thymus) Vere funktsioonid: · Transpordifunktsioon- viib O2 kudedesse ja CO2 kudedest kopsu · Kaitsefunktsioon- Kaitseb organismi võõrkehade ja haigustekitajate eest · Valgudepoo- varuainena veres olemas, kui vaja Veri koosneb vereplasmast, ja vererakkudest: · leukotsüüdid kaitserakud · Erütrotsüüdid transpordib happniku ja co2 · Trombotsüüdid sulgevad viga sanaud versoone. Inimese veregrupid on AB0. Eristatakse Antigeendie alusel. Reesusfaktor on d antigeeni olemasolu ja selle puudumine. Verevalgud on albumiin , globuliin, hemoglobiin ja fibrinogeen. Seovad ja transpord. erinevaid aineid. Süstol- südame kokkutõmbe faas diastol- südame lõõgastumise faas Südame minutimaht- ver maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja 1 minuti jooksul Südame löögimaht- kogus, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse
Üld- ja käitumisgeneetika 1. kontrolltöö Teema 1. Sissejuhatus üld- ja käitumisgeneetikasse. 1. Geeniused ja geenid Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Käitumisgeneetika: autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) - Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60-90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. Autismi tüüpi haigused (ASD=autism spectrum disorders): Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid Üksikgeens...
Tõuloomade, sperma ja embrüote müük. Põlvnemisandmete kontroll toimub välistamise meetodil (välistatakse, kes ei sobi vanemateks ja alles jäävad need, keda välistada ei saa). Täisperekonna analüüs – ema, isa, järglane. Osaline perekonnaanalüüs – 1 vanem ja järglane. Mono- ja disügootsete kaksikute eristamine. Valitakse varakult sobivaid loomi aretusse aretusväärtuse andmise teel. Kasutatakse geneetilisi markereid: veregrupid, hemolüüsitest/glutatsioonitest, vereseerumi valgutüübid (elektrofroeetiliselt määratakse). DNA markeriteks on mikrosatelliidid, mtDNA, restriktsioonifragmendi analüüs (RFLP). Uurimismaterjalideks on veri, karvad, sperma, limaskesta rakud, koeproovid. Verest saab teha kõiki analüüse. Karvast ja spermast vaid DNA (veregruppe ei saa). 4. Veterinaargeneetika roll ennetavas veterinaarmeditsiinis Jaguneb geneetilise hügieeni selektsiooniks – võtted, mida kasutatakse, et
Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutat...
29. Vereloomeelemendid/vererakud Erütrotsüüdid Sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Naistel 4,0-5,5x1012/liitris Meestel 4,5-6,0x1012/liitris Funktsioon Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse Leukotsüüdid Kaitseb organismi 4,0-8,8 (10)x109/liitris Trombotsüüdid Osaleb hüübimises 150-400x109/liitris 30. Inimese veregrupid A, B, AB, O 31. Reesusfaktor Rh. Pos. Antigeen D on inimesel olemas Rh. Neg. Antigeen D ei ole inimesel olemas 32. Verevalgud Toitumisfunktsioon Globuliinid, fibrinogeenid Transpordifunktsioon Albumiinid, globuliinid Kandjafunktsioon Albumiinid, globuliinid 33. Mõisted Süstol Vatsakeste kontraktsioon Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht Vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul
sagedusega (1/4) nelja tüüpi gameete: AB, Ab, aB, ab. 16. Mendeli pärandumisseadused Mendel sõnastas kolm pärandumise põhiprintsiipi: Hübriidide F1-põlvkond on geneetiliselt identne ja retsiprooksed ristamised on võrdväärsed. Iga geeni alleelid lahknevad gameetide moodustumisel. Erinevate kromosoomipaaride geenide alleelide lahknemine toimub teineteisest sõltumatult 17. ABO veregrupid AB0-veregrupid (ingl. AB0 blood groups)- Kõige tähtsamad veretüübid inimese vereülekandel. Selles süsteemis on põhilised A-, B-, AB- ja 0-grupp, mis on määratud ühe geeni kolme alleeliga. 18. Daltonism daltonism (ingl. Daltonism, color blindness)- Värvipimedus, võimetus eristada rohelist ja punast värvust. X-liiteline tunnus. 19. Geeni penetrantsus ja ekspressiivsus penetrantsus (ingl. Penetrance)- Indiviidide protsent, kellel on
Veterinaargeneetika ja aretus 2. kontrolltöö kordamisküsimused 2015 1. Mis on rekombinant-DNA? Restriktaaside abil loodud DNA molekule nimetatakse rekombinant DNA molekulideks 2. Millised on rekombinant-DNA tehnoloogia põhimeetodid? (1) DNA molekuli lôhestamine e. lôikamine fragmentideks restriktsiooni ensüümide abil, mis lôhuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete järjetusega piirkonnas (iga ensüümi jaoks eri NH järjestus) (2) Nukleiinhappeline hübridiseerimine- tänu DNA, RNA molekulide vôimele siduda vabasid NHid on vôimalik tetaud NH-järjestusega vabade märgistatud DNA-fragmentide abil avastada komplementaarse järjestusega lôike uuritavas DNA vôi RNA molekulis. (3) DNA kloonimine- ühe DNA fragmendi alusel on vôimalik sünteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. (4) DNA fragmendi nukleotiidide järjestuse määramine (sekveneerimine- ingl k. sequencing), mis vô...
koetromboplastiinitoimel, mis aktiveerib faktori VII. Võtmereaktsiooniks, milleni jõuavad nii sisemine kui ka väliminemehhanism, on protrombiiniaktiveerimine ja trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh- süsteemid
Reaktsiooniahela lõpus, mille vältel ensüümi omadustega vere valke üksteisele mõju avaldavad, toimub lahustunud fibrinogeeni muutumineverekiudnikuks fibriiniks. Vereplasma glükoosisisaldus ja selle tähtsus organismi talitlusele. ??? Maksa tähtsus vereplasma valgulise koostise ja glükoosi kontsentratsiooni reguleerimisel. ??? Vereplasma lipoproteiinid ja anorgaanilised komponendid ja nende tähtsus organismi talitlusele.??? · Veregrupid Veregrupid AOB süsteemis, erütrotsüütidega ja vereplasmaga seotud faktorid, mis on aluseks nende eristamisele. A antigeen ei tohi kokku puutuda anti- A antikehaga, või B- antigeen anti B antikehaga, vastasel juhul punalibled kleepuvad kokku ja sellega kaasneva homolüüsi tõttu ei saa punalibled täita oma põhiülesande hingamisgaaside transportijana, lisaks sellele võivad ummistuda väiksemad veresooned, mille tagajärgedeks on elutähtsate organite häired ja
Immunoloogilise kaitse põhimehhanismid: Geneetiline polümorfism, 1. erinevad rakupinna retseptorid, valgulised retseptorid, raku pinnal glükolipiidsed retseptorid, immuunreaktsioonides osalevad valgud. Vaja – ükski viirus ei tungi rakku ilma retseptorita, kui on mitu varianti, viirus ei saa nakatada tervikuna liiku, näide herpesiviiruste kohta, mõningaid suudab mõningaid mitte. 2. Valgud 3. Glükosiidsed, glükolipiidsed jne ABO ja teised veregrupid 4. Immuunreaktsioonides osalevad valgud. Organism võib hävitada ennast kui patogeeniga kokku satub, bakter ei saa edasi levida, organism sureb aga poluplatsioon võida, inimese korral on seda väha – hemorraagilised viirused Aafrikas, kaitse forseeritakse nii tugevalt et see hävitab enda. Kaitsemehhanismid on tuigevad ja need hävitavad. Omandatud immuunsus omav väikset osa, tema käivitamine võtab kaua aega, ta on efektiivne aga aeglane nö.
Kordamisküsimused 12. klassile 1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad rakud vett. Ainevahetus toimub ainult vedelas keskkonnas, hoiab raku temperatuuri, osaleb reaktsioonides 2. Tooge näide süsivesikute, lipiidide ja valkude kaitseülesannetest. valk- rakumembraani ehitus, karvad jne... 3. Glükoosi tähtsus organismides. glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia 4. Põhjendage, miks ,,raud teeb mehe tugevaks" hemoglobiin sisaldab raua aatomeid, hemoglobiin tassib hapniku aatomeid, ja mida rohkem hapniku seda parem. 5. Kaltsiumi ja D-vitamiini tähtsus D vitamiin viib kaltsiumi ioonid rakkudesse ning luud on tehtud kaltsiumist. 7. Kolesterooliirikkad toiduained on ... munakollane, subproduktid, rasvased liha- ja piimatooted 6. Insuliini tähtsus reguleerib glükoosi taset veres 8. Valgud on ..., mille monomeerideks on ... , mille vahel on ...sidemed. Bipol...
on sisemisest lühem ja käivitub koerakkudest vabanenud ensüümikompleksi koetromboplastiinitoimel, mis aktiveerib faktori VII. Võtmereaktsiooniks, milleni jõuavad nii sisemine kui ka väliminemehhanism, on protrombiiniaktiveerimine ja trombiinimoodustumine. Trombiinon vereplasmas sisalduv ensüüm, mis muudab vereplasmas lahustunud valgu fibrinogeenilahustumatuks niitjaks fibriiniks.Fibriinkoos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava kindlalt punase trombiga 12. Veregrupid inimestel ja koduloomadel. Veregruppide määramine. Praktiline kasutamine. Veregrupid. Erütrotsüütide pinnal esinevad antigeenid. Kui erinevate indiviidide verd omavahel segada, siis võib tekkida antigeen- antikeha reaktsioon ja aglutinatsioon (punaliblede kokkukleepumine) · Inimesel tuntakse 14 veregruppide süsteemi, neist on praktilises meditsiinis tähtsaid kaks: ABO- ja ja Rh-süsteemid.
Nad on väikesemad kui enamus teisi keharakke laius 78 mm ja paksus umbes 2 mm. Erütrotsüüdid (ER) on rahuolekus lapikud kaksiknõgusad rakud, kuid nende kuju muutub kergesti veresoonte seinte ja teiste rakkude mõjutusest. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse. Hemoglobiin raua sisaldus veres. Punastes verelibledes olev valk. Seob ja transpordib hapnikku. Veregrupid Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid). Aglutinatsioon Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel. Hemolüüs Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin
• Intermediaarsus – kui heterosügoodil avalduv tunnus on kahe homosügoodi vahepealne • Punane roos (PP) x Valge roos (VV) • ↓ • Roosa roos (PV) • Kodominantsus – kui heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused • Sinine roos (SS) x Valge roos (VV) • ↓ • Triibuline roos (SV) f) Veregrupid ja ülesanded nendega (I A I A , I A I B , I B I B , I A i, I B i, ii). Reesus negatiivsus ja reesuspositiivsus. • 0 – IºIº • A - I AI A, I Ai • B - I BI B , I Bi • AB - I A I B I. Millal tekib reesuskonflikt? • Tekib, kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri on reesuspositiivne II. Kelle verd tohib kellele üle kanda? Miks? • AB – AB ; A – A,AB ; B – B,AB ; 0-0 22. Mutatsioonid
1 Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumise...
valgeõielist taime. Missugused olid F1 ja P-põlvkonna taimed? Koostage ristamise genotüübiline skeem. 5. Ristati halli hiireliini pruuni hiireliiniga. F1 põlvkonnas olid kõik järglaseed hallid. F1 põlvkonna korduval omavahelisel ristamisel saadi 35 halli, 11 musta,14 helepruuni ja 4 pruuni hiirt. Millised on kõikide põlvkondade genotüübid? 6. Sünnitusmajas aeti juhuslikult segi kolm ühel ööl sündinud last, kelle veregrupid olid O, AB, ja B. Vanemate paarid olid selliste veregruppidega: 1. O ja AB 2. A ja B 3. B ja B Leidke iga lapse vanemad! 7.Kahe äädikakärbseliini-normaaltiivalise ja könttiivalise ristamisel saadi F2 põlvkonnas 131 noormaaltiivalist ja 37 könttiivalist isendit. Missugused olid F1 põlvkonna kärbsed? Koostage ristamise genotüübiline skeem. 8. Pärilikku kurtust põhjustab retsessiivne alleel. Kurt mees on abielus naisega, kellel on normaalne kuulmine. Nende pojal on samuti pärlik kurtus
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel...
domineeri teise üle heterosügoodis). Nt vererakud toodavad 2 erinevat produkti – N ja M antigeen. Alleeli M suhtes homosügoodid toodavad ainult M antigeeni, alleeli N suhtes homosügoodid ainult N antigeeni. Heterosügootides üks alleel teist maha ei suru, vaid avalduvad mõlemad ning seetõttu on verest testitavad nii M kui ka N antigeen. Mitmealleelsus – ühel geenil on mitu alleeli, nt küülikute karvavärvus või inimeste veregrupid. 9. Mutatsioonide toime organismile. Testertüved mutatsioonide alleelsuse testimiseks. Nähtavad mutatsioonid – muudavad morfoloogilisi tunnuseid, nt seemnete värvus ja kuju. Steriilsed mutatsioonid – takistavad organismi reproduktsioonivõimet. Mõned steriilsed mutatsioonid mõjutavad mõlemat sugupoolt, mõned on aga spetsiifilised kindlale soole. Toime soojätkamisele võib olla kas täielikult või ainult osaliselt pärssiv
VETERINAARGENEETIKA Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias Geneetika on teadus organismide parilikkusest. Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust parilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seadusparasusi organismi elutsukli jooksul. Geneetika arengust soltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosunteesi kontrolli ja ka pollumajandusloomade selektsiooni edasised edusammud. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsutoloogiaga ehk rakuopetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tanu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetik...
o Rohelised mahlad o Külmpressitud õli o Rakud püüavad ise pH taset pidevalt tasakaalustada mineraalse kaltsiumi abil, mis neutraliseerib liigse happe. Happeline pH sunnib aga kasutama mineraale elutähtsate organismide ja luustiku varudest Atsidoos on kudede happelisus, ka hapepmürgistusseisund, kus kehavedelike liigse vesinikuioonide sisalduse tulemusel langeb pH alla normväärtuste Alkaloos - vere pH tõus 3. Veregrupid: erinevatesse veregruppidesse kuuluvust määravad tegurid, veregruppide 12 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks määramine ja nendega arvestamine. Reesusfaktori ja reesuskonflikti olemus. Veregrupid: AB0-süsteem.
o Värsked köögiviljad * magusad puuviljad o Rohelised mahlad o Külmpressitud õli Rakud püüavad ise pH taset pidevalt tasakaalustada mineraalse kaltsiumi abil, mis neutraliseerib liigse happe. Happeline pH sunnib aga kasutama mineraale elutähtsate organismide ja luustiku varudest Atsidoos on kudede happelisus, ka happe mürgistusseisund, kus kehavedelike liigse vesinikuioonide sisalduse tulemusel langeb pH alla normväärtuste Alkaloos - vere pH tõus C. Veregrupid: erinevatesse veregruppidesse kuuluvust määravad tegurid, veregruppide määramine ja nendega arvestamine. Reesusfaktori ja reesuskonflikti olemus Veregrupid: AB0-süsteem. Jaotuse aluseks on erütrotsüütide (punaliblede) pinnal esinevad A- ja B-antigeenid ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad. Veregrupp Antigee Antikehad
8. Ülevaade vererakkude (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid) talitlusest. Punalibled e. erütrotsüüdid: 1 liiter ehk dm3 verd sisaldab 4.5-6.5 x1012 punaliblet, Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga neljas organismi rakk on punalible, Tuumata rakud, ~1/3 massist hemoglobiin. ümarad, kaksiknõgusad, tuumata rakud, diameeter 7-8 m. Selline ehitus võimaldab neil läbida kitsaid kapillaare, Peamine funktsioon hingamisgaaside transport organismis, Kliiniliselt on väga olulised veregrupid. Punaliblede massist on kuni 30% hemoglobiin, mis on kohastunud hapniku transpordiks. Punaliblede purunemisel vabaneb neist hemoglobiin, seda nähtust nim hemolüüsiks. Hemolüüsi võivad põhjustada füüsikalised, keemilised ja ka mitmesugused bioloogilised tegurid. Valgelibled e. leukotsüüdid: normaalselt 4-10 x 103 leukotsüüti 1 mm3 veres. Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
eksponeeritud MHC klass I molekulide poolt nakatunud raku pinnal. Nad aktiveeruvad ja lüüsivad rakke eraldades tsütotoksiine. Loomulikud tapjarakud e. NK-rakud tunnevad ära viirusest nakatunud või kasvajarakke, mille pinnalt puuduvad MHC klass I molekulid. Nad lüüsivad rakke sama mehhanismi abil kui tsütotoksilised T-lümfotsüüdid. (Loomulikud tapjarakud hävitavad neid kahjulikke rakke, mida ei tunne tsütotoksilised T-lümfotsüüdid ära.) AB0 veregrupid. A-veregrupp: A-antigeenid asuvad erütrotsüütide pinnal, vereplasmas asuvad b-antikehad. B-veregrupp: B-antigeenid asuvad erütrotsüütide pinnal, vereplasmas asuvad a-antikehad. AB- veregrupp: erütrotsüütide pinnal nii A-antigeenid kui B-antigeenid, vereplasmas a ja b antikehasid pole. 0-veregrupp: erütrotsüütide pinnal a ja b antigeenid puuduvad, vereplasmas asetsevad a-antikehad ja b- antikehad. 29. Närvirakkude üldehitus (dendriit, akson, kasvukoonus,
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
viiruse peptiide kui need on eksponeeritud MHC klass I molekulide poolt nakatunud raku pinnal. Nad aktiveeruvad ja lüüsivad rakke eraldades tsütotoksiine. Loomulikud tapjarakud e. NK-rakud tunnevad ära viirusest nakatunud või kasvajarakke, mille pinnalt puuduvad MHC klass I molekulid. Nad lüüsivad rakke sama mehhanismi abil kui tsütotoksilised T-lümfotsüüdid. (Loomulikud tapjarakud hävitavad neid kahjulikke rakke, mida ei tunne tsütotoksilised T-lümfotsüüdid ära.) AB0 veregrupid. A-veregrupp: A-antigeenid asuvad erütrotsüütide pinnal, vereplasmas asuvad b-antikehad. B-veregrupp: B-antigeenid asuvad erütrotsüütide pinnal, vereplasmas asuvad a-antikehad. AB-veregrupp: erütrotsüütide pinnal nii A-antigeenid kui B-antigeenid, vereplasmas a ja b antikehasid pole. 0-veregrupp: erütrotsüütide pinnal a ja b antigeenid puuduvad, vereplasmas asetsevad a-antikehad ja b-antikehad. 29
Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, ...
Verejooksu kontrolli alla saamist peetakse Paré teeneks. James Blundell teeb esimese vereülekande inimeselt inimesele 1818. aastal. Sama mees valmistas ka aparaadi (nn impellor) sääraste protsesside läbiviimiseks. Riist olevat kasutusel olnud kuni 20. sajandi alguseni. 1900. a avastatakse veregrupid A, B, O, 1902. a lisandub AB. 1914-1915 avastatakse, et naatriumtsitraadi abil on võimalik vältida vere hüübimist. 1940. a avastatakse reesusfaktor. Vereülekande tehnoloogiate ja meetodite arengu suur stimulaator oli II maailamsõda. 2) (Üld)anesteesia Horace Wells Naerugaasi esimene kindel meditsiinilises praktikas
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
fibrinogeenisisaldusel. Reaktsiooniahela lõpus, mille vältel ensüümi omadustega vere valke üksteisele mõju avaldavad, toimub lahustunud fibrinogeeni muutumineverekiudnikuks fibriiniks. Vereplasma glükoosisisaldus ja selle tähtsus organismi talitlusele. ??? Maksa tähtsus vereplasma valgulise koostise ja glükoosi kontsentratsiooni reguleerimisel. ??? Vereplasma lipoproteiinid ja anorgaanilised komponendid ja nende tähtsus organismi talitlusele.??? · Veregrupid Veregrupid AOB süsteemis, erütrotsüütidega ja vereplasmaga seotud faktorid, mis on aluseks nende eristamisele. A antigeen ei tohi kokku puutuda anti- A antikehaga, või B- antigeen anti B antikehaga, vastasel juhul punalibled kleepuvad kokku ja sellega kaasneva homolüüsi tõttu ei saa punalibled täita oma põhiülesande hingamisgaaside transportijana, lisaks sellele võivad ummistuda väiksemad
töö häired. Hemoglobiini taset saab mõjutada e. tõsta peale toidu veel muutes väliskeskkonna rõhku (kõrgmäestik, Alpi maja). Madala rõhu korral hakatakse automaatselt tootma rohkem erütrotsüüte ja hemoglobiini. Rõhu normaliseerudes püsib hemoglobiini tase mingi aeg kõrge, enne kui normaliseerub. Mida kõrgem on hemoglobiini tase, seda paksemaks läheb veri. Süda ei suuda pumbata verd, võib tekkida südame äkkseiskumine. 3. Veregrupid. Avastati 1901. a. Austria immunoloogi Landsteineri poolt terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni. Aglutinogeen erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A või B). Aglutiniin vereplasmas leiduv aglutineeruv aine ( või ). Doonor inimene, kes annab verd. Retsipient inimene, kes saab verd. Aglutinatsioon tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen
Juba 1667 olevat prantsuse arst Jean-Baptiste Denis kandnud inimesele üle lamba(talle) verd. (Väidetavalt olla patsient hinge jäänud, isegi paranenud.) Siiski asi valdavalt vist nii ilus ei olnud. 1670. aastatel nimelt protseduur keelustatakse paljudes maades. Alles 1818. a teeb James Blundell vereülekande inimeselt inimesele. Sama mees valmistas ka aparaadi (nn impellor) sääraste protsesside läbiviimiseks. Riist olevat kasutusel olnud kuni 20. sajandi alguseni. 1900. a avastatakse veregrupid A, B, O, 1902. a lisandub AB. 1914-1915 avastatakse, et naatriumtsitraadi abil on võimalik vältida vere hüübimist. 1926. a rajab Aleksander Bogdanov Moskvas Vereülekande Teadusliku Uurimise Instituudi. 1936. a avatakse esimene verepank USA-s Chicagos. 1940. a avastatakse reesusfaktor. Vereülekande tehnoloogiate ja meetodite arengu suur stimulaator oli II maailamsõda. Kõige eelneva tulemusel muutus kirurgia teraapia kõrval, või isegi ees, juhtivaks meditsiiniharuks
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
Sahhariidse kompleksi seostumine valgule Asn aminorühma kaudu on rohkem levinud kui seostumine OH rühma vahendusel. 8.)Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik. ABO vererühmad illustreerivad valkude (lipiidide) glükosüülumise tähtsust. Vererühmad on määratud sahhariidsete jääkide poolt vere glükolipiidides ja glükoproteiinides erütrotsüütide ja mõnede teiste rakkude pinnal. 9.)Mis määrab A, B, O vererühmad. : Inimese veregrupid O, A, B sfingolipiidid rakkude molekulaarses äratundmises. OAB süsteemi antigeenid erinevad suhkru-jääkide osas oligosahhariidi mitteredutseerivas otsas. Erinevused tingitud teatud glükosüültransferaasi spetsiifika erinevusest 10.)Tähistage tabelis milliste doonor ja aktseptorvererühmade vahel võib vereülekandeid teha. Vastavasse kohta lisada + DOONOR A B AB O AKTSEPTOR A
fenotüübist erinev. Osaliselt dominantset alleeli, mis avaldub heterosügootides nõrgemini, nimetatakse semidominantseks alleeliks. (fenotüübilisi erinevusi saab seletada, näiteks geeniprodukti hulga kvantitatiivse erinevusega) · Juhul kui heterosügootides avalduvad mõlemad tunnused, dominantsus puudub. Sel juhul nimetatakse alleele kodominantseteks. Näiteks on inimese LM veregrupid. Kodominantsuse puhul avalduvad alleelid teineteisest sõltumatult. (kodominantsuse puhul ekspresseeruvad mõlemad alleelid sõltumatult) · 3.3. Mitmealleelsus (polüalleelsus) Geen võib esineda rohkem kui kahe erisuguse alleelina. (Mitmese allelismi klassikaliseks näiteks on küülikute karva värtust kontrollivate geenide alleelid). 3.4. Alleelide seeriad Erinevate alleelide kombineerumisel võivad nad omada erinevat efekti
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
geetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus tekivad glükoproteiinid. Samuti kuuluvad oligosahhariidid glükolipiidide koosseisu, osaledes rakk-rakk äratundmises, nt ABO veregrupid eristuvad erütrotsüütide memb- raanis olevate oligosahhariide sisaldavate glükolipiidide järgi. Polüsahhariidid, nagu tärklis ja glükogeen (glükoosi polümeerid), on energeetiliseks varu- aineks, taimedes on polüsahhariidid ka
mõni aasta pärast jäneste populatsiooni arvukuse langust takistades populatsioonil taastumast. 35. Geneetiline mitmekesisus, selle vajalikkus? Kuna väga paljud geenid esinevad alleelidena, esineb ühe liigi piires küllaltki suur varieeruvus. Heaks näiteks on erinevad koeratõud, kes erinevad märkimisväärselt nii kujult kui suuruselt. Enamike looduslike liikide varieeruvus on siiski palju väiksem. Suurem osa varieeruvusest ei kajastu välimuses, näiteks veregrupid. Ühe organismi geenide komplekti nimetatakse genotüübiks. Koos keskkonnatingimuste mõjutustega kujuneb fenotüüp. Oluline on siin meeles pidada, et ehkki pärandatavad on geenid, valib looduslik valik fenotüüpi. Seega võib geneetiliselt kehva kvaliteediga isend kompenseerida oma puudujääke elu jooksul omandatud tunnustega ning olla endiselt edukas. Enamik populatsioone koosneb erineva genotüüpidega isenditest. Organismi fenotüübile avaldavad mõju ka keskkonnatingimused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
