hidalgo) Alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed ehk ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Need ehitati võimalikult raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Kui hetkel sõda polnud, siis veetsid aadlid vabaaega turniiridel ja jahil, mis oli treeninguks ja ettevalmistuseks sõjale. Sageli lahutati meelt ka pidutsemisega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal kolm tömpi haru). Kõige sagedamini peeti turniire ratsakahevõitlusi. Kuna odahoop oli küllaltki tugev kasutati tugevamaid kiivreid ja raudrüüsid. Sagedased olid ka jalgsivõitlused, mis olid aiaga piiritletud alas. Kasutatavad relvad ja hoopide arv oli enne määratud. Hoope anti kordamööda ja pärast teatas kohtunik, kumma löögid olid paremad (ka gruppides ja ehtsate lahingu
Aadel Aadel kui seisus Inimeste jaotumine seisustesse (esiteks vaimulikkond, teiseks aadlid & kolmandaks talupojad) >>> Jumala ees olid kõik võrdsed, kuigi tegelikult erinesid seisused õiguste & kohustuste poolest; aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega >>> aadlikud vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed; sõdijad >>> eristati kõrg- ning alamaadlit; kõrgaadlid kuningad & muud suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid; alamaadlid rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed; aadliseisus kujunes paljudele eeskujuks. Linnused Aadlilinnuste rajamine sai hoo 9. sajandil (Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes) >>> ehitati raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga & varustati toiduga; linnuse (mis sümboliseeris feodaali võimu) kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Turniir Kõrghetkeline sõjakäik aadlikule >>> võimalus näidata vaprust ...
Aadel Kuressaare Gümnaasium 10B Eliis Mets, Kristine Trei Aadel kui seisus · Inimeste jaotumine seisustesse · Seisustel erinevad õigused ja kohustused · Vaimulikkond- Jumala teenimine · Aadel- kõigi kaitsmine · Talupojad- ühiskonna toitmine · Aadliseisus kujunes feodaalsuhetega · Aadlikud- vabad mehed, kes sidusid vasalliteedisidemeid · Aadlid jagunesid- kõrgaadlid (hertsogid, parunid, krahvid) ja alamaadlid (rüütlid) · Kõrgaadleid nimetati Hispaanias grandideks, Saksamaal Herrideks, Prantsusmaal baroniteks
linnaelanikud ja vaimulikud). Reduktsioon vs restitutsioon Restitutsioon Rootis valistusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmine nende ednistele omanikele. Aadel sai tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner. Kindralkuberneri abiliseks kaks kohalikku aadlikku ehk valitsusnõunikku. Valitsemine Petreburis lood Balti klubermangude jaoks eralid ametiasutused: Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskollegium;
Kooli nimi
Aadel, relvastus ja linnakultuur Aadel Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadlid olid suurfeodaalid: kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa lords ja gentry
korrasolekut. Lahingus hoidis siiski kannupoiss tahapoole. Kui noormees oli saanud 18-21 aastaseks ja tõestanud oma valmisolekut, pühitseti ta rüütliks. Rüütellikus ei olnud keskaial just kuigi õilis. Palju oli ka vägivaldseid julmi sõjamehi. Siiski muutus kõik paremaks ning rüütlid andsid oma isandale usaldusvande ja olid nõus lahinguväljal tema eest surema. Ustavus oligi põhiline asi mida aadliku puhul hinnati. Oma isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindustas aadel endale ja oma perekonnale hea nime. Teisteks peamisteks asjadeks olid julgus julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõik need omadused kokku moodustasid rüütellikkuse. Halvima omadusena, mis olid kujunenud nende omaduste vastandina oli reeturlikkus. Seetõttu kujunes välja suhtumine, et kangelaslik surm on igaljuhul parem kui argpüksilik põgenemine. Samas tehti sõdides selliseid tegusid mida rüütellikuse alla liigitada ei saa
Maa-aadel ja talurahvas · Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine, nende õigustega arvestati nüüd vähem. Maa-aadel muutus Liivimaal järjest jõukamaks. Laiendati vanu ning ehitati uuesi mõisasid. 16.saj keskpaigaks oli eestis juba 500 mõisa. · Saksamaal suurenes teravilja sisseveo vajadus. Eriti olid nad huvitatud Eesti rukisest, kuna see oli väga kvaliteetne ja hästi kuivatatud(suitsust läbi imbunud ja seetõttu ei läinud hallitama). Kuna teravilja müük Lääne-Euroopasse suurenes, suurenes huvi ka selle tootmise vastu. Seetõttu suurenes ja talurahva koormis ja nad pidid os oma viljast ära andma. Suurenes ka mõisategu ehk pea orjus talupoegade töö mõisas. · Kümnis ei tähendanud enam kümnendiku saagist vaid ulatus juba veerandi viljasaagi ära andmiseni. · 15.saj keskpaigaks tahtsid feodaalid loonusrendi asemel panna kehtima raharendi. · Talupoegade liigendamine: ...
Aadel Teine seisus e feodaalid e rüütlid. Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid(lord, Herr, grand) 2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter, hidalgo) alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Ha...
kaupmehed. Neist enim Itaalia kaupmehed. Positiivne oli, et ristisõjad aitaid kaasa käsitöö arengule. Nimelt Euroopa meistrid õppisid Idamaadest neile seni tundmatui töövõtteid. Tunduvalt laienes seetõttu kaupade valik. Tähtis oli ka see, et Idamaade kultuuriline mõju hakkas nüüd üha enam jõudma Euroopasse. Seni olid Idamaad olnud kõrgema kultuuritasemega kui Euroopa. Näiteks hakkasid eurooplased end rohkem pesema. PTK 18 AADEL Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotamine seistustesse. Eri seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks seisuseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine, kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis kas eraldi või kolmanda seisuse raames omaette linnakodanike seisus. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega
Talurahva ja aadlike vahel oli palju erinevusi. Kuna nad olid sündinud eri seisuistesse siis pidid nad reeglina ka oma elu erinevalt elama. Jah, just täpselt erinevalt, sest nende kohustused ja keelud olid täpselt välja toodud ja neist üle astuda ei tohtinud. Näiteks rikas kaupmees ei tohtinud lasta oma naisel kanda aadlipreiliga samaväärilist kleiti, kuigi raha võis tal aadlist isegi rohkem olla. Eriti raske oli elu talupoegadel, sest nemad olid peamisteks riigi tuluallikaks. Aadel eelkõige hoidis ennast vormis, kaitses riiki ja selle rahvast sõja korral. Talupojad, aga rügasid päevad läbi põllul, et ise elus püsida ja ka riiki ülal hoida. Tänapäeval oleks selline riigikorraldus täiesti välistatud. Minu meelest on see väga õige, et iga inimene elab niihästi, kui kõvasti ta on selle nimel tööd teinud. Muidugi on ka erandeid, aga kui sa ikka tööl ei käi siis söönuks ka ei saa.
Eesti peale Liivi sõda Poola ja Rootsi vastuolud · Sigismund III nii Poola kui ka rootsi kuningas · Surub Rootsis peale katoliiklust ja see tekitab pingeid, ning võimule tuleb rootsi asevalitseja Karl IX nime all · Poola kuulutab Eestimaa Poolale kuuluvaks. Aadel hoiab siin samuti Poola poole, sest loodab Liivimaa ühtsust taastada Liivimaa pärandi jagamine · 1600.a. algab uuesti sõjategevus · 1617.a. saab Rootsi Venemaalt Stolbovo rahuga Ingerimaa · 1629.a Altmargi vaherahuga läheb kogu mandriala Rootsile · 1645.a. Brömbsebro rahuga läheb ka Saaremaa Rootsile ja seal lõpeb taanlaste võim Liivi sõjajärgne asustus · Rahvaarv on tunduvalt vähenenud, arvatavalt ~120 000 140 000 inimest.
Sõda kui keskaja aadlike elustiil Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikud, aadlikud ja talupojad. Aadlikud olid vabad mehed , keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlid olid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest- ministeriaalid. Rüütlite ainus seisusekohane tegevus oli sõda, sõjaline õppus ja sõjamängud. Rüütlite kasvatamine hakkas varasesest noorusest, kuni 7. eluaastani oli noormees ema
Aadel Kujunemine ja jagunemine Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed
Ptk 2. Rootsi keskvõim ja kohalik aadel 1. Sest uute alade poliitilise eliidi enda poole võitmiseks lubati neile säilitada senine elukorraldus ja privileegid. 2. Eestimaa provintsis said tasuks truudusevande eest Rootsi kuningale 1561. Aastal kohalik aadel ja Tallinna linn ulatuslikud privileegid, mida hilistematel valitsejatel oli väga keeruline tagasi võtta. Liivimaasse suhtuti algul teisiti, sesr see ooli Poolal relva jõul ära võetud. Loodeti, et seal õnnestub valitseda Rootsi mudeli alusel, aga selgus, et lihtsam ja kindlam oli valitseda kohaliku aadli toel. Ingerimaal edenes rootsistamine paremini, sest seal ei olnud tugevat kohaliku aadelkonda värem välja kujunenud. 3
Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel
maakond Eestis) · Saaremaa eriõigusega Liivimaa kubermangus (eraldi asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem) 10. Millised olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile? · Rootsi sai reduktsiooniga enda käsutusse Liivimaal 80%, Eestimaal 50% ja Saaremaal 30% maast · Riigi sissetulekud kasvasid renditulust ja provintside valitsemise kulud kaeti tuludest · Balti aadel sai mõisad rendile ja pidi osa tulust riigile loovutama · Liivimaa aadli tugev vastuseis murti aadli omavalitsuse allutamisega kindralkubernerile 11. Milles seisnes balti erikord? Miks oli sellest huvitatud Vene keskvõim, miks kohalik aadel? · Balti erikord baltisaksa aadli ja linnade privileegid ning omavalitsus Venemaa koosseisus · Kehtisid endised seadused ja maksukorraldus, valitses luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir
Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpetaja ning Eesti Kirjameeste seltsi president. 3 isamaa kõnet. Ta rajas Kurgja talu. Andis välja ,,Sakala" ja palju kooliõpikuid. Edendas ajakirjandust ja majandust. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle. Säilis aadli omavalitsus- rüütelkonnad. Luteri usk ja saksakeelne asjaajamine. Säilis linnade omavalitsus. Väikelinnad olid mõisnike võimu all. Maksukorraldus. Positiivne Balti erikonna puhul. Oli tõke Venemaa ja Baltimaade vahel. Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära. Välistas kolonisatsiooni. Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga. Tagas siinsete alade kiire arengu. Negatiivne Balti erikorra puhul
Keskaja seisused Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või
7 4.TURNIIRID Aadlite ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas neile kõrghetke nii said nad näidata oma vaprust, koguda kuulsust ja au. Rahuajal pidasid nad turniire ja käisid jahil (nende harrastusi peeti harimatute ülikute tooreks meelelahutuseks). Kuid nii turniir, kui ka jaht täitsid üht põhilist ülesannet treenida ja valmistuda sõjaks. Meelt lahutati ka pidustustega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal kolm tömpi haru). Kuid sellest hoolimata oli palju õnnetuid surmajuhtumeid. Kõige sagedamini peeti turniire ratsakahevõitlusi (algul lihtsalt, 15 saj. puubarjäär). Kuna odahoop oli küllaltki tugev kasutati tugevamaid kiivreid ja raudrüüsid. Sagedased olid ka jalgsivõitlused, mis olid aiaga piiritletud alas. Kasutatavad relvad ja hoopide arv oli enne määratud
Aadlikud Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus Aadliseisus päritakse Suurte eesõigustega valitsev seisus feodalismi ajal Feodaalide klass kooses aadlikest ja kõrgemaist vaimulikest elasid aadlilinnustes Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus vabariikides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates, ntSuurbritannias. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused – hertsogkonnad jne. Alamaa...
kõrgtasemel · Tõlkide seminar , kus õpetati ka eesti keelt nn.Sigismund Augusti privileeg · Liivi sõja ajal, kui ordu ja Riia peapiiskop end Poola alla heitsid, said Liivimaa aadlikud kinnituse, et neile jäetakse nende talupojad ja luteri usk · Põhja Lätis nii ka läks · Lõuna Eesti oli Liivi sõja ajal kaua venelaste käes ning kui sõda läbi oli, siis kuulutati katoliikluse taasjuurutamine ehk vastureformatsioon ametlikuks eesmärgiks. Aadel Lõuna - Eestis · Omandas suured õigused ja organiseerus · Võnnus pidas aadel oma ühiseid tippnõupidamisi maapäevi · Poola kuningavõimu kõrgeimaks esindajaks oli asehaldur. Varane Rootsi aeg Põhja Eestis · Tallinnas oli Rootsi aeg alanud juba 1561 a · Faktiliselt hakkas Stockholm Põhja Eestit valitsema alles 1583 aastast Pljussa vaherahust. · Rootsi võim pidi kõigepealt tunnustama aadlike vanu õigusi, sealhulgas nende praktiliselt
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht
% elanikkonnast. Sakslaste vägivaldne sissetung 13. sajandil andis suhetele põlisrahvastega algusest peale püsivalt vaenuliku ja koloniaalse iseloomu. Siinse feodaalse ühiskonna 3 privilegeeritud seisust (aadel, vaimulikkond, linnakodanikud) moodustusid peaaegu täielikult baltisakslastest, kelle hulka sajandite vältel segunes rootsi, poola, vene, aga ka üksikuid prantsuse, soti, iiri, tatari jt. päritolu asunikke. Mõjuvõimsaim oli aadel, kelle peamiseks taotluseks olid võimalikult avarad privileegid talupoegade orjastamisel. Kirikuorganite ja patronaadiõiguse kaudu alistas aadel endale maavaimulikud; ka linnakodanlus, eriti väikelinnades, alistus aadli majanduslikule ülemvõimule. 18. sajandist alates kasutasid baltisakslaste poliitilised juhid oma tihedaid sidemeid tsaariõukonnaga Balti erikorra kindlustamiseks. Vastavalt baltisaksluse
(6)1. Klassitsismi üldiseloomustus. 1.Klassitsism muusikas. * Nõrgenes õukonna ja kiriku võim * Lihtsustus harmoonia *Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus *vormiskeemid muutusid selgeteks * Elavnes avalik kontserdielu *süvenes homofooniline väljenduslaad *Nooditrükindus *muusika tonaalsust hakati rõhutama *muusikaajakirjandus *muusika lihtne ja tasakaalustatud *peeti tähtsaks teadmisi ja haridust. *teoses üks juhtiv hääl (2)2. Beethoveni loomingu teemad. 2.Haydni loomingu iseloomustus. * inimkonna võitlus vabaduse ja valguse nimel *Keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja *kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu *kirjutas 104 sümfooniat ...
AADEL Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suureks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaatlisse peamiselt rüütlid. Aaadliku ülesanne oli kohtmumõistmine. RÜÜTLITE KASVATUS Rüütliteks kasvatati aadliku soost poisse. Nende peamine eesmärk oli nende ettevalmistamine sõidmiseks. 7.a läks poiss feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist
Raskemad kuriteod Adrakohtunikud Sillakohtunikud Vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumise uurimise ja karistamisega V. Rootsi riigivõim ja balti aadel. Võrrelge Baltimaade valitsemist.... .....enne Karl XI absolutismlikke reforme Rootsi kõrgaadel, kes omandas nii Eesti- kui ka Liivimaal rohkesti maid, oli samuti kui sakslased huvitatud balti aadli privileegide säilitamisest ja suurendamisest. ....ja Karl XI ning Karl XII ajal. Üldjuhul kuulusid reduktsiooni alla vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Rohkem oli neid Liivimaal ning siinne aadel oli seetõttu ka agaram Rootsi võimude tegevust arvustama
Aadlikud ajasid Maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Reduktsioon on riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni alustas Karl XI 1680 aastal, kuna ta oli saanud päranduseks tühja riigikassa ning ta üritas reduktsiooniga riigi tulusid suurendada. Aadel arvustas redukstsiooni ning nad kutsusid üles ignoreedima kuninga korraldusi. Reduktsiooni kahjustusid majanduslikud huvid ning rikuti ka kehtivaid õigusi. Riigi sissetulekud kasvasid ning paranesid ka haridusolud. Reduktsiooni tagajärjena kutsusid aadlikud üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlikele saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal.
Ristisõjad Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi tulla moslemite vastu võitlema. 1096.a. kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vakkabdas nii esimese ristiretke. Esimese ristisõja järel rajati Palestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu...
Milline oli Prantsusmaa enne revolutsiooni? Absoluutne kuningavõim. Riigi majanduslik olukord oli halb. Seisuste süsteem, mis jättis 98% elanikkonnast ilma poliitiliste õigusteta. Seisuste süsteem. K U N IN G A S a b s o lu u t n e v a lit s e ja I S E IS U S II S E IS U S III S E IS U S v a im u lik k o n d aadel lin n a k o d a n lu s ja t a lu p o ja d 140000 400000 u . 2 0 m iljo n it ( lin n a e la n ik k e s h . 2 - 3 m iljo n it ) Revolutsiooni kulg tõusvas joones Jakobiinide diktaktuur
isegi tänapäevasel määral. Võrreldes seda tänapäevaste väärtustega on näha palju nii sarnasusi, kui ka erinevusi ning just sellest tuleb jutt selles arutluses. Aadel kui seisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid kossneski peamiselt aadlikest - alates kuningast ja lõpetades väikevassalidega. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Et hästi aru saada, kuidas töötas aadli väärtuskoodeks, pruugib ka mainida, kuidas aadlike kasvatus välja nägi. Selle kasvatuse põhieesmärk oli aadlike ettevalmistamine sõdimiseks ning kulges mitmes etapis. Kuni 7 eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, peale seda saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist: vestlemist, tantsu ja mingil muusikariistal
Feodaalkord Pt. 11 Kujunemine Maaühiskonna kujunemine naturaalmajandus Karl Martelli reform sissetulek sõjameestele riigi haldussüsteem Pärusvaldused Olulisemad mõisted feood domeen feodaal senjöör vasall sunnismaine pärisori feodaalne killustatus Minu vasalli vasall ei ole minu vasall aadel = rüütel = II seisus
Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall senjöör annab sõjalist abi senjöörile eeskostet vasallile rahalist abi kaitset kohtus nõu ülalpidamist 7.Mõisted: naturaalmajandus, feodaalkord, feodaal, feood, aadel Naturaalmajandus-rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. `Feodaalkord-ühiskonnakorraldus, kus feodaalide maal, harivad põldu talupojad jne Feood-maatükk Feodaal-maaomanik Aadel-suursuguste sõjameeste seisus. 8.Mille poolest erinesid mungaordu liikmed rüütliordu liikmetest? Mungaordu liikme olid nii mungad kui ka rüütlid. 9.Nimeta keskaja rüütliordusid ja mungaordusid? Rüütliordud--> Saksa ordu, mõõgavendade ordu, templiordu
sisepoliitilist võimuvõitlust, eriline roll oli kaardiväel. Kaardiväe poliitilisele osatähtsusele sai saatsulikuks 1825. aasta detsembrimäss. Peale seda võimule saanud Nikolai I hakkas vähendama kaardiväe osa poliitikas. Sõjaväeliste ringkond jäi edasipidi siiski poliitiliselt mõjukaks. Venemaa sotsiaalne struktuur Peeter I reformidega pandi paika sotsiaalne struktuur kus eristusid privilegeeritud ja maksualused seisused. See püsis kuni 1917. aastani. Priviligeeritud seisus - aadel, vaimulikud, kaupmeeskond. Aadel jagunes pärusaadliks ja isikuaadliks. Vene aadelkond kujunes välja 18. saj algul ja oli oma rahvuslikult koosseisult kahepalgeline. Selle põhjuseks oli impeeriumi laienemine ja vallutatud maade eliidi ühinemine Vene 1 aadelkonnaga. Samuti kasvatas aadli arvukust ordenite jagamine, sõjateenistus ning aadlitiitli saamine keisri annetusena. Nende elukorraldus põhines 1785. a aadli armukirjale, mis vabastas aadli
vaid selle väljendus. Suurtele kultuuridele olevat omaseks nende eluead. Kogu eluterviku keskmiseks pikkuseks leidis olevat poolteist tuhat aastat. Kevad Naiivse elutunnetuse aeg. Luule ja tõelisuse segu, inimliku ja jumaliku segu. Suurmeesteks romantilised sangarid, mitte arvestavad teoinimesed. Loomis- ja kangelaslood. Asjalik tõestus pole veel tõe mõõdupuuks. Kunst isikupäratu ja seotud religiooniga. Poliitikas liidriks preestrid ja tekkiv aadel. Erinevus maa ja linna vahel ei paista silma. Suvi Küpsus teadlikkusena oma võimalustest. Virguv arutlusvõime otsib vabanemist traditsioonilistest religioonivormidest ja avastab inimvaimule uue maailma. Reformatsioon ja teadus. Kunstis vajutavad suured meistrid oma isiksuse pitseri veel tugevalt religiooniga seotud materjalile. Poliitikas liidriks aadel, kuid sellesse ilmub kodanlus, kes on mõistuslikum ja vabam traditsiooni eelarvamustest. Sügis Selginev tarkus
A. Eestimaa hertsogkond Rootsi allvuses 1561-1712/1721 - Algus 1561/1581, ametlikult 1584 - Tallinn, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa - Piirkonna saksa eliit allus vabatahtlikult Rootsile: aadliprivileegide kinnitamine 1561 ja Rootsi pidi loobuma oma keskvõimu kehtestamiskatsetest B. Liivimaa Poola allvuses (1561-1629) - Lõuna-Eesti (endised muinasmaakonnad Ugandi ja Sakala) ja Läti alad - Privilegium Sigismundi Augusti 1561: Ordu/Liivimaa aadel sai endale soodsad privileegid: luteri usk ja saksa õigusele põhinev omavalitsus Baltisaksa aadli eriõiguste alusdokument uusajal - Hiljem tsentraliseerimis-, poolastamis- ja rekatoliseerimispüüded - Poola kaotas piirkonna Rootsile sõja tulemusena (1600-1629) C. Liivimaa kindralkubermang Rootsi alluvuses 1629-1710/1721 - Algus 1629 pärast Altmargi vaherahu sõlmimist - Lõuna-Eesti (ehk Põhja-Liivimaa) ja Põhja-Läti (ehk Lõuna-Liivimaa) alad
koha. Ta oli maailma kõige kaunima ja kõige tujukama kuningriigi isand. Ta oli kõigest kaheksa aastat, seitse kuud ja seitseteist päeva vana. Kuna ta oli veel liiga noor et valitseda siis oli tema ema Marie de' Medici regent kuni Louis'i kolmeteistkümneks saamiseni. Itaalia päritolu daamil puudusid võimed ja eeldused riigi juhtimiseks raskes olukorras. Maria de' Medici usaldas riigiasjad oma itaallastest soosikute hooleks. Prantsuse riik seisis väga tõsiste vastuolude ees. Esiteks: aadel ja monarhia. Aadel taotle oma eesõiguste kaitset ja laiendamist, tõusev kuningavõim aga kuningavõimu tugevdamist. Teiseks: aadel ja tõusev kodanlus. Kolmandaks : katoliiklus ja hugenotid, samas aga ka suhted riigi ja kiriku vahel. Võis karta, et jätkuvad 16. sajandil maad laastanud ususõjad. Neljandaks: välispoliitilised probleemid, eelkõige Prantsusmaa suhted Austria ja Hispaania Habsburgidega. Riigile raskes olukorras kutsuti 1614. aastal kokku seisuste esindus
Aadlikud oli Euroopa keskaegses ühiskonnas pärilik eesõigustatud seisus, mis oli alguse saanud maaomandist ja sõjalistest või muudest teenetest. Selle prototüübi järgi nimetatakse aadliks ka selle ühiskonnagrupi hilisemat vormi ja teiste maade ning varasemaid analoogseid ühiskonnakihte. Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel.Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Aadlikud tegelesid kaitsmisega kuid veel ka kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma
ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel. 3. Millised olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile? Rootsi sai endale 4/5 Liivimaa aladest, Eestimaal 50% ja Saaremaal 30%. Rootsi kuningal õnnestus 17. sajandi lõpuks vähemalt Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe kehtestada. 4. Milles seisnes balti erikord? Miks oli sellest huvitatud Vene keskvõim, miks kohalik aadel? Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. a) kohalik aadel - koostati aadlimatriklid, mis pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade
Ühiskond ja eluolu keskajal Feodaalkorra kujunemine · Senjöör (valitseja) ja vasalli (kohalik aadel) suhe · Karl Martell · Lään ehk feood( maalapp mis vasall saab senjöörilt sõjaväe kohustuste eest) · Läänimees ehk feodaal( vasall, kes on endale saanud feoodi) · Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus · Talupoegade sõltuvus feodaalist · Sunnismaisus · Õigusemõistmine isanda kätes · Oluline faktor feodaalkorra tekkimisel Talupere igapäevaelu · Elati koos kogukonnana · Majad valmistati...
Maanõunik- ajas maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju. Rüütelkonna pealik- lahendas igapäevaseid küsimusi. (Liivimaal maamarssal) Kohtud: 1)Meeskohtud(Eesti-ja Saaremaal) 2) Maakohtud(Liivimaal) Politsei: 1) Sillakohtunikud (Liivimaal) 2) Adrakohtunikud (Eestimaal) -need valiti kohalike mõisnike hulgast. Vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistustega. Balti Erikord : restitutsioon jääb püsima ; Rootsi aadel sai tagasi õigused talupoegade üle Asehalduskord- katse piirata aadli õigusi Aadlimartilkid- nimekirjad aadlitest, kellel on eelised 6. TALUPOEG 17.sajand Rootsi aeg 18.sajand Vene aeg Vakuraamatud Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle Sunnismaisuse taaskehtestamine Piirati kodukariõigusi
inimesed lugema ja võrreldes teiste maadega oli ju Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrgel tasemel. Balti aadlike elu oli Eestimaal ja Liivimaal erinev. Kuna Eestimaa ja Tallinna aadel tuli Rootsi riigi võimu alla vabatahtlikult, siis säilitati aadli ja linnade eesõigused. Liivimaa aadlit nimetatati aga vallutatud provintsiks ja neile sellised õigused esialgu ei kehtinud. 17. saj keskpaigaks saavutasid ka Liivimaa aadel ja linnad samasugused õigused nagu eestimaalasedki. Kuna aadlikel oli vaatamata perioodile võrreldes talurahvaga üsna hea elu, siis julgen väita, et nendegi jaoks oli Rootsi aeg hea. Maa oli jagatud põhimõtteliselt kaheks - Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kubermang. Saaremaa ei kuulunud neist kummalegi - see oli vormiliselt hoopis Liivimaa valdustes. Põhja-Eesti jagati neljaks: Lääne-,
Esimeses maailmasõjas(1914-1918). Venemaa võitis küll Põhjasõja, kuid ei saanud kindel olla oma vallutuste püsivuses ning selleks tuli pälvida siinse aadli toetus. Poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja kestel restitutsiooniga anti mõisad tagasi endistele omanikele, taastati pärisorjus. See oli Venemaa ainus võimalus ohjes hoida balti aadlit. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Siinne aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, et mitte häirida aadlit äkiliste muutustega. Säilitati tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et polnud vaba liikumist ja venelased ei saanud riigist välja voolata, kuid majanuslikult ei näe ma tollipiirist erilist tulu riigile, kui võib-olla välja arvata salakaubaveo piiramine. Säilis luteri usk, saksa keel jäi asjaajamiskeeleks ja sakslased riigiametnikeks. Tegu oli justkui Saksa
Põhja sõda ( lühikokkuvõte) Põhjused: Ülemvõimu pärast läänemerel. Teised riigid tahtsid Rootslastel võtta tagasi maad mis Rootsi oli kunagi nende käest ära võtnud. Rootsis sai uus kuningas võimule. Sõjaalgus : Sõda algas 22. veebruaril ,1700 Saksimaa kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud Saksi poolele. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud, Augusti sõjaline edu oli väga tagasihoidlik. Kes osalesid sõjas: Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannover Sõja lõpp : Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik.
provints nüüd end ise ja see omakorda soodustas hariduselu ja kirikuolude arengut. Pärast Põhjasõda , kui kogu Eesti oli Vene võimu alla, kuulutati välja Balti erikord. Koos mõisatega said aadlikud tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keskvõimu kõrgemaks esindajaks said kindralkubernerid. 1762 tuli Venemaal troonile Katariina II, kes polnud rahul, et Balti aadel elas rikkamalt kui Vene aadel ning nõudis võrdsustamist. Sisse seati asehalduskord. Eestis kehtestati ühtne pearahamaks. Nii Vene kui ka Rootsi ajal olid eesti talupojad sunnismaised pärisorjad. Rootsi ajal talupoegade olukord siiski kergem, kui oli Vene ajal. Kuna Rootsi ajal avaldati Liivimaa reglement. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, kusjuures taluperemeeste karistamine keelati täielikult. Keelatud oli ka võõrandamine maast lahus. Vene ajal aga
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102 Ordulinnus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104 Muutuv ordu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107 Aadel ja vasalkonnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 Mõistelooline ringvaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110 Vasalkonna kujunemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
-masinate leiutamine -pärisorjuse kaotamine (tööjõud) -raha olemasolu (sai osta masinaid, töötajatele palka maksta) -turg kauba jaoks (kaubavahetus, inimesed ostsid) -konkurents (kõik hakkasid kvaliteeti parandama jne) Tagajärjed -industriaalühiskonna tekkimine -rahvastiku kasv -linnastumine -põllumajanduse areng -transpordi areng (rong, laev) - migratsioon -hariduse, kultuuri areng Poliitilised ideoloogiad Konservatism- 19. sajand, järskude uuenduste vastu, aadel, kirik, vaimulikud, muutused teeb kuningas, reforme teeb riigivõim, kirik on megatähtis Liberalism- vastukaaluks, kodanikud kes tahtsin võimule, vabadus, võrdsus, usuvabadus Sotialism- et võrdsust tuua, kolmas seisus, võrdsed õigused, usu vastu, pole klasse Mõisted Tööstuslik pööre-üleminek käsitöölt tööstuslikule tootmisele Turumajandus- majandussüsteem, mida iseloomustab tootjate vaba konkurents ja kaupade hinna kujunemine nõudluse- pakkumine vahekorra tulemusena
Narva vastupanu oli muutnud Vene soldartid vihaseks ja see tõi kaasa mõtetu vere valamise, selle suutis peatada ainult Peeter I isiklikult. 1708. aastal algas sõjakäigus murrang Venemaa kasuks. Poltaavia lahingus, mis toimus 1709. aastal, purustas Vene vägi Karl XII eliitväe. Venema positsioon muutus kindlamaks ja Peeter I sai kindlaks, et võib Baltimaad täielikult endaga ühendada. Pärast Riia langemist 4 juulil 1710 aastal, alistus Venemaale ka Riia aadel. Selleks, et Venemaa saaks ühineda Baltimaadega, oli vaja võita kohalik balti aadel, kellele lubati säilitada kõik privileegid. Aadel muutus tsaarivõimu ustavaks käsilaseks, sest ta sai aru, et Venevõim tagab nendele endiselt puhtapositsiooni Baltikumis. Peeter I tegevusest Eestis Talupoegade olukord pärast sõda halvenes. Maaelanikkond oli vähenenud, see tõi kaasa mõisa ja talumajanduse laostumise. Pärast sõda säilis orjuslik kord, mis
uusasustajad aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka nt Lõuna-Eestisse ca 17% vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused lätlased 1695.a. maarahvast < 350 000 NB! 1695.-1697.a. nn Suur nälg, suri ca 20%. Rootsi riigivõim ja balti aadel Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust "kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon, aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine), hoogustus rüütelkonna tegevus reduktsiooni alla loeti esmalt vaid Rootsi kuningate kingitud maad (st mitte varem kingitud) mõisate tagastamise järel
Selle seaduste kogu 9. köide oli tervikuna pühendatud seisuste seadusandlusele. Modifitseerimine toimus, sest taheti välja selgitada kõik seadused, mis olid Venemaal vastu võetud (alatest esimesest kuni viimaseni). Ka tänapäeva vaatepunktist oli tegemist väga mahuka ja raske tööga. Kõigist seadustest võeti välja kehtivad seadused, millest pandigi kokku seadustekogu, mille 9. köide käsitles seisuseid. Sellega fikseeriti neli peamist seisust aadel, vaimulikkond, linnaseisus, talupojaseisus. See seadustekogu hakkas pidevalt täienema, see kehtis kuni 1917. aastani. Just Katariina II reformidega viidi lõpule seisusliku ühiskonna ülesehitamine Venemaal. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses ei olnud, seisuslikust aspektist, Venemaa erinev teistest riikidest. Ainuke erinevus seisnes seisusliku ühiskonna väljakujunemise protsessis Euroopas oli see pikaajaline protsess, Venemaal oli see lühemaajalisem. Kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
