakäigul ja teenis truult oma isandat, saavutas ta sellega oma perekonna au ja hea nime. Aadli aukoodeksi omadused oli julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus- need võtab kokku veel tänapäevalgi kasutatav sõna ,,rüütellikkus". Need omadused on säilinud ka tänapäevani. Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Kui ta oli juba veidi vanem lisandusid relvade tundm...
Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed ja neid nimetati ministeriaalideks. Ülesanded Nagu eelnevalt mainitud, siis aadlike peamiseks ülesandeks oli kõigi kaitsmine. Nad tegelesid veel kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoegade üle kohtumõistmist, aga kõrgema astme kohtuistungitel osales aadel isiklikult. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlilinnused Aadlikud elasid aadlilinnustes. Siiski olid peamised linnused puust, sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse- kui esindusfunktsioon-
Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel.Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Aadlikud tegelesid kaitsmisega kuid veel ka kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoegade üle kohtumõistmist, aga kõrgema astme kohtuistungitel osales aadel isiklikult. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlikud elasid aadlilinnustes. Siiski olid peamised linnused puust, sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse- kui esindusfunktsioon- see süboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi
Kultuur Vene ajal Kultuurimõjutused XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe.
2) alamaadel- põhiliselt rüütlid(Inglismaal gentry, Saksamaal Ritter, Hispaanias hidalgo) Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Need ehitati võimalikult raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Kui hetkel sõda polnud, siis veetsid aadlid vabaaega turniiridel ja jahil, mis oli treeninguks ja ettevalmistuseks sõjale. Sageli lahutati meelt ka pidutsemisega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal kolm tömpi haru). Kõige sagedamini peeti turniire ratsakahevõitlusi. Kuna odahoop oli küllaltki tugev kasutati tugevamaid kiivreid ja raudrüüsid. Sagedased olid ka jalgsivõitlused, mis olid aiaga piiritletud alas
Aadel Kuressaare Gümnaasium 10B Eliis Mets, Kristine Trei Aadel kui seisus · Inimeste jaotumine seisustesse · Seisustel erinevad õigused ja kohustused · Vaimulikkond- Jumala teenimine · Aadel- kõigi kaitsmine · Talupojad- ühiskonna toitmine · Aadliseisus kujunes feodaalsuhetega · Aadlikud- vabad mehed, kes sidusid vasalliteedisidemeid · Aadlid jagunesid- kõrgaadlid (hertsogid, parunid, krahvid) ja alamaadlid (rüütlid) · Kõrgaadleid nimetati Hispaanias grandideks, Saksamaal Herrideks, Prantsusmaal baroniteks Aadel kui seisus · Madalaadleid nimetati Hispaanias hidalgodeks, Saksamaal Ritteriteks, Prantsusmaal chevalierideks · Tekkisid ministeriaalid, mis sulasid alamaadli sekka · Aadliku ülesanne- kohtumõistmine, kus vaid kõrgema astme istungitel ise osaleti, muidu asemikud
Euroopas tihenesid kaubanduslikud suhted. Euroopa käsitöömeistrid õppisid idamaalastelt seni tundmatuid käsitöö võtteid (paberi valmistamine) Sõjad avardasid eurooplaste maailmapilti. Ristisõdijatel ei õnnestunud Jerusalemma Püha Maad enda valdusesse saada. Hukkus palju ristisõdijaid(6 miljonit) Ida ja Lääne kristlus jäi ikkagi eraldatuks, nende vahel süvenes vaen. KESKAJA ÜHISKONNA SEISUSED Keskaja ühiskonna seisused Vaimulikud Aadlid Talupojad Kõrg-aadlid Alam-aadlid Hertsogid Rüütlid Parunid Krahvid RÜÜTLID Feodaalide alamrühm Elukutselised sõjamehed Jäägitu usaldus, truudus, õiglane, üllas, vapper, eneseohverdamine Heast ja kuulsast perekonnast Rüütlid keskajal:TEGEVUS Rahuajal Sõdade ajal sõdimine Relvastus ründerelvad, Söömine ja joomine,
Aadel Aadel kui seisus Inimeste jaotumine seisustesse (esiteks vaimulikkond, teiseks aadlid & kolmandaks talupojad) >>> Jumala ees olid kõik võrdsed, kuigi tegelikult erinesid seisused õiguste & kohustuste poolest; aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega >>> aadlikud vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed; sõdijad >>> eristati kõrg- ning alamaadlit; kõrgaadlid kuningad & muud suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid; alamaadlid rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed;
04.07.1776 2. Põhjused: Maksusüsteem oli ebavõrdne, kritiseeriti absolutismi, 3. seisus sai hääli vähem kui 1. ja 2. seisus Tagajärjed: Seisused kaovad, terror, võrdsuse suurenemine ühiskonnas 3. Algus - 14.07.1789, Bastille kindluse vallutamine Lõpp - 9.11.1799, Napoleon I korraldas riigipöörde 4. Generalstaadid - vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinuduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal Asutav Kogu - kogu, millele liideti aadlid Rahvuskogule ja koostasid põhiseaduseid Seadusandlik Kogu - seadusandlik riigivõimu organ; 1791 Direktoorium - valgekaartlikud valitsused, kes toimisid imperialistlike interventide käsilastena Jakobiinid - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid revolutsiooni jätku Diktatuur - üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas 5. 1812 - sõda Venemaaga, allakäigu algus
Balti erikord Peeter I poolne lubadus siinsetele aadlikele säilitada kõik eelnev korraldus. Esimene olulisim punkt oli restitutsioon, mis oli mõisamaade tagastamine. Teine oluline punkt oli usuküsimus, millega Peeter I lubas säilitada luteri usu, mingit venestamist ega ristiusustamist ei toimunud. Balti aadlikele lubati suhtluskeeleks ka saksa keel. Kehtis tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et kaup oli kallim. Kaubandus edenes pigem Rootsiga, kuna aadlid eelistasid Rootsiga kauplemist. Balti erikord andis aadlikele väga laialdased võimupiirid, Vene valitsus siseasjadesse praktiliselt ei sekkunud. Rootsi ajal alguse saanud rüütelkonnad mängisid Vene võimu ajal väga suurt rolli. Rüütelkonda saamiseks loodi aadlimatriklid, kuhu kanti vanad Balti aadli suguvõsad ning ainult need aadelkonnad võisid kuuluda rüütelkonda. Balti erikorral oli nii positiivne, kui ka negatiivne roll.
Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust 2. Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks 3. Import kangad keelustati 4. 1717 kehtestati üldine koolikorraldus Valgustatud absolutism · Preisi valgustatud valitsejaks oli kuningas Friedrich II; Vana Fritz (1740-1786) 1. Tahtis vähendada talurahva teotöö päevi 5-6 -lt kolmeni, kuid aadlid olid selle vastu ja seda ei rakendatud. 2. Lasi ülesharida soid ja rajada uus külasid ja talusid, tänu sellele saabus riiki 360 000 sisserändajat 3. Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kohtusüsteemi 4. Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada hulga uusi koolimaju. Ikka sõdades · Austria pärilussõda (1740-1748)
Rüütlid- rahva kaitsjad ja heategijad või hoopis kahepalgelised jõhkardid? (Lgp kuulajad!) Sageli arvavad tänapäeval inimesed, et rüütlid olid kunagi kanged mehed, kes kaitsesid rahvast ja kes tegid kõike head rahva heaolu nimel. Nad võisid küll kanged ja vaprad olla, kuid mõnikord võisid nad üles näidata ka reeturlikkust. Seega võib tekkida küsimus, kas rüütlid olid tõepoolest rahva kaitsjad ja heategijad või hoopis kahepalgelised jõhkardid. Keskajal jagunesid inimesed seisustesse, kuigi jumala ees olid kõik võrdsed. Erinevatel seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Seisustesse kuulusid lisaks vaimulikele ja talupoegadele ka aadlid. Kui vaimulike ülesandeks oli jumala vahendamine inimestega ning talupoegade ülesandeks toita kõiki oma tööga, siis aadlike ülesandeks oli inimeste kaitsmine. Aja möödudes hakkasid aadlikud end nimetama rüütliteks, püüdes end näidata eeskujulike sõjameestena. Nad täitsid oma isanda ...
Vaimulikke oli 1% elanikkonnast Aadlid (sõdijad): Need, kes sõdivad. Rüütlid, kes olid väga au sees. Pidid kaitsma ka talupoegi ning talupojad tegid nende jaoks tööd, kuid rüütel ei saanud äkkrünnaku eest kaitset ja päästmist garanteerida Kolmas seisus (töötajad): Need, kes töötavad. Suur osa moodustas talupoegadest. Talupoeg tegi rüütli jaoks tööd, elas vaesuses; maksis makse Ühest seisusest oli võimalik minna teisse, kuid see oli raske (näiteks aadlid hakkasid müüma oma tiitleid, kuid hiljem seda keelati; kuningas võis anda tiitli see eksisteeris Vana Korra lõpuni; vaimulikku seisusesse oli võimalik minna, kuid inimesed kolmandast seisusest ei saanud teenida kõrgema ameti). Tänapäeval seisused eksisteerivad Inglismaal, teistes kuningriikides ainult kuningaperes on eriline staatus Klassiühiskonda tekke sai võimalikuks ainult siis, kui kaotati seisusi ja feodaalisaid;
ABSOLUTISM Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks oli Sõdurkuningas Friedrich Wilhelm I Ohvitseriks saamisel nõuti sõjaväelist haridust Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks Import kangad keelustati 1717 kehtestati üldine koolikorraldus VALGUSTATUD ABSOLUTISM Preisi valgustatud valitsejaks oli kuningas Friedrich II; Vana Fritz (17401786) Tahtis vähendada talurahva teotöö päevi 56 lt kolmeni, kuid aadlid olid selle vastu ja seda ei rakendatud. Lasi ülesharida soid ja rajada uus külasid ja talusid, tänu sellele saabus riiki 360 000 sisserändajat Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kohtusüsteemi Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada hulga uusi koolimaju. FRIEDRICH II Suur osa Preisi kuninga Friedrich II võimuperioodist möödus sõdades. Samal ajal nägi
Ka esimene Prantsusmaa põhiseadus sisaldas palju võrdõiguslikke ja valgustatud põhimõtteid. Sellega kehtestati võimude lahusus, kus kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtule kohtuvõim. Pärast seda kui Prantsusmaa võttis kasutusele iseseisvusdeklaratsiooni ja põhiseaduse hakkas üha enam Euroopa riike sarnaselt panema rohkem rõhku ühiskonnale ja kodanikele. Paljudes teistes Euroopa riikides kaotati seisused ning aadlid ja vaimulikud olid talupoegadega kodanlike õiguste ja kohustuste osas võrdsed. Tänapäevaks on kõigis Euroopa riikides kasutusele võetud Prantsusmaa eeskujust inimõiguste deklaratsioon ja põhiseadus. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik.Revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule üle kogu Euroopa. Pearõhku hakati panema inimesel
See oli eesti talupoegadele suur võit, sest üle pika aja olid neil jälle mingid õigused .Talupoegadest sai rahvas, kelle heaolu eest võideldi. Talupoegadele tundus et ka kuningas hoolib nendest ja püüab nende olukorda parandada. Suured muutused toimusid hariduses. Tartus avati esimene gümnaasium ja rajati tartusse ülikool. See kindlustas ka selle, et rahvas tahtis ennast harida oma kodumaal, mitte rännata euroopsse. Harimise vastu olid aadlid, lootsid et saavad rumalaid talupoegi petta oma kavalusega. talurahva haridus oli oluline samm Eesti- ja Liivimaa arengule. Kuid kahjuks ei ole Rootsi aeg ainult heaKui Eestimaal hakkas kehtima Rootsi võim anti linnadele ja aadlikele suuremad õiugused kui Liivimaal. Eesti talupoegadel kästi teha palju tööd. Kui talupoeg läks elame mõnda tallu siis muutus ta pärisorjaks ning ka tema lapsed sündisid pärisorjadena. Talupoeg pidi selle tulemusena rootsi võimu omaks võtma.
sunnismaiseks Talurahva elujärg oli päris kehv Elati korstnata suitsutares, kuhu talvel pidid ka loomad ära mahtuma. Peamiselt söödi leiba, jahukörti ja kala. Palju oli näljahädasid Kõige raskem näljahäda oli 17.sajandi lõpul, millal suri umbes viiendik rahvast Rootsi püüded Liivi JA Eestimaad Rootsistada Rootsi kuningad piirasid aadli õigusi ja andsid Eesti talurahvale samu õigusi, mis oli Rootsi talurahval Oma õiguste kaitsmiseks mooodustasid aadlid rüütelkonnad Karl XI sai lõpuks Baltikumi täielikult oma võimu alla Sissetulekute suurendamiseks võeti mõisnikutelt mõisad tagasi Riigi huvides oli see, et talupojad ei laostuks ning selleks tehti koormisi kergemaks. Talupoeg ei sõltunud enam nii väga mõisnikust ja tänu sellele mäletatakse Rootsi aega, kui head ja õnnelikku aega Vaimuelu Rootsi ajal Kuna rootslased olid luteri usku, oli nende üks peamisi ülessandeid luterluse tugevdamine
Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks rootsistada endale alluv maa-ala. Kuid seoses Gustav II Adolfi surmaga ja Rootsis võimule pääsenud aristokraatiaga oli Skytte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Rootsi aristokraadid saavutasid 1634. a. üksmeele Liivimaa aadliga ning juba samal aastal pidi Skytte ameti maha panema. Ning seoses rootslaste sisserändega Liivimaale ja Eestimaale olid Rootsi soost aadlid huvitatud nende privileegide suurendamisest neis piirkondades ning juba üsna pea saavutati samaväärsed õigused kui Eestimaalgi. Kuid 1660.-te aastate alguses halvenes oluliselt Rootsi kuninga ja balti aadli läbisaamine. Kui Karl XI 1660.a. troonile tuli päris ta oma eelkäijalt võlgades riigikassa ja tal oli vaja hakata seda kiiresti täitma. Leidmata selleks muid vahendeid otsustas ta aadlikelt hakata tagasi võtma maid. Liivimaal taasriigistati peaaegu 80% kõigist mõisaist.
asehaldusaja tunnus]. Liivimaa kubermangus Pärnu maakond jagati kaheks (eraldati Viljandimaakond) Tartu omast Võru, Riia mk Valmiera mk ja Võnnu mk-st Valga. Viimased 4 mk säilisid ka pärast asehaldusaega. Selline haldusjaotus kehtis aastani 1917. Kõikide linnade linnaõigused taastati (linnade läänistus lõpetati). Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn. Maanõunike kolleegium saadeti laiali. Aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (muutusid võrdseteks) nt ka Vene aadlid võisid siin maad omada. Linnades saadeti raed laiali ja rae asemel valiti liima duuma (kõik majaomanikud said valida seda) ja see valis linnapea. Tollipiir kui selline tühistati (jäi püsima ka peale asehaldusaega). Viidi sisse pearaha maks (kõigi meessoost isikute pealt kindel summa aastas). Nt talupoja pearahamaks oli 70 kopikat. Linnaelaniku pealt oli 1 rubla 20 kopikat (linnas nt palgatöölisie palk oli 4 kopikat). Selleks,
Tõnisson asutas ajalehe Postimees. Ta nõudis emakeelse hariduse taastamist vene ajal. Ta seisis uhkelt vastu venestamisele rääkides eesti keelt isegi siis kui see oli keelatud. Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja, kus avaldati rahvuse säilitamise kõrval ka muret eestlaste majanduselu korras hoidmise kohta. Teemad Suured reformid Venemaal A II kaotas pärisorjuse, millest tulenevalt muudeti ka kõike muud .talupojad said õiguse omada kinnisvara .seisuslikud vahed vähenesid: aadlid kaotasid eesõiguse, mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus, haridussüsteem. Majanduselu elavnes: kapitalistlikud suhted arenesid kultuurielu elavnes: loominguvabadus . tühistati karmid tsensuurieeskirjad, sõnavabadus, ajakirjandus avaldas rohkem. 1905. aasta revolutsiooni põhjused mitmed siseriiklikud probleemid põrkusid kokku .rahvas ei usaldunud enam tsaari lubadused asju paradada .politsei ja sõjavägi ei suutnud mässu lämmatda .Verine Pühapäev
Kirjelda inim. Maailmapilti Keskaegse inimese jaoks oli maailm korraldatud Jumala poolt. Ühiskond oli jagunenud kolme seisusesse: vaimulikud, aadlid, talupojad. Kõigil olid omad kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud (kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute
Põllumajanduse taastamine põhines viljakaubandusel Tollivaba kauplemisõigus soodustas vilja väljavedu Rootsi Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule sai viin Roseni deklaratsioon Talupojad, kes ei olnud rahul oma elamistingimustega, pöördusid toestuse saamiseks Peterburgi Kultuurimõjutused Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis töös Usuelu, piibel Vaimuelu luteri kiriku hooleks Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta Lõppenud oli teoloogilise hariduse andmine kodumaalt (Tartu ülikooli katkemine) Kirikuhoones olid laastatud 1739. aastal esmakordselt piibli eestikeelne tõlge (Anton Thor Helle)
aastal. Karolingide renessanss: · Eeskujuks oli antiikaeg · Tegemist polnud mitte niivõrd taassünniga, kui vaimuelu arenguks soodsamate tingimuste loomisega · Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke, luuletajaid · Järeltulijaid kasvatati ,,roomlaste kombel" · Rajati õppeasutusi ning kloostreid 5. Feodalism Feodaalne killustatus: Senjöör -> Vasallid -> Rüütlid 3 seisust Vaimulikud, Aadlid, Talupojad Feood maavaldus, mida saab pärandada Allood Maavaldus, mis ei too kaasa vasalliseisust Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega Domeen kuningate maavaldus Rendihärrus kogu feodaali maa oli jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renri Mõisahärrus talupojad kasutasid väikest maalappi, mille eest tasuti teotööga. Suurem osa maad jäi mõisamaadeks.
Suur Prantsuse revolutsioon ja muutused moes ja olmes Referaat Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, mis sai alguse majanduskriisist, seisuslikust ebavõrdsusest ja kolmanda seisuse rahulolematusest. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim viisid Prantsusmaa suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks. Rahvuskogu otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigi...
Need on olnud venelased, taanlased, sakslased ja rootslased. Need valitsejad on olnud erinevad meie rahva jaoks, aga millegi pärast on rahva suhu jäänud tuntud väljend:"Vana hea Rootsi aeg". Siinkohal tekibki mul siiras küsimus, miks see oli nii? Kui rootslased olid võitnud Liivi sõja, oli nende riigikassa tühi ja uus Rootsi kuningas Karl XI leidis, et on aeg läbi viia Baltikumis reduktsioon ehk siis erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmine. Aadlid ja mõisnikud olid selle vastu, aga lõpuks, kui Rootsis tehti mitmed seadusemuudatused, polnud neil enam õigust sellise tegevuse vastu protesteerida. Reduktsiooni tulemusena hõivas Rootsi Eestimaal 4/5 mõisatest, mis ei tähendanud mõisaomanikule mitte midagi muud kui seda, et ta pidi nüüdsest alates maksma renti Rootsi riigile, et saaks oma mõisas edasi elada. Mõisaomanikeks jäid enamasti ikkagi sakslased. Kui vaadata Rootsi
Lõuna pool tunti ka veini(lahjendatud viinamarjavein). Talupoeg kandis kodukootud linasest või villast kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Feodaalid jagunesid vastavalt tähtsusele. Kõige kõrgem oli süserään, kes omas kogu maad riigis. Temast allpool seisid hertsogid(kunagiste hõimupealike järeltulijad) ja krahvid(kuninga piirkondlikud asevalitsejad). Neist omakorda allpool seisid väikefeodaalidena parunid ja rüütlid. Feodaalid olid jagatud rüütliseisused, mille moodustasid aadlid. Iga feodaal oli üksteisega võrdne. Samuti olid feodaalid elukutselised sõjamehed. Feodaali sõjavarustusse kuulus pikk ja küllalt raske oda ning sirge kahe teraga mõõk. Vasakus käes oli kilp ning peas rauast kiiver. Rüütli keha kattis metallplaatidega kaetud nahkvammus e soomusrüü. Rüütliväed olid tavaliselt väiksed ning sõditi ratsa. Lahingus rivistuti tavaliselt pikka viirgu. Kui lahingus parasjagu poldud, meeldis neile turniire korraldada, milleks olid rüütlite
Venemaa kujunes riigist, mille valitseja oli kogu maa ja selle elanike omanik. tsaari alamatel polnud traditsiooniliselt õigusi ja seaduslikku kaitset. Venemaa ei leidnud magnaate, kes oleksid võinud olla iseseisvusele vastukaaluks. Venemaal ei teatud piirkondlikkest assambleedest. Venemaa sarnanes pigem koloniaalimpeeriumiga. 22. Venemaal 19. sajandil maksid makse talupojad, linnakodanikud ja vabastatud olid aadlid, vaimulikud, kaupmehed. 23. 1860.a oli USA elanikkond 31,4 mln. Orje oli 4 mln. 24. Põhja osariikide majandus enne USA kodusõda oli edukas, tööstuslikult enam arenenud ja põllumajandus oli väiksem majapidamine. 25. Lõuna osariikide majandus enne USA kodusõda oli halvem, tööstus vähearenenud, põllumajanduse aluseks olid suured majapidamised – istandused. 26. USA kodusõja ajendiks oli orjuse probleem. 27. Lincolni „Homestead Act“ oli jaosmaade seadus, mille alusel võis iga
Eesti talupoegade pärisorjus sai alguse orduaja lõppedes peale muistset vabadussõda, kui Eesti oli jaotatud nelja võimu vahel, see tähendab, et siin aladel oli palju võõrvalitsejaid. Aadlid olid talupoegadele seadnud piisavalt hiiglaslikud koormised, et nood ei suutnud tasuda- jäädi võlgu ja nälga. Kuna talupojad olid suuresti, siis öeldi neile, et nad ei tohi maalt enne tagasi maksmist lahkuda- nii tekkis sunnismaisus. Seejärel hakkasid mõisnikud kutsuma talupoega juba enda omandiks. Nüüdsest võis neid osta, müüa, vahetada ning ka peksta- kodukariõigus. Talupoegadele seati mitmeid koormiseid, mille hulka kuulusid
Ajalugu Kõrgkeskajal(11-13. saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...
avaliku vaenutegevuseni · Sigismund lubab aadlile, et võidu korral liidetakse Eestimaa Poola külge · 1604 a hertsog Karl kroonitakse kuningaks KARL IX nime all. Poola riigi tegevus 1600 a.-l · Mõisnike privileege kärbiti · Isepäist aadlit suruti ühtse riigikorralduse raamidesse · Liivimaa aadli eesmärk oli kohalik iseseisvus, aadli autonoomia · Poolakate leedulaste eesmärk oli ühtne riik · Erimeelsused usuküsimustes · Aadlid kaitsesid oma usku ning sellest tulenevalt oma õigusi tervikuna Ulatuslik pealetung 1600 a · Karl IX alustab suvel pealetungi, hõivab Pärnu, Viljandi, Põltsamaa · A lõpul ollakse Tartu müüride all · Tartu aadel reedab Poola ja läheb Karli poole üle · Ülejäänud Liivimaa langeb peaaegu võitluseta rootslaste kätte. · Poola kätte jäävad ainult Koknese ja Riia linn Poola vägede pealetung · Koknese ja Riia all sureb Karli võidukäik välja
järeleandmisi tegema, et enda trooni säilitada. Valitsejad hakkasid pöörama rahvale rohkem tähelepanu kui ennem. Tänu valgustusele hakkasid valitsejad pöörama tähelepanu enda rahva olukorra arendamiseks ja parandamiseks. Nad märkasid kui on haritud rahvas ja vabam majandus on riik tugevam ja rikkam. Friedrich II proovis alati leida viise kuidas enda rahvale anda rohkem õigusi ja võimalusi. Ainult tihti, olid takistajateks aadlid ja Friedrich II ei tahtnud neile pahameelt tekitada. Joseph teine pööras enda rahvale seisule tohutult palju tähelepanu luues stipediumid, tehes alghariduse võimalikuks kõikidele poistele ja tüdrukutele ja kaotades pärisorjuse aastal 1781, Ungaris aastal 1785. Valitsejad pooldasid rahva harimist. Varem arvati et haridus on privileeg, mida ainult kitsas ringkond väärib ja rahval pole seda vaja. Algharidus pidi kõigile võimalikuks saama, et rahvas suudaks lugeda ja
Kuna Vasa sõjavägi oli, nõrk pöörduti abi saamiseks Lübecki poole, kes neile kokkuleppe alusel laevad saatis. Selle laevastiku abi võitsid rootslased tagasi nii enda valdused oma kodumaal kui ka Helmstede juhtimisel mõned Taani maakonnad. Segadusterohkel perioodil otsustas Rootsi riiginõukogu valida riigieestseisja kuningaks ja Gustavil ei olnud kuningaks saamise vastu midagi. Peale Christiani alistamist andsid alla kõik temale ustavad aadlid ja Gustav määras kiiremas korras suurematesse lossidesse ja kindlustesse ametitesse talle ustavad foogtid. Foogtide ülesanne oli maksude kogumine ja rahval silma peal hoidmine ja sellest Gustavile ette kandmine. Riigikoosoleku tulemusena kriipsutati läbi kirikurahva privileeg anda vastust ainult vaimulike kohtute ees, piirati märgatavalt kerjusmunkade tegevust ja määrati veelgi suurem osa kirikutuludest kuningale. Tänu sellele suurenesid kuninga varandused
KESKAEG *Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal...
LEPINGUD: 1582 Jan Zapolski leping;Venemaa ja Poola;Lõuna-Eesti läks Poolale 1583 Pjussa leping;Venemaa ja Rootsi; Põhja-Eesti Rootsile 1629 Altmargi leping; Rootsi ja Poola; Rootsi saab Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro leping; Rootsi ja Taani; Rootsi saab Saaremaa 1721 Uusikaupunki leping; Rootsi ja Venemaa; Põhjasõja lõpp PÄRISORJUSE KAOTAMISE PÕHJUSED: 1) Ebaeetiline – mõistsid haritumad aadlid ning oma mõju andsid valgustusideed 2) Ebamajanduslik – peamine töö tegija oli talupoeg ning pärisorjana polnud tal jaksu oma tööd hästi teha ning lohaka töö tõttu muutusid viljasaagid aina väiksemaks ja halvemaks 3) Talupojad on rahulolematud – toimusid ülestõusud kuid riigiäärsed alad olid kõige haavatavamad ning kardeti Saksamaad ja Itaaliat TALURAHVAREFORMID: (Talupoeg hakkab rohkem pingutama) 1) 1802 regulatiiv „Jggaüks“ – Eestimaa kubermang
Venemaa 19. saj esimesel poolel. Aleksander I Sai valitsejaks 1801. aastal. Uus keiser oli noor, haritud, kasvatatud. Aleksander mõistis hukka pärisorjuse ning püüdis seda kaotada. Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802. a taasavati Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool.
rahva heaolu. Preisimaal Friedrich II reformid: * reformid talupoegade olukorra parandamiseks: teokoormistele ülempiiri kehtestamine, kartulikasvatuse propageerimine, soode kuivendamine, uute külade rajamine * usuvabadus Austrias Joseph II reformid: * pärisorjuse kaotamine *Kirik allutati enam riigivõimule, enamik kloostreid riigistati, * hariduse edendamine (7-aastane koolikohustus) * aadlid ja vaimulikud pidid makse maksma * provintside omavalitsuste kaotamine * usuvabadus * ametlikuks keeleks saksa keel * inkvisitsioon kaotati Venemaal: Katariina II reformid: * Suur komisjon, kelle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine * liitis Baltikumi Venemaaga * Poola jagamine * pärisoriste talupoegade olukord halvenes * Venemaa jagamine 50 kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks * aadlikogud Absolutismi ja valgustatud absolutismi erinevused:
Liivimaal 84% mõisatest ja Eestimaal 53%. Pea kõikidelt aadliperedelt võeti maid ära, see tekitas pahameelt Rootsi vastu. *Mõisamajandus- opman oli mõisavalitseja, valitses aadliku eest. Kubjas kontrollib, et talupojad tööd teeksid. Rehepapp juhtis vilja kuivatamist. Peamine sissetulekuallikas oli vilja müük. Kõrvalsissetulekuteks olid kõrtsid ja õllemüük. Karjakasvatus pigem tagaplaanil. Karjasaadusi said mõisad talupoegadelt( nt pekk, mesi, kanad, talled jne). Aadlid majandasid pigem harva ise oma mõisaid. Oma mõisa piirides võis mõisnik lahendada väiksemaid tüliküsimusi. Võis kaasa rääkida kihelkonna pastori valimisel. Mõisnik võis piiramatult talupoegi käsutada. Pea piiramatu võim oma mõisaterritooriumi üle. 3) Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord, õigused ja kohustused, nende muutused ( pärisorjus, reduktsioon) Talurahvas oli kaotanud peamised vabadused. Ei saanud valida, kes on tema härra,
· Tulemuseks oli Inglismaa tõus maailma võimsamaks riigiks (staatus püsis 300 aastat) · 1589 tegid Inglased Hispaaniasse sarnase, samuti ebaõnnestunud retke Kolmekümneaastane sõda 1618-48: · Viimane üleeuroopaline konflikt usu pärast · Osalesid või sekkusid kõik tugevad Euroopa riigid · Põhjuseks 1555 sõlmitud Augsburgi usurahu · Tekitas SRPR-is usulise lõhestatuse · Sõja ajend 1618 viskasid tsehhid aadlid aknast välja keisri nõunikud · Tsehhid valisid endale uueks kuningaks kalvinisti · Sõja algus olidki edukad keisri väed · Protestantlikud riigid nägid selles ohtu luterlusele · Erinevatel aegadel sekkusid Taani, Prantsusmaa, Rootsi, Inglismaa Taani periood: · 1625-29 · Sekkus Inglismaa ja Hollandi toetusel · Oli Saksamaalne ebavõrdne vastane · 3 olulises lahingus kaotas
1717 trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. kehtestati üldine koolikorraldus.Valgustatud Pärast kuninga mõrvamist kuulutati uueks absolutism kuningaks Louis XIII. Opositsiooni juht nõudis Preisi valgustatud valitsejaks oli kuningas seisuste esinduse e. generaalstaatide Friedrich II; Vana Fritz Tahtis vähendada kokkukutsumist. Generaalstaatide istungitel talurahva teotöö päevi 5-6 -lt kolmeni, kuid aadlid paistis silma vaimuliku seisuse esindaja piiskop olid selle vastu ja seda ei rakendatud. de Richelieu, kes tõusis kardinaliks ja 1624.a. Lasi ülesharida soid ja rajada uus külasid ja esimeseks ministriks. Richelieu koondas enda talusid, tänu sellele saabus riiki 360 000 kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti, sisserändajat sealhulgas rahanduse peakontrolöri oma ja Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas
AJALUGU. EESTI KESKAEG(67-90) 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Mõõgavendade ordu. 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Riia piiskopkond. 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas asendati senine ordumantliga sarnanev valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti, okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad. 4. Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Riia peapiiskop peab olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest; muudeti vasallide pärandamisõigust läänidele. 5. Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. Esindatud oli 4 seisust: I. Riia peapiiskop ...
● 1561 lõppes Vana-Liivimaa periood. Liivi sõda oli kujunenud riikidevaheliseks konfliktiks. ● Koos Liivi sõjaga toimus ka Põhjamaade seitsmeaastane sõda. ● 1582 - Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Liivimaa ala läks Poolale. ● 1583 - Pljussa vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile. Piir Venemaaga hakkas kulgema mööda Narva jõge. Poola aeg Liivimaal ● Aadlid said endised maavaldused tagasi. ● Kinnitati talupoegade pärisorjus. ● Luteri usk säilis. ● Korrastati Liivimaa halduseid. Kõrgeimaks isikuks jäi asehaldur. ● Maa jagati kolme ossa - Tartu, Pärnu, Võnnu. Igaühe eesotsas oli president. ● Vastureformatsioon - jäi pooleli. Rootsi aeg ● Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: ○ Eestimaa kubermang Põhja-Eestis. Keskus Tallinn. Valitsejaks kindral kubermang.
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimese elu erineb tänapäeva inimesest päris palju. Muidugi on olemas sarnasusi, näiteks ka prageusel ajal koosneb ühiskond erineva elustiili ja võimalustega inimestest. Nii ka vanasti, kuid siis oli kontrast palju suurem. Selleks, et anda ülevaadet keskaja inimeste igapäevaelus, räägin lahti olukorrad talupoegade, feodaalide, vaimulike ja linnakodanike pilgu läbi. Talupojad elasid väkestes külades, kus majad asetsesid lähestikku. Majad ehitati savst, kivist ja puidust ning katus valmistati õlgedest. Majas oli sees vaid üks suur muldpõrandaga ruum, mille keskel oli ahi. Mööblit oli tol ajal vähe. Toit oli väga kesine ja lihtne. Tähtisaimaks toiduaineks oli rukkileib. Kasvatati ka mõningaid köögivilju, nagu näiteks herneid, ubasid ja naereid. Kartulit veel ei kasvatatud. Joodi kalja ja õlut. Talupoegade riietus oli samuti väga lihtne. See koo...
toimusid ühiskonnas kihistumised, mida põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Neist ühe võib välja tuua oli aadliseisusena. Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, keisrist kuni väikerüütliteni. Aadlikud olid vabad mehed, kõrgest seisusest, mis oli päritav. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandit, sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest. Aadlid olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Aadlike seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlike hulka aga rüütlid.
Pankade ehitamisest. Ehitati riigikogu hoone nt, muuks raha ei olnud. Koolimajad Elamuehitus (Asuniku)Talud Kuhu lähevad riigiasutused? Maareform – sakslased jäävad ilma oma sissetulekuallikatest, varad antakse eestlastele, müüvad oma linnapaleed maha Eesti riigile Liivimaa rüütelkond u 160 pere Eestimaa rüütelkond u 130 peret Saaremaa rüütelkond u 25 pere Rüütelkonna hoone on administratiivhoone, kus kanti nn puhtatõulised aadlid matriklisse. Eesti riik saatis rüütelkonnad laiali. Nõukogude aeg Masselamuehitus Parteikomiteed Kinod – kino oli kontroliitud vs teater Kolhoosid ja sovhoosid, sundkollektiviseerimine. 60-80 ehitasid palju ja parimad arhitektuuritellijad Uus Eesti aeg Villa Kinnisvaraküla Autopoed Hüpermarket – käid ja ostad Tornbüroo Veekeskus – vabaaja kultuuri teke Kavandajad tsaariajal (probleemiks see, et eestis arhitekte ei õpeta)
Eesti- ja Liivimaal omasid üsna suurt mõjuvõimu ka rüütelkonnad, kes esindasid kohalike aadlike huve ja nõudmisi ning lahendasid ka vähemtähtsaid probleeme. Rüütelkonna asjadega tegelesid 12 lugupeetud aadlike poolt eluajaks ametisse valitud maanõunikku. Rüütelkondade esindajad käisid koos umbes iga 3 aasta tagant maapäevadel. Eestimaa aadlikele ja linnadele säilitati eriõigused, mis kohati olid isegi suuremad kui Rootsi oma aadlikel. Seda tänu sellele, et aadlid ja Tallinna linn olid rootsi riigi alla läinud vabatahtlikult. Kuid kuna Liivimaa oli vallutatud maa, siis hakati seda kiirelt rootsistama. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks rootsistada endale alluv maa-ala. Kuid seoses Gustav II Adolfi surmaga ja Rootsis võimule pääsenud aristokraatiaga oli Skytte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Rootsi aristokraadid saavutasid 1634. a. üksmeele Liivimaa aadliga
Peale jumalate usuti ka maagiat. Tehti kõik, et põldudele õnnistust saada ning kõiki põllutöid saatsid pühad toimingud. Vihmavaesel perioodil riietuti leinarõivastesse, kanti lippe ja kaeveldi valjult, et äratada äikesejumala tähelepanu. · ASTMED Inkariigis olid eraldi klassid ehk astmed. Kõige alumisel astmel olid orjad, teisel astmel rahvas ja ülejäänud astmed moodustasid aadlid, mis veel omakorda koosnesid alamaadlist, ülemaadlist ja inka perekonnast. Inkade valitsejat kutsuti Päikesepojaks, kuna arvati, et ta on Päikesejumala ülempreester. Päikesepojal olid eraldi eesõigused. Teda ümbritsesid alati sõdurid ja õukondlased. Ta rüüd olid tehtud alpaka villast ja ta kandis igaühte neist ainult üks kord. Kaelas oli tal smaragdkee ja kõrvades rippusid juveelid. Ta sõi oma kuldtoolilt hõbe ja kuldnõudest
kaitseseadused, koolide rajamine jne. Pearahamaks. 3. Talurahva õigusliku olukorra muutumine kodukariõigust piirati, kaitseseadused, mis nägid ette: koolide rajamist, õigust omada vallasvara, mõisakoormiste ülempiirid- st. et talupoegade õiguslik olukord paranes. 4. Majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seosed- senine olukord oli ennast ammendanud, talupoegadel puudus motivatsioon, elati ülejõu- aadlid. Selleks kehtestati piirangud aadlile ja reformeeriti Katariina II ajal pärisorjuslikku mõisamajandust. Vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta. 5. Baltisakslased- nende seas oli valgustajaid, kes pooldasid reforme nii majanduses kui ka talurahva olukorra parandamiseks, kuid valdav enamus oli ikkagi selle vastu. 6. Anton Thor Helle Tõlkis 1739. aastal piibli eesti keelde. Hupel- tõlkis ajakirja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
