Waldorfschule) loodi 7. septembril 1919. aastal Stuttgardis, pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele E. Molti toetusel. Rudolf Steiner (1861 1925) oli saksa austria filosoof, kes pani aluse antroposoofiale, mis uurib inimese mõtte-, tunde- ja tahtearengut terviklikes seostes kogu elu jooksul. Eestis on viis waldorf kooli (Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Viljandis, Põlvamaal) ja maailmas on kokku 847 waldorf kooli. Waldorfpedagoogika püüab arendada algusest peale õpilaste loovust. Kogu õpetus peab lähtuma inimesest. Erinevaid aineid õppides peab selgeks saama seose inimese ja maailmaterviku vahel. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia. Waldorf koolis toimub ühine õppetöö poistele ja tüdrukutele tsükliõppena ning õpikud sisaldavad enamasti endakujundatud tsüklivihikud. Siinkohal tuleks mainida, et koole on ka erivajadustega lastele. Mida kujutab endast Waldorf kool ?
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5
Steineri pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on laps, kes õpib läbi kogemise ja loomise maailma mõistma. Lapses arvestatakse tema iseärasuste ja tema olemusega igapäeva elu kujundamisel. Lastel lasteakse palju mängida ja õppetöö planeeritakse samuti läbi mängu. Kuna igapäeva elu on äärmiselt stressirohke tänapäeval peaksid koolid ja lasteaiad olema stressivabad. Kuna tänapäeval on palju perekondi, kus on kasvamas vaid üks laps, toetab Steineri pedagoogika mõtet, et lasteaias peaksid rühmades olema erivanuselised lapsed, sealjuures ei tohiks rühmasuurus olla väga suur. Kui rühmas on väiksemaid lapsi, siis saavad suuremad neid aidata ja abistada ning ise end tähtsana tunda ning areneda seeläbi. Väiksematel on jällegi eeskuju, kuhu poole pürgida. See aitab kaasa normaalsete inimsuhete kujunemisele ja on igas vanuses lastele väga arendav keskkond. Steineri lasteaiad asuvad mõnes kaunis paigas. Majal on hoov, kus kasvatatakse koos lastega lil...
1. Waldorfkoolid (Steiner-koolid 2. 1989 aastal, kuna oli Perestroika aeg ja paljud õpetajad tulid välismaalt, puutus Ene esmakordselt kokku Waldorfpedagoogikaga, Tampere pedagoogid käisid külas. Ja kuna ta oli tol hetkel Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi asedirektor,siis ta sõlmis Tampere kooli esindejatega kokkuleppe, et nad teevad õpetajatele waldorfpedagoogika kursuserd. See oli hea ja põhjalik kursus, mis kestis aasta otsa, õks kord nädalas. Ene-Silvia arvab, et Waldorf kool on see kool, mida ta tahab emana oma lastele, õpetajana oma lastele. Üldse haridusjuhina. 3. Kool on õppiv organisatsioon, seal toimuvad pidevalt koolitused. 4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6
plastmassist kindla kujuga ehitusklotse, Barbie nukke ega Lego klotse. Waldorfpedagoogikas on tähtsal kohal lapsekesksus, milles üheltpoolt püütakse tugevdada lapse enda tegelikku olemust ja sisemist hingejõudu ja teiselt poolt püütakse kohandada keskkond lapse vajadusi silmaspidades. Laps vajab aega, rahu, kindlat päevarütmi, vabadust iseseisvalt tegutsemiseks, ruumi füüsiliseks liikumiseks ja võimalusi sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Sotsiaalseid oskusi saab Waldorfpedagoogika kohaselt arendada kõige paremini rühmas, kus on erivanuses lapsed. Noorematel lastel on eeskujuks vanemad ning 2 vanemad saavad tunda end tublide ja kasulikena abistades nooremaid. Tugevalt pannakse rõhku laste ühismängudele, vabamängudele ning lavastus- ja rollimängudele. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Koos lastega kavandatakse aastaaegade pidusid, et lapsed
3 Waldorf- ehk steinerpedagoogika põhiidee Steineri-pedagoogika seisukohast on inimene hingelisele ja kehalisele lisaks ka vaimne olend. Inimese vaimne tuum on igaühe ainulaadsuse aluseks, mis tõestab seda, et see, kes me oleme ei ole vaid pärilikkuse ja ümbritseva keskkonna tegurite tulemus. Inimeste teadvustamata põhieesmärgiks on oma vaimse potensiaali kasutamine, teostamine ja enese arendamine. 1.1 Mis on waldorfpedagoogika? Steiner koolides on õppetöö ühine nii poistele kui tüdrukutele. Alates esimesest klassist hakatakse õppima kahte võõrkeelt, loobutakse istumajätmisest, tunnistused on põhjalikult tekstipõhised, hindeid ei panda. Kogu selline seisukoht õppimises on olnud enesestmõistetav alates esimesest waldorfkooli loomisest ( 1919 a.) peale. Alles tunduvalt hiljem võeti üht-teist sellest üle ka tavakooli. Näiteks see, et pole ainult tüdrukute või poiste klasse, tütarlastekoole jms.
Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7 aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooli-iga 7.14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14.21. eluaasta (vaimse arengu periood). Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused, millega waldorfpedagoogika arvestab. R. Steineri ,,Inimeseõpetuse" seisukohalt vajavad võrdset tähelepanu selge mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu, terve tahe.Pedagoog peab tegelema pideva enesekasvatusega, et olla heaks eeskujuks nii mõtlemises, tundeelus kui tahtes. Waldorfpedagoogika ülesandeks on iga õpilast aidata ning talle väljakutseid esitada vastavalt tema võimetele ja vajadustele. Põhiainetes toimub epohiõpe. Lapsi ei hinnata kuni 9. klassini.
Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööôpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus(Dr. Hardorp). ANTROPOSOOFIA EI OLE ÕPETUS Hea ôppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad môtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda ôigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste
Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööôpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus(Dr. Hardorp). ANTROPOSOOFIA EI OLE ÕPETUS Hea ôppetöö ei muutu ühekülgseks, vaid laseb hingata. Puhas teadmiste omandamine ei huvita ühtegi noort inimest. Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad môtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda ôigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste
Nimetatud seltsi eesmärk oli luua kogukond, mis arendaks vaimu uurimist ja kus arutataks individuaalselt kui ka üheskoos vaimuteadust. Üks tema oluline ja üks viimaseid töid oli koos Dr. Ita Wegmaniga kirjutaud raamat pealkirjaga ,,Põhjapanevat ravikunsti laiendamiseks vaimuteadusliku tunnetuse alusel". See oli tõuge antroposoofilise suunitlusega meditsiini algusele. 2.3 Rudolf Steiner'i pedagoogilised vaated Rudolf Steinerit teatakse eelkõige kui waldorfpedagoogika loojat. Waldorfpedagoogika peamisteks tunnusteks on loodusläheduse olulisus, kunstilisuse arendamine, tundeelu ja meelte areng. Waldorfhariduse põhipunktid on õppimine läbi tegevuste, vastasikuse töö ja abistamise kaudu, lisaks keskendumine sotsiaalsetele oskustele ning võimekusele. Waldorfi õpetusmeetodite keskmes on eelkõige muusika, kunst, aiandus ja käsitöö. Kogu õppeprotsessile lähenetakse loovalt ja väga looduslähedaselt.
o Kõneharjutused; o Kirjutamisharjutused (enne lugemist) nt liivapaberist tähed, laps häälib, puudutab, õhku, lumele jms; o Matemaatilised alged, igal arvul oma värvus, sini-punased mõõtelindid erineva pikkusega, pärlikeed. Waldorfpedagoogika- Rajaja on Rudolf Steiner. Põhimõtted on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapse arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt tema arengustaadimile. Waldorfpedagoogika põhiprintsiibid: o Looduslähedus; o Kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses; o Rohke näitlikustamine; o Atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi; o Sõnaline, selgitav hindamine. Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Lasteaiakasvatus waldorfpedagoogikas peab olema kooskõlas kodukasvatusega. Reggio Emilia pedagoogika- see on linna Itaalias. Eestvedaja oli Loris Malaguzzi. Seda
põhjuste väljaselgitamine, ennustamine ehk uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine ning mõjutamine, eesmärgiga inimeste elu paremaks teha. Kuidas on lugu kasvatusega? Kui seda võtta koolipedagoogika seisukohast ning jätta välja kodune kasvatus, siis selle eesmärgid kattuvad väga paljus teaduse omadega. Ka kasvatusel on uurimisobjekt laps, keda kasvatatakse. On olemas igasugused meetodid, nt waldorfpedagoogika, montessori pedagoogika jms, mis on kõik ju teaduslikul teel välja töötatud selleks, et aidata lapsel kõige paremini teadmisi omandada ning teda vaimelt harida. Teaduse komponentideks on empiiria uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine ning teooria olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Kui jällegi läheneda koolikasvatuse seisukohalt, siis
S. Neill) - Maria Montessori: - kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine - õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile - Tundlikkusperioodide tundmaõppimine - koolides rõhutati iga õpilase ainulaadsust, aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine; loobuti tasemerühmadest; jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust - rudolf Steiner waldorfpedagoogika - sots. Pädevus läbi koosõppe - Õppimine tegevuse kaudu - Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) - Tsükliõpe - individuaalne tagasiside: tekstitunnistused - Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). - Võrdlev koolikorraldus uurib hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi
KOOLI AJALUGU JA TÄNAPÄEV 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. Kooli ajalugu uurib · Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut · Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Kooli ajaloo allikad · pedagoogiline perioodika ...
Võtmesõnaks on lapsepoolne huvi ning õppevahendid aitavad vaid nähtut ja kogetut süstematiseerida, last huvitavatele küsimustele vastust leida. Emakeele materjalid - keelematerjalid moodustavad oma rühma, aga iga õpetaja peab palju ise tegema sõltuvalt oma maa kirja ja keele eripäradest. Huvi keelematerjali vastu tärkab 3-4- aastaselt. Matemaatika materjalid - sellega alustatakse tööd 3-4-aastasena ja jätkatakse kuni koolieani. Montessori ja waldorfpedagoogika autismi toetava pedagoogikana Hujala (2004) rõhutab, et õpetaja asjatundlikkus põhineb õpetaja teadmisel lapse õppimisest ja arengust, teadmisest iga üksiku lapse tugevustest, huviobjektides ja vajadustes ning õpetaja teadmisel lapse elu sotsiaalsest ja kultuurilisest kontekstist, millest ta on vanematelt ülevaate saanud. Nii ka autistliku lapse puhul, ning eelkoolieas, kus kõik lapsed õpivad kõige
on kollektiivne protsess. (ameerika progressiivne kool) Neill- vabakasvatus ja summerhilli kool. Pedagoog loobub täielikult oma autoriteedist ega sea kasvatusele mingeid nõudmisi. Summerhill: Iga indiviid oma vaba tegema seda mida ta tahab, kuni ta ei riku teiste vabadust. Õppimine on küpsemine oma aktiivsuse kaudu. Kollektiivsus. Montessori- Kasvatus on kõige olulisem eelkoolieas. Töötas välja õppimist arendavad õppevahendid. Õppis tundma lapse tundlikkus perioode. Steiner- waldorfpedagoogika. Sotsiaalnepäedevus saavutatakse läbi koosõppe. Õppimine tegevuse kaudu. Oluline kunst, muusika, eurütmia, läbi selle arendatakse tundlikus ja emotsionaalset inteligentsus. Toimub tsükliõpe, individuaalne tagasiside(lapsele kirjutatakse pikemaid tekste tema arengu kohta) 6) Võrdlev koolikorraldus (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid) Uurib Hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi ja hariduspoliitika
sissejuhatus õpikeskkond õpimeetodid hindamine õpilane,tugisüsteem kokkuvõte kastatud materjalid. Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast, milles tähtsal kohal on lapsekesksus, mida tuleb mõista nii, et ühest küljest soovitatakse tugevdada lapse enda t...
· Õppeainete piire ületavad teemad ja projektid · Õpperühmade moodustamisel püütakse mitte lähtuda õppeedukusest ja biol. vanusest · Rõhutatakse lapse enda aktiivsust, kasutatakse individuaalset, paaris- ja rühmatööd · Püütakse tagada valikuvõimalused · Saavutusi hinnatakse sõnaliselt Lapsekeskse pedagoogika kaasaegseid rakendusi (1) Progressiivne pedagoogika (2) Vabakasvatus (Summerhill) (3) Inglise mitteformaalne kool (4) Montessori pedagoogika (5) Waldorfpedagoogika Progressiivne pedagoogika · tekkis USA-s 1900. aasta paiku ja tema eesmärgiks oli vana kooli asemele luua uus, endisest vabam ja õpilasekesksem kool · Uuest koolist räägiti kui: vabast koolist, töökoolist, aktiivsest koolist, elule orienteeritud koolist JOHN DEWEY (1859-1952) · õppimisprotsessis on olulised õppija enda kogemused · õppimine läbi tegevuse (learning by doing) · õppimine kui kollektiivne protsess · õpetaja uus roll
Maja juures peab olema aed, kus mängida, teha tööd. Oluline osa vahenditel: erineva suuruse, vormi ja värviga geomeertilised kujundid, paberile liimitud geomeetrilised kujunid, erinevad pinnamaterjalid (nt liivapaber, siid), erineva värvi ja vormiga puust plaadid, silindrikujulised karbid erinevate helide tegemiseks, kõneharjutused, kirjutamisharjutused (nt liivapaberist tähed), matemaatilised alged, igal arvul oma värvus, pärlikeed. R. Steiner waldorfpedagoogika rajaja. Töötas välja oma filosoofia (antroposoofia), millele tuginesid erinevad suunad (nt pedagoogika, meditsiin, arhidektuur, põllumajandus). Waldorfpedagoogika käsitlused on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapses endas olevaid arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt lapse arengustaadiumile. Lapse psüühilisele arengule tuleb läheneda läbi mõtlemise, tundmise ja tahtmise. Steineri järgi on areng kui uuestisünd, mis toimub kindlatel vanuseperioodidel.
·Õpetajaks mängukaaslased, täiskasvanud ja keskkond · Kõik vajalikud vahendid ja materjalid tegutsemiseks on silmale näha ja käeulatuses ·Rollis olemine rollimängud ·Täiskasvanu on kuulaja, et saada teada, kuidas kõige paremini toetada lapse õppimist ja kasvu. ·"Lapsed ei õpi iial, kui koolmeister ei suuda vakka olla" ·Lastele ei õpetata seda mida, täiskasvanud juba teavad, vaid suunatakse laps ise avastama, uurima ja otsima teadmisi ehk kasutama oma mõistust. Waldorfpedagoogika Pedagoogilised kuldreeglid lasteaias: ·Rõõm, tegutsemislust, turvatunne, hingesoojus ja positiivsed lahendused · Mäng on lapse tähtsaim tegevus · Ainult täiskasvanult õpib laps elu (kõike tehakse koos lapsega) · Loovust, fantaasiat, mõtlemist ja tõetunnet ·Rütm see on elu selgroog Hea alguse metoodika Lapsekeskne metoodika: · Õpetajate ettevalmistus · Lapsekeskne õpikeskkond ja õppekava · Lapse arengu jälgimine ja hindamine
rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus selle temaatika õppimisel on väga oluline; 3) oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega. Kasutades ökokülade praktikat, õuesõppe, Reggio Emilia ja waldorfpedagoogika metoodikaid ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise materjali struktuuri alusena kasutati rahvusvahelise ökokülade liikumise kogukonnahariduse programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja
-andmed vanemate kohta (nimed ja kontaktandmed) -õppeaasta eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks -andmed läbiviidud õppe -ja kasvatustegevuste kohta kannab rühmaõpetaja päevikusse samal päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! VII. Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja
lähtub: veri, lima, must sapp ja kollane sapp. Siit tulevad nimetused sangviinik(rõõmsameelne, optimistlik ja hea suhtleja), flegmaatik(rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik), melanhoolik(tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega) ja koleerik(ägestunud, ärritunud, impulssiivne ja arutu). R. Steineri(oli Austria esoteerik ja filosoof, kirjandusteadlane, õpetaja, kunstnik, kirjanik, sotsiaalne mõtleja, antroposoofia, waldorfpedagoogika, antroposoofilise ravipedagoogika, antroposoofilise meditsiini, antroposoofilise arhitektuuri ja biodünaamilise põllumajanduse rajaja.) sõnum oli, et õpetaja peaks tundma iga lapse temperamenti, siis saab neid õigeaegselt õpetada ehk et temperament ei segaks, vaid toetaks õpilase positiivseid omadusi. 10.Konfliktide olemusest Õpilase suhe õpetajatega mõjutab nooruki akadeemilist ja isiklikku arengut, lähtudes mõlema
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
materiaalsed eluvajadused, võimalus elada kõrvuti kaasinimestega, mõttevabadus. Tema põhimõtted läksid edasi pedagoogikasse. Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika). 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik, läks sinna rääkima. Vabriku direktor Emil Molt. R.Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele. Saavutas tähelepanu tööliste seas. Waldorfpedagoogika põhiidee: ei tegutse ainepõhiselt, vaid toetakse õpilaste isiklikke võimeid ja sellest lähtuvalt on õppetöö korraldatud. Lapses endas olevate arenguvõimaluste toetamine vastavalt lapse arengustaadiumile. Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist, vaimset ja hingelist olendit. Esmatähelepanu on tervikliku isiksuse kujundamisel, keskendutakse võimete arendamisele. Tähelepanu pööramine
- Mõttevabadus Liikumisest kasvas välja Steinerpedagoogika (Waldorfpedagoogika) 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik Vabriku direktor Emil Molt (1876-1936) R. Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele 1919 waldorfkoolide algus Mõiste 'eurütmia' nähtav muusika, instrumentideks käed ja tehakse eri rütme nendega Steiner-pedagoogika ehk Waldorfpedagoogika Põhiidee: lapses endas olevate arenguvõimaluste toetamine vastavalt lapse arengustaadiumidele Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist, vaimset ja hingelist olendit Esmatähelepanu on tervikliku isiksuse kujundamisel, keskendutakse võimete arendamisele Steineri jaoks hingeline pool väga oluline hingestatud õpetajal on hingestatud õpilased Tähelepanu pööramine päevarütmile
Õppeainete piirid on sujuvad – lasteaias ühendavad ainevaldkondi koduloolised nädalateemad. Õpetamises arvestatakse nii risti- kui ka pikilõiget; rõhk on harjutamisel. 3. Lapse-kesksed õppekavad – väärtustada ja arvestada iga lapse individuaalsust; toetada omanäoliste tervikisiksuste välja arenemist. Õpetades lähtutakse laste arengutasemest, huvidest ja soovidest; õpetaja loob keskkonna ja osaleb tegevustes. Näited: Hea Algus (Step by Step), waldorfpedagoogika, Montessori lähenemine Õppekava tasandid : I Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) II Lasteasutuse õppekava III Rühma õppekava IV Individuaalne arenduskava EV lastele? Riiklikul tasandil: • defineeritakse, kes on erivajadustega laps; • sätestatakse, et kõikide laste, sealhulgas erivajadustega lapse, arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
