Turba Kool Vulkaan Etna Anastasija Ananjeva Juhendaja: Õp.Kristel Kadak 2017 Sissejuhatus Selles referaadis räägin lühidalt Etna vulkaanist. 2 1. Paiknemine Etna vulkaan on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku llähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. See on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool (3350m). 2. Millest on tulnud selle nimi? Etna tähendab mäge. Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge. 3 3. Kas tegemist on aktiivse või kustunud vulkaaniga? Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Seni viimane vulkaanipurse leidis aset 3
Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore avarus, mille kaudu tõuseb maapinnale vulkaaniline materjal. Vulkaanid võivad tekkida ka meres. Kui meres tekkib laava ja seejärel puutub kokku veega see tardub. Seetõttu moodustub midagi kotilaadset, mille sees on vedel laava, seda nimetatakse padilaavaks. Tardunud laavast tekkivad väikesed saared. Kõige kõrgem vulkaan maailmas on Ojos Del Salado Tsiili ja Argentiina piiril (6891 m). Kui arvestada ka veealust osa, siis kõige kõrgem vulkaan on Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille pikkus jalamilt tipuni on peaaegu 10 km. Päikesesüsteemi kõige kõrgem vulkaan on Olympos Mons Marsil, mis küünib lausa 27 km-ni kokkulepitud Marsi merepinnast. Vulkaane jagatakse kolmeks: Tegevvulkaanid; Uinunud vulkaaanid; Kustunud vulkaanid. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
Vesuuvist Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge, peakoonuse läbimõõt on 4.km. Vanal ajal oli vulkaan inimestele kui õnnistus Viljakas vulkaaniline muld andis piirkonnale suurepärase taimekasvu. Kuid 24.aug aasta 79. Pöördus vulkaan Pompei kodanike vastu. Pärast aasta 79. katastroofo on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud.
Pinatubo on tegev kihtvulkaan, tema jaoks on iseloomulik eksplosiiv purskamise tüüp. See on purskamise tüüp, mille puhul magma maapinnale lähenedes pingestub ja keeb juhtub plahvatuslik vulkaani purse, millega kraaterist tulevad gaasid, püroklastilised materjalid (kildutud kivimid) ja tuhk. Purse 1991. aastal Kõige tugev Pinatubo purse toimus 1991. aastal, esimest korda 611 aastate jooksul. Vulkaan ärkas 2. aprillil 1991. aastal. 3. juunil toimus esimene laavapurse. 15. juunil toimus kõige suurem purse, mis paiskas tuhka kuni 34 km kõrguseni. Tuhapilv kattis 125 000 km2. Pinatubo purse hukkus umbes 900 inimest, hävis umbes 8000 maja. Purske tagajärged Pinatubo purske tagajärjed olid märgatavad üle kogu Maa. See tõi kõige jõulisema aerosoolide heidisele stratosfääri
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või
Geiser- kuumaveeallikas, mis perioodiliselt purskab kuuma vett ja auru; tekkeks on vajalik maa-alune avaus e. reservuaar Fumarool- avaus, kust eralduvad mineraalide rikkad gaasid Mudakuhilad ja mudakatlad- soojad podisevad mudaloigud 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Seisumeetriga- registreerib maavärinaid Kallakumõõtjad- vulkaanikoonus paisub enne purskamist Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimiringe- kivimite ringkäik looduses, kus kivimid liiguvad ühest grupist teise Settekivimid- liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, sinisavi, fosforiit, kivisüsi Tardkivimid- basalt, graniit Moondekivimid- marmor, gneiss, kvartsiit 10. Kivimite tundmine: basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit
................ 4 4. Vesuuvi kuulsaim purse...................................................................................4 5. Kasutatud kirjandus........................................................................................ 5 2 1. Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned daikid ja tardunud magma kihtsooned sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära ,
„Kuuma täpi“ vulkanismi kaart Laava tüübid- Pahoehoe laava • Pahoehoe laava on vedel ja voolab kiiresti. • Tema tardunud pealispind on sile. • Pahoehoe laava on gaasiderikas. Laava tüübid- aa laava • Aa- laava on teravaservaline ja ebaühtlase pinnaga laava. • Aa-laava moodustub kergemini jahedamast laavast Vulkaanide tüübid 1. Aktiivsed vulkaanid on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus) 2. Kustunud vulkaanid on parasjagu mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist tulevikus ei peeta tõenäoliseks. 3. Suikunud vulkaanide tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks •. Strartovulkaanid •. Kilpvulkaanid Stratovulkaanid • Stratrovulkaanid moodustuvad vulkaanisiste päritoluga kivimite materjali kihtidest, mis vahelduvad laavakivimi kihtidega.
Vulkaanid. Kilpvulkaanid Anna Boiko 10.B klass Mis on vulkaan? § Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. § Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Maa tegutsevad vulkaanid Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe-
TULEMÄED EHK VULKAANID Loodusõpetus IV klassile Karin Link Saue Gümnaasium VULKAAN Tulemägi on kohutav loodusnähtus · plahvatused · maavärinad · gaasid, mustad pilved · välgud · kõuemürin · tipus hiiglaslikud tuleleegid MIKS VULKAANID PURSKAVAD? · Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale. · Gaasid põhjustavad suure rõhu. · Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat. MAGMA Magma on tulivedel aine vahevöö ülakihtides. See ülikuum gaasirikas suure rõhu all olev magma rajab
Manilast 87 kilomeetrit (54 miili) loodes. Pinatubo praegune kõrgus on 1486 meetrit merepinnast, enne purset oli see aga 1745 meetrit. Purske põhjus Purske võis põhjustada maavärin umbes 100 kilomeetrit kirdes Pinatubo piirkonnast. Maavärin oli suurusjärgus 7,8. Maavärin oli ilmselt tekitatud laamade kokkupõrkumise tõttu. Väiksemaid maavärinaid registreeriti juba päevi enne purset. Tänu sellele saadi anda paljudesse piirkondadesse evakueerimiskäsud. Purske aeg ja kestuvus Vulkaan ärkas 2. aprillil 1991 ja 3. juunil toimus esimene laavapurse. 15. juunil toimus kõige suurem purse, kohaliku aja järgi kell 13:42. Purse kestis üheksa tundi. See oli suuruselt teine vulkaanipurse kahekümnendal sajandil. Enne 1991. aasta purskeid oli vulkaan vaikinud üle 500 aasta. Purse Tuhka paiskus kuni 34 km kõrgusele ning see tekitas 35 kilomeetri kõrguse samba. Tuhapilv kattis 125 000 km2. Vulkaan paiskas atmosfääri 15 miljonit tonni väävlit,
Pisa Pisas sooviksin ma külastada Pisa torni,mis on tuntud kui viltune Pisa torn. Torn on tehtud marmorist ja ehitama hakati seda 1173. aasta 9. augustil. Rooma Roomas sooviksin ma külastada Rooma Pantheoni mis on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Napoli Napolis loodaksin ma külastada Pio Monte della Misericordiat mis on kirik Napoli ajaloolises keskuses. Kirik on tuntud seal asuvate kuulsate kunstiteoste poolest. Vesuuv Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Etna Etna on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal,Euroopa kõrgeim vulkaan. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 meetrit. Etna on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool.
See koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist ehk aluselistest laavavooludest. Kilpvulkaanid on laiad ja lamedad. Selle põhjuseks on see, et kilpvulkaanid purskavad tavaliselt aluselist laavat, mis võrreldes ränirikaste laavadega on tunduvalt vedelam. Tänu sellele saab laava voolata kraatrist kaugemale, moodustades lameda kilpvulkaani. Tänu sellele on kilpvulkaanid tavaliselt märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Neid on ka Islandil ja Uus-Meremaal. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ja kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Pikaealised. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on kõrge ja koonilise kujuga vulkaan, mis tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Kihtvulkaan on järsunõlvalisem kui
Vulkaanid Etna ja Vesuuv Sisukord Sissejuhatus Paiknemine Laamade liikumine Pinnamood Ehitus ja liik Purske tüüp ja ajalugu Mõju inimestele Kasutatud allikad Kokkuvõte Sissejuhatus Uurisime Etnat ja Vesuuvi. Etna ja Vesuuv asuvad Itaalias. Vesuuvi purske tagajärel hävis Pompei linn. Etna on Euroopa suurim vulkaan. Kaks suurt vulkaani laamade äärealadel. Vesuuv Etna Paiknemine Vesuuv Asub Lõuna- Itaalias,Türreeni mere kaldal. Asub Napoli lahe ääres. Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Asub kordinaatidel 40° N, 14° E. On 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi paiknemine Paiknemine Asub Sitsiilia idarannikuEtna
Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) 3 ·Mandrite sisealadel (Ida-Aafrikas kontinentaalse rifti piirkonnas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega purskav vulkaan Kustunud vulkaan Inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid Joonis 10. Kiht ja kilpvulkaan Tabel 2
4. Vulkaanide tekkepõhjused, levikud ning liigitamine kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid) http://images.google.com/url? q=http://users.telenet.be/argadiels.aardrijkskunde/html/home_body.htm&usg=AFrqEzd4touBK3MF_67LhWU6RNtX13JS-w VULKAAN - – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Euroopa aktiivseim vulkaan - Etna MAGMA – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass. Kui maapinnale purskab ja siis voolab on laava. LAAVA - vuulkaanipurskel väljavoolanud magma KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest. Tardunud tuha ja laavakihid vahelduvad üksteisega. Nt. Etna vulkaan – Euroopa aktiivseim. Sellised on
Maal umbes 2500 vulkaani. Vulkaan purskab laavat, gaase, tuhka, rapille, räbu, vulkaanilisi pomme. Vulkaanide tüübid: 1)Lõhevulkaan- esinevad harva, maapinnas pikk lõhe. Iseloomulik laamade lahknemise piirkonnas, laava hästi voolav(vedel) 2)Kilpvulkaan- kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi, lame lagi. Voolav laava vedel. Iseloomulik ,,Kuuma täpi" vulkaanidele. Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides. Nt. Mauna Kea Havail. 3)Kihtvulkaanid- Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid. On laamade kokkupõrke vulkanism. Laava paks. Nt. Colima Mehhikos. Vulkaanid jagunevad: Aktiivsed(Aeg-ajalt tegutsevad u. 1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle t...
kesk-ameerikas. El Salvador on vulkaaniderikas. Enamus vulkaane on suikunud ainult mõned on veel aktiivsed nt Santa Ana, San Salvador, San Miguel. Tugevam purse võib osutada väga ohtlikuks. El Salvadori viimane hävitav vulkaanipurse leidis aset 1. oktoobril 2005, suri kaks inimest. Kõige tõsisem vulkaanipurse selles piirkonnas leidis aset 5. sajandil eKr. 2. Tipu kordinaadid 13° 51 10.8 N, 89° 37 48 W Vulkaan paikneb El Salvadoris Santa Ana maakonnas. Santa Ana vulkaan on 2,381m kõrgune(riigi kõrgeim vulkaan).Kihtvulkaan. Magma on vaevaliselt voolav ja ka madala temperatuuriga -800-1000'C.Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Kriitilise rõhupiiri ületamisel toimub plahvatuslik purse mille kogus vulkaanikoonus hävib ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. 3.
Aja jooksul ladestuvad üksteise peale setete kihid ja kivistuvad. Moondekivimid: tekivad sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide moondumisel uuteks mineraalideks. Toimub kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes. Süvikute teke- kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Maakoore teke ja hävimine- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja, mis kujundavad uue maakoore kuju. Maakoore hävinemine, kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas). 5. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine
kuum täpp – vahevöö tõusva soojusvoo kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala laama siseosas kontinentaalne ehk mandriline rift - vulkaaniliselt aktiivne maakoorerebend, mis on tekkinud venituspingete tõttu õhenenud mandrilise maakoorega alal magma - sulanud olekus kivimimass Maa sisemuses; kui magma jahtub, tekivad tardkivimid laava - maapinnale tunginud magma kihtvulkaan - keeruka segakihilise ehituse ning valdavalt koonilise kujuga vulkaan, mis purskab või on pursanud enamasti plahvatuslikult; koosneb nii laava- kui ka settinud vulkaanilise tuha (tefra) kihtidest kilpvulkaan - lameda kujuga vulkaan; koosneb peamiselt basaldikihtidest, mis on tekkinud rahuliku laavavoolu tulemusena aktiivne ehk tegevvulkaan - praegu tegutsev või hilises minevikus (ajaloolisel ajal) tegutsenud vulkaan, mille aktiviseerumist peetakse tõenäoliseks ka tulevikus
Vulkaanid Uljana Svetlova, 10.klass Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Tulejumala sepikoda Vulkaan on saanud nime Rooma tulejumala Vulcanose järgi,kelle sepikoda olevad asunud Etna mäe all Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus
12. jaanuaril 2010 aastal toimus Haitil (LISA2) suur maavärin. 7-magnituudine maavärin jättis pealinna Port-au-Prince varemetesse. Ametlik hukkunute arv oli üle 230000. Eestlased olid sündmusega tihedalt seotud: annetuste kogumine, riiklik rahaline abi, ekspertite saatmine Haitile. Samuti ÜRO töötaja Tarmo Jõeveer oli sel hetkel Haitil ning ta päästeti rusude alt. Tsunaamid Tsunamiks nimetatakse veealuse maavärinaga kaasnevat hiidlainet. Tsunamit võib põhjustada ka maalihe, vulkaan või suure meteoriidi kukkumine ookeani. Lained väljuvad tsunami tekkekohast (epitsentrist) kiirusega kuni 800 km/h ja nende kõrgus on 0.5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul.
erineb itaalia keelest. · Saar on mägine, kõrgeim tipp 1834 meetrit. Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad. · Autostrada on Itaalia kiirtee. Sama nimetust kasutavad ka Poola ning Rumeenia. Itaalia autostradad on tuntud Euroopa kõrgeimate kiiruspiirangute poolest; kiiruspiirangud varieeruvad, kuid 130 km/h on tavaline. Etna ja Vesuuv · Vesuuv on vulkaan Apenniini poolsaarel. Ta asub Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. · Etna on Sitsiialia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m, see kõigub tegevuse käigus. Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas. Giuseppe Verdi · Itaalia kunstnike loetelu on väga pikk, nimetagem
aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik. Käekäik Alates 1832, on Mauna Loa puhkenud 39 korda. Mauna Loa viimane purse toimus 24 märts - 15. aprill 1984. Viimastel vulkaanipursetel vulkaan ei põhjustanud surmajuhtumeid, kuid vulkaanipursked 1926 ja 1950 hävitasid külad ja linna Hilo. Mauna Loal on väga palju suuri ja ilusaid Hard rock( ehk kõvasi kaljusid ), mis ulatuvad ka meresügavustesse .Vaniadm jäänused Mauna Loal on võimalik leida huvitavaid kivimi vorme mida tuntakse nime all "Ninole Volcanic Series"(Ninole vulkaani seeria ). See on rida kõrgete seintega mägedest, mis koosnevad õhukeste kihtidena
· ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine e. spreeding - tõusuvoolust põhjustatud ookenailise maakoore rebenemine ja laamade teineteisest eraldumine · ookeani keskahelik - paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, mis läbib kõiki ookeane · mandri triiv - mandri horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel · kuum täpp - vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala · vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda vulkaaniline materjal tõuseb maapinnale · maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega · maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine · maavärina kese - kolde kohal maapinnal olev paik · tsunaami - maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud
o kurdmäestik on mäestik. Mis on tekkinud kurrutuse käigus. o vulkaaniline saar on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. o kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. o Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. o laava on( vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.) Maapinnale jõudnud magma. o Kihtvulkaan on vulkaan. Mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustate kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o aktiivne vulkaan on pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsev vulkaan. o kustunud vulkaan on inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan o Suikunud vulkaan on ajutuses purskerahu seisundis olev vulkaan.
.................................................... 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik.........................................................................................................................11 5.3 Maavarad.........................................................................................................................12 Tenerife ja Teide vulkaan..........................................................................................................13 6.1 Tenerife........................................................................................................................... 13 6.2 Teide vulkaan..............................................................................................................14 Kokkuvõte....................................................................................................
Magmakolle sügaval maakoores või vahevöös moodustunud sulakivimi kogumik, kust pärineb vulkaani laava. Lõõr lõhe või tunnel vulkaanikoonuses, mille kaudu voolab välja laava. Kraater lehtrikujuline maapinna süvend, mis võib olla tekkinud vulkaanipurske või meteoriidi langemise tagajärjel. Vulkaan tulemägi; maakoores olevate kanalite & lõhede kohale vulkaanilise tegevuse saadustest tekkinud koonuse- või kuplikujuline kuhik. Tegevvulkaan vulkaan, mis purskab vahetevahel või pidevalt. Kustunud vulkaan vulkaan, mille purskamisest ei ole ajaloolisest ajast pärinevaid andmeid. Kuumaveeallikas kõrge teperatuuriga põhjavee looduslik väljavool maapinnale. Geiser perioodiliselt vett & auru purskav kuumaveeallikas. Maakoore aeglane kõikuvliikumine Maa sisejõudude mõjul toimuv maakoore aeglane vajumine või kerkimine. Põhjused : 1. Mandrijää tekkimine & sulamine. 2. Ookeanide veehulga suurenemine & vähenemine.
kilomeetrit. Sellest tingituna on ligi üheksakümmend protsenti siinsetest tuhandetest taime- ja loomaliikidest sellised, mida ei leidu kusagil mujal. Hawaiil on fikseeritud aastase sademete hulga maailmarekord ning siinsel Molokai saarel asuvat ja ligi tuhande meetri kõrguselt langevat rannikujärsakut peetakse kõrgeimaks otse merre langevaks rannakaljuks maailmas. Ka Hawaii arvukad tulemäed hoiavad enda käes mitut esikohta. Siin on maakera aktiivseim vulkaan Kilauea, suurim kustunud vulkaan Haleakala ja suurima suhtelise kõrgusega mägi: kustunud vulkaani Mauna Kea suhteline kõrgus 9750 meetrit ookeanipõhjast mõõdetuna on vaieldamatu maailmarekord. Hawaii tulejumalanna Pele saared. Ehkki tavaturistile ligipääsetavate suuremate Hawaii saarestiku saarte, Kauai ja Suursaare vahemaa loode-kagusuunas on ainult ligi 700 kilomeetrit, on need saared valitsevate maastike üldilme ning taimestiku külluse ja lopsakuse poolest silmatorkavalt erinevad
Maavärinaid põhjustavad seismilised lained, laamade liikumine, põrkumine. Seismilised lained on lained mis levivad maa sisemuses või piki selle pinda. Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seis...
paiknev kivimite mõningase ülesulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. 3) laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud
vahel. Sunda saarestiku kordinaadid on : 9° S, 120° E Bali saare kordinaadid : 8° S, 115° E Pinnamood Pinnamoes on vahelduvad mäestikud Allviaalmadalikud Künklikud tasandikud Rohkesti on Kagu-Aasias vulkaane. Laama Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Paljud Malail olevatest vulkaanidest on endiselt aktiivsed. Näiteks : Rinjani mägi Bali saar on kõige vulkaanilisem saar Malai saarestikus. Seal piirkonnas on Agungi vulkaan. Vulkaan purskas seal viimati 1964.aastal. Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Info http://et.wikipedia.org/wiki/Kagu-Aasia http://et.wikipedia.org/wiki/Malai_saarestik http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ikesed_Sunda_saared
Tenerife EL TEIDE VULKAAN Tenerife tähtsaim vaatamisväärsus Magav vulkaan Teda ümbritseb Las Canadase rahvuspark Hispaania kõrgeim mäetipp Vulkaani tippu ümbritsevad canadased-liivased platood, mis on tekkinud aastatuhandete jooksul vulkaani sissevarisemise tagajärjel Kraater moodustus ca 3 miljonit aastat tagasi Veel Teide tegutsemise aegadel otsisid kuumad gaasid läbi maakoore väljapääsu ning kulgesid läbi poorsemate kivimite, moodustades seeläbi omalaadsed korstnad , mis kuumade gaasidega kokkupuutudes muutusid ümbritsevast kivimist
Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 6. Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kontinentaalne rift tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Kuum täpp magma maapinnale voolamise tagajärjel tekib ookeanilisi saari. 7. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine. 8. Kaldera negatiivne pinnavorm ; mudavool - peeneteralisest ainest ja veest koosnev tugev veevool ; vulkaan looduslik maakoore avaus ; magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass : laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud ; vulkanism - magmatismist juhtuvad nähtused. 9. Nõlvaprotsessid - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid.
Kivimid sulavad osaliselt üles ning süviku kõrvale tekib magmast vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam "upub" vastu mandri serva, tekib mandi äärele vulkaanilin mäestik. (Vaikse ookeani tulerõngas). Uus mandriline maakoor võib tekkida siis, kui ookeaniliselt koorelt "kraabitakse" isa kivimeid mandriääre külge. Toimub kivimite tardumine. See omakorda põhjustab ookeaninõo ahenemist ja kurdmäestike teket. Kuum täpp on vulkaan, mis tähistab süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohta. See võib tekitada ookeanilaama kohale vulkaanide aheliku. (Havai, Mauna Loa vulkaan). Kui kuum täpp paikneb paksu mandrilise laama all, tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võib tekkida kontinentaalne rift. Nimetatud protsesside tulemsuena toimubki mandriliste laamadae lõhkumine ja uute ookeaninõgude moodustumine.
vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aastal Vulkaanid kokku 130 suuremad ja aktiivsemad: Öraefajökull 2110 m, Eyjafjallajökull 1666 m, Hekla 1488 m, Grimsvötn 1725 m, Askja 1516 m, Prestahnukur 1400 m Hekla vulkaan: kõige aktiivsem vulkaan Islandil osa 40 km pikkusest vulkaaaniseljakust purskas viimati 26. veebr. 2000. aastal Hekla vulkaan Saarestiku kliimaandmed lähispolaarne kliimavööde päevapikkus keskmiselt 10 h laiuskraad - W 18 tugevasti mõjutatud soojast Golfi hoovusest keskmine temperatuur 5 kraadi sademeid keskmiselt 3000 mm aastas päiksekiirte langemisnurk: 75 kraadi 30 minutit talvine pööripäev - 21
Rahvuslill: Kollane Palm hibiskus Rahvus puu: Kukui puu Lobster Claw flower Akulekule LOOMAS TIK Rahvuskala: Humu-humu- Mere kilpkonnad -nuku-nuku apua'a Vaal Kameleon MAAS TIK JA MULLAS TIK · Hawail on esindatud 11 kliimatsooni. · Maastik vaheldub karmist vulkaanilisest lopsaka troopikani. · Ferralliitmullad Mauna Kea, kustunud vulkaan INIMTEGEVUS · Põllumajandus: Suured kohvi-, orhideede- ja banaaniistandused, kasvatatakse ananassi, suhkruroogu, riisi. · Karjakasvatus: kitsed · Kalandus: hülged, kalad, kilpkonnad · Turism: Oahu saar on turistide meelispaik, kuurordipiirkonnad, tervislik kliima, looduskaitsealad. TURIS M Suuremad saared: 1. Maui - Talumatult romantiline. 2. Oahu - Vastuoluline ja tulvil ööpäevaringset actioni't. 3. Kauai - Kõige troopilisem ja lopsakam. 4
võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kolmeharulise rebendi- kontinentaalse rifti. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. (lühem: kuuma täpi tagajärjel tekitatud kolmeharuline rebend, Tekib pangamäestik ja vulkaanid) 8. Tead vulkaanide levikut ning liigitust kuju (kilp- ja kihtvulkaan, iseloomustsus), mille poolest erinevad ja purske iseloomu järgi (passiivne, aktiivne, kustunud vulkaan. Mis on kaldeera, mudavoolud, põhjused miks tekkivad. Vulkaane esineb: laamade servades (vaikse ookeani tulevöös, atlandi ookeani keskmäestikus, vahemere piirkonnas), mandrite murrangualal, kuuma täpi piirkonnas (õhuke maakoor) Kilpvulkaan: tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. Hästi liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub laiali ja ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kihtvulkaan: tekivad ränist ja gaasidest rikastunud voolavast, graniitsest magmast
Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm.Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused.
Ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid Puudub pinnakate Paljandit ja paljandumist tuleb eristada avamusalast Eestis paljanduvad vaid settelise aluspõhja kivimid Tuntud paljanditeks Eestis on näiteks Suur Taevaskoda Suur Taevaskoda Ahja jõe kaldal paiknev Devoni liivakivi paljand, asub Põlva maakonnas Põlva vallas Paljand tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini Oruperve suhteline kõrgus on kuni 38 meetrit on Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi Vulkaan Looduslik maakoore avaus Selle kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks Tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad Pinatubo Vulkaan Luzoni saarel Asub 90 km Manilast põhjas Kõrgus 1486 meetrit. Vulkaanilised produktid Valdavalt vedelal kujul vulkaanist väljutatud ainet nimetatakse laavaks
Vesuuv Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja 200 meetrit sügav.Veesuuv on ka kihtvulkaan.Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Selle purske tagajärjel mattusid vulkaani jalamil tuha ja laava alla Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae linn. Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised s...
tugev maavärin. Maavärina tõttu suleti ajutiselt Hawaii suurel saarel asuv rahvusvaheline lennujaam. Elektrikatkestuse ja sissekukkunud vahelagede tõttu evakueeriti kohalikust haiglast patsiendid. Samuti pidid piirkonna kuurortidest lahkuma ligi 2000 turisti. Kannatada said ka paljud hooned ja maalõhede tõttu on ohtlik teedel liiklemine. Paljud inimesed on ka ilma elektrita. Maavärin https://www.youtube.com/watch?v=Vg9iqZR4 y5A Vulkaanipurse Kilauea vulkaan purskas 2014-dal aastal. Laava seest tõusid välja suured gaasimullid, mis pinnal lõhkesid. Laava lõhkus inimeste maju, aedu ja autoteesi aga viga ei teinud kellegile. https://www.youtube.com/watch?v=jyuIcnQ67 eg Mida peaksid teadma/arvestama Pead arvestama lainetega mis on suured ja tugevad, et ära ei upuks. Peaksid hoidma palavatel päevadel mütsi peas hoidma ja vett jooma, et kuumarabandust ei saaks. Hoiduda vulkaanidest. Tuleb arvestada, et 6-7 paiku läheb juba pimedaks-
Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha on Jupiteri kuu Io. Samuti on aktiivseid vulkaane leitud Veenuselt ning peetakse võimalikuks jätkuvat vulkaanilist aktiivsust Marsil. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid arvestades on kõrgeim Llullaillaco (6739 m). Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeim vulkaan ja maailma kõrgeim mägi Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 kilomeetrit. (vt kasutatud kirjandus 2) Foto 3, Mauna Kea vulkaan (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8d/Mauna_Kea_from_the_ocean.jpg)
põhjale vulkaanide rea. Kui aga ookeaniline laam ,,upub" (toimub subduktsioon) vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. (Vaikset ookeani ümbritsev ,,tulerõngas") Aktiivseid ookeaniääri ja mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või nende ala, mis võib tekitada kontinentaalset rifti; Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõhet, lõõri, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale (kustunud, suikuvad, aktiivsed); enamasti esinevad kahe laama kokkupuutepiirkonnas, kuid ka kuuma täpi ja rifti piirkonnas samuti (Havai, Ida-Aafrika); Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis voolab rahulikult maapinnale
paiknev kivimite mõningase ülesulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. 3) laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 4) kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerinud mass. 5) maak majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal 6) kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 7) kaldeera 8) maavärin maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud
Mehhiko on föderaalne vabariik (hajutatud võim), mis koosneb 31-st osariigist ja 1-st föderaalrajoonist. Riigilipp : Vapp : Mehhiko kõrgeim mägi Citlaltépetli vulkaan (5610m) Mehhiko jalgpalli koosseis 1.2. GEOGRAAFILINE ASEND Riigi asetseb merele lähedal, peaaegu ümbritseb meri Mehhikot ümberringi. Mehhiko pinnamood on suhteliselt ebaühtlane ,kuna seal on palju mägesid ja vulkaane, siis mina ise seal elada ei tahaks, kuna kunagi ei tea kuna vulkaan purskama võib hakata kuigi sealne loodus ja ümbrus on väga ilus ja kliima soe. 1.3. HUVITAVAID FAKTE * Mehhiko kliima on väga mitmekesine, seal leidub lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke ja lopsakaid vihmametsi. * Ligikaudu 60 % rahvastikust on mestiitsid ehk indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. * 1.jaanuarist on Mehhiko NAFTA ( Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni) liige. * Maalima suurim laht on Mehhiko laht
• Hawaiil on rütmkas ja lõbus muusika. • Neil on väga palju traditsioone ja rituaale • Tavaliselt kui külalised lahkuvad antakse neile toitu kaasa. SAARED Hawaii Maui Maui saar on looduslikult kõige mitmekesisem.Mäed vahelduvad orgude ning laia Hawaii saarestikus suurim tasandikuga,mida troonib saar. 3007m Halekala vulkaan. Hawaii saarel asub Mauna Kea vulkaan SAARED O'ahu Kauai • Hawaii saarestikust 3.saar • Kauai on Hawaii ning sellel elab ligi 80%Hawaii elanikkonnast. saarestikust 4.saar.Kauai Saare pindala on pindala on 1600ruutkilomeetrit.Saar 1430ruutkilomeetrit.Saar on tekkinud kilpvulkaanide on mägine,kõrgus kuni Wai'anae ja Ko'olau 1598m.Kauai on tegevuse tulemusel
Äärmiselt plahvastulikest vulkaanipursetest võivad tuhapilved jõuda stratosfööri ning jääda sinna kuudeks. See takistab päikesevalguse Maale jõudmast ning kliima muutub külmemaks. Soojal maal elavatele loomadele ja inimestele võib selline kliimamuutus olla traagiline. Inimesed sõltuvad otseselt oma saagist ning selle külmudes võivad inimesed nälga jääda. Ilmade külmenedes otsivad sealsed loomad endale uue elukoha, kui nad tahavd ellu jääda. Arvatakse, et kui maailma suurim vulkaan Yellowstone purskama hakkab, siis võib tulemuseks olla uus jääaeg ning selle tagajärjel saabuda maailma lõpp. Vastupidi üldisele arvamusele ei pea aga vulkanismi mõju olema alati negatiivne. Miks vulkaanide läheduses elab nii palju inimesi? See ei tähenda seda, et neile meeldib oma eludega riskida, vaid et tulemägede ümbruses olev muld on väga viljakas. Vulkaanituha ja murenenud laava poolt toitaineterikkaks muudetud muld annab inimestele sissetuleku ja söögi
Kesk-Aafrika vahel. Kameruni rannajoone pikkus on 402 kilomeetrit. Kameruni kaart 2 Reljeef Suurem osa Kamerunist asub Kameruni massiivil. Mägine on piirkond alates Kameruni mäest edelarannikul kuni Mandara mäeni kaugel põhjaosas. Kamerun jaguneb kolmeks geograafiliseks piirkonnaks: põhjaosa savanni piirkonnaks, lääneosa mägismaa piirkonnaks ning lõuna- ja idaosa vihmametsade piirkonnaks. Kameruni vulkaan on ainus aktiivne vulkaan Lääne-Aafrikas. Vulkaan asub kõigest mõne kilomeetri kaugusel Ginea lahest ja tema suurim kõrgus on 4095 meetrit üle merepinna (Fako vulkaan, viimane purse 1959 aastal). Massiivi nõlvadel on rohkesti väikesi vulkaanikoonuseid. Mäe nõlvadel kasvavad troopilised vihmametsad ja istandikud, kõrgemal mägimetsad ja alpiniidud. Massiiv on vulkaanilist päritolu. Rannikul edelaosas on alluviaaltasandikud. Kameruni lõunaosa katab tihe ekvatoriaalne vihmamets.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
