EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu ...
Vaimuelu rahvaharidus: · Oli peamiselt köstrite kanda · Puudus koolmeistritest · Bengt Gottfried Forselius · Peamine rahvahariduse edendaja Rootsi ajal · Tegevuspaik Tartu ja selle lähiümbrus · Rajas 1684 Koolmeistrite seminari · Eesmärk koolitada eesti soost õpetajaid · Õpiaeg 2 aastat · Õpiti lugemist, kirjutamist, laulu, saksa keelt ja arvutamist · Koostas 1686 esimese eestikeelse aabitsa · Kasutas õpetamisel uut metoodikat · Üks luges ette, teised jägisid · 2 tuntumat õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri · Hukkus 1688 · 1687 Liivimaa koolide loomise kava · Igasse kihelkonda rajada talurahvakool Vaimuelu kirjasõna: · 1637 Heinrich Stahli eesti keele grammatika · Kohalikust keelest kaugele jääv · Peamiselt eesti keele kohandamine saksa keelega · 1686, 1687 Piiblikonverentsid
Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G.Forselius-õpetas välja koolmeistreid; 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks ja ainsaks õpetajaks selles koolis oligi Forselius; Forselius koostas eestikeelse aabitsa ja tema järgi on tulnud foneetiline kirjaviis (kirjutad nii nagu kuuled). Ignatsi Jaak(Kambja kihelkonnast pärinev) ja Pakri Hansu Jüri Forseliuse kaks parimaid õpilasi; koos tõestasid nad ka kuningas Karl XI ees, et eesti poiste võimed on hiilgavad. Heinrich Stahl-Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas 1637. aastal esimese eesti grammatika, mille sisu seisnes küll eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Johann Hornung-baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees; 1693
mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, mille esimene trükk ilmus 1685. a Riias. Et saada oma koolile toetust, võttis ta 1686. a kaks poissi (Ignatsi Jaak, kes asutas hiljem Kambjas kooli, ja Pakri Hansu Jüri) kaasa ja sõitis nendega Stockholmi, et demonstreerida Rootsi kuningale, et ka eestlasi on võimalik edukalt õpetada. Kuningas jäi poiste lugemis- ja laulmisoskustega rahule ning lubas kooli ja eestikeelsete koolide asutamist toetada. Kuid seminari tegevus lakkas 1688. a, kui B.G. Forselius hukkus Läänemeres
1630 asutati Tartusse ja 1631. aastal Tallinnasse gümnaasiumid, nende juurde trükikojad. 1632. aastal asutati Tartusse ülikool - Academia Gustaviana. Rootslased pidasid vajalikuks, et igas kihelkonnas oleks kool maarahva lastele usuõpetuse paremaks tundmiseks ja lugemisoskuse omandamiseks. Mõisnike vastuseisu tõttu jäid tollal koolid asutamata, polnud ka vastavaid kooliõpetajaid. Piiskop J. Jhering avaldas 1641.aasta paiku Eesti esimese trükitud aabitsa, mis pole samuti säilinud. 1684. aastal rajas Bengt Gottfried Forselius Tartusse kooliõpetajate seminari, samuti koostas eestlastele oma aja parima aabitsa (ilmunud hiljemalt 1684, säilinud vaid vast uustrükid põhjaeestikeelne 1694, lõunaeestikeelne 1698) Eestikeelne kirja- ja trükisõna võrsus katoliikluse ja protestantismi vahelisest võitlusest, täitis kristluse kui feodalismiaegse valitseva ideoloogia levitamise ülesannet, peegeldamata eesti rahva tegelikku elu.
oli parim kool Eesti aladel. Lisaks rajati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli leida preestriametisse sobivaid mehi maarahva hulgast. Peale Tartu langemist rootslaste kätte lõpetati jesuiitide tegevus Eesti aladel. Jesuiidid avaldasid suurt mõju maarahvale. Luterik kirik rootsi ajal- Liivi sõja tõttu olid paljud kirikud varemetes, puudu oli õpetajaid. Muinasusu kombed hakkasid taas talupoegade keskel levima. Luterlik piiskop Joachim Jhering andis välja eesti keelse aabitsa, samas lõi ka sellele ajastule omase kirikukaristus- süsteemi. Toimusid mitmed nõiaprotsessid. Tekkis nn luterlik fundamentalism. Hermann Samson andis välja 1626 juhendi nõidade äratundmise kohta ja kuidas temaga käituda. Viimane nõiaprotsessi surmanuhtlus Eestis 1699.17. saj luterlus jäi eestlastele paljuski võõraks. Katoliiklus, mis oli segunenud muinasusundiga püsis veel kuni 18. sajandi lõpuni. *venestamine19sajandil vene impeerium tahtis endaga liita äärealasi riike
Esimene eestikeelne ajaleht - ,, Tarto maa rahva näddali leht" 1806 ( võeti kasutusele Õ täht) A.W. Hupeel, P. E. Wilde Lühhike Õppetus - 1766-1767 Merkel kirjutas 1796 aastal ,, liivimaa esiaeg" kus ütles et sakslased mitte ei toonud kultuuri vaid hävitasid eestlaste kunagise kõrge kültuuri. Hupel ,, Topograafilisi teateid Liivi ja eestimaast" Masing ,, Pühha päeva Wahhe luggemised ,,; ,, Maarahva Näddali leht ,, 1821-1825; kirjutas ka aabitsa ja kooliraamatuid. J. H. Rosenplänter - uuris eesti kultuuri ja rahvaluulet, tänu temale on säilinud petersoni luule ja Masingu kirjutised. K.J Peterson ,,eesti esimene luuletaja" Kalevipoeg 1835 - Faehlmann ja Kreutzwald C. R jakobson ,,Sakala" (1878) J.Hurt rahvaluule kogumine J. V. Jannsen ,, Perno postimees" (1857); ,,Eesti postimees" (1864) 2. Kristjan jaan Peterson; Lydia Koidula; Juhan Liiv K. J. Peterson - Rahvus tõusis oluliseks 19 saj jooksul
kirjakeelele aluse, ei arvesta eesti keele häälikusüsteemiga. b) Kes ja mis perioodil lõid vana kirjaviisi? Kelle tarbeks? Bengt Gottfried Forselius (u 16601688) otsustab kirjaviisi eesti keele häälikusüsteemiga vastavusse viia. Ettepanekud: saksa tähti c, f, q, x, y, z eesti kirjavaiisis mitte kasutada ning ära jätta pikendusmärgina kasutatav h, jätta eitavas käändes ära pöördelõpud jm. Pastorite vastuseis. Forselius kirjutab oma vaadetele vastava aabitsa, hakkab selle järgi õpetama, 1684 koolmeistrite seminar. 18. sajandi alguseks oli Forseliuse, nn vana kirjaviis üldkasutatav. c) Kelle juhtimisel valmib täielik eestikeelne piiblitõlge? Mis aastal? Mis kirjaviisis? Kummas põhimurdes? Peale Põhjasõja lõppu (1721) saab piibli tõlkijate töörühma juhiks Anton Thor Helle (1683 1748). 1729 tõlgib ja avaldab koos Heinrich Gutsleffiga Uue Testamendi.
oleme kõik ühesugused ning ka vaatamata tulenevatele vigadele ja eksimustele, austust väärivad. Hea õpetaja eesmärk on ju jõuda iga lapseni ja tekitada temas soovi järgida positiivseid väärtusi. Näiteks meenutan väga soojalt enda esimest, algklasside õpetajat. Olin koolis väga püüdlik, nagu tõenäoliselt enamus esimese klassi lastest. Õpetaja oli väga noor, ilus ja ta meeldis mulle. Ühes tunnis aga koostas ta meile iseseisva tööna liikuva aabitsa ülesande, mille eest pidime saama hinded. Ma ei osanud seda hästi ja sain tulemuseks päevikusse hinde ,,3". Kuna olin hea õpilane, oli see suur egolaks ning hakkasin nutma. Ka õpetaja oli kurb ja lõpptulemusena ta tõmbas minu kolme maha ja kirjutas, et sooritasin tunnitöö hindele ,,5". Aga tegelikult ma teadsin ju, et see parandus ei muuda minu teadmisi ega ka tunnitöö eest saadud kehva hinnet. Küll sain teada, et õpetaja on
siiski nii ulatuslik ja tugev. Liikumise kultuurilis-sotsiaalsed tulemused ja tagajärjed kippusid kõrvale tõsiusklikest eesmärkidest. Hoopis laiemalt viis ristiusu õpetust eesti talurahvani siiski teine, tõepoolest massiline kultuurilevivahend- rahvakool. Lõuna-Eestis oli igas kihelkonnas keskmiselt 12,3 kooli, Eestimaa kubermangus keskmiselt 5,5. Üle-eestiline rahvakoolivõrk kujunes välja 1880. aastaiks. Sisuliselt oli selleaegne rahvakool usuõpetuskool. Peale aabitsa kasutati katekismust või Uut Testamenti. Uued kooliseadused andsid lisaks loa käsitöö ja võimlemise õpetamiseks. Rahvakool viis eesti talupoega oluliselt lähemale kristuse õpetusele, vast suuremal määral kui vennaste ,,südameusk". Pastorid ja köstrid tegelesid ka ise vaimuliku kirjanduse levitamisega. Usulise kirjanduse väljaandmine oligi- rahvakooli edendamise kõrval- Baltimaade luteri kiriku aktiivsuse suurenemise üheks märgiks.
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski s...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
ärajätmine, kasutada akusatiivis t-lõppu, eituses pöördelõppude ärajätmine. Need tekitasid vanameelses pastorites vastuseisu, sest arvati, et teksti pühaks pidamine peab toimuma ka kirjaviisi alusel ja mõistlik on piirduda tuttava kirikukeelega. Suurt vastuolu tekitas piiblinimede eestipärastamine, mida esmakordselt tehti juba "WT-s". Forselius andis välja usulise sisuga aabitsa, mis pole säilinud. Forseliuse aabitsais avaldub ta uudne kirjaviis vana kirjaviisi looja - ei tähenda murrangut ortograafias ega senisest täiesti erinevat lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat reformitaotlust. Forseliuse keelekasutus: komitatiivi lõpp tüvega koos. Sõna lõpus leenisklusiil. Imperatiivi lõpud t-ta. Olevikus eituspartikkel ep, aga verbil pole pöördelõppu. Lausestuses säilinud saksapära, kuna tekstid pärinevad katekismusest.
tast ikka kasu ka. Näiteks meil ei ole võimalust minna kohapeale vaatama, kuidas tehakse leiba. Vaatasime seda DVD pealt." (Vinter jt, 2010). Positiivseks pidasid õpetajad meedia õpetlikku ja teadmisi avardavat potentsiaali. Näiteks vaatab osa lapsi loodussaateid ning on uhked, et teavad fakte looduse kohta. Sarnaseid arendavaid võimalusi pakub lasteaiaõpetajate arvates ka internet, kus on reaalajas võimalik jälgida nii loomade elu kui ka loodusnähtusi või õppida tähti virtuaalse aabitsa ,,Virbits" abil. Õpetajate meelest innustab meedia lapsi loovust arendavat tegevust järele proovima. Näitena toodi lastesaatest ,,Saame kokku Tomi juures" ajendatud meisterdamissoov või lastesaatest ,,Tweenie põngerjad" kuuldud mängude ja laulude vastastikune õpetamine. Veel märgiti meediat keeleõpetajana nii eesti- kui ka võõrkeelsete väljendite omandamisel. Kasulikuks peeti, et meedia suurendab lastes huvi võõrkeelte vastu ning motiveerib lapsi keelt õppima
võimuvõitlus. *Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. -Rootsi aeg Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. -Forselius ja rahvaharidus Oli kirjamees ja rahvavalgustaja. Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Suurim probleem oli sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati tartu lähedale piiskopimõisasse õpetajate seminar, mille
· 19.saj. 70.a. kodumaine pildiraamat · S.Lagerlöf ,,Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi" (1906-1907) · 20.saj. algus (kuni 1. Maailmasõjani) lastekirjanduse õitseaeg. Kõrgperiood lõppes Karupoeg Puhh, Mary Poppins Venemaa: Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja "Lugemist lapse südame ja hinge kosuks". 19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk jakkas põhinema täiskasvanute ja laste vastastikusele armastusele ja teineteise-mõistmisele. 20 saj hakkas Nõukogude valitsus tähelepanu pöörama lastekirjandusele. Kohustati
arengustaadiumitele,õpetus on jagatud etappidele, Freinet –koolid, ei toeta õpetaja poolsele juhtimisele, vaid õpilased tuleb ise tegutsema panna.Tähtsaim ülesane siin koolis õpitingimuste loomine, päevaprogrammi koostavad lapsed ise, tähtsaim töövahend trükimasin, keskne koht vestlustel, teiste ees esinemistel, kriitilisel kommenteerimisel). Soome kooliharidus sai alguse kiriku ja kloostrikoolidest (1249 Turus, munkadele). Esimene koolisüsteem 1571, Agricola avaldas aabitsa. 17.saj. keskel astus jõusse 3-astmeline koolisüsteem. Rahvaharidus – leerikoolid, rändkoolid, lugemiskoolid (noorte kirjaoskus saavutati 18. saj. keskpaigaks) 1866-70 loodi umbes 100 rahavakooli. Keskkoolide areng 1871 (süsteemi tehti uuendusi, lütseumid) Koolikohustus võeti vastu 1910/ kuid jõustus alles 1921 Põhikooli sünd 1966. Üleminek põhikoolidele jõudis lõpule 1970 aastatel.(koolikohustus piirdus põhikooliga. Aastal 1974 võti vastu kutsekoolituse põhimõtteline otsus.
Johan Skytte- Liivimaa kindralkuberner. Uppsala Ülikooli kantsler ja Gustav II Adolfi kasvataja. Tema eestvõttel loodi Tartu Akadeemiline Gümnaasium ja Tartu Ülikool. Gustav II Adolf-Rootsi kuningas, kes vallutas Poolalt Liivimaa. Ta oli innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Forselius- Eesti kirja-ja koolimees. Hakkas talupoegi koolmeistriteks õpetama. Asutas Piiskopimõisa seminari ja koostas aabitsa. Karl XII-Rootsi kuningas, kes oli võimul Põhjasõja ajal. Tema valitsemisajal kaotas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. Peeter I- Vene tsaar, kes oli võimul Põhjasõja ajal. Soovis vallutada väljapääsu Läänemerele, mille ta ka pärast Põhjasõda Uusikaupunki rahuga saavutas. (Eesti ja Liivimaa läksid Vene võimu alla). MUUD FAKTID Rahvaarvu muutused XVII saj. jooksul- 1550.a 250 000-280 000 1620.a 70 000-100 000 Languse põhjus: Liivi sõja laastavad lahingud 1695
Kirjutamisaeg ei ole teada, ilmumisaja piiraastad 1537 ja 1543. Järgmine teos oli "Palveraamat" 1544 ja Uue Testamendi soomekeelne tõlge (Se Wsi Testamrenti) 1548, 1549 "Ristimise käsiraamat" ja "Missa" . Enne surma jõudis ta veel mõned Vana Testamendi raamatud tõlkida . Sõnavara poolest rajas Agricola oma töö läänemurretele, mis kujunesid seeläbi pikaks ajaks kirjakeele aluseks. Moodustas uudissõnu. Kirjutas soome keelt vahel rootsi-, vahel saksa-, vahel ladinapäraselt. Aabitsa paarisriimis avastroof on esimene lõppriimiline soomekeelne luuletus. Psalmide raamatu eessõnas on rahvaluuleteaduse seisukohast tähtis luulevormis ülevaade vanade soomlaste ebajumalatest ja nende teenimise viisidest. Tema töö on hindamatu väärtusega, asendamatu teerajaja, haritud ja osav sulemees. Turu akadeemia algusaeg Rootsikeelse luule võidukäik 17.sajand märgib rootsikeelse luule tõusujärku. 1640 aastal asutatud Turu akadeemia tõmbus
Vöörmünder - maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid - nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forcelius - õpetas välja koolmeistreid, valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna Gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist, koostas aabitsa. Piiskopimõisa seminar 1684 - Asutati Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; õpiaeg kestis 2 aastat; pearõhk ladusal lugemisel, usuõpetusele. Liivimaa maapäeva otsus 1687 - Igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630 - Johann Skytte eestvedamisel loodud õppeasutus, mille õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Tartu ülikool 15
................................................................................. 71 MÄNGUD POESKÄIGUL................................................................................................... 71 RIIMIMÄNG....................................................................................................................... 72 LOEME KOKKU................................................................................................................. 72 TEEME ENDALE ISE AABITSA........................................................................................ 73 MÕMMIDE KOHVILAUD .................................................................................................. 74 KAALUME RIISI................................................................................................................. 75 PANEME AKNALE SILDI KÜLGE ..................................................................................... 76 TEEME KOOS SÜÜA.........
Vöörmünder- maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid- nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. *Bengt Gottfried Forcelius- õpetas välja koolmeistreid, ta valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste tasuta õpetamist; koostas aabitsa . *Piiskopimõisa seminar 1684- Asutatu Tartu lähedale eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; õpiaeg kestis 2 aastat; pearõhk pandi ladusale lugemisele, usuõpetusele. *Liivimaa maapäeva otsus 1687- Igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. *Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630- Johann Skytte eestvedamisel loodud õppeasutus, mille õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolide omale.
1684. aastal asutas Tartu lähedale ettevalmistuskooli õpetajatele. Tal oli Eestimaa piiskopi ja Liivimaa superintendendi toetus, seeläbi ka Rootsi toetus. Põhirõhk oli lugema õpetamisel. Seminar tegutses ainult 2 aastat, mille jooksul anti haridus u 160-le inimesele, kellest said köstrid talurahvakoolidesse. Forselius moderniseeris ka õppemeetodeid. Tähti hakati valjult välja hääldama ja sõnu kokku veerima. 1686. aastal andis välja eesti keelse aabitsa, kus propageeris oma uut lugema õppimise meetodit. Kuigi tema tegevus oli lühikest aega, on siiski näha ka tulemusi. Lugemisoskus hakkas edasi levima. Mida rohkem inimesi oskas lugeda, seda rohkem levis eestikeelse kirjanduse levik talurahva seas. Linnade hariduselu olulisemad muudatused: Tallinnasse ja Tartusse rajati gümnaasiumid. Õppetöö toimus seal ladina keeles. Linnakoolid tegutsesid ka edasi. Enamasti oli 4 klassi, kus õppetöö toimus
Rooma riigi hävimisel Justinianus püüdis päästa mis võimalik ja kokku koguda pikka rooma impeeriumi kogemuse. Ta tahtis saada suureks valitsejaks. Valitsejad jagunesid kahte- ühed tahtsid saada suureks läbi seaduste ja teised linnu rajades. Justinjanus kuulub suurte seaduse loojate hulka(Justinianuse koodeks). Rooma Riik hukkus ja seadus kanti laiali ja kulus sadu aastaid et leida tükikesi sellest. Sellest koguti kokku aabits ja tänapäeva on kõik niiöelda selle ühe aabitsa järgi õppinud. (Justinianus pani kokku koodeksi.) Kuidas sünnib see mida me nim. kaasaegseks õigusteaduseks, juristide koolitamiseks? Mida me tahame? Mida on vaja treenida?-Rooma õiguse traditsioonist peale on kujunenud et õpitakse korrates tekste. See on tänaseni nii. Nt selleks et õppida ära uus keel või õppides juriidilist terminoloogiat siis õpime korrates tekste ja kuulates, milleks on loengud ja seminarid. Tegelikult peab veel omandama elamisviisi, selle ameti pidamisviisi.
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi, vaid...
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
LOEME KOKKU Kui laps oskab juba loendada, on lõputult võimalusi temaga harjutada. Siin on ainult mõni soovitus, kindlasti suudate neid omalt poolt täiendada. mida teha Mitu inimest seisab bussipeatuses? Mitu last on bussis? Mitu koera ootab oma peremehi poe ukse taga? Mitmel puul on roosad õied? Mitu münti on vaja jäätise ostmiseks? Mitme sammu pikkune on sein, mitme sammuga jõuab postkastini, mitu korda veel saab liumäest alla lasta, mitu korda astmelt alla hüpata? TEEME ENDALE ISE AABITSA Raamatupoed on täis laste arvutamisraamatuid ja aabitsaid, aga ikkagi on tore teha päris oma raamat. Siis saab laps ise otsustada, mida või keda kujutav pilt mõne tähe juurde panna mida teha Igale tähestiku tähele tuleks jätta üks lehekülg ja laps saab otsustada, kuidas seda lehekülge täita. Aidake lapsel pilte valida. Numbrite raamatu jaoks on vaja väiksemat valikut pilte, aga igat kujutist peab olema mitu. Pidage meeles, et suuremate numbrite kujutamine võtab rohkem ruumi
teha. Novgorod astub sellele vastu, saadab alluvate juurde karistusväe. Need elanikud, kes soovisid Moskva alla minna, nendega käituti karmilt. Moskva põhjarahvastele tähelepanu päärama sürja komid. Häid karusnahku taheti. Üks taktika, et põhja hakati saatma munki, kes levitasid ristiusku. Venemaal polnud sugugi kogu rahvas ristiusku. Tõsise tegelasena esile toodud Permi Stefan teda iseloomustatud suure kultuuritoojana, ta tegi komide hulgas aktiivset missioni tööd ja koostanud aabitsa. Tõlkinud mitu kristliku sisuga raamatut komi keelde. Tegelikult Permi Stefani tegevuse tulemusel hävines varajasem Permi-komide kirjakeel. Venelased kiitsid, et harivad oma rahvast. 1425 Vassili I sureb. Ta pärandab võimu pojale, Vassili Iile (1425-1462), kes oli kümme. Võimu soovis enda kätte Vassili I vend Juri, vaidlus selle üle, kuidas suurvürste määrata? Jaroslav Targareeglid, et kui vanem vend sureb, siis troon nooremale. Juri hakkas
+ 1686 Wastne Testament, A. ja A. Virginius (isa ja poeg, võtsid aluseks Lõuna-Eesti keele) + 1693 J. Hornungi grammatika + 1675 I saksakeelne ajakiri Talurahvaharidus + Bengt Gottfried Forselius Soome-rootsi perekonnast Hilary Karu 29 D 11 EESTI AJALUGU Kirjutas esimese aabitsa 1684 Piiskopimõisa seminar (koolitas õpetajaid talurahva jaoks, Forseliuse gümnaasiumi vastaspargis) Õpilased: sündis umbes 1670.aastate paiku Ignatsi külas Ignatsi Jaak, kes astus Forseliuse seminari 1684.aastal, Pakri Hansu Jüri. Mõlemad läksid Forseliusega Rootsi Kuninga juurde, kes poiste lugemis- ja laulmisoskuse üle rõõmustas ja kaks kuldtukatit kinkis.
hoiak. 1857 käis Lääne-Euroopas, kuid pettus kodanluses. Nii valitsuse kui kiriki poolt oma vaadete pärast põlu all. 1862 abiellub Sofia Bersiga, Moskva arsti tütar. Abielu kujuneb vastuoluliseks: armastab naist sügavalt, kuid vaimsel tasandil ei suuda naine teda mõista. 1881 kolib perega Moskva, pettub, tahab talupoeglikku eluviisi- kõlbeline enesetäiustamine. Häiris materjalistlik ebavõrdsus, püüdis kergendada talupoegade elu, kirjutas aabitsa, avas kooli (pidi sulgema). 1910 otsustab põgeneda kodust. Sureb kopsupõletikku. Looming lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi. Sellega tuleb ka vägivalla analüüs ühiskonnas. Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. Varakult hakkas kirjutama päevikut, millest hiljem vormub romaanitriloogia:
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
aastatel 16841688 tegutses Forseliuse seminar, kus õpetati rahvakeeles eesti koolmeistreid ja köstreid seminar asutati 1684. a Tartu lähedal Piiskopimõisas (praegu on seal Ropka linnaosa) õpiaeg kestis kaks aastat, enamik õpilasi pärines Tartu ümbrusest pearõhk pandi ladusale lugemisele ning usuõpetusele, veidi õpiti kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist Forselius võttis kasutusele uue lugemaõpetamise meetodi, 1686. a andis välja aabitsa, võttis kasutusele häälikumeetodi mõisnikud, kellele talupoegade hariduspüüe ei meeldunud, hakkasid levitama kuulujutte koolide kahjulikkusest, vastuseisu murdmiseks võttis energiline Forselius ette pika reisi Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast Kambja kihelkonnast pärinev Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri juba Forseliuse tegevusajast on teada 41 talurahvakooli olemasolu, enamik neist LõunaEestis; 1687.
(neid oli vähe) o Peamiseks ülesaneks oli koolmeistrite väljaõpetamine, mille võttis enda õlule Bengt Gottfried Forselius, ta valdas hästi eesti ja saksa keelt. Ta asutas Piiskoppi mõisa seminari kus valmistas ette eesti koolmeisterid ja köstreid. Ainsaks õpetajaks oli Forselius ja õpiaeg oli 2 aastat. Pearõhk pandi lugemisele, usuõpetusele veidi õpiti kirikulaule, raamatukõitmist, arvutamist ja saksakeelt. Koostas ise aabitsa. Läks Stockholmi ja suri tagasi teel. o 4a jooksul oli seminaaris saanud õpetust 160 eesti noormeest. Tema eluaja jooksul oli teada 41 talurahva kooli olemasolust. o 1687a oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehtiada kooli ja maksma selle koolmestrile palka. o Lugemisoskust sai ka omandada koduõpetuse käigus. EESTIKEELNE KIRJASÕNA
HARIDUS JA KULTUUR Rootslaste esmamureks oli luteri usu kindlustamine. Taastati kirikud, vahetati välja kõlbmatud pastorid, võideldi teiste usuvoolude ja rahvausundiga. Et usk pääseks paremini mõjule, oli vaja levitada kirjaoskust. 1684.a asutas BENGT GOTTFRIED FORSELIUS Tartu lähedal Piiskopimõisas seminari koolmeistrite ja köstrite (kirikuõpetaja abiline) ettevalmistamiseks. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Forselius ise koostas aabitsa. Oma edusamme tõestas ta kuningas Karl XI ees, kui näitas IGNATI JAAGU ja PAKRI HANSU JÜRI lugemisoskust. Aastatel 1684-88 õppis koolis u 160 eesti poissi. Rootsi aja lõpul pidi igas kihelkonnas kool olema. 17. saj. rõhutas Euroopa tähtsaim mõttevool HUMANISM teaduse ja hariduse tähtsust. Euroopa eeskujul loodi ka Eestisse kõrgemad koolid. Kõigiti soodustas koolide rajamist Liivimaa kindralkuberner JOHAN SKYTTE. (Gustav II Adolfi õpetaja)
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
valdavalt üle 60-aastased, kes ei anna edasi oma keelt lastele; pealegi astuvad nooremad suuremalt jaolt segaabieludesse, kus suheldakse vene keeles. Koolis - nii vähe kui ka sölkupi keelt õpetatakse - on õpetatud põhjamurret, kuivõrd see on valitud sölkupi kirjakeele aluseks ja seda õpivad pedagoogid kõrgkoolis. Alles viimasel kümnel aastal on alustatud lõunamurdelise kirjakeele loomist (Toulouze 1999: 78). 1879 kirjutas misjonär Grigorevski Narõmi sölkuppidele aabitsa, mis on esimene samojeedi keeltes välja antud raamat. Siiski ei leidnud see kasutamist hariduspraktikas (Helimski 1983: 7). AJALUGU Venemaa vallutustega Siberis 16. sajandil sattusid teiste kohalike põliselanike seas ka sölkupid tihedamasse kontakti venelastega. Koos tatari khaani Kutsumiga astus Pegaja Orda sölkupist "vürst" vastu venelastele, kuid oli sunnitud alistuma. 17. sajandil taandus osa sölkuppe põhjapoolsetele metsaeenetsitega asustatud taigaladele, kus kujunes nn
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul. Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid mööda) lahtiste poognatena ja köideti kohalike köitjate poolt. Veel enne piibli tõlget hakkasid 1700. a-te alguses ilmuma PLAKATID kuberneri käsud ja korraldused, mis olid kaunistatud suurte puulõikeinitsiaalidega, mida raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige levinumaks lugemisraamatuks 18. sajandil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
