keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes, kuid seda rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elab Rootsis. Ka Ameerika Ühendriikides ning Austraalias on soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on ka Argentinas ja Brasiilias. 16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes. Saamid (laplased) asustavad 150-300 kilomeetri laiust maariba Põhja-Jäämere ääres Kesk- Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Saamimaa jaotub nelja riigi Norra, Rootsi Soome ja Venemaa vahel. Pealinna Saamimaal ei ole. Ülesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse
• 4. klass: keskmine koolikoti kaal 2,7 kg, üle lubatud kaalu kolmel õpilasel (12,5% koolikottidest) • Järeldus: suurem osa algklasside õpilastest käib koolis normaalkaaluga koolikottidega Tulemused - 12 algklassi õpilast käib koolis liiga raske kotiga Tulemused – 12,8% ületas SÜG- s, 65% Eesti Õpilasühenduste poolt läbiviidud kaalumise tulemusel Õpikute kaal algklassides • 1. klassi raskeimad õpikud: matemaatika 522 g, aabits 467 g, eesti keel 401 g • 2. klassi raskeimad õpikud: eesti keel 456 g, õigekiri 409 g, muusika 404 g • 3. klassi raskeimad õpikud: eesti keel 458 g, inglise keel 364 g, matemaatika 353 g • 4. klassi raskeimad õpikud: eesti keel 515 g, matemaatika 457 g, muusika 437 g • Õpikud kaaluti koos õhukese paberiga Matemaatika õpiku kaal Erinevate õpikute kaalud Koolikottide raskus 5.-9. klassis • 5. klass: keskmine kaal 4,2 kg, üle lubatud
Contra Eluloolist Contra kodanikunimi on Margus Konnula Contra on sündinud 22.03.1974.aastal Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paro...
1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse 1690-ndad Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 Tartu Ülikool taasavatakse
hoolekandeosakond · Tallinna (T)tehnikaülikooli keeltekeskus, (R)riigikogu majanduskomisjon Perioodika · ajaleht Eesti Ekspress ~ "Eesti Ekspress" aga pealkiri "Suured ninad murdsid päid" · "Vabariigi Presidendi valimise seadus" - autoriõiguse seadus · rubriik "Aktuaalne kaamera", ooper "Traviata" · määrus nr 28 ,,Pedagoogide atesteerimine ja töötasustamine" põhiseadus, töölepingu seadus, liikluseeskiri, · aabits, piibel · Ajaloosündmus: Teine maailmasõda, Jüriöö ülestõus vrd. - Verine Pühapäev, Suur Pauk · Autasud: · Barcelona olümpiamängude kuldmedal Valge Roosi orden II liigi 1. järgu Vabadusrist · Üritused: rahvatantsupidu, inimõiguste konverents Rahumaraton, Valgete Ööde ralli; sümpoosion "Inimene ja seadus" konverents ,,Balti riigid Euroopa koostöös" rahvusvaheline Lenini preemia "Rahu kindlustamise eest rahvaste vahel" Kaubad
Eestlased käia ei saanud kuna nad olid pärisorjad ja talupojad. 13) Eesti keele grammatika 1637 a koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatultvana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Kirikulaulud tõlgiti eestikeelde, avaldati esimene aabits, ilmus nädalaleht Tallinnas, 14)Wastne testament tõlgiti Lõuna-eesti keelde 1686 Andreas ja Adrian Virginuse poolt 15) Barokk stiil (kõrged kivikatused ärklid, astmikviilud ja eriti rikkalikud portaalid). Kadrioru Loss, Palmse mõis, Laupa mõis KOHTUVÕIM Meeskohtud- Eesti- ja Saaremaal Maakohtud- Liivimaal -Arutati talupoegade ja mitteaadlikke süüasju Eestimaa Ülemmaakohus; Liivimaa Õuekohus- Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad; lõplikult võis kaevata kuni monarhini
2.3.1.3. Taas olid maad võtmas muinas- ja ebausk 2.2.3.1.4. Matmine toimus vanadesse kalmetesse 2.2.3.1.5. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulahutusest 2.2.3.1.6. Armulaual käijaid väga vähe 2.2.3.1.7. Pastorite haridus ja kõlblus madal 2.2.3.2. Piiskop Joachim Jhering 2.2.3.2.1. Esimene eestikeelne aabits 2.2.3.2.2. Range kirikukaristuste süsteem 2.2.3.2.2.1. Jalgade pakkupanemine kiriku ukse ees, häbipingil põlvitamine, trahvid jm. 2.2.3.2.2.2. Ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavaks muuta 2.2.3.3. Nõiaprotsessid 2.2
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Contra Margus Konnula (Referaat) Autor: Mart Toots Tartu 2008 Sisukord · Elulugu · Looming · Teosed · Auhinnad · Contra lauseid intervjuudest · ,,Mulgi neiu" ja ,,Rahvuslind" · Kasutatud allikad Elulugu Contra on sündinud sündinud 22. märtsil 1974, Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, E...
· Aadlipositsiooniga juht Liivimaal · Maanõunik · Sai tuntuks kohtuprotsessiga tema vendade vastu · Teendijate erit jõhkra kohtleminse pärast · Süüdistati kuninga solvamises · Teda mõisteti surma, kuid ta põgenes · Patkulist sai Rootsi riigi intriigipunuja Johann Reinhold Patkul Bengt Gottfried Forselius · 1684.a asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar, eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks · 1686.a Forseliuse aabits · 1688.a määrati Eestimaa ja Liivimaa talurahva inspektoriks · Tal oli "võim ja luba" koolide asutamiseks · 160 noort said 4 aasta jooksul harituks · 41 talurahva kooli olemasolu · Koduõpetus Talupoegade seisund · Olukord paranes · Sälis pärisorjus ja sunnismaisus · Maade hindamine ja kaardistamine · Koormised kanti vakuraamatusse · Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata · 1645. a maakorraldus, Gustav Oxesntierna · 1668
Kunstmuinajutude ülesandeks on püüda lapsele selgitada mõistmatut ja seni avastamatut. Nende muinasjuttude najal peaks ta mõistma, et loodus on meie peremees, mitte vastupidi ning loodust tuleb austada ja hoida. DIDAKTILISED MUINASJUTUD Didaktika on õpetamisõpetus. Didaktilised muinasjutud on pedagoogide loodud õppe otstarbeline materjal, kus abstraktsed (numbrid, tähed) mõisted hakkavad elama. NÄITEKS: Karu aabits (Heljo Mänd) VALE JA TÕDE LAPSE MAAILMAS Mika valetatakse? · Oma materjaalsete või vaimsete huvide kaitseks. · Uute materjaalsete ja vaimsete hüvede omandamine. · Oma positsiooni kindlustamine ja parandamine. · Konstruktiivsus ehk endale sobiva vale maailma üles ehitamine. · Destruktiivsus ehk teiste heaolu hävitamine. · Regulatiivsust manipulatsiooni najal (nt: Kui sa ei tee nii siis, mina.....)
1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 Wandradti ja Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis 1631 asutati Tallinna Gümnaasium, gümnaasiumi juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustaviana e. Tartu Ülikool 1637 ilmus esimene eesti keele grammatika (Stahl) 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul ,,Carmen Alexandrium" 17.sajandi lõpp vanim seni leitud eestikeelne aabits 18.sajandi algus Käsu Hansu kaebelaul, esimene eesti autorilt säilinud luuletus 1732 ,,Eesti ma rahwa kalender ehk täht-raamat", esimene säilinud eesti keelne kalender 1739 A. Th. Helle toimetusel ilmunud piiblitõlge 1813-32 Rosenplänteri ,,Beiträge", esimene eestiaineline teaduslik ajakiri 1838 Tartus asutati Õpetatud Eesti Selts Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega. Henriku Liivimaa kroonika, esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta. Läti
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool Ä11 KÕ Ragne Leesnurm KONFLIKTID JA NENDE LAHENAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MIS ON KONFLIKT................................................................... ....4 2. MIS PÕHJUSTEL KONFLIKT TEKIB.................................................4 3. KONFLIKTIDE ERINEVAD LIIGID.....................................................4 4. KONFLIKTI ARENGU KOLM JÄRKU................................................6 5. KONFLIKTIST ÜLESAAMINE...........................................................6 6. KONFLIKTI LAHENDAMISE 6- ASTMELINE MEETOD.................
telefoniraamatut või vaatab reklaamkataloogi) 12. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Lugeja vanusega arvestamine Lugeja sooga arvestamine Ideed lihtsamas vormis Lapse tähelepanuga arvestamine Mustvalged tegelased Vormieksperimendid (lapse avatus) 13. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641 esimene eestikeelne aabits 1782 Fr. G. Arvelius “ Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (80 juttu ja luuletust) eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19.sajandi keskpaika 1849 Carl Köber “Karjalaste luggemisse ramat” - esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat 1866 Fr. R. Kreutzwald “Eestirahwa Ennemuistesed jutud” 1884 J.Kunder “Eesti muinasjutud” 14. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks?
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...
Kasutatud kirjandus Abel, P., Andašev, A. & Solovjov, S. 2011. Meie arvuti õpik. Tallinn. 223 lk. Hanson, V. 1994. Häkkerid, kes nad õieti on? Arvutimaailm nr 3, lk 59. Kaseorg, M. & Leping, V. 1998. Informaatika I. Viirused, lk 120-122. Kirna, A. 2009. Arvutikaitse ABC. Troojalased, lk 66-67. Laanemäe, A. 2000. Eetika alused. TTÜ. 152 lk. Laanemäe, A. 2003. Insenerieetika. TTÜ. 168 lk. Praust, V. 1997. Infoühiskonna aabits. Aidake! Pahalased tulevad, lk 169-184. Õigekeelsussõnaraamat. 1999. Eesti Keele Instituut, Tallinn, lk 117. Kasutatud Interneti allikad Tartu Ülikooli Eetikakeskus. Arvuti- ja informatsioonieetika. [http://www.eetika.ee/et/133135]. Viimati kasutatd 14.11.2014
ketseriks. See aga ainult suurendas tema popuaarsust. 1910 lahkust kodust, et jagada talupoegade saatust. Ta suri kopsupõletikku. Tolstoi ei tahtnud suuri matuseid ning ta on maetud Jasnaja Poljana parki talupojakohaselt. Oma loomingus oli ta väga enesekriitiline ja nõudlik, nt kirjutas ta teoseid ümber ja jättis pooleli. Tema tuntumad teosed on ,,Sõda ja rahu", ,,Anna Karenina" ja luigelauluna aabits. 7. Mis jäi meelde Dostojevski elust ja loomingust? Dostojevski (1821-1881) sündis vaestehaigla arsti perekonda. Tema isa oli keevaline ja ihne, ema aga armastav. Tema vanemad surid, kui ta oli alles noor. Dostojevski oli alati olnud endassesulgunud ja luges palju (ka siis, kui ta oli saadetud sõjaväeteenistusse). Dostojevski esimene naine suri, kuid ta abiellus uuesti noore naisega, kes oli tema stenografist (Anna Snitkina). Lõpetades sõjainsenerikooli, andis
aastal. Rahvahariduse algus: Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg Piiblit lugema. · Ärksamatele talulastele jagasid koolitarkust köstrid. · 1684 asutati Bengs Gottfried Forselliuse eestvedamisel Tartu lähedal piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. · 1686 ilmus Forselliuse koostatud aabits · 1687 nõusts Liivimaa rüütelkond kohusega rajada igasse kihelkonda kool. · Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning kugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Eestikeelne kirjasõna: 17. sajandi alguse eestikeelsed trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga, mõeldud mitte niivõrd
Uue ajastu koidikul. Uue ajastu algus koitis 1905. aastal.Siis ilmus Saksa ajakirjas ,,Füüsika annaalid´´ rida artikled, mille autoriks oli noor ametnik Sveitsist.Tema ei leidnud tööd üheski ülikoolis, polnud ta käsutuses mingit laboratooriumi ja raamatukogudest sai ta kasutada vaid Sveitsi patendiameti kõhna biblioteeki Bernis.Patendiametis töötas ta kolmanda astme patendiametnikuna. Ametnik oli Albert Einstein, ja selle ainsa aasta jooksul avaldas ta viis artiklit.Kolme neist loetakse siiani tähtsaimateks füüsika ajaloos.Üks neist käsitles fotoefekti Plancki uue kvantteooria valguses, teine Browni liikumist ja kolmandas olid esitatud erirelatiivsusteooria alused. Esimene, mis selgitas valguse loomuse ja aitas ilmale tulla televisioonil, tõi autorile Nobeli preemia.Tõsi küll autasu tuli tal oodata 16 aastat, aastani 1921.Kuigi võrreldes näiteks Frederick Reinesiga oli see suhteliselt lühike aeg, kus Reinesil tul...
Karl XI,- Viis majanduse ja sõjaväe õitsele, sai 4-ja aastaselt Rootsi kuningaks. Karl XII-Noor kuningas, sai 15 aastaselt Rootsi kuningaks, põhjasõjas Rootsi valitseja. Johan Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsionäär, Rootsi vastase liidu liige, sõlmis August II Tugevaga alistumus lepingu. Katariina II- balti erikord, Venemaa valitseja George Browne- Riia kindralkuberner, oli keskseks tegelaseks balti erikorra elluviimisel. Joachim Jhering- eesti keelne aabits, Kirikukaristuste süsteem Johann Fischer- Liivimaa Kindralsuperintendent, kujunes Karl XI ajal üheks keskseks kirikutegelaseks. Asutas 1684. õpetajate seminari. Andis välja esimese eestikeelse piibli. Bengt Gottfried Forselius-andis suure panuse eesti koolihariduse edendamisse, talurahvakoolide rajaja, forseliuse seminar. Heinrich Stahl- esimese eestikeelse grammaatika koostaja, avaldas usuõpetuse käsiraamatuid
Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius oma katekismuseväljaande ning kirikukäsiraamatuga ,,Evangeeliumid ja epistlid kõigiks pühapäevadeks terve aasta kohta" (mõlemad 1632). 2 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits, mida anti välja mitmes kordustrükis. Forselius lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele ja peagi sai tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks. Esimene eestikeelne piibel Eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi on täieliku eestikeelse Piibli ,,Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna..." ilmumine 1739. aastal. Eesti lugejateni oli jõudnud maailmakirjanduse tähtteos
piirata küsimuste lahendamist, mis varasse puutub. Eestis on mitu avalikku ja era ülikoolid. Suuremaid on: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnika Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja suurim eraülikool - International University Audentes. Eesti koolihariduse ajalugu algab esimestest kloostri- ja katedraalkoolidest, mis oli tekkitud XIII—XIV sajanditel. Esimene eesti keelne aabits ilmus 1575. aastal. Kõige vanem ülikool Eestis on Tartu Ülikool, asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal. 1919. aastal ülikooli kursused lugedakse eesti keeles. 3.TARTU ÜLIKOOL 3.1 Tartu Ülikooli ajalugu Tartu Ülikool oli asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632 Liivimaal, nime all Academia Gustaviana. Ta sai teise ülikoolina Rootsis (pärast Uppsala) - Universitas Gustaviana.
3) „Seitse naist“ 1989 (essee) 4) „Ajaloo ilu“ 1991 5) „Inimese kapike“ 1998 (esseekogu) 6) „Kõne koolimaja haual“ (artikli- ja esseekogu) 2006 7) „Varjuteater“ 2011 5 Lasteraamatud: 1) „Leopold“ 1974 2) „Vaatame, mis Leopold veel räägib“ 1974 3) „Leopold aitab linnameest“ 1976 4) „Tubased lapsed“ 1979 5) „Kõik lood Leopoldist“ 1984 6) „Kolmed tähed“ 1987 7) „Meie aabits ja lugemik“ 1992 8) „Aabitsajutud“ 2006 • On kirjutanud ooperi libreto ehk teksti „Pilli hääl“, mis ilmus 2000. aastal. • On koostanud kogumiku „Pink“, mis sisaldab eesti luulevalimikku. (2006) • Viivi Luige osalusel on valminud raamatud „EppMaria“ (2007), „Ma olen raamat“ (2010) Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras
ARVESTUSE TEEMAD EESTI AJALUGU II ROOTSI RIIGI POLIITIKA EESTI- JA LIIVIMAAL - Sündmused milega Eesti Rootsi valdustesse läks 1. 1583 Pljussa vaherahuga Põhja ja Lääne-Eesti Rootsi valdusesse. 2. 1629 Altmargi rahuga Lõuna-Eesti Rootsile. 3. 1645 Brõmsebro rahuga Saaremaa Taanilt Rootsile. 4. 1660 Oliva rahuga Ruhnu Kuramaalt Rootsile. - Rahvastik 17. sajandil sõdade tõttu kurnatud maad ja asulad, harimata põllud ja võsastunud alad 1620. rahvaarv väiksem kui 120 000 1630. võtsid mõisnikud endale uusi töölisi ehk ümberasujaid(enamasti eestlased) ja vabastas nad 3-ks aastaks maksudest 17. sajandi II poolel palju välismaalasi. Enim venelasi, soomlasi ja lätlasi Rahvaarvu vähendasid Rootsi-Vene sõda ja katk Sajandi lõpuks oli rahvaarv umbes 350 000 - Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-k...
Raamatus tutvustab bioloog Fred Jüssi 38 Eestis elavat linnuliiki, mille äratundmist hõlbustavad bioloog Terje Volke joonistatud pildid. Raamatu juurde kuulub CD 27 linnu laulunäidiste või häälitsustega, mida juhatavad sisse Fred Jüssi loetud meeleolukad lühitutvustused. 11 ,, Eestimaa looduse hääled ,, CD Fred Jüssi Looduseuurija Fred Jüssi koostas ja juhtis 1970ndatel Eesti Raadios saatesarja Looduse Aabits, mille tarvis ta ise salvestas Eestimaa eri paigus looduse hääli. Plaadil on valik siinsete metsade lindude laulunäiteid ning mitme konnaliigi öiseid kontserte. "Looduse muusika on ainulaadne juba sellepärast, et ta lätted on ürgsed ning rütmid ja viisid vanemad kõige vanemastki rahvalaulust. Looduse muusika on loomulik ja puudutab loomulikku meie sügavaimas olemuses." (Fred Jüssi) ,, Eesti laululinde ,, CD Fred Jüssi
kaasaja kunstimaailmas. Kaasaja kunstil on oma vahendite-teemade rohkuses ja paljususes pakkuda igaühele oma sõnum ja oma kunsti definitsioon. (Kraavi 2005: 207) 7 KASUTATUD KIRJANDUS · Kraavi, Janek. 2005. Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur: ülevaade 20. sajandi teise poole kultuuri ja mõtlemise arengust. Viljandi: Viljandi Kultuuriakadeemia · Grenz, Stanley J. 2003. Postmodernismi aabits. Tallinn: Logos 8
kosmonaut", "Pille, Madis ja teised", "Barbara ja suvekoerad", millega võitis Anton Hansen Tammsaare nimelise aastapreemia 1992. aastal, "Vampiir ja Pioneer", "Humanitaarmõrv Bestoonias" (ps. Lola Fiaccola), "Barbara ja sügiskoerad", "Rikkad jõulud, vaesed jõulud", "Ema Luule jõulukaardid", "Nagu kass ja koer", "Krutski linna lood" ning "Kollitame! Kummitame!" millega võitis Kultuurkapitali aastapreemia 1997. aastal. Koostöös Ene Hiiepuu ja Edgar Valteriga on valminud aabits ja I klassi lugemik ning koos Ene Hiiepuuga II klassi lugemik. Tungal on koostanud koolihuumori kogumikud "Oi, Juku!", "Oi-oi, Juku!", "Oi-oi-oi, Juku!" ja "Juku loomaaed". Nukuteatris on lavastatud Tungla nukunäidendeid "Krants kuuse all," "Lehmatari lugu" ja "Luiged, mu vennad". Koos Andres Jaaksooga on Tungal kirjutanud libreto Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperile "Põhjaneitsi" ning palju muid libretosid ja tekste: Raimo Kangro (laste-)
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistlik...
*realistlik kirjandus *aine kirjandus Lastekirjanduse loomine on mitmetasandiline ja mõtteline Lastekirjanduse piirjooned: *kuulub põhiliselt ilukirjanduse ja esteetika alla *erandina on ainekirjandus, kuulub lastele suunatud populaarteadusliku kirjanduse alla Lastekirjanduse funktsioonid: 1) esteetiline – hedonistlik külg, mängulis-artistlik külg, leiutav, meelelahutav, puhastab külg 2) tunnetuslik – õpetuslik, kasvatuslik, ''Nii või naa'' Eno Raua esimene selline raamat, Aabits 3) väljenduslik funktsioon 4) kommunikatiivne – hõlmab sotsialiseerumist 5) fiktsionaalne – õhutab fantaasiat ja kujutlusvõimet, ''Sirli, Siim ja saladused'' Aabits – kindlasti on see tähestik, õpetav funktsioon. Esimesed eestikeelsed aabitsad pärinevad 14. sajandist, teosed Rootsis Lundi ülikoolis. Lastekirjanduse kujunemine on kujutatud järgmiselt: *rahvaluule ja täiskasvanute kirjanduse töötlused *didaktilised lood aabitsates ja vaimulike raamatutes
Esimesed eestikeelsed raamatud olid vaimulikud väljaanded, mõeldud jumalateenistuse abivahendiks kirikuõpetajale. Heinrich Stahl- põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja, tema peateos ,,Käsi- ja koduraamat" sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, katkendeid evangeeliumidest jms. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius. 17. sajandi lõpul levis esimese eesti koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits. 1739- täielik eestikeelne Piibel. 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelen juhuluuletus. (Reiner Brockmann). Esimene eestlaste loodud luuletus on Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul. Uus ja vana kirjaviis Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud
Bengt Klassitsism avaldus Taani võimu alla. 1535 Gottfriede Forselius kõige selgemalt 17.-18. Eesti ilmus esimene eestikeel- lihtsustas eesti keele s. Mõisaarhitektuuris ne trükitud raamat. 1578 kirjaviisi (parandatud ning skulptor August ilmus saksamaal kirjaviisi aabits 1684). Weisen- bergi Balthasar Russowi 18. saj. I poolel tekkis loomingus. ,,Liivimaa kroonika". eesti keelne ilmalik Liivimaal asendus kirjandus. katoliiklus luteri usuga.
aastal. Bengt Gottfried Forselius Sündis 1660. aasta paiku Harjumaal. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Õppis Tallina Gümnaasiumis ja Saksamaal ülikoolis. Asus talupoisse tasuta õpetama. Kui 1684. aastal Piiskopmõisa seminar asutati, õpetas ta ainsana välja koolmeistreid ja köstreid. Õpiaeg kestis 2 aastat. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. 1686. aastal ilmus tema enda koostatud aabits. 1688. aastal määrati ta Stockholmis Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel hukkus ta Läänemere sügistormis. Koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Eestikeelne kirjasõna Olulist tähtsust omas piibli tõlkimine rahvuskeelde. Piibli tõlkimine eeldas väga head eesti keele oskust. Raskusi tekitas eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti keeleks. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keele reeglistikuga.
Lõiminguvõimalustele õpikus ei viidata. 11. Õppekomplekti võimalik ajakasutus on 3 tundi nädalas ja 105 tundi aasta jooksul kokku. See peaks olema mõistlik aeg teemadega tutvumiseks ning ka muude seostuvate materjalide käsitlemiseks. 12.Töövihik lk 8, harj 8. Ülesande juhend: Tõmba ring ümber sõnadele, mida 100 aastat tagasi eesti keeles veel ei olnud. Põhjenda suuliselt. Vastusevariandid: oktoobrilaps, külmik, soppama, ostma, köster, kosmonaut, sibul, geenid, ader, teler, aabits, guugeldama. Õpilane lahendab ülesande varasemate teadmistega, mis on tulnud algklassidest ning märgib ära vanad tööriistad või kooliga seotud mõisted, samuti tajub, et soppama on uus väljend ning ostma ehk vanem. Teisalt markeerib guugeldama, külmik, kosmonaut, teler, kuna need tehnoloogiaseadeldised on ilmselt loodud hiljem kui sada aastat tagasi. Seejuures aitab õpilast õpiku juures pilt, kus voorimees sõidab kaariku ja
kool LIIGESEPÕLETIK REFERAAT nimi klass Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 NOORTE LIIGESEPÕLETIK.............................................................................................3 LASTE LIIGESEPÕLETIKU LIIGITUS........................................................................... 4 TUNDEMÄRGID................................................................................................................5 HAIGUSE KULG................................................................................................................5 ÄRATUNDMINE..................................................................
Kollane autopõrnikas sõidab ringi (1999) Paula raamatukogus (2005) Maailm Sulelise ja Karvasega (2000; vene Paula lumememm(2005) k. 2004) Dixi ja Xixi (2005) Paula elu sari (2001-2007): Kunksmoorilugu (2006) Paula lõpetab lasteaia (2001; vene k 2007, leedu k 2008) Paula aabits (2007) Paula läheb linna elama (2001) Suleline, Puhuja ja must munk (2007) Paula ja Joosep (2001) Paula sõidab kevadet vaatama (2008) Paula esimene koolipäev (2001) Presidendilood (2008) Paula jõulud (2001) Draakonid võõrsil (2002) Mammutilaps ajab tuult taga (2002) Paula ja Patrik (2002, leedu k 2008) KASUTATUD KIRJANDUS Krusten., R. (1995). Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar Kruus, O., Puhvel, H
vastandatud lauseliikmete või osalausete eraldamiseks: Ilm oli kaunis, aga/kuid/ent väga külm. 2) ja, ning, nii...kui ka ette, kui neile eelneb üte, järellisand, kõrvallause, verbita lauselühend: Tulge siia, kulla poisid, ja näidake, kuidas te seda tegite. Külla tuli Ants, see vana naljahammas, ja/ning temaga koos kaks sõpra. Maja ees kasvasid kõrvuti nii vana mänd, mille latv oli kuivanud, kui ka noor kask. Ehitud kuuse all istub Kati, aabits süles, ja ootab jõuluvana. KOOLON Koolon pannakse 1) koondlause loetelu ette, kui sellele eelneb kokkuvõttev sõna või fraas: Ostsin poest igasugust kraami: sokke, pesupulbrit, raamatuid ja hekikäärid. 2) saatelause ja sellele järgneva otsekõne vahele: Isa soovitas: "Jäta see kerglane looderdamine ja hakka tööle." 3) rindlauses seletava või täpsustava osalause ette: Kokkupõrge oli ränk: mõlemast autost jäid järele ainult rusud. 4) suhtemärgina:
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -...
doc (28.11.2009) Arvutiviirused ja viirusetõrje - [WWW] URL www.vip.edu.ee/oppemat/ARVUTIVIIRUSED.doc (27.11.2009) Elioni e-pood - [WWW] URL https://pood.elion.ee/epood.asp? t=1352&tt=254&ta=&lv=False&Smenyy=1373 (28.11.2009) Mikromaailm - [WWW] URL http://pood.mikromaailm.ee/index.php? page=shop.browse&category_id=489&option=com_virtuemart&Itemid=1 (28.11.2009) Mis on arvutiviirused - [WWW] URL http://web.zone.ee/arvutiviirused/ (27.11.2009) Praust, V. 1997. Infoühiskonna aabits. Tallinn. Avita Riim, A. 2004. Arvuti lauaraamat 2004. Tallinn. Arvutikirjastus Ründetarkvara, tööpõhimõtted ja võimalikud kahjud - [WWW] URL http://www.cs.tlu.ee/instituut/opilaste_tood/seminari_ja_proseminari_tood/2007_keva d/Hannes_Raid/Hannes_Raid_Seminari_Too.pdf (28.11.2009) Sakk - [WWW] URL http://materjalid.tmk.edu.ee/mati_muinaste/Andmeturve/AT200506/Arvutiviirused.do c (28.11.2009)
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi ERVIN ABEL Referaat Tartu AASTA Sissejuhatus ,,Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: ,,Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust." Selleks ajaks oli ta teinud viimased 17 aastat peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguse kohta töönarkomaan," kirjutab Kirsti Vainküla raamatus ,,Siin ma olen". See on Ervin Abeli elulooraamat, kus teda meenutab poolsada inimest ning see on raamat, millel käesolev referaat suuremas osas põhineb. 1. Isiklik elu Ervin Abel sündis 8. novembril 1929 Narvas. Tema vanemad olid ema Meta Abel ja klarnetimängija Aleksander Abel. Perekond, sealhulgas ka Ervini vanem vend Hillar Abel, elas Narvas Uusküla linnaosa kahekordses majas, kus neil oli kahetoaline üürikorter. Kuna Ale...
Nõidumises süüdistati ühte Kastininal elavat naist, Kai Kruuskoppi. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. 1640. aastal peeti Viru-Nigulas Pada mõisas nõiaprotsess Kongla Anni üle. Ajavahemikul 15201818 on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma. 1637 Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. 1641 Anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Iheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel 15 pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust oma pastorile üles öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. 16431645 Taani-Rootsi sõda 1645 Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt
Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid. · 1636 - Peeti Haapsalus viimane nõiaprotsess. Nõidumises süüdistati ühte Kastininal elavat naist, Kai Kruuskoppi. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. · 1637 Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. · 1641 Anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Iheringi poolt. See ilmus ka rootsi keeles. Iheringi nõudmisel tehti korraldus: talupoegadel tuli eelmisel pühapäeval etteöeldud jutlus enne järgmise pühapäeva jutlust oma pastorile üles öelda. Peagi unustati Ihering koos oma esimese aabitsaga. · 16431645 Taani-Rootsi sõda · 1645 Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis.
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Arvutiteenindus MEEDIA MÕJU PEREELULE Kirjand Kuressaare 2008 Meedia mõju pereelule 1 Kuidas mõjub meedia tänapäeval inimestele ja pereelule. Tänapäevases maailmas puutume iga päev kokku erinevate meediakanalitega. Neid on mitmesuguseid. Nende vahendusel edastatakse meile ka palju reklaami. Igasugused kirevad plakatid, ajaleheveerud ja lühikesed videoklipid mõjutavad kahjuks paljusid inimesi. Eriti negatiivset mõju avaldavad meile reklaamid. Reklaamid on loodud selleks, et müüa ja tänu sellele on nad tehtud ka sellised väga usutavad ja paljud inimesed lähevad selle õnge ning arvavadki, et see mida reklaamitakse on parim ja nad peavad seda saama. Näiteks võib tuua näite, kus väike poiss näeb reklaami, kus reklaamitakse mõnda lahedat uut mänguasja ja reklaamis õeldakse, et see on oleams juba väga palju...
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. 1. Definitsioonid: aimekirjandus- teabe- e populaarteaduslik kirjandus. Tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Eesmärk on anda edasi teadmisi ning ilukirjanduslik narratiiv on pigem vahend, et köita lugeja tähelepanu ning muuta teaduslik tekst lapsele paremini arusaadavaks. lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille põhirõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus- ebareaalseid ja üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muina...
· Nn veeproov kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale. · Piinamistega süüdistuste omaks võtmine. · Elusalt põlemine tuleriidal viimane surmanuhtlus 1699. 3. Rahvahariduse edendamine a. Põhjused: · Ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda. · Piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine. · Köster kirikuõpetaja abiline. · 1642 Esimene eesti keelne aabits. b. B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana: · 1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar õppeasutus koolmeistrite ettevalmistamiseks. · Mõisnike vastuseis. · 2 parima õpilasega Karl XI juures (Stockholmis) (Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri) · Tagasiteel 2. reisilt hukkus tormises Läänemeres. · 4 aastaga valmistati ette u 160 noormeest kooliõpetajateks. c. Talurahvakoolide asutamine:
1989 loodi Karjalan Kulttuuriseura, mis peagi nimetati ümber Karjalan Rahvahan Liitto´ks (juhiks filoloog Pekka Zaikov). 1990 hakkas liidu häälekandjana ilmuma ajaleht Oma Mua. Algasid karjala- ja vepsakeelsed raadio- ja telesaated. 1991 läks Karjala venekeelne juhtkond kaasa nn suveräänsusparaadiga ning ANSV kuulutati vabariigiks. Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka tverikarjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. Mõnedes koolides hakati valikainena õpetama tverikarjala keelt. Viimase kümnendi jooksul on aga tverikarjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu on taas kahanenud. Tverikarjalaste venestumise tempo on üpris kiire. Elatusalad Karjalaste peamiseks elatusalaks on maaviljelus (sh alepõllundus) ning sellega liituv karjakasvatus. Olulised on ka kalapüük ja küttimine. Viimastel sajanditel on karjalastele teenistust andnud metsatööd
Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Tartus tegutses reformatsioonijärgselt 2 kooli, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Toomkooli kõrval alustas tööd ladinakool Phillip Melanchthoni re...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine..............................................................
Eesti 19.sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Vene keskvõim otsustas 19.sajandi algul baltimaade talurahva olukorda muuta, sest: 1. Majanduslik põhjus – 18.sajandi lõpus jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud võtsid võlgu ning tagasi maksmiseks tõsteti talupoegade koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik. Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima. 2. Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ning hakati rääkima inimõigustest. 3. Välispoliitiline põhjus – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus Toimus maade ...
usu- ja filosoofiateaduskond. Ülikool ja selle väljaehitamise periood tõi Tartusse ka palju uus elanikke. Kõige sügavam perioodiliselt ilmuv eestikeelne väljaanne on 18. sajandil kalender. Esimene teadaolev eestikeelne kalender ilmus 1731.aastal. Kalender polnud talurahvale oluline mitte vaid ajaarvamise vahendina, vaid ka seal leiduva lugemismaterjali poolest. Kalendri kõrval oli oluliseks trükiseks ka aabits, mida tunti juba 17. sajandil. Lisaks kalendritele ja aabitsatele olid 18. sajandi lõpus väga populaarsed ka kõiksugu ditaktilised teosed, kus jagati talupoegadele kasulikke näpunäiteid ja õpetusi. 1739. aastal ilmub ka eesti keelsena Piibel. Sel perioodil, 18. sajandil, hakkas eestikeelne kirjasõna kiiresti levima, sest eestlaste lugemisoskus aina kasvas. Eesti ajakirjandus saab alguse Peter Ernst Wilde nädala-ajakirjast
5. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? ● lugeja vanusega arvestamine ● lapse tähelepanuga arvestamine ● lugeja sooga arvestamine ● mustvalged tegelased ● ideed lihtsamas vormis ● vormieksperimendd (lapse avatus) 6. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. ● 1641. aasta- esimene eestikeelne aabits ● 1782. aasta- Fr. G. Arvelius “Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” ○ 80 juttu ja luuletust ● Eesti järjepideva lastekirjanduse alguseks peetakse vaikivalt 19.sajandi keskpaika ● 1849. aasta- Carl Körber “Karjalaste luggemise ramat” ○ esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat ● 1866. aasta- Fr. R. Kreutzwald “Eestirahwa Ennemuistesed jutud” ● 1884. aasta- J. Kunder “Eesti muinasjutud”
· Keelealased artiklid, rahvaluule, luuletused, kirjanduskäsitlused jms. · Kogus eestikeelseid käsikirju (säilitas ka Oldekopi luuletused, Petersoni tekstid, Maringu kirjad). · Koostas eesti kirjanduse bibliograafia aluseks hiljem esimesele eesti kirjandusloole (Jürgensoni). · Eesti ilmaliku tõlkeluule antoloogua ,,Lillikessed" 1814. · 1814 oma korteris eesti koolmeistrite kool. · Kirjanäidiseks "Kirjutusse-lehhed" 1820, aabits 1823, kombeõpetuslik "Kolilaste seädus" 1845. Masing: · Ratsionalistlikud tõekspidamised, mõistis hukka pietismi, haridus, kõnekeelt arvestava kirjakeele loomist toetas, õ, laen- ja uudissõnad (nt pikksilm). · 1795 ,,ABD ehk Luggemise-Ramat lastele" esimene ilmalik aabits, jutud argiolude ainetel, moraliseeriv. · ,,Luggemise lehhed" 1821 koolidele. · ,,Matemaatikaraamat" 1823 koolidele. · ,,Ehstnische o..."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
