Seda kooslust nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks. Absolutismi kujunemise algus hiliskeskajal Absolutism (ehk absoluutne monarhia) on piiramatu kuningavõim, mille väljakujunemise põhjuseks oli uue ühiskondliku jõu - kodanluse tekkimine. Kodanlus oli jõukas, kuid maksualune linnaelanike kiht, kes soovis saada endale poliitilist võimu ja võrdseid õiguseid aadlikega. Kuningatel tekkis soodne võimalus laveerida kahe vastandliku jõu - aadli ja kodanluse vahel; toetada vajadusel kord ühte poolt, kord teist ja seeläbi suurendada oma võimu. Absolutismi võidukäigule Inglismaal aitas kaasa Rooside sõda (1455 - 1485) Inglismaal, mille käigus kõrgaadel oli kodusõja tõttu nii nõrgestatud, et kuningaks tõusnud Henry VII Tudoril ei valmistanud raskust riik kindlalt oma võimule allutada. Prantsusmaal tugevnes Saja-aastase sõja ajal oma võimu Valois`de dünastia. Kuningas Louis XI viis lõpule
- Antiikkultuuri väärtustamine. Karl koondas enda ümber õpetlasi kogu Euroopast. Eriti tugevalt mõjutasid teda Itaalia ja Rooma, aga Karli õukonda kutsuti õpetlasi ka Hispaaniast, Inglismaalt ja Iirimaalt. - Arhitektuuri areng. Frangi riigi lagunemine Karl Suure loodud impeerium ei püsinud kaua. Pärast Karli surma sai troonile tema poeg Ludwig I Vaga (võimul 814-840). Juba eluajal jagas see mees riigi oma poegade vahel. See põhjustas aadli mässu ja kodusõda vendade vahel. Selle võitluse ajast (aastast 842) pärineb Strasbourg'i vanne, milles nooremad vennad lubasid teineteist toetada võitluses vanima venna Lothari vastu. See leping on oluline kui vanasaksa ja vanaprantsuse keele vanim mälestis. Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa:
Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Kadri Soonberg TARTU ÜLIKOOLI ASUTAMINE Essee Tallinn 2011 Tartu ülikooli asutamine 1632. aastal. Liivi sõja lõppedes 1583. aastal kehtestati Lääne- ja Põhja-Eestis Rootsi võim. Kuningas kinnitas siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. 1600. aastal hakkasid kolm kuningat Eesti alade pärast uuesti võitlema. 1611. aastal sai Rootsi kuningaks Gustav II Adolf, kes sõlmis Poolaga vaherahu ja sai endale ka Põhja-Eesti alad. Brömsebro rahuga loovutati ka Saaremaa Rootsile. Nii oli kogu Eesti ala läinud Rootsi riigile. Rootsi valitsusajal loodi uus kohtukorraldus. Ametisse seati adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes tegelesid talupoegadega. Maakondades tegutsesid meeskohtud ja
Pietsitid aitasid kirikuõpetajaid. Luteri usu lähendamine! 1739. esimene eesti keelne piibli tõlge A.T.Helle - Vennastekoguduste liikumine-propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitasid vanu ohvrikohti,ehteid,uhkusasju,torupille,viiuleid. Võõrduti kõrtsidest;kuritegude arv vähenes. Koguduse sisekord lubas kõigil kaasa rääkida. Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, keelustati 1743.aastal. 9) Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde? - 1739. aastal Jüri kiriku tegelane Anthon Thor Helle 10) Milliseid edusamme tehti rahvahariduses 19.saj alguses? - Koole nappis,õpetajad olid kiriku köstrid,kes veerisid koos lastega lugemist eesti keeles, Kool asus mõned taluhoones, tegutses talviti. 1765. võeti vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamist- ei tehtud. Talurahva hulgas
Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid r...
Keskaja Euroopa: vaimulik ja ilmalik Kogu keskaja ühiskonda eristati erineval moel. Keskaja ühiskond koosnes algusel kolmest kategooriast: preestrid, sõjamehed ja talupojad. Need täiendasid üksteist ja ei eksisteerinud ühekaupa. Laoni piiskop Adalbero eristas kristliku ühiskonnas kolm komponenti: need, kes palvetavad, need, kes sõdivad, kaitsvad kirikut, rahvast ja iseenda ning lõpuks need, kes töötavad. Need komponendid moodustasid ühiskonna keha, mille osasid ei saa lahutada. See vaimulike seast pärit, kolmekomponendiga skeem näitab täpselt sotsiaalset maastiku pärast aastat 1000. Selle skeemi tulek lihtsustas kategooriate eristumist varakeskaja Euroopas, kus vähemus juhib ja mass allub. Selle eesmärk oli hoida töölisi ja tootjaid ülejäänud kahe klassi alluvuses, mis oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Hiliskeskaja Prantsusmaal muutus see skeem kolmeks seisuseks: vaimulikkond, aadlikud ja kolmas sei...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Hispaania..................................................................................................................................4 1.1 Hispaania kultuur...............................................................................................................5,6 1.2 Hispaania loodus................................................................................................................7,8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 LISA 1.......................................................................................................................................10 LISA 2.............................................
BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL Üldine taust: Barokki võib kirjeldada sõnaga “ebatavaline”. Rooma - katolikukirik kasutas barokk-kunsti tundeküllast jõudu, et suurendada rahvas usutunnet. Euroopa riikides valitses monarhia. (kuningad) Laastavad kodusõjad. Katoliku kiriku järjekordne lõhenemine (reformatsioon) viis kolmekümneaastase sõjani, mis oli üks majanduslikult ja psühhiliselt laastavamaid sõdu. Barokk sünnimaa on Itaalia (keskuseks sai Rooma). Ajastule omane on detailide ülekuhjamne (mida rohkem, seda uhkem). Tähelepanu oli tunnetel. Muusika rändas üha enam haritud kodanlaste ellu. Barokk oli väliselt toretsev ja elunautiv. Ülepaisutatult priiskav õukonnaelu. Seisuste süsteem varises kokku (rikas ja vaene). Aadli seisus ei hoolinud ega tundnud huvi tavakodanikest. Barokkajastu lõi pingutatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmisliku tundelisuse. Barokk (portugali keeles - barroco) ehk EBAKORRAPÄRASE KUJUGA ...
5 fakti elust ja 5 loomingust G. G. Byron Tema tegelik nimi oli George Gordon Noel, Robertson 6. Baron Byron. Byroni isa suri, kui ta oli kolme aastane. Lord Byron armastas loomi ja reisis koos nendega, sealhulgas koerad, kassid, ahvid, hobused ja kotkad. Lord Byronil oli ainult üks laps Augusta Ada Byron King, kes töötas matemaatikuna ja kes töötas varakute arvutitega. Üks tema sõpru kirjeldas Byroni "hulluks, halvaks ja ohtlikuks" Loomingud Hourse of Idleness oli Lord Byroni esimene luuletus, kui ta oli 19- aastane. English Bards and Scotch Reviewers see ilmus esmakordselt anonüümselt 1809. The Giaour Byron oli inpireeritud kirjutama poeemi oma Grand Touri ajal 1810 ja 1811. The Dream on luuletus kirjutatud Lord Byroni poolt 1816. Cain on draamatiline teos Lord Byroni poolt tehtud aastal 1821 Siim Mihkel Palits Percy Bys...
Eestimaa hertsogkond- nii nimetati Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestit. Provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks: Harju-, Viru-, Järva-, Läänemaa. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Eestimaa rüütelkond- Moodustasid aadlikud. Olid oma asutused ja ametiisikud. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Saaremaa rüütelkond- Aadel moodustas, sest Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal
1766-67 hakati koostama uut maakogu seadust, siis Katariina II kutsus kokku selle koostamiseks tähtsamate linnade ja seisuste esindajad. Nii sattus Moskvasse ka Gadebusch. Oli hea jurist, vene keelt aga ei oskanud. Maakogu seadusest asja ei saanud, tagasi pöördudes sai temast Tartu justiitsbürgermeister ehk 1 kahest linna eestseisjast (teine selline oli kommertsbürgermeister). On kogunud palju materjali, mida tööde jaoks ära kasutada ei jõudnudki – nt aadli suguvõsade genealoogia kohta. Jätkab nagu Liivimaa kroonikakirjutamist, kuid on ka kõrvalekaldumisi. On üles ehitatud annaalidena. Tal on oma kindel süsteem, millele tähelepanu pöörab. Eesmärk anda valitsejatest ülevaade, seadustest (kuidas mõjutanud kaubanduse, käsitöö ja hariduse arengut). Mitte ainult poliitiline, vaid ka erinevate seisuste ja majanduse edenemist käistlev. Vaatenurk on paljuski Tartu keskne. Teda on nimetatud uusaegse ajalookirjutuse isaks.
Eestimaa hertsogkond- nii nimetati Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestit. Provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks: Harju-, Viru-, Järva-, Läänemaa. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Eestimaa rüütelkond- Moodustasid aadlikud. Olid oma asutused ja ametiisikud. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Saaremaa rüütelkond- Aadel moodustas, sest Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad ehk kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. 23. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal
Inglismaa. Kujunes absoluutne monarhia, kus kuningas valitses üksi aadlibürokraatia abil, valitseja võimu ei piira ei rahvaesindusorganid ega põhiseadused. 17saj absoluutse monarhia musterriik on Prantsusmaa, mis on eeskuju peaaegu kogu Mandri-Euroopa jaoks. Absoluutse monarhia oluliseks erandiks on Inglismaa (teatud perioodil ka Holland ja Rootsi), kus parlament ja seadused piiravad valitseja võimu. Uusajal võimukad kuningad allutavad endale aadli (vabastati maksukohustusest ja peeti üleval, ainsaks tähtsamaks kohustuseks jäi sõjaväe kohustus, bürokraatiaga tegelesid alamaadlid) ja mõnel pool ka kohaliku kiriku (protestantlikud riigikirikud, Prantsusmaa kirik) 13 Talupoegade elu: 1) Lääne-Euroopas likvideerub hiliskeskajal ja varauusajal talupoegade pärisorjus
haldushaldurid. Endistele vasallidele , reserveeritud üsna olulised õigused, mis tulenesid sellest samas lepinguga kaasaskäinud Sigismund II Augusti privileegidega.Nende hulgas oli oluline ennekõike see et vana-liivimaal säilis senine saksa õigussüsteem ja siisnne aadlikkond kes omas rolli asjade juhtimistel , küll hakkasid kooskäima üleväina hertsogkonnad aadlimaapäevad. Maapäev poolapäeraselt Seimik., kohaliku aadli esindajatest koosnes. Lisaks aadlile võisid saata seinikule oma esindajad ka suuremad linnad.Riia, võnnu ,pärnu ja tartu. Seimikud vüiasid arutada kõikide küsimuste üle mida kuningas oli esitanud seimikule, seimikud said arutada ka kohapealseid probleeme ja teha lahendamiseks kuningale ja üleriiklikule seimile ettepanekuid. Roll oli neil suur, Aadlikud said õiguse osaleda üleriiklikuse poola seimil ja kuninga valimisel, nende samade
Katse taastada Rootsi suurriiki, mis ebaõnnestub (sõda Venemaaga), loovutati osa Soomest. Puhkes talupoegade ülestõus, millega seoses kutsuti maale Vene väed, kellelt kardeti riigipööret. Nõuti kodnalikke, valgustusideoloogiast lähtuvaid reforme. > kehtestati trükivabadus; esitati Riigipäevale ka reformiprojekt, kuid seda ei kiidetud heaks; puhkes veelgi teravam võitlus aadli ja teiste seisuste vahel. Gustav III: viis läbi riigipöörde; osades küsimustes jäi otsustusõigus Riigipäevale; anti tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele; kehtestati täielik usuvabadus; kaotati trükivabadus; kindlustati seisuslikku korda; alustati uut sõda Venemaaga, mis oli ebaedukas > kuninga vastu astuti välja > opositsioon suruti maha; Riiginõukogu andis Gustav III-le
Baltimaades puhkenud revolutsioon ning selle metsik mahasurumine pälvisid tähelepanu kogu Euroopas, kus hakati teadvustama eestlaste ja lätlaste olukorda ja probleeme. ( http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=49&alam=12&leht=3 04.03.08 18.52) Eestlaste kõrval vähendas revolutsioon ka baltisakslaste usaldust Vene võimude suhtes. Valitsuse nõrkus ja suutmatus mõisnikke rahva viha eest kaitsta ajendas balti aadli esindajaid otsima toetust Berliinist ja sondeerima pinda Baltimaade võimalikuks ühendamiseks Saksamaaga. Siiski arenes Eesti revolutsioonile jrgnenud aastakmnel edukalt. Just sel ajal kinnitasid eestlased endale koha Euroopa rahvaste seas, lid eeldused ja vimalused iseseisva riigi tekkeks. Tekkisid uued ajalehed ja ajakirjad. Kiirenes Eesti majanduslik areng. Tallinnas paiknesid Venemaa thtsamad laevatehased. Kiire edasiminek toimus ka pllumajanduses ja teistel elualadel
Rüütelkonnad: Restitutsioon: mõisate tagastamine. Kuidas muutus selle tagajärjel: Talupoegade olukord: pärisorjus tagasi Kiriku võimupiirid: Roseni deklaratsioon (1739): selle kohaselt oli talupoeg ori, mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa-pärandada-vahetada, ka pärisorja vara ja maa kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Asehalduskorraldus (1783) : sellega piirati aadli ja linnade omavalitsust, taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kehtestati pearahamaks(seda maksid kõik talupojast mehed).Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Hakati korraldama hingeloendusi. 1874 puhkesid ka pearaharahutused. §15 Eesti 18 sajandi II poolel Balti erikord: taastati peale Katariina II surma Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal: Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes
mõtteosaliste hulgast. Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule. NOORPÕLVELOOMING Noorpõlves kirjutas Kreutzwald saksakeelseid värsse, millest osa avaldas hiljem (1846) ka kohalikus perioodikas. Tähelepandav on tema saksakeelne publitsistika Tartu nädalalehes "Das Inland" (eriti 1837-43): nii sõnumikes kohaliku elu sündmustest kui ka kirjutistes eestlaste rahvakombestiku ja -uskumuste üle kõlab kriitilisi noote valitsevate olude kohta, mis kutsusid esile aadli ägeda meelepaha. Mitmel puhul, eriti 1843, põhjustasid Kreutzwaldi sõnumikud "Inlandis" sekeldusi ametivõimudega. RAHVA- JA KALENDRIKIRJANIK Pärast ÕESi asutamist sai alguse Kreutzwaldi laialdane ja mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna Alates 1846. aastast hakkas kirjastaja H. Laakmann Tartus välja andma "Kasulist Kalendrit", mille lisa Kreutzwald toimetas kuni 1874. aastani (välja arvatud aastad 1861-64). Kalendris ilmus peale mitmesuguste õpetlike
ühiskonnakorralduse vahel. Sageli stiihilistes vastuhakkudes kulmineerusid vastuolud isevalitsuse ja rahva, ettevõtjate ja tööliste, mõisnike ja talupoegade, impeeriumi koloniaalrezhiimi ja diskrimineeritud vähemusrahvuste vahel. Eestis oli revolutsioon suunatud nii isevalitsuse kui ka kohalike baltisaksa ülemkihtide vastu -- demokraatlikke ümberkorraldusnõudmisi kutsusid ühtviisi esile poliitilise vabaduse puudumine, feodaalkorra jäänused ja balti aadli seisulikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Sajandi alguseks end poliitiliselt teadvustanud eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna. Vabadusliikumine, milles olid raskesti eraldatavalt põimunud teineteisega läbi sotsiaalne ja rahvuslik alge, haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. 9
Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas.1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seaduslikku trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni ilmus Doni kasakas
1233 tekkis toomkiriku ees verine kaklus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel. Viimased kaotasid, oli ka eestlasi. Mõõgavenade ordu tegi laastava töö ja ja panid talupojad ja vasallid pidid körgeid makse maksma. Taani jäi oma maadest ilma. Tülid lahendati 1238, vaherahu ( stensby). Taani kuningas sai tagasi talinna koos viru-harjuga. Järva jäi ordule.Talurahvas jäi jalgu kodusödadele kus taani ja ordu kaklesiid. Kohaliku aadli kujunemine Püsivaid kaupmehi polnud, aga juurde kutsuti sakslasi, aadlikke. Maasi läänistati, kehtisid läänisuhted. Edasi pärnadus see isalt pojale.Maa-aadel. Järjest rohkem haarasid vasallsuguvõsad endale maad. Esimesed mõisad tulid Harju-Virus. Taanihindamis raamatu oli 1241 , et eestlastel on 3 mõisa, aga tn oli rohkem. Vasallid eestlased oli ilmestel vabadusvõistlused ülikud. Eesti perekonnad saksastusid
Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. a) kohalik aadel - koostati aadlimatriklid, mis pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. b) Vene keskvõim - tahtis, et baltikumi senised privileegid kaotataks ja siinsed provintsid liidetaks tihedamalt impeeriumiga. 5. Andke hinnang balti erikorrale talurahva seisukohast lähtudes. Baltisaksa aadli piiramata võim kohalikes küsimustes tähendas eestlaste õiguste allasurumist. Samas aitas Balti erikord säilitada siinse maa kultuuri ja omapära. 6. Analüüsige Katariina II aegseid ümberkorraldusi Baltikumis. Kas neid võib pidada pigem positiivseteks või negatiivseteks? Miks? Katariina II taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ning siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. 1. Selgitage mõiste mõis.
valimissüsteemi alusel pidid nad ikkagi saatma oma esindajad parlamenti. Vana valimiskorraldus jättis tugevad majandusringkonnad parlamendist välja, nende huvide väljendajaks olid viigid, kes nõudsid parlamendireformi. 1832 - parlamendireform. Suurenes hääleõiguslike valijate arv, tekkisid uued parteid - tsuutidest said konservatiivid ja viigidest said lliberaalid. Iirimaa küsimus, Iirimaa probleemid Iirimaa oli vaene piirkond, maa oli enamasti aadli käes. viljakasvatamine andis vähe tulu. Talupoegadel oli suur maksukoorem Katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, ei tohtinud endale maad osta ega protestandidest inglastega abielluda. 18. sajandi lõpul tõsteti inglaste vastu mäss, loodeti prantsuse abile. Iirimaa ühendati inglismaaga ning inglismaa püüdis takistada iirlaste püüdeid iseseisvusele (kaotati iiri parlament) Iirlased asutasid katoliikliku Assotsiatsiooni, see kujunes mõjuvõimsaks, kuid
poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni
Pugatsov võeti ise kinni ja hukati. 1775. aatal loodi uus haldusseadus kohu- ja politseiasutused. Türgist sai üks Venemaa osa. Katariina II valitsus aja lõpuks oli Vene riigi koosseisu haaratud Eesti, Läti ja Leedu. Aleksander I valitses aastal 1801-1825. Troonil tõusis noore mehena. Aleksander I oli hea kasvatuse ja haridusega. Ta tahtis riiki juhtida oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. Tühistas kohe oma isa pahameelt tekitanud seadused ja taastas aadli senised õigused. Riigivalitsemise ümber korraldamine, mis sajandilõpuni kehtis. Uus keiser oli noor ja väga hea suhtlemisega. Pidev laveerimine kahe vaenutseva leeri vahel ehk vanaema ja isa vahel tegi Aleksandri ettevaatlikuks ja salakavalaks. Sellist kahepalgelisust kasutas ta troonil olles ära. Nii oli tema valitsemisaeg vastuoluline, sisaldades endas liberaalseid reforme, suuri sõdu ja ka jäigalt tagurlikke ettevõtmisi. Ta ei mõelnud üldse rahva headusele
Ristisõjad ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG) Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni *põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes) -ratasadra kasutuselevõtt -härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad) -asustusala laienemine *linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused -hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad *kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus -Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik - Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõim...
1660. aastal sai Rootsi troonile neljaaastane Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl XI 1680. aastal Balti provintsides oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist, mõisamaade riigistamist -- reduktsiooni, kuna mõisaomanikest aadlikud olid vabastatud maksudest ja riigile tulutoovad riigimõisad olid vahetanud omanikku. Rootsi riigi ja kohaliku sakslastest aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. 1700. aastal seoses Põhjaõja algusega katkestas Karl XII mõisate reduktsiooniprotsessi. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694
erikorraga kokku ei sobinud, jätte välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asja ajamine ja tolli piir. Säilisid Saare-, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad. Balti-Saksa aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse – nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (nt õigus omada rüütlimõisat, osaleda maapäeval). Et võita balti aadli poolehoidu, viis Peeter I läbi restitutsiooni – reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. - + Eestlastel puudus võimalus oma maa Võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga saatused kaasa rääkida. ja tagas ühtekokku kiirema arengu Venemaa sisekubermangudega võrreldes.
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretärid 12.klass Lapsepõlv Sündis Kamenskojes (Ukraina, hetkel Dneprodzeržnis) 19.detsembril 1906 Pärit metallurgiatööliste perekonnast Esiklaps, peale Leonidi oli peres veel vend Jakov ja õde Vera Elas vaesuses: nooremad said vanema riided, paljajalu käidi lumeni Oli hinnatud sõber, koolikaaslane, Leonid Iljitš Brežnev Haridus Brežnev alustas kooliteed 1913. aastal - kihelkonna kool 2 aastat - gümnaasium 7 aastat Kooliperiood oli raske - kannatas vaesuskompleksi all - karmid karistused iga kaebuse eest, mis koolis esitati 1923. aastal astus Leonid maaparandustehnikumi (Kurskis), mille järel sai ta põllumajandusosakonna juhataja asetäitja kohale Poliitilise karjääri algus Kollektiviseerimise kõrgajal sõitis Leonid Uuralitesse, kus ta valiti Sverdlovski ringkonna Bisertski rahvasaadikuks Andis avalduse parteisse astumiseks (Nõukogu...
levinud; Rüütlikultuur Osad krahvi tiitliga, Enamus madala päritoluga, kõigil polnud lääni, moodustasid õukonna. Feodaalid- sõjamehe seisusesse. Rüütlist sai pärilik seisus- aadel. Saadi 7-10 said paaziks, 14-15 kannupoiss, 20a rüütliks, viimase öö oli kirikus, valvas relvi, hommikul pidulik riietus, andis vande, sai kannused, vöö, relvad. Ustavad senjöörile, tugevad sugulussidemed, perekond tähtis,rüütel aus, vapper. Aadli elulaad Relvad: piik, mõõgad, kirved, nuiad. Kaitseks rõngassärk, metallplaadid, kiiver. Raudrüüd- leiutati tulirelvad. Kilbid. Rüütli ratsaväe kõrval os jalamehed, ül rüütliväe abistamine Linnused peamiselt rajati kivist kindluseid looduslikult kaitstud paikadesse ( nt künkale); suurus olenes omaniku jõukusest; jagunesid tornlinnusteks ( elasid väikerüütlid) või kindluskompleksid ( elasid suurnikud );
sai; kodanikuvabaduste laiendamise soov; turumajandus ja viletsad majanduslikud olud; absoluutne monarhia; parteide kihutustöö. Ning tagajärgedeks : Venemaal oli rohkem demokraatiat kui varem; absoluutsest monarhiast tuli parlamentaarne monarhia; Laienesid kodanikuvabadused;; tekkisid erakonnad. Eestis oli revolutsioon suunatud nii isevalitsuse kui ka baltisaksa ülemkihtide vastu, selle põhjustasid peamiselt poliitilise vabaduse puudumine, Balti aadli seisuslikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Eestlased polnud rahul mõisnike omavolitsemisega rendi ja maakasutamise kehtestamise tingimustel. Revolutsiooni Tagajärgedeks: 17. Oktoobri manifestiga tuleb riigiduuma, mille volitused olid piiratud; paranes talupoegade olukord ja majandus arenes; Rahvuskultuuri areng 6. Esimese maailmasõja põhjused. Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel; Ohu alahindamine; Sõda
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
Pidas ennast elu kurvaks äparduseks. Melanhoolne. Jõukas. Esialgu maalib natüürmorte. Sageli võib näha, et teosed on naiivselt kohmakad. Esines ka esimesel impressionistide näitusel. Keskendub oma maalimislaadile. Värvid külmad, rahutud, tugevate mustade piirjoontega. (Poiss punase vestiga) Taotleb, et kõike saab vaadata läbi geomeetria. Elu lõpus hakkab maalima loodust, värvid heledad ja kirkad. Tõukejõuks järgmisele suunale. 15. Henri de Foulouse- Lautrec. Pärit aadli perekonnast. Kidura tervisega. Loomingus saab tõuke Decas' loomingust. Inspiratsioon Pariisi ööelust. Väga hea joonistaja. Sai õpetuse kohalikult. (Vrietee). Lemmikkohad olid lõbumajad. Meeldis napsitada ja naised. Kuulsuse sai Moulin Rouge plakateid kujundades. Lemmikteemad artistid ja tegelaskujud bordellidest. Vaevleb alkoholismi ja süüfilise kätte surebki. 16. Neoimpressionism. Impressionismi edasiarendus, kus kunstnikud seostasid teaduse ja kunsti. Neil olid olulised
harjuma kõige uue ning tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal. Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Elanikkonna liikuvuse tõttu olid traditsioonilised perekonnasidemed siin paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku. Seetõttu sõlmiti linlaste abielud senistest rohkem abiellujate endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi. Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud, kus juba küpses eas mees kosis sageli vaevalt murdeikka jõudnud tüdrukut. Jõukas pered piirasid ka oma tütarde liikumisvabadust, et vältida kokkupuuteid võõraste meestega. Samal ajal levis linnades laiadaselt prostitutsioon, millese ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. Kuna mehed abiellusid suhteliselt hilja, kui oldi
(lk 108) Inglismaad valitses kuninganna Victoria, aga ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga. Tegelik võim oli valitsuse ja parlamendi käes. Peaminister muutus poliitilise elu keskseks tegelaseks. Peamised parteid olid konservatiivid ja liberaalid. 12. Iseloomusta iirlaste olukorda 19. saj. Inglise võimu all! Kuidas üritasid iirlased oma olukorda parandada? (lk 109) Iirimaa oli vaene piirkond, maa oli enamasti Inglise aadli käes. Talupojad olid rentnikud ja nende õlul lasus ränk maksukoorem. Katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, ei tohtinud maad osta ega protestantidest inglastega abielluda. Katoliiklased võisid valida aga ise kandideerida Iiri parlamenti ei tohtinud. 18. sajandi lõpul tõstsid iirlased prantslaste abile lootes inglaste vastu mässu, see aga suruti veriselt maha. Inglased kaotasid Iiri parlamendi ja lootsid sellega iirlaste iseseisvumist takistada
revolutsioonikalendriga.Aasta jagati kaheteistkümneks kuuks igas kuus 30 päeva.Vanade mõõtude asemel võeti kasutusele meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel.Revolutsiooni kalender kehtis prantsusmaal 1805.aasta lõpuni.Suured muutused toimusid ka moe vallas.Muutus ka soengumood.Püüti vähendada kiriku mõju. 7. Millised olid revolutsiooni peamised tagajärjed? Prantsusmaa revolutsioon sai tõeliseks murranguks maailma ajaloos.Revolutsioon oli murdnud feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimulike eesõigused, kukutati monarhia ja loodi vabariik.Revolutsiooni üheks kaugeleulatuvaks tagajärjeks oli võimas rahvustunde tõus.Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides.Kuid revolutsioon tõi kaasa ka endaga vägivalla ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. 8. Kirjelda Prantsumaad Napoleoni võimu ajal? 1799.aasta riigipöörde ajal jäi Prantsusmaa ikka vabariigiks .Kõik võim koondus ühele isikule
Mida kujutab endast seisuste ühiskond? Millised olid seisused Prantsusmaal Vana Korra ajal? Kas oli võimalik minna ühest seisusest teise? Kuidas sai võimalikuks üleminek seisuste ühiskonnast klassiühiskonda? Kas Euroopas esineb veel märke seisuste ühiskonnast? Kas sotsiaalne ebavõrdsus kaasaegsetes ühiskondades on märk seisuste või klassiühiskonnast? Inimesed on jaotatud oma seisuse või ühiskonna positsiooni põhjal kolmeks seisuseks. Ühiskonna seisusesse kuulumine oli enamasti pärilik v.a vaimulikel. See jagunes vaimulikuks, aadlikuteks ja kolmandaks seisuks (kõik teised). Esimesel kahel seisustel oli rohkem privileege ja õigusi kui lihtrahval. Vaimulikud: Need, kes palvetavad. Nad pidid olema pühendatud jumalale, elama tsölibaadis. Nende ülesannetesse kuulusid: haigetubade ja seekide pidamine, hariduse andmine ja uute teadmiste kogumine, seisid kaitsetute eest (põgenikud, tagakiusajad), seisid abielude eest - ei sunnitaks abielluma j...
Linnaelanike toit oli maaelanike omast mitmekesisem Tihe asustus ja ebasanitaarsed tingimused soodustasid taudide levikut Elanike hügieeni tagamise tarvis rajati avalikke saunu 6) Ellu suhtumine ja väärtused: Linnas · Elanikkonna liikumise tõttu olid traditsioonilised perekonna sidemed nõrgemad · Eeskätt sõlmisid kesk ja alamklass abielusid vastastikusest sümpaatiast, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. · Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud, kus küpses eas mees kosis sageli vaevalt murdeikka jõudnud tüdrukut · Linnades levis laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid ajajooksul leplikumalt suhtuma. · Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks vajalikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike neidude ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali.
Sitsiilias oli tegemist tõenäoliselt esimestese korraga, mil Saksa Ordu pidas sõda Euroopa pinnal Saksa ordu laienemine Ida – Euroopasse. Saksa ordu ei olnud Pühal Maal võrreldes johanniitide ja templivendadega oma orduvendade väikese arvu tõttu kuigi konkurentsivõimeline. 1211. aastal kutsus Ungari kuningas András II ordu Transilvaaniassse. Ordu püüdis sinna luua Ungarist sõltumatut võimu, mistõttu tal tekkisid vastuolud nii kuninga kui ka Ungari aadli ja vaimulikkonnaga ning 1225. aastal pidi Saksa ordu Transilvaaniast lahkuma. 1223. aastal andis Masoovia hertsog Konrad ordule Kulmimaa (Chełmno), et nood Masooviale vaenulikud paganlikud preislased alistaks. Vallutanud 1283. aastaks Preisimaa, rajas Saksa ordu sinna tugeva riigi, mis muutus ohtlikuks mitte ainult naabruskonna paganarahvastele, vaid ka Poolale. Preisimaa saksastus saksa talupoegade kolonisatsiooniga 17. sajandiks täielikult. 1237
Kõik maad, tehased, käitised ja amjad linnades võeti riigi käsutusse. Võim riigis läks nõukogude kätte, kus enamuses oli kommunislikku partesisse kuuluv tööstus- ja maa proletariaat. Pannud riigis maksma ühe partei diktatuuri, asus Lenin valjude abinõudega maha suruma neid, kes teda ei pooldanud. Korralagedus ja kohalike nõukogude omavli muutus seetõttu väljakannatamatuks. enamlaste terrori vastu astusid aktiivselt välja Vene kodanlikud ringkonnad, eesotsas ohvitseride, aadli, linnakodanluse ja jõukamate talupoegadega, kelle juhtimisel puhkes riigis kodusõda. Enamlusvaenlikud ollused kognesid Vene valgete nime all suurel arvul Lõuna-Vemenemaale ja Siberisse. Seal moodustati suuri relvastatud jõude Vene kindralite juhtimisl eesmärgiga kukutada Nõukogude võim Venemaal. Enamlaste vägivalla ja omavoli vastu astusid otsustavalt väja ka endise Venemaa vähemusrahvused- eestlased, soomlase, poolakad ja teised rahvad. vähemusrahvaste
6. Konservatiivid rõhutasid, et inimeste kooselu kord seisab ajaloo jalgadel ega salli järske pöördeid; et ühiskonnas toimuvad muutused saavad tuleneda vaid ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas; et ühiskond on rangelt hierarhiline ning vabadus ja võrdsus on puhas jama, sest Jumal seadis inimestele teistsuguse korra. Konservatiivid taunisid konstitutsiooni ja põlastasid rahvuslikku liikumist. 7. 19. sajandi teisel poolel liitus monarhi, aadli ja kirikuga veel jõukas keskklass ning nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Rahvuslik liikumine 1. Lõpeta skeem. Rahvuslus ehk natsionalism. Millal tekkis? Tähtsamad seisukohad järgmistes Rahvuslus tekkis 19. sajandil. valdkondades
näidata, et talupoja tarkus on enamgi väärt, kui aadli oma. Mungad, Vagad, Tagasihoidlik, Korralik, viisakas, Kogu nende keha Autor suhtus nunnad tagasihoidlikud, askeetlik, kattev käitusid oli riidega kaetud, munkadesse ja sõnakuulelikud, (kehaosi polnud näha). kombekalt ning välja paistis ainult nunnadesse
täielikku kontrolli andis võimaluse vaid väheste järelandmiste tegemisega reaalsuses. Võib öelda et idaeuroopa valgustatud valitsejad ajasid üksteise ja naaberriikide suhtes küllaltki rõõvelliku poliitikat Prantsusmaa valitsemine. 1610 Henry 4. mõrvati, kuninkaks sai tema 8a poeg louis 13. regendina valitses kuninga ema maria de medici. 1612 abiellus louis austria annaga. Valitsejalt nõuti generaalstaatide kokku kutsumist, et nõrgestada kuninga võimu. Tekkis terav vastaseis aadli ja 3manda seisuse vahel. Lihtrahvas soovis et aadel ja vaimulikud ei saaks mõjutada kuningat. Aadel omakorda nõudis õigusi juurde.regent kuninganna armukeseks ja reaalseks riigivalitsejaks sai richelieu. Tõusis kardinaaliks j rahanduse peakontrolööriks. Piiras aadlike õigusi, keelas duellid, surus maha hugenotid. Tühistas nantes edikti ja määras kohtadele valitsema aadlikes kuberneeride asemele. Intendandid- kuninga ametnikud. Kutsuti teada õiglaseks kuningaks. Ta töötas väga
Seejärel anti rüütlile kuldsed kannused, mõõgavöö ning mõõgaga lapiti õlale, mis kinnistas rüütliks saamise.) Vaimulikud rüütliordud. Ristisõdade ajal rajati Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad vennaskonnad. Liikmed andsid mungatõotuse, loobusid ilmalikust elust täiel määral ning pühendusid ristiusu kaitsele. Johanniitide ordu (hospitaliitide ordu), Templiordu, Saksa ordu. Kiriku ja inimeste silmis esindasid nad sõjamehe ideaali. Aadli elulaad & rüütlikultuur Relvastus. Ratsa, piik (vastase sadulastpaiskamiseks), mõõk (lähivõitlus), rõngassärk (laskis paremini õhku läbi, kui soomusrüü), ammud, kiiver, kilp (perekonna vapiga). Linnused. Ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni. Kiviehitised varasemate puukindluste asemel. Linnuse suurus ja kuju olenesid omaniku jõukusest. Paremini kaitstud linnused sundisid tähelepanu pöörama piiramistaktikatele võeti üle islamimaadest: kiviheitemasinad, müüripurustajad e.
koostamine,arv.valgustajate seisukohti.seda ei suudetud.arvamused liiga lahknevad.komisjon saadeti laiali.Pärisoriste oluk.halvenes,piirati kasakate autonoomiat.Rahva raske oluk.kutsus esile kuulujutu nagu PIII oleks elus.valepeetrid.5-Jemeljan Pugatsovi juhtmisel toimus 1773-1775 suur ravaülestõus.Peale seda püüti seadusandlusega kindl.riigivõimu.maa jagati 50 kubermanguks, jaguneb maakondadeks. Kuber.eesotsas seisis keisri määratud kuberner,allus ametnikk.1785 loodi aadli toetust kindlustamaks aadli organisatsioonid-aadlikogud.aadlieesõigus omada maad koos seal leiduva maavaraga,pärisoriseid talupoegi.aadlilt vabad maksudestKatII suri 1796a.(oli palj armukesi) Kuningavõim rootsis 17saj.absolutismi algus. 1599 vabanes rootsi unioonist poolaga.Hakkas valitsema Karl IX,Kun.võim päritavaks ka naisliinil.tähtis osa Rootsi kuningriigi valitsemisel Riiinõukogul:juhti kantsler.Kutsuti kokku ka Riigipäev,esindas vaimulikkonda,aadlit,linnakodanikke,talupoegi
ikalduse aastal. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. Rüütelkonnad Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel
2) Kindralkuberner, ülesanded Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine; · Riigiametnike töö kontrollimine; · Raha laekumise ja kulutamise jälgimine; · Postiteenuse, teede, sildade korrashoiu ja avaliku korra eest hoolekandmine. · Igapäevastesse asjadesse kindralkubernerid ei sekkunud. 3) Rüütelkond, maapäev Rüütelkond kohaliku aadli omavalitsusorgan. · Eestis oli neid 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. · Rüütelkonnad olid kuni 1917. aastani. · Ülesanded: 1. kaitsta kohalike aadlike õigusi; 2. osaleda kohalike seaduste koostamisel; 3. valida kohtunikke, politseiametnikke Maapäev rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel). · Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s
Kui aga rootslased vabanesid vaenlastest lõuna pool, ei jäänud Venemaal muud üle kui sõlmida 1661. aastal Laiuse kihelkonnas Kärdes lõplik rahu. Venelased olid sunnitud loobuma oma vallutatud aladest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi saavutas oma ajaloo suurima võimsuse. 1659.aastaks arvatakse Eest rahva arvuks olevat veidi üle 350 000 inimese. Reduktsioon: 1660. aastal sai troonile Karl XI. Iseseisvat valitsemist alustas ta 1672. aastast, kui ta tõi kaasa muudatuse balti aadli ja kuninga suhetesse. Ta oli pärinud tühja riigikassa ning seetõttu tuli tal alustada erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist-reduktsioon. Seda oli tehtud ka varem, aga siis polnud see puudutanud Balti provintse. 1680. aastal riigipäeva otsusega laiendati reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Selline otsus ei meeldinud Balti aadlikele, kes nägid selle otsuse jõustumise korral oma majanduslike huvide kahjustamist ning õiguste rikkumist. Paljud aadlikud leidsid, et Balti
VAIMUELU: maarahvas ristitakse; luuakse piiskopkonnad, kirikukihelkonnad, toomkapiitlid, esimesed kloostrid; kujuned sünkretislik rahvausund; kiriku reformipüüdlused; reformatsioon 3. Varauusaeg 1550 1800 SÕJAD: Liivisõda; Poola-Rootsi jätkusõda; Põhjasõda VALITSEMINE: Rootsi võim Eestimaal; Poola võim Liivimaal; Rootsi võim Liivimaal; Vene võim; Balti erikord; asehalduskord MÕIS & TALU: kujuneb pärisojus, Balti aadli privileegid; mõisate reduktsioon; restitutsioon; viinapõletamine; aadlimartiklid; pearahva rajutused LINNAD & KAUBANDUS: kohalike kaupmeeste laostumine; Narva tõus; manufaktuuride asustamine VAIMUELU: reformatsioon; Wanradt-Koelli katekismus; jesuiidid Tartus; vastureformatsioon Liivimaal; luteriusust saab riigiusk; nõiaprotsessid; Stahli grammatika; Tartu ülikooli asustamine; Forseliuse seminar; vana kirjaviis; piibel; vennasteliikumine
*Põhja Eesti kuulus Taanile. Ülejäänud eeti jagati: Liivimaa ordu Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond *Piirkonna kõrgeim võim kuulus Riia ja piiskopile *Vanal Liivimaal peeti koguaeg sõdu, territoorium oli kindlustatud, poliitiliselt nõrk ühendus. Läänimehed olid sakslased, rüütlid, aadlikud. *Taani kuningas ja piiskopid läänistasid om amaa haldused läänimeestele *Läänimehed tasusid saadud maade eest kohustatusega teenida sõjaväes. *Paljud balti saksa aadli suguvõsad olid Eesti päritoluga. *1241 koostati taani hindamisraamat.(info aadli suguvõsadest ja nimedest) *Eestlaste hulgas oli võõraid rahvaid vähe *Läänepoolsetel Eest aladel elasid rannarootslased(13 -20saj.) *Uus nähtus 13 sajandil oli linnade teke. Tartu, Tallinn, Pärnu, Paide, Viljandi, Haapsalu. *14 sajandi uued linnad Rakvere, Narva *Hansa Liitu kuulusid Tallin, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi, Hansa Liit oli saksa kaubalinnade ühendus *Linnadel olid linna õigused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
