1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks (juhiks filoloog Pekka Zaikov). 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. 9 Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa nn suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka tverikarjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Viimase kümnendi jooksul on aga tverikarjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu on taas kahanenud. Tverikarjalaste venestumise tempo on üpris kiire. Muusika Karjala rahvamuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on tsastuskalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud piirileikkilaulu. Rahvatantsudest on enamlevinud ristikontra ja ristipäre
Raamat" (1685) ja Johann Hornungi ,,Ma Kele Laulo Raamat" (1694), mis sai ka hilisemate lauluraamatute eeskujuks · Kui kirikus oli orel, siis lauldi koraaliraamatutest, kui orelit polnud, lauldi eeslaulja järgi · Luterlik kirikureform hakati õpetama köstreid ja koolmeistreid, selle tarvis loodi 1684 a. Forseliuse kool; koolitati ~160 koolmeistrit/köstrit, kes hakkasid koolides õpetama kirikulaule · 1686 a. uus aabits, ilmus esimene teadaolev ajaleht, milleks oli Sakala · Ruddbeckins viis läbi kirikukorralduse · Sajandi lõpuks pea igas kihelkonnas köstrikool, kirikukooris laulsid koolilapsed · 17. saj. lõpuks koolides koraalilaulu õppimine kohustuslik · Koolidraamade lavastamine eesmärgiks kõneosavuse arendamine, värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilide tutvustamine · Algselt süzeedeks piiblilood ja vaimulikud allegooriad, muusikaosa vaid
(15. saj · eestikeelsed märkmed kloostri käsikirjade servadel) 16. saj · eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked · 1525 luterlik käsiraamat hävinenud · 1535 Wanradt-Koelli katekismus Wittenbergis 17. saj · esimesed trükikojad rajati Tartu ja Tallinna · kirjakeele areng sai toimuda tänu püüetele tõlkida Piiblit o piiblikonverentsid · 1684 Forseliuse aabits · kokku 45 raamatut o Stahl, Gutsleff, Hornung o vendade Virginiuste Wastse Testamendi tõlge lõunaeestikeelde · reisikirjad ja kroonikad 18. sajand · 1739. a ilmus piibel eestikeelsena Jüri pastori Anton Thor Helle tõlkes · A.T. Helle eesti keele grammatika ja sõnaraamat · Tallinnas hakkas ilmuma eestikeelne teadaolev kalender Eesti-MaRahva kalender · Hakkasid ilmuma kalendrisabad, mis sisaldasid: teateid maailmast
(15. saj eestikeelsed märkmed kloostri käsikirjade servadel) 16. saj eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked 1525 – luterlik käsiraamat hävinenud 1535 – Wanradt-Koelli katekismus Wittenbergis 17. saj esimesed trükikojad rajati Tartu ja Tallinna kirjakeele areng sai toimuda tänu püüetele tõlkida Piiblit o piiblikonverentsid 1684 – Forseliuse aabits kokku 45 raamatut o Stahl, Gutsleff, Hornung o vendade Virginiuste Wastse Testamendi tõlge lõunaeestikeelde reisikirjad ja kroonikad 18. sajand 1739. a ilmus piibel eestikeelsena Jüri pastori Anton Thor Helle tõlkes A.T. Helle eesti keele grammatika ja sõnaraamat Tallinnas hakkas ilmuma eestikeelne teadaolev kalender Eesti-MaRahva kalender Hakkasid ilmuma kalendrisabad, mis sisaldasid:
keelest (XVI ja XVII saj) tont, tünder, värd vene laenud vene keelest (XIV sajst alates) 315362 kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa laenud ülemsaksa keelest (XVI saj keskelt alates) 486520 aabits, ahv, just, kamm, kleit, lihvi, loss, pirn, ring, siksak, sink, vürts soome laenud soome keelest (XIX saj lõpust alates) 8796 aare, anasta, julm, jäik, kuva, mehu, retk, suhe, tehas, uljas, vaist, vihja
arengule, kuid *Eesti kaotas oma keskaegsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna – Euroopaga, kus oli veel säilinud katoliiklus ja ladina keel Eesti muutus saksa kultuuriruumi ääremaaks Rahvaharidus: Ärksamatele talulastele jagasid kirjatarkust köstrid *1684 asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvedamiselTartu lähedale Piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks *1686 ilmus Forseliuse koostatud aabits *1687 nõustus Liivimaa rüütelkond kohustusega rajada igasse kihelkonda kool. *Kodus õpetamine Eestikeelne kirjasõna *1686 lõunaeestikeelne “Vastne Testament”(Uus Testament) *Muud vaimulikud teosed (u.45 trükist) *Heinrich Stahl – jutlustekogu ja nn. käsi- ja koduraamat. Esimene eesti keele grammatika, mis sarnanes saksa keele grammatikaga. *Piiblikonverentsid *Ajakirjanduse algus – see küll oli saksa keelne 2.Jüriöö ülestõus
Aastad: 13. saj Henriku Liivima kroonika 13. saj Taani hindamisraamat 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 Wanradti ja Koelli katekismus, esimene eestikeelne trükis; ilmus Wittenbergis 1631 asutati Tallinna gümnaasium, mille juurde rajati ka trükikoda Gustav Adolfi Gümnaasium 1632 asutati Tartu Ülikool 1637 esimene eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul (juhuluuletus) 17. saj lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18. saj algus Käsu Hansu kaebelaul esimene eesti autorilt säilinud luuletus 18. saj ,,Eesti-Ma rahwa Kalender" esimene säilinud eestikeelne kalender 1739 Helle toimetusel ilmunud täielik piiblitõlge 19. saj algus J. H. Rosenplänteri toimetatud ,,Beiträge" esimene eestiaineline teaduslik ajakiri 1838 Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts Kr. J. Petersoni Oluline tema oodides on luule ja luuletaja motiiv. Retoorilise ülevusega räägib Kr. J. Peterson
aastal. Rahvahariduse algus: Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg Piiblit lugema. · Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid. · 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. · 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits · 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. · Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning kugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Eestikeelne kirjasõna: 17. sajandi alguse eestikeelsed trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga, mõeldud mitte
Tuli ja tehti: lõhuti maha. Rootsi aeg oli kõige suurem nõiaprotsesside aeg. Läbi viidi 1699. Haridus 08.01.09 Sellele tähelepanu pööramine tulenes luteri usust. Kuna inimene peab ise ka jumalasõna lugeda oskama. Ja seetõttu pööratigi tähelepanu haridusele. Enamasti tegeles õpetamisega köster. Köster oli preestri abiline (päkapikk). Esimene aabits: 1641 (piiskop J. Ihering). Suureks probleemiks oli koolmeistrite puudumine. Et neid ette valmistada, 1684. aastal asutati seminar köstrite ja koolmeistrite koolitamiseks. Juhiks oli B.G. Forselius. ALIAS FORSEIUSE SEMINAR. Sinna võeti eeskätt õppima poisse ümberkaudsetest mõisatest. Õpetati lugema, usuõpetust, kirikulaul, mõnevõrra rehkendamine, saksa keel, raamatuköitmine. Kirjutamist õpetati kõige andekamatele
Nõidumises süüdistati Kastininal elavat naist Kai Kruuskoppi. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. 1640. aastal peeti Viru-Nigulas Pada mõisas nõiaprotsess Kongla Anni üle. Aastatest 15201818 on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. 1637 valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. 1641 anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Joachim Jheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Jheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust öelda oma pastorile üles. Peagi unustati Jhering koos oma esimese aabitsaga. 16431645 Taani-Rootsi sõda 1645 Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis.
Kaasaegsest vene lastekirjandusest. Venemaa esimesed lasteraamatud ilmusid XVI saj. lõpus ja XVII saj. algul. nedeks olid mitmesugused aabitsad. Ivan Fjodorov (1510- 1583) trükkis 1574 Lvovis Venemaa esimese aabitsa, mille 78 lk. olid kaunistatud rohkete kunstiliselt kõrgetasemeliste päisvinjettidega. XVII saj. olid Venemaa trükitoodangus samuti kõige tähtsamal kohal aabitsad, kus nii mõneski propageeriti juba uusi õpi- ja kasvatustöö meetodeid. Väga populaarne oli Vassili Burtsovi aabits , mille 1637 ilmunud kordustrüki palgetiitlile trükitud gravüür- pilt pahandust teinud koolipoisi vitsaga nuhtlemisest- oli esimesi ilmaliku elu kajastusi vene trükitoodangus. Sajandi tuntuim, ühtlasi Venemaa esimene illustreeritud lasteraamat on 1694. a. 106 eksemplari ilmunud Karion Istomini värsivormis Pildiaabits, kus slaavi, ladina ja kreeka tähestiku trüki- ja kirjatähtede meeldejätmine oli ühendatud pildilise kujutisega.
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib ...
Tihti jõuti kirikutegelastega kokkuleppele, et ,,asjad kuidagi korda ajada." Midagi pidi juhtuma, et hariduselu hakkaks edenema tänapäevasemas suunas. 1575 jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. õpilasele Michael Schlaterile Tallinnas ostetakse laudaabits (bredern Abc bock). Oluline märk, mis kindlasti ei jää viimaseks. Hulk 3 aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits. 1600 Tallinna aadel lükkab tagasi Rootsi kuninga Karl IX pakkumise avada Toompeal riigi kulul ülalpeetav kool mittesakslaste lastele. 1626 võtab Gustav II Adolf taas Tallinnas kooliküsimuse kõne alla ja määrab suure komisjoni otsustama, kas asutada Tallinnasse gümnaasium või akadeemia. Olles ise kõrgelt haritud mees, kes valdab mitut keelt tundis ta hariduse väärtust ja kasu riigile. Komisjon otsustab rajada endise tsistertslaste
Lõpus oli ülikooli nimi Acaemia Gustaviana Carolina. Enamike eestlaste jaoks jäi siiski elementaarne alghariduski saamata. Rootsi ajal pandi alus talurahva haridusele, sest luteriusus oli oluline, et inimene saaks jumalasõna ise lugeda, seega oluline koht inimeste lugemaõpetamisel. Alguses oli see kirikuõpetajate ülesanne, eeskätt tegid seda köstrid (kirikuõpetaja abilised). Et õpetamine paremini läheks anti välja aabitsaid, esimene teadaolev aabits 1641 by J. Ihering. Kooliõpetajaid ei olnud. Lahenduse sellele probleemile pakkus J. Fischer, tuleks rajada kool, kus õpetataks nii koolmeistreid kui köstreid. Ka toonane kuningas Karl XI andis sellle plaanile heakskiidu. See seminar rajati Tartu lähedale 1684.a, seda tuntakse seminari peamise õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse järgi. Ta oli soomerootslane, juba ta ise töötas kirikuõpetajana Harjumaal, oli juba varem talurahva lapsi õpetanud. Seminar tegutses 4 aastat, kuni 1688
-Oli juba enne talurahva lapsi õpetanud *Seminar tegutses 1684 1688 -Eeskätt õppisid seal poisid Tartu lähistelt -Õppetöö kestis kaks aastat -Õpiti lugema, usuõpetust, kirikulaulu, rehkendamist, veidi saksa keelt, raamatute köitmist -Kirjutamist kõigile ei õpetatud, see oli andekamatele Kirjaoskus kuni 19. sajand oli eeskätt vaid lugemine Forselius koostas 1686 uue aabitsa -Forseliuse aabits -Foneetiline kirjaviis: lugeda nii, nagu on kirjas, ei ole saksapärasust -Mitte tähenimed, vaid häälikute hääldamine -Palju tõhusam õpetamine Mõisnikud pidid talupoegi seminari saatma, neile ei meeldinud -Kirikuõpetajatele oluline -Et saada kuninga toetust, käis Forselius kahe õpilasega Rootsis Karl XI juures -Õpilased olid Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak
· Henriku Liivimaa kroonika (I eesti k sõnad) · Pilt- ja ruunikiri ununesid tähtkirja kasutuselevõtuga · Eestikeelset kirjasõna viljelesid võõramaalased · Reformatsiooniliikumisega I eestikeelsed raamatud (16-17 saj) · 1525 teadaolevalt I eesti keelt sisaldanud raamat · 1535 Wanradti ja Koelli katekismus · Kujunes põhjaeesti (Heinrich Stahl) ja lõunaeesti (Yoachim Rossihnius) keel · 17. saj lõpul B.G. Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits · 1739 Piibli ilmumine eesti keeles · 17. saj sündis eesti ilmalik kirjandus · Juhuluule pühendusluuletused oluliste sündmuste puhul (14. saj) · 1637 I eestikeelne, sakslase R. Brockmanni poolt kirj juhuluuletus · 1708 I eestlase loodud luuletus ,,Oh! Ma waene Tardo Liin" Käsu Hansu poolt
kuutasu). 1866. aastal töötas Jakobson koduõpetajana ka välismaise päritoluga kõrge riigiametniku vürst N. O. Souhozanet. Peagi tutvus Jakobson Kunstide Akadeemia professori J. Köleriga, kes tunnustatud portreemaalijana oli leidnud tee kõrgemasse seltskonda ja isegi keisrikotta. Aktiivse ühiskondliku ja rahvusliku võitlejana seisis Köler neil aastail nn. Peterburi patriootide eesotsas. 2.1 Kooliõpikud CRJ on välja andunud mitmeid pedagoogikale tuginevaid õpperaamatuid: aabits, emakeele lugemik, geograafia- ja saksa keele õpik need laiendasid õpilaste teadmisi ning vähendasid kirikliku õpetuse mõju. Üheaegselt ajakirjandusliku tegevuse algusega hakkas Jakobson töötama koolikirjanduse alal. Juba varasemad aastad oli ta kogunud materjali eestikeelse kooliõpiku jaoks. 1866. aasta juunis pöörduti tema poole (arvatavasti J. V. Jannseni) tellimusega koostada õpik. Lugemiku koostamise käigus algas Jakobsoni tutvumine Fr. R. Kreutzwaldi, J. Hurda, L.
Esialgu on vene laenud tekkinud Ida-Eesti naabruse tõttu lähedaste olevate venelaste kaudu, siis käsitöölised ja kaupmehed hakkasid tulema linna. (Rätsep 2002: 73, Ariste 1981: 83-89) Saksa laenud on laenud, mis põlvnevad ülemsaksa keelest. Need laenud hakkasid keelde kerkima XVI sajandi teisest poolest kuni alamsaksa oli täeilikult välja jäetud. Saksa laentüvesid on 486-520, s.o 8,77-9,39% kogu tüvevarast. Nende seas on aabits, ahv, hangel-,(hangelda), heksel, hurraa, just, kamm, kett,kirss,kits,kleit, kritsel- (kritselda),laadung, lihvi-, loss, lärm, naps, pirn, pits, prits, rehken- (rehken-da-), ring, sahtel, siksak, sink, sitsi-, tisler, trehva-, vürts jt. On teada, et osa saksa laen , umbes 52-64 tüve, on baltisaksapärased. Näiteks: aasi-, juker-(juker-da), kiiker, kilter, klimp, krõll, kutsar, murel, opman, purk, redel, redis, sahver, sirel, traksid, tärklis, värvel jt. Tänu
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa ...
Fred Jüssi on salvestanud ja pildistanud, kõnelnud ja kirjutanud Eesti loodusest palju aastaid. Tema isikupärane ja väljapaistev panus eesti ökoloogilise mõtte arengusse ja looduse mõtestamisse, selle kaitsmise ja taastamise vajaduse teadvustamine on palju väärt. Need ametlikud sõnad öeldi ja kirjutati Fred Jüssi kohta siis, kui ta sai Eesti Taassünni auhinna. Fred Jüssi on huvitav ja rikastav inimesele, kes temaga kokku puutub, sest Fred Jüssil on, mida jagada. Ta mõistab hästi loodust ja ta oskab sellest ka väga hästi kõnelda ja kirjutada. FRED JÜSSI ELULUGU Sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel, Väikestel Antillidel, Lääne- Indias. 1938.aastal tuli perekond kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Töötas 1958-60 õpetajana Hiiumaal Emmastes, 1962-75 looduskaitseinspektorina, alates 1976. aastas...
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
vananenud põhimõtete järgi.Nende põhimõtete järgi võttis lugema õppimine aega paar-kolm aastat. Asja tegi veelgi raskemaks see, et tolleaegne eesti keele kirjaviis oli saksapärane ja oli erinev hääldusest. Ta hakkas talupoegi õpetama omal viisil. Ta lasi tähti valjult hääldada ja silpide kaupa sõnu kokku veerida. Nii edenes lugemaõppimine kiiremini. Forselius mõistis,et tuleb kirjutada nii, nagu loetakse ja hääldatakse. Uues kirjaviisis aabits ilmus 1684.aastal. Talurahva hariduse edendamiseks otsustati ametisse seada köstrid, kes pidid hoolitsema laste õpetamise eest. Kirikuõpetajate abiliste ettevalmistamiseks rajas Forselius 1684.a seminari. Kooliõpetaja püüdis oma tegevusele laiemat tähelepanu tõmmata. Ta sõitis koos oma kahe õpilasega Rootsi, kes pidid kuningale oma teadmisi näitama. Gustav ll Adolf andis käsu asutada iga suurema kiriku juurde talurahvakool. Tagasiteel sattus nende laev tormi kätte,
Iga laps, kes kooli tuli vajas õpikut. Forcelus võttis ette aabitsa kirjutamise. Tarvitati gooti tähestiku kõiki tähti ning saksa keeles esinevaid täheühendusi.Tähtede õppimisel jäid eriti raskelt meelde suured tähed, sepärast alustas ta väikeste tähtede õpetamisest ja kui tähestik oli selge, õpiti koos teksti lugemisega ka ettetulevad suured tähed. Lisaks Liivimaa koolidele hakati lapsi uue aabitsa järgi õpetama ka Tallinnamaal. Forceliuse aabits ilmus hiljemalt 1684. aastal. Koolid rajati kõigepealt kihelkonna keskustesse. Põhja-Eestis avati koole vähem. Esimeste koolide töölerakendamine õnnestus paremini seal, kus maa oli mõisnikelt riigile võetud. Nt Saaremaal ja Hiiumaal polnud üldse koole, Virumaal ja Läänemaal oli üks-, Järvamaal 3-, Harjumaal 4 kihelkonnakooli. Pärnumal oli 13 kihelkonnakooli ja 2 külakooli, Tartumaal oli aga 16 kihelkonnakooli ja 5 külakooli.
Lõuna-Eestis, koduõpetuse süsteemi rajamisel on olnud väga tähendusrikas. Forselius koostas eestlastele oma aja parima aabitsa (ilmunud hiljemalt 1694; säilinud selle arvatavad uustrükid, põhjaeestikeelne 1694. ja lõunaeestikeelne 1698. aastast) ning väga oluline on tema osa kirjaviisi normeerimiselt (jättis kõrvale võõrtähed, h pikendusmärgina, ainsuse partiivi ja eitava kõne rahvakeelne tarvitamine, nimede mõõdukas eestipärastamine jm). Aabits oli rajatud tema õppemeetodile, kasutatud uut, ühtlustatud ortograafiat. Forseliusele on omistatud ka Lundis leiduv põhja-eesti- keelne aabitsa väljaanne aastast 1694 ja lõuna-eesti-keelne aastast 1698. 6. Saksakeelne luule Eestimaal: Tallinna luules on tähtis mängulisus, anagrammid. Palju on säilinud epigramme, satiirilisi luuletusi. XVII saj esimesel poolel oli vaimueliit koondunud Tallinna ümber. Aadlikud kirjaelus ei osalenud, küll aga kirjutati neile luuletusi
1 Kliendipoolse JavaScript'i lühikonspekt Sissejuhatus JavaScript'i ................................................................................................1 1. JavaScript'i olemus ................................................................................................1 2. JavaScript'i versioonid ...........................................................................................3 Tuum-JavaScript ...........................................................................................................3 1. Leksikaalne ehitus .................................................................................................3 2. Andmetüübid .........................................................................................................4 3. Muutujad .....................................................
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper J.R.R. TOLKIEN Referaat Juhendaja Bianka Makoid Tartu 2011 1.ELULUGU JA LOOMING John Ronald Reuel Tolkien (3.01.1892 2.09.1973) oli inglise kirjamees, kelle teosed on kogunud maailmas tohutut populaarsust. Need raamatud on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. See Oxfordis kesk-inglise keele lääne-midlandi dialektile spetsialiseerunud mees elas suhteliselt tavapärast ja tähelepandamatut väikekodanlikku elu pidas loenguid, kasvatas lapsi, elas Oxfordi äärelinnas, hoolitses aia eest ning suri vaikselt ja rahulikult 81-aasta vanusena. See elu oli kahtlemata täis akadeemilist sära, kuid seda vaid väga kitsal erialal, mis tavainimestele väga vähe (kui üldse) huvi pakub. Sellegipoolest sai ta hakkama millegi sellisega, mis muuti...
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õpp...
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1.................................................
Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (sisaldab Lutheri katekismust, kirikulaule, katkendeid piiblist); ,,Juhatus eestikeele juurde." (eestikeele õpik koos sõnastikuga) põhjaeestikeel Joachim Rossihnius ,, Evangeeliumid ja epistlis kõigiks pühapäevadeks.." (1632) lõunaeestikeel 17 saj hakatakse asutama eestikeelseid rahvakoole rahvas peab õppima lugema piiblit. 17 saj lõpp B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits Esimene eestikeelne piibel 1739 põhjaeestikeeles. 17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused Käsu Hans 1708 ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale) Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald ,, Viina katk" (1840) Esimesed juturaamatud: "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" F.G Arvelius; ,,Juttud aj teggud.." F
EINHORN · Läti etnograafia, kultuuri, folkloori uurija (159? 1655) · Kasutab sõna ,,lätlased" · 1649.a ,,Historia Lettica" JOHANN · Saksa luterlane ERNST GLÜK · Teoloog Johans Ernsts · Piibel läti keelde: UT (1685); VT (1689) Glicks (1654 1705) GOTHARD · Saksa preester FRIEDRICH · Proosa ja luule STENDER · Hoolis läti haridusest Gothards · Esimene aabits (1787) Fridrihs Stenders · Läti-saksa, saksa-läti sõnaraamat (1789) (1714 1796) 19.sajand · Pärisorjuse kaotamine, liikumine · Riia läti rahva majanduse, poliitika, ühiskonna ja kultuuri keskus · Üks rahva keel, mis põhineb dialektidel ja murrakutel · 1850ndatel Tartu ülikoolis noorlätlased LÄTI MAATUNDMINE JURIS · Annab Tartus välja ,,Seta, daba, pasaule"
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järv...
Soome kultuur õpik: Soome ja soomlased (koostajad: Maarja Lõhmus, Eero Medijainen, Heiniko Heinsoo 2005) Lugeda sissejuhatust! Vahele jätame muusika, kunsti, teatri jne. Lõunahõimud Liivi Tundmatu hõim liivi Lõuna-Eesti eesti Põhja-Eesti vadja Põhjahõimud Lääne-Soome soome Muinas-Karjala Ida-Soome karjala Vepsa Karjala isuri vepsa IIa tuhat eKr Kultuuri vanimad jäljed on koopamaalingud, mis on u. 40 000 a vanad. Piktograafid ehk koopamaalingud- sm k kallio...
otsida. Väljaspool Permikomi autonoomse ringkonna piire, selle vahetus naabruses on aga ka põlist (permi)komi asustust. Päris Kaama lätetel, Kirovi oblasti Afanasjevo rajoonis elab rühm permikomisid (zjuzdintsõ). Nad on venestumas. Permi oblasti Krasnoviserski rajoonis elavad jasvakomid, kes reeglina on arvatud permikomide hulka. Viimastel aastatel on jasvakomide seas tekkinud etniline ärkamine. Oblastivõimude toel on välja antud jasvakomikeelne aabits ning jasvakomisid on hakatud, võib-olla rahvuspoliitilistel kaalutlustel, esitama eraldi etnilise rühmana. Jasvakomid arvukust hinnatakse 5000-le, neist umbes 2000 elavad oma põlisel asualal Jasva jõel. (Jasvakomisid kui iseseisvat etnilist rühma esitleti IV soome-ugri maailmakongressil Tallinnas 2004. aasta augustis.) Keel Komi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähim sugulaskeel on samasse rühma kuuluv udmurdi keel. Komi
Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................3 Näidendid.............................................................................................................................................5 Enn Vetemaa lühiromaanide eetilis-filosoofilisest probleemistikust ...................................................6 Teo ja tahte vahekorrast...................................................................................................................6 Luulenäited...........................................................
kaart. 20. Nimetage Eestikeelseid maailmakaarte kuni 19. saj? a. A. Bure Rootsi riigi kaardid (1626. a.) b. Mõisate kaardistamine (1681 1684. 1688) c. Mellini atlas 21. Millal tulid sõnad ,,kaart, gloobus, plaan" eesti keelde? a. Gloobus 1816. a. b. Kaart 1804. a. (talurahva seadus) c. Plaan 1809. a. (talurahva seaduse täiendus) 22. Milline on olnud Eesti kartograafia areng? a. 1805 aabits lugemik b. 1839 Liivimaa skeem c. 1854 Eüroopa ja Palästina d. 1859 Maa Kaardi ramat e. J. Kitzberg esimesed teadaolevad kloobused f. 1882-1883 esimene täpsem eestikeelne kaart !!! g. 1880-1919 Venestamise aeg h. 1920 sõjavägede (1929-1937 kaitsevägede) staabi topo-hüdrograafia osakond i. 1923 uus 1:25 000 topograafiline kaart j
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine ...
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega). Ametinimetus vallavanem on väikese tähega. Sõna hansalinn on väiketähega ja kokku. Õige on kirjutada Ungari veinid (esimene sõna suure al...
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase va...
indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine Kas keel peegeldab või loob tegelikkust?
varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a. 98 mainis esimesena Eestit, kui Germaania osa.(üldistas, Germaani hõimud - kõik kes tahtsid Roomat kukutada) Keel ja maailmavaade Keel ja tegelikkus Tõsiasi: kaasaegne eesti identiteet suuresti keelepõhine · Kas keel peegeldab või loob tegelikkust?
Hea on lastel elada meie suurel kodumaal. Lapsed käivad lasteaias, elavad lastekodus. Lapsed õpivad koolis. Laste jaoks on mängumurud. Kes on nii hästi hoolitsenud laste eest? Lenin- kõigi laste hea suur sõber. Kuid Leninit ei ole enam. Nüüd on meile kõigile hoolitsevaks ja heaks õpetajaks seltsimees Stalin. Me täname seltsimees Stalinit. Elagu seltsimees Stalin! Ideoloogilise surve tugevnedes suureneb säärane "aabitsaterror" veelgi. 1951. aastal asendatakse senine aabits uuega, mille poliitiline teadlikkus on vanast tunduvalt kõrgem: tegelaste hulgas on palju vene lapsi, vana aabitsajutt poisist, kes soovib lugeda ja palub isalt prille, saades selle asemel aabitsa, asetatakse vene konteksti, asendades eesti nimed vene omadega. Klassi parimad ja kõige ilusama käekirjaga õpilased on samuti vene nimedega. "Kus me elame" Seda maad, kus me oleme sündinud ja kus me elame, nimetatakse Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks- NSV Liiduks. See on meie kodumaa
2006: 62) Värvi tajumine on tugevalt seotud ka kultuuritaustaga. Disaineritel tuleb arvestada oma sihtgrupi kultuuritausta värvitaju ja sellega seonduvaid assotsiatsioone. Näiteks paljudes lääneriikides seostatakse musta värvi surma ja müstikaga, samas muudes kultuurides seostatakse surma hoopis valge värviga. Kui kavandatakse brändi globaalsele turule, tuleb värvivalikule eriliselt suurt tähelepanu pöörata. (Visocky O`Grady, J. ja Visocky O`Grady, K. 2006: 62) Kuigi maaturismi aabits on välja antud aastal 2004 ja sellest ajast on turismitoodete disain palju edasi arenenud, esitab Ardel selles teoses lihtsasti rakendatava süsteemi uue turismitoote etapiviisiliseks arendamiseks. Turismitoote arendamise etapid ( Ardel 2004:. 111): 1. Vajaduste visandamine lähtuda ühiskonnas toimuvatest protsessidest; 2. Potentsiaalse sihtgrupi ja tema vajaduste selgitamine; - milliseid teenuseid potentsiaalne klient ostaks? 19
1630 Gümnaasiumid Tallinnasse, Tartusse ja Riiga 1632 Tartu Ülikooli rajamine.Vene-Rootsi sõja puhkemisel viidi ülikool 1656 Tallinnasse kuni 1665. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. 1699 viidi ülikool Pärnusse. Seal see vallutati ja taasavati alles 1802. Õppetöö toimus ladina keeles 1637 esimene eesti keele grammatika, H.Stahl(saksa keeles) 1684 asutati õpetajate seminar, Forseliuse seminar 1686 esimene eestikeelne piibliväljaanne; Forseliuse aabits 1693 ladinakeelne eesti grammatika, J.Hornung 1710 venelased vallutasid Pärnu Piiblikonverentsid vaidlused eesti kirjakeele üle 1687-1688 1765 kohustati mõisnikke rajama koole. Õpiti lugemist, kirjutamist, piiblilugu 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1965 TÜ tulekahju Põhjasõda (1700-1721) Rootsi vastane koalitsioon: Venemaa saada väljapääs läänemerele, saada tagasi Venemaale kuulunud alad. Tsaar Peeter I tõi 1700 jaanuaris oma väed narvasse
Tea, et midagi pole raskemat, kui möödunud õnne aeg mälestuses... *** Katsu õppida oma rõõmudest! Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni - ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Naer katab pilgu ja kutsub eluga pimesikku mängima. Alles komistades tuleb mure su silmi avama ja sa leiad end õpipoisina, eksimuste aabits kaenlas! *** Mureta kaob rõõmu väärtus. *** Võitjal ei teki iialgi küsimust - olla või mitte olla. *** Kaotustes avanevad silmad ja mõnikord ka uued võimalused. *** Üks mure võib murda teise . *** Keegi ei aplodeeri kaotustele, kuigi just mõõnale järgneb tõus.
riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12795899 [05.05.2009] 2. Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine. Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsus (RTI, 23.12.2002, 104, 609). http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=232285 [05.05.2009] Elektroonilised allikad 2. AS Kuusakoski kodulehekülg. www.kuusakoski.ee [05.05.2009] 3. AS Master kodulehekülg. www.master.ee [05.05.2009] 4. MTÜ Eesti Rehviliit kodulehekülg. www.rehviliit.ee [05.05.2009] 5. Aare, J. 2001. Ränduri aabits. http://digar.nlib.ee/otsing/stream?pid=nlib- digar:8354&file_id=VAATAMINE_3_1 [05.05.2009] 6. Rekand, T. 2008. Harjumaal põlesid Kaitseliidu maale ladestatud rehvikuhjad. - Postimees (online), 20.mai. http://www.postimees.ee/200508/esileht/siseuudised/tallinn/331694.php [05.05.2009] 7. Pallon, L. Autorehvide utiliseerimise ja kasutamise riskide hindamine. http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=1353&lang=est [05.05.2009] 8. Moora, H. 2006
Algusosa käsitleb Kristuse sünni- ning kannatuslugu ja sisaldab jõululaule ja ülistusluuletusi Neitsi Maarjale. Soome kirjanduse isa ja tema töö jätkajad Kõige varasem trükitud soomekeelne kirjandus sündis usupuhastuse käigus. Varaseim Piibli- tõlkija oli Wittenbergi ülikoolis Lutheri ja Melanchtoni juures õppinud Mikael Agricola, kellest sai Turu esimene luterlik piiskop. Päritolult vist kakskeelne. Agricola esimene teos oli tõeline põhiraamat: soomekeelne aabits: Abc-kiria. Kirjutamisaeg ei ole teada, ilmumisaja piiraastad 1537 ja 1543. Järgmine teos oli "Palveraamat" 1544 ja Uue Testamendi soomekeelne tõlge (Se Wsi Testamrenti) 1548, 1549 "Ristimise käsiraamat" ja "Missa" . Enne surma jõudis ta veel mõned Vana Testamendi raamatud tõlkida . Sõnavara poolest rajas Agricola oma töö läänemurretele, mis kujunesid seeläbi pikaks ajaks kirjakeele aluseks. Moodustas uudissõnu. Kirjutas soome keelt vahel rootsi-, vahel saksa-,
Nt Kreutzwad annab 1838 ,,Ajaviite..." kohta väga suurepärase hinnangu, sesades selle lausa esimeseks. Otto Wilhelm Masing 1763-1832 Ema oli aadlisoost, isa eestlane. Sai saksamaal teoloogilise hariduse. Mõistis ka klassikalisi keeli - ladina, kreeka. Pärast seda, kui oli olnud koduõpetaja, jätkas kirikuõpetajana Lüganuse pastor, Viru-Nigula pastor (20 aastat). Viru-Nigula perioodil ilmus 1795 ABD Lugemise raamat lastele. Silmapaistev aabits. Selles raamatus ka juhend lastevanematele, kus annab nõu oma kogemustele viidates, et sundimise asemel tuleb lastes lugemise vastu huvi äratada. 1815 sai temast Äksi pastor. Hiljem sai temast ka Tartuma praost. Tema elulaad polnud nii boheemlaslik, kui Mainteuffelil. Oli väga suure jõudlusega mees, kellel oli väga kindel päevakava tõusis hommikul neljast või kolmest üles, töötas katkestamata lõunani ja pühendus edasi kirikumõisa majapidamisele.
, verbid: spinat, redis, seller, kartul, moon, nelk, tulp; aadel, hertsog, tudeng, velsker; ahoi, hurraa, hopp, proosit, halloo; rehkendama, praadima, passima, kleepima; viiner, vein, supp, soust. Saksa laenud on saadud ülemsaksa keelest, mis hakkas 16. sajandi teisest poolest sugenema Eesti linnades alamsaksa keele kõrvale ja tõrjus selle lõpuks hoopis välja. Ülemsaksa keel tugines Saksamaa kesk- ja lõunaosa murretele ning on ka tänapäeva saksa kirjakeele aluseks. Saksa laenud on nt aabits, kamm, kett ‘liikuvalt ühendatud lülide kogum’, kirss, kleit, laadung, naps, pirn, sahtel, sink, vürts * vene laenud - vene laenud tulid keelde alates 13. sajandist, kirjakeeles on tüvesid 200 ringis, tegelikult sõnu palju rohkem. Vene laenud on tulnud igasse valdkonda – kriminogeensed sõnad, allkeeled, slängid, pragmaatika, murded, Ida- Virumaa jne. Ei ole sõnavarakihti, kuhu vene keel poleks sõnu laenanud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
