8 3.2 Tabelid............................................................................................................................... 8 3.3 Seled .................................................................................................................................. 9 3.4 Sõnastiku loomine ........................................................................................................... 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD ......................................................................... 11 4.1 Viitamine ......................................................................................................................... 11 4.2 Erinevate allikate viitamine ............................................................................................. 12 4.3 Kasutatud allikate loetelu lisamine...
vaata kas on usaldusväärne i. autori tuntus ii. allika vanus iii. allika usutavus 8. Allikatest saadud teave kasutamine: parafraas, kokkuvõte, tsitaat. Plagieerimise vältimine. a. kokkuvõte – tekstiosa põhiidee oma sõnadega b. parafraas – teksti mõte oma sõnadega, aga ei lehenda algupärast teksti c. tsitaat – täpselt algupärase tekstiga kokkulangev d. Kõigi puhul on viitamine algallikale kohustuslik 9. Mis on kvantitatiivne uuring? Kvantitatiivse uuringu liigid. a. küsitlus b. eksperiment c. struktureeritud vaatlus d. ametliku statistika analüüs e. kontentanalüüs 10.Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivse uuringu liigid. a. lähtekohaks tegeliku elu kirjeldamine b. uuritakse objekti tervikuna c. tuuakse avalikkuse ette tõsiasju, ei tõestata olemasolevaid väiteid d. liigid:...
Lisa tsitaadile viide ning vormista viitekirje. 2 Tsitaat Kirjandusallika info „Antonüümid on leksikaalsemantilise Asta Õim, sõnaraamatu pealkiri paradigma liikmed, mille puhul ühe liikme „Antonüümisõnastik“; 1995; Tallinn; Eesti tähendus vastandub teise liikme Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia. tähendusele“ (Õim 1995: 5). Tsitaat on võetud 5. leheküljelt. Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 5. Harjutus 2. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Tiiu Jaago (2000: 376–377)...
5 1.4. Töö sisu............................................................................................................................5 1.5. Kokkuvõte........................................................................................................................5 1.6. Lisad.................................................................................................................................5 2. Viitamine ja kasutatud kirjanduse loetelu ......................................................7 2.1. Viitamine..........................................................................................................................7 2.2. Raamat.............................................................................................................................9 2.3. Artikkel ajakirjast või ajalehest...
*** *** MINU DIGITAALNE JALAJÄLG Juhendaja: *** *** 2014 Digitaalne jalajälg on salvestus tegevustest digitaalses maailmas. Info, mis internetti on sattunud võib olla isiku enda soovil üles riputatud või siis keegi teine on isiku kohta teavet avaldanud. See info on aga kõigile vabalt kättesaadav. Arvatavasti pole meil endil aimugi kui palju informatsiooni me tegelikult interneti avarustesse jätame. Kõik salvestatakse ja on hiljemalt kõigile nähtav. On muidugi reeglid isikliku teave väljastamise kohta, aga kõik netiportaalid pole nii usaldatavad kui me arvame. Me anname päris kergekäeliselt erinevatele lehekülgedele õigusi, mille lugemiseks oleme liiga laisad. Näiteks võib tuua...
Koostaja) perekonnanimi, initsiaal(id) Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number Ilmumiskoht, kirjastus Ilmumisaasta Lehekülgede arv Näited: Raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk Artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas. Vikerkaar. 1991. Nr 6. Lk 56-66 Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale. Postimees. 2000.11. august Suuliste allikate loetelu: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht...) mälestused (kirja pandud .... a töö autori poolt) Viites piisab J. Paju mälestused ......aastast Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number. Näiteks: ERA. F. 975. N. 17. S.3. Viitamisel lisandub veel arhiividokumendi lehe number: ERA. F. 975. N. 17. S.3. L. 9-11 In...
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Lota Aadla MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES Referaat infotehnoloogias Juhendaja: R. Orumaa,MA Tallinn 2015 Sisukor TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL..........................................................................1 OPTOMEETRIA ÕPPETOOL...............................................................................................1 OP1.........................................................................................................................................1 LOTA AADLA.......................................................................................................................1 MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES...
ee/miks-ma-vihkan-koole-kuid-armastan-haridust/ Postitatud autori poolt admin, aug 19, 2015 Haridus on meie elus oluline. See voolib meist haritud isiksuse. Kui ma ütlen olla haritud, siis paljud seostaksid seda tubli õppuriga koolis. Mina julgeksin vastu väita ja öelda, et haridus ja tänapäeva koolisüsteem ei sobi kuidagi kokku. Kõiki ei saa mõõta ühe puuga ja see fakt teebki haridussüsteemi ebavõrdseks. “Tarkmees” mäe otsas pani paika ranged reeglid ja mõõtmed haridussüsteemi loomiseks. Süsteem, kus värvilise iseloomuga individuaalidest saab kooli lõpetamisel ühtselt mõistetavad kloonid, kes vastavad ni,i nagu on ette dikteeritud. Ma ei väida, et kool on halb, kuid väidan, et kool piirab hariduse tegelikku olemust. Aastatagune Suli Breaks’i video “Why I hate school, but love educatio n” (eesti “Miks ma vihkan kooli, kuid armastan haridust”) sai palju tähelepanu ning pakk...
KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM...
Kui arvutite algusaegadel oli informatsiooni napilt, siis tänapäeva maailm on informatsioonist üleküllastunud. See toob endaga kaasa määramatul hulgal võimalusi, kuid samas peitub suurandmetes ka palju peavalu ning isegi ohte. Aastal 2000 alustas tööd „Sloan Digital Sky Survey“, mille teleskoop New Mexico osariigis kogus esimese paari nädalaga rohkem informatsiooni kui oli kogutud terve astronoomia ajaloo jooksul. Dekaadiga kogunes selle arhiividesse rohkem kui 140 terabaiti andmeid. Projekti järeltulija „Large Synoptic Survey Telescope“, mis peaks ilmavalgust nägema 2019. aastal, kogub sellel hulgal andmeid aga 5 päevaga. [1] Suurandmetega ei tegelda sugugi mitte vaid kosmoseavaruste avastamisel, vaid ka tavalisele kodanikule väga lähedal. Näiteks tuntud Ühendriikide kaubakett Wal-Mart kasutab suurandmeid oma klientid...
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus...
Oma uurimustes püüab ta mõista, kuidas aju korraldab emotsionaalseid ja motivatsiooniprotsesse. Lisaks üldteoreetilistele tähendustele aitavad Panksepa tulemused arendada praktilist psühhiaatriat ja meditsiinipsühholoogiat. Veel Panksepa leide, avastusi ja täpsustusi: hüperaktiivsuse seos 5% väiksema ajukoore otsmikusagara ja selle aluste osadega, lapseea mängulisuse seos hilisemas elus avalduva tasakaalukuse ja enesekontrolliga, viitamine kognitiivteaduse arvutuslike mudelite ühekülgsusele orgaaniliste protsesside evolutsioonilise olemuse valguses, tibude ja üliõpilaste reaktsioonide uurimine vastusena erinevat laadi muusikalisele stimulatsioonile, melatoniini kasulik mõju emotsionaalsele stabiilsusele jne. Jaan valsiner Raamatute kirjutamise ja toimetamise tsempion. Tal on rahvusvahelise leviga kirjastustes publitseeritud kümneid raamatuid...
Keelefilosoofia 1960 ndatel keelefilosoofia kaudu pragmaatika teke, Lingvistiline pööre filosoofias: Loogikud Frege, Russel, Wittgenstein, Quine. Keel oli nende jaoks paradokside lähe ja sellest püütigi üle saada. Näiteks Gottlieb Frege (1848-1925) a) referentsi probleemid (kuidas tegelikult toimub viitamine ?) Hesperus is the Evening Star vs. Hesperus is Hesperus b) uskumused ja tõde De re (vastavalt viidatud objekti omadustele) ja de dicto (vastavalt uskumustele) interpretatsioonid, vrdl Of Hesperus John believes that it is the Evening Star. Of Evening Star John believes that it is Hesperus. Tõeväärtusteooria. Klassikaline pragmaatika keelefilosoofiast arenenud. Kõneaktititeooria (Austin, Searle) ja...
a. Hiina hobune. Lascaux koopad Prantsusmaal 15000- 13500 e.m.a Neil aegadel valmistati ka kivist ja luust kujusid, nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis palju kannatlikust. Kujude loomisel oli oma osa ka kindlasti usundil. Periood u. 12000- 5000 e.m.a. Loomade kujutamine muutus skemaatilisemaks. Inimeste elu muutus keerulisemaks, tekkis põllundus ning karjakasvatus. Kunsti kaudu püüti kujutada uskmumusi ja mütoloogilisi õpetusi. Oluliseks sai viitamine ja nähtamatu nähtavaks muutmine, mitte täpne kujutamine. Näiteks: Vibukütid ja hirved. Los Caballos, Hispaania. 10000- 9000 e.m.a. Tänapäeva ja ürgaja kunsti sarnasusi Tänapäeva kunsti märksõnaks on mängulisus nagu oli ürgajal. Inimestel on siiani tarvis ilu ning loomisrõõmu. Kuigi tänapäeval kasutatakse sadu tuhandeid erinevaid värve on põhilised värvid ikkagi samad mis olid siis must, punane, valge ja kollane. Sarnasusi leiame näiteks televiisorist...
Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Viide tehakse kohe peale tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile [11]. Töödes tuleb kasutada tekstijärgselt kasutatud kirjandusele nurksulgudes viitamist. Peale esimest nurksulgu kirjutatakse vastavalt kasutatud kirjandusele algallika number, 15 peale seda vastav leheküljenumber, need eraldatakse komaga, nt [5, lk 21]. Kui kogu töö ulatuses on kasutatud lühendite lõpus punkte, tuleb punkt panna ka viites, nt [5, lk. 21]....
Referaadis tuleb eristada ja võrrelda eri autorite seisukohti, ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud või et- teantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 510 lk. Uurimistöö etapid: · teema valik; · juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus; · materjali otsimine ja lugemine; · kava koostamine; · materjali süstematiseerimine ja läbitöötamine, uuringu teostamine ja analüüs; · töö ülesehitus ja koostamine; · töö vormistamine; · töö kaitsmine....
neti.ee/"> Click vajutame ja avaneb uus See link avaneb NETI . lehekülg. Kõige tavalisem hüpertekstilink on samas tekstis teise kohta viitamine . Sellisel juhul esitatakse hüpertekst ankru kujul: .... Kohale, kuhu viidatakse, tuleb anda nimi koodiga: ... Näiteks kui mingi tekstiosa algusele on antud nimi: , siis saab sinna viidata ankruga ... Näide 1. ...
kokkuvõtlik ülevaade, mille koostamisel toetutakse kirjandusallikatele; · ei eelda uudsete seisukohtade väljatoomist; · nõutav on järelduste tegemine ja oma arvamuse esitamine; Referaat · ei ole vaadeldavate tööde ümberjutustus või konspekt; · referaadis kõrvutatakse, võrreldakse, süstematiseeritakse, analüüsitakse, üldistatakse jne vaadeldavates töödes esitatut. Referaat · tähtis on korrektne viitamine ! · referaadi maht on tavaliselt 1520 lk. Praktikaaruanne · On rakenduslik uurimistöö, mille koostamisel kasutatakse kirjeldavat analüüsimeetodit, mille puhul võrreldakse tööorganisatsiooni olukorda teoreetilises õppetöös käsitletuga. Üliõpilane peab tegema järeldusi praktikal kogetud olukorra kohta. Kursusetöö · On rakendusliku iseloomuga töö, mis näitab tegija oskust kasutada oma teadmisi tulevase elukutsega...
32 5.4. Valemid......................................................................................................... 32 5.5. Tabelid...........................................................................................................32 5.6. Illustratsioonid...............................................................................................33 5.7. Viitamine .......................................................................................................33 6. Allikad..................................................................................................................35 6.1. Trükised.........................................................................................................35 6.1.1. Tervikteosed...........................................................................................35 6.1.2...
ALT-tpsustaja mrab teksti, mis ilmub hiirega pildile liikumisel. Niteks: VIIDAD (LINGID) Tekstisiseste viitade kasutamiseks tuleb kigepealt anda nimed nendele tekstiosadele, millele tahetakse viidata. Selleks tuleb vastava tekstiosa algusesse lisada kood ldkujuga Selliselt mrgistatud kohale saab nd viidata koodiga, mille ldkuju on viitav tekst Teistele tekstidele viitamine on lihtne siis, kui need asuvad viitava tekstiga samas kaustas. Sellisel juhul tuleb nidata vaid vastava viidatava faili nimi: viitav tekst Teksti (faili) mingile osale saab nd viidata jrgmisel viisil: viitav tekst laleldut silmas pidades tuleks he koosluse HTML-tekstid vimaluse korral silitada samas kaustas. Sellisel juhul nnestub ka tekstikogumite lekandmine paremini, sest tekstidevahelised viidad silivad....