6 keele peensusi. Asjaarmastusliku laadi tõttu on nende kirjutistes sageli palju viltulaskmisi ning meelevaldset. See käib ka Rosenplänteri kohta, keda on nimetatud enam materjalide kogujaks kui uurijaks. Masing Tema poolt koostatud "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele ... " (1795) on esimene eestikeelne aabits, kus leidub juba eestikeelseid tekste. Lugemispalade põhjal pidid lapsed veenduma valetamise, varastamise, loodame piinamise pahelisuses. Koolide jaoks koostas veel "Luggemise lehhed" ja matemaatikaraamatu, koolimeistritele usuõpetuslikke käsiraamatuid. Omas ajas oli kaalukas didaktiline rahvaraamat "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed (1818), sisaldas populaarteaduslikke kirjeldusi erinevatest maadest, rahvastest, loodusnähtustest, loomadest jm, eestikeelse aimekirjanduse rajaja
maapiirkondade talurahvakoolid jaoks(1684-86): - Juhtis Bengt Gottfried Forselius, kes sai Wittenbergist uusi pedagoogilisi rahvahariduse ideesid - Õpilasteks LM talupoegade pojad ja köstrid(kokku u 150) 2. Rahvakeelse õppekirjanduse avaldamine: - Forseliuse aabits eestlastele(1684, pole säilinud) 3. Talurahvakoolide asutamine: vajalik raha saadi reduktsiooni tulemusena Talurahvakoolid Liivi- ja Eestimaal A. Kuninga korraldus asutada LM-le talurahvakool iga kiriku juurde (1686) B. Aadli(mõisad) sunniti talurahvakoole toetama koolihoonete ehitamise näol · 1688 LM mandri Eesti osas oli 38 talurahvakooli ja 900 õpilast · Forselius käis kahe õpilasega Stockholmis nende oskusi demonstreerimas ja uuesti
Rooma riigi hävimisel Justinianus püüdis päästa mis võimalik ja kokku koguda pikka rooma impeeriumi kogemuse. Ta tahtis saada suureks valitsejaks. Valitsejad jagunesid kahte- ühed tahtsid saada suureks läbi seaduste ja teised linnu rajades. Justinjanus kuulub suurte seaduse loojate hulka(Justinianuse koodeks). Rooma Riik hukkus ja seadus kanti laiali ja kulus sadu aastaid et leida tükikesi sellest. Sellest koguti kokku aabits ja tänapäeva on kõik niiöelda selle ühe aabitsa järgi õppinud. (Justinianus pani kokku koodeksi.) Kuidas sünnib see mida me nim. kaasaegseks õigusteaduseks, juristide koolitamiseks? Mida me tahame? Mida on vaja treenida?-Rooma õiguse traditsioonist peale on kujunenud et õpitakse korrates tekste. See on tänaseni nii. Nt selleks et õppida ära uus keel või õppides juriidilist terminoloogiat siis õpime korrates tekste ja kuulates, milleks on loengud ja seminarid
vaja õigust mis ei oleks kaitse all, saaks kõik õppida. Rooma riigi hävimisel Justinianus püüdis päästa mis võimalik ja kokku koguda pikka rooma impeeriumi kogemuse. Ta tahtis saada suureks valitsejaks. Valitsejad jagunesid kahte- ühed tahtsid saada suureks läbi seaduste ja teised linnu rajades. Justinjanus kuulub suurte seaduse loojate hulka(Justinianuse koodeks). Rooma Riik hukkus ja seadus kanti laiali ja kulus sadu aastaid et leida tükikesi sellest. Sellest koguti kokku aabits ja tänapäeva on kõik niiöelda selle ühe aabitsa järgi õppinud. (Justinianus pani kokku koodeksi.) Kuidas sünnib see mida me nim. kaasaegseks õigusteaduseks, juristide koolitamiseks? Mida me tahame? Mida on vaja treenida?-Rooma õiguse traditsioonist peale on kujunenud et õpitakse korrates tekste. See on tänaseni nii. Nt selleks et õppida ära uus keel või õppides juriidilist terminoloogiat siis õpime korrates tekste ja kuulates, milleks on loengud ja seminarid
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises................................................
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha ...
Osad õpetajad tulid kihelkonna koolidest (2-3 aastat), neid loodi piisava ettevalmistusega, et nad suudavad vallakoolide lapsi õpetada. 1830ndatest aastast hakati rajama spetsiaalseid seminare talurahva kooliõpetajate ettevalmistamiseks. Hiljem selliseid seminare hakati rajama Liivimaa kubermangus. Carl Robert Jakobson oli kooliõpetaja, esialgu ta oli kooliõpetaja Torma kihelkonnas, hiljem vene aladel Jamburgis ja Peterburgis. Ta kirjutas mitmeid õpikuid. Kõige olulisemad õpikud on: aabits ja lugemik. Jakobsoni lugemiku kasutati emakeele tundides ning tõrjus välja vaimuliku kirjanduse. Keskhariduskoolid: Enne venestamisreforme keskharidus Balti provintsides oli saksakeelne. 1820. aastaga olid kõik gümnaasiumid muudetud kolmeklassilistest viieklassilisteks. Keskhariduskoolide võrk hakkas jõudsamalt laienema 19. sajandi keskpaigast. Erakoolide tase oli väga erinev ega vastanud avalike koolide klassikursusele (Erakoolidest pääses ülikooli)
Mängud vees: liikumismängud. Tallinn, TPÜ, 1986. Pollinskaja, E. 80 mängu. Tallinn, Eesti Raamat, 1970. Saar, A. Laps ja mäng. Tallinn, Valgus, 1997. Zapletal, M. 1000 mängu. Tallinn, Valgus, 1984. Matka planeerimine: Kamp Kiwani Staff Manual. Tennessee, USA, 1994. Great Trail Camp Staff Manual. Ohio, USA, 1993. Bachfeldt, A. http://www.hot.ee/seikle/ Bachfeldt, A. Esmaabi loengu konspekt. Källmann, S. ja Sepp, H. Üleelamine looduse meelevallas. 1998. Aare, J. Ränduri aabits. 2001. http://www.rmk.ee Hallik, K. Matkamise korraldamine. Liikumine looduses: Aare, J. Ränduri aabits. 2001. http://www.rmk.ee Källmann, S. ja Sepp, H. Üleelamine looduse meelevallas. 1998. Eksimine looduses: Aare, J. Ränduri aabits. 2001. http://www.rmk.ee Källmann, S. ja Sepp, H. Üleelamine looduse meelevallas.1998. 190 Ujumine: Soome Uimaopetus- ja Hengenpelastusliitto ajakirjast "Uimataito pitää pinnalla"2/92. Lõkkeõhtud: Kamp Kiwani Staff Manual. Tennessee, USA, 1994.
kuid see lükati vanameelsete pastorite vastuseisu tõttu kõrvale; ka väide, et foneetiline kirjaviis on rahvakeelele lähedasem, ei leidnud toetamist, kuna Stahli kirjaviisi toetavate pastorite meelest hääldasid talupojad eesti keelt valesti ja lohakalt aastatel 1686 ja 1687 korraldati Liepa mõisas Võnnu lähedal ja Pilistveres nn piiblikonverentsid, kus tegeldi keeleküsimusega; vastandusid Stahli ja Forseliuse vaated ja kirjaviisid (Forseliuse aabits 1686) ja üksmeelele ei jõutud; sisuliselt olid need meie esimesed keelekonverentsid 1693. a avaldas Johan Hornung selle vaidluse alusel uue ladinakeelse eesti keele grammatika, kus ta üritas kahte kirjaviisi ühendada laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, sellega kehtestati nn vana kirjaviis, mis kehis kuni 19. sajandi keskpaigani suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli ka peamine põhjus, miks piibel tervikuna Rootsi ajal
puhul tarvis eristada ka g, b, d ja k, p, t. Tähe ja hääliku seostamisel on vajalik oskus leida võimalikult kiiresti häälikule vastav täht ja artikuleerida häälikut tähte tajudes. Sobivad kahesuunalised ülesanded: Õp tõstab tähekaardi või osutab tähele, õpilased nimetavad hääliku; Õp nimetab hääliku, õpilased tõstavad tähekaardi. Kirjeldatud töövõtete eesmärk on seostada nägemistaju, kuulmistaju ning kõneliigutused. Liikuv aabits. Noopide asendamine tähekaartidega Tähevaliku põhjendamine Sõnatulba lugemisele järgneb üldistuste tegemine õpitava hääliku pikkusest ja selle märkimisest (ühekordse või topelttähega) kirjas. Levinud on töövõte, kus Õp osutab tulba kohal olevale noobile (või märgile) ja vastavalt ühe- või kahekordsele värvilisele tähele tulba sõnades. Tehakse suuline üldistus: nt osutab Õp vastavale noobile sõnatulba kohal ja alustab
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
Mõistis hukka Petersoni luulekeele, sest too ei tundvat keelt ja luulevorm tundus Masingule kohatu. Põlgas rahvaluulet. Kalendrikirjanik („Marahwa Kalender“ on rahvavalgustuslik tegevus, kus tõi esile probleeme ja 8 pakkus lahendusi). Võitles ühtse põhjaeestikeele eest. „Aabitsajutud” ehk „ABD ehk Luggemise- Ramat Lastele” oli üks esimesi ilmalikke jutte sisaldav eestikeelne aabits, sh metoodilised juhised lapsevanematele, juhend sakslastele eesti k omandamiseks. Rahvavalgustuslik teos “Pühhapäwa Wahhe-luggemissed” (1818) kandis eesmärki äratada talupojas välismaailma ja looduse vastu huvi – pildid teiste rahvaste ja loomade elust jne. Andis välja ajalehte „Marahwa Näddala-Leht” (1821–1823, 1825), kus avaldati kriitikat ja uut infot kirjandusest. Rahvavalgustuslikud artiklid, populaarteadus, aga ka uudised kodu- ja välismaalt. Õpetlikud tähendused
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
1525 trükiti luterlik käsiraamat, mis sisaldas eesti k teksti. Trükis hävitati. 1535 Wanradti ja Koelli katekismus, mis oli eestikeelne usuõpetuse käsiraamat. Säiliud on 11lk. Raskesti loetav võõrapärase kirjaviisi tõttu. 1578 Russowi alamsaksakeelne Liivimaa kroonika, kus on juttu nt Vene-Liivi sõjast 1631 asutati Tallinna gümnaasium 1632 Tartu Ülikool 1637 eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul, mis oli juhuluuletus, pulmalaul 1694 Forseliuse eestikeelne aabits 1695 Kelchi kroonika, mis tugines varasematele kroonikatele, nagu Russowi omale 1708 Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh mu vaene Tartu linn!" 1732 eestikeelne kalender 1739 Helle toimetusel täielik piiblitõlge, mis fikseeris eesti kirjakeele sajandiks 1813-32 Rosenplänteri ajakiri, mis oli esimene eestikeelne teaduslik ajakiri 1838 Õpetatud Eesti Selts, mis on vanim eesti teadusselts 15. PILET M. LERMONTOVI ELU JA LOOMING , ,,MEIE AJA KANGELANE " F. R
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUK...
3559. Üks mure võib murda teise . 3560. Kaotustes avanevad silmad ja mõnikord ka uued võimalused. 3561. Võitjal ei teki iialgi küsimust olla või mitte olla. 3562. Mureta kaob rõõmu väärtus. 3563. Katsu õppida oma rõõmudest! 3564. Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Naer katab pilgu ja kutsub eluga pimesikku mängima. Alles komistades tuleb mure su silmi avama ja sa leiad end õpipoisina, eksimuste aabits kaenlas! 3565. Mees, kes ei suuda on sõna pidada, pole mees, vaid tuhvlialune debiilikust imbetsill. 3566. Tea, et midagi pole raskemat, kui möödunud õnne aeg mälestuses... 3567. Mure muserdab meid, vaesus teeb vanaks. 3568. Meile kuulub vaid see õnn, mida suudame mõista. 3569. Ebaõnn on geeniuse ämmaemand. 3570. Et otsida nirvaanat, pead teadma, et sa enam millekski maailmas ei kõlba. 3571
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
