Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"Varane keisririik" - 135 õppematerjali

varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr – 235 pKr Augustus (30 eKr – 14 pKr). 27 eKr pani Octavianus maha talle Antoniuse vastu võitluseks antud erakorralised volitused ja “taastas vabariigi”, mis sisuliselt tähendas tema, kui ainuvalitseja positsiooni seadustamist vabariiklike institutsioonide raames.
10
docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

Kreeklased olid kõrge eneseteadusega. Jumalad olid nagu inimesed. Kreeka kultuuri iseloomustab lihtsus, selgus, loogilisus, mõistuspärasus (eriti arhitektuuris) Ajastud: 1. Arhailine aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline aeg 480-323 eKr (õitseaeg) 3. Hellenistlik aeg lõppes 30 eKr (Kreeka kultuur levib) Arhitektuur Vanimad templid pärinevad arhailisest ajast, kus hakatakse kasutama marmorit ja eeskujuks megaron. Klassikalisel ajal templid muutuvad ilusamaks. Võeti aluseks üks moodul nt samba läbimõõt, et saavutada täielik harmoonia. Põhiplaan on ristküliku kujuline. Templi kolm osa: alus- koosneb kolmest astmest, ülemine aste grebidooma sammastik tarastik Sammaste taga naos, kus polnud aknaid, seal oli jumala kuju. Lagi oli puust, kassettlagi. Antiikaja näide: Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias, 450eKr, varane dooria stiil. Tarastiku peal kolmnurk viilkatus. Siduainet ei kasutatud. Sambad on paigutatud sissepoole kaldu, et kaugelt tunduks otse. Ehituskunstistiilid ehk orderid: 1. Dooria- kõige vanem, levib Penoponnosel (Partelon). Sambal ainult tüves ja kapiteel. Samba vagusi nim. panelüürideks, samba keskel on väike paisutus. Kapiteeli alumine osa on ketta kujuline ja üleval ristkülik. Arhitraav kaunistamata. Friis on lihtsalt kaunistatud. Sammas on mehelik. 2. Joonia- Väike-Aasia poolsaarel (Nike tempel). Sambad on sihvakamad, kõrgemad ja naiselikumad. 3. Korintose- kõige uuem, vähim levinud. (Olümpiavaremed Ateenas). Sammas on kui noortütarlaps, veelgi sihvakam ja kuni 18meetri kõrgune. Kapiteel on väga looduslähedane. Klassikaline näide: Ateena akropol Akropol- linna keskel asuv kindlustatud koht. 1. Värav- propüleed, 2. Kõrval Nike tempel, 3. maalik...

Kunstiajalugu -
9 allalaadimist
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Rooma linna väljaehitamine. 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. Vabariik (509-30 eKr) Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud. 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased. 3 Puunia sõda Kartaagoga ülemvõimust Vahemerel (264-146 eKr) lõppesid Rooma võiduga, vaatamata Hannibali võidule Cannae lahingus. Laienemine ida suunas – 146 eKr liideti impeeriumiga Makedoonia ja Kreeta ning peagi ka Väike-Aasia. Kodusõjad väepealike vahel – Pompeius ja Caesar, mis lõppesid Caesari võiduga ja tema ainuvõimu kehtestamisega. 44 eKr Caesari tapmine ja kodusõdade jätkumine – Antonius ja Octavianus – Caesari pooldajad, kes alustasid omavahelist võimuvõitlust. 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse, kus enne seda Antonius ja Kleopatra tegid enesetapu. Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi lõppu. Varane keisririik (30 eKr – 235 pKr) Octavianus Augustuse aeg (30 eKr–14pKr) – pikk rahuperiood ja majandusõitseng, ainuvalitsejaga leppis enamus elanikest, senatist sai keisri nõuandja. Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti – vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. Roomarahu – riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid. Hiline keisririik (235-476) Segaduste ajajärk (235-284) – nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. Su...

Ajalugu -
84 allalaadimist
38
pdf

Ajalugu I Kursus-Vanaaeg

Sõjad olid suurendanud orjade hulka kuid samas oli kadumas võlaorjus. Majanduse aluseks oli põllundus. Arenes ka käsitöösuslik tootmine, kaubanduse areng oli esialgu pärsitud Sparta Sparta riigikord oli aristokraatlik. Rahvakoosolekul käisid ainult spartiaadid Ateena Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Minu arvates sarnanevad teineteisega rohkem Sparta ja Rooma, Kuna riiki juhtisid ainult aristokraatlikest kihtidest inimesed. 24.Peatükk. Vabariigi langus ja Varane keisririik 1.Põhjenda,mille poolest sobis keisririik impeeriumi valitsemiseks paremini kui vabariik? Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel. Esiteks pidi kodanikel võimalus olema isiklikult osa võtma riigiasjade otsustamises-rahvakoosolekud, senati töö. Teiseks pidid kodanikud riiki juhtides seda ka kaitsma. Mida suuremaks rooma riik kasvas seda vähem olid need tingimused täidetud. Riigikaitse lasus üha rohkem Rooma liitlastele. Rahvakoosolek aga koosnes samal ajal üha rohkem proletaaridest, kes ei suutnud riigi kaitset tugevdada. Varase keisririigi perioodi lõpul anti keisri määrusega kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele. Ühes sellega kadusid kodaniku staatuse viimased eelised ja kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse. 2.Vorrelda tüüpilist Kreeka ja Rooma sojavaetaktikat(lahingukorda).Millised olid Rooma taktika eelised? Roomlaste lahingukord nägi ette süstem...

Ajalugu -
7 allalaadimist
2
pdf

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik : Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis. Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kree...

Ajalugu -
18 allalaadimist
40
pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

Uskumise sisse toomine poliitilise ideoloogia mõiste juurde. See, kes toetab sotsialismi peab uskuma, et need põhimõtted on õiged (religioonikeskne idee), ja usk, et tulemused on head ja positiivsed; pole tähtis argumentatsioon. Selgelt liberalismi vastane. Fundamentaalne religioon. Inimesele lähenetakse hoopis agressiivsemalt. Tahab pidevaid kinnitusi oma "usule"- koostehtav töö, selle hüvede väljajagamine kogukonna liikmete vahel. - kogukondkoostöö - tööjaotus ja selle juurde käivast kollektiivsest omandist. Siit saab tõmmata osalise võrdusmärgi konservatismile. Mõlemad suruvad alla indiviidi tähtsust, ja et on olemas jõud, kes teevad tema eest ära selle otsustamise. - võrdsus, - vajadused - arutelu selle suhtes. Varane sotsialism (eriti utoopiline) kasinusekesksed. Selles kajastub ka ajastu vaim religioossetes arengutes. Protestantismi aladel levivad kasinust silmas pidavad lahkusundid. Igale kogukonnaliikmele peavad olema tagatud mingisugused minimaalsemad eluks vajalikud tingimused. See jääb sotsialismi saatma pikaks ajaks. Euroopat tabab suur majanduskast ja vajaduse temaatika hakkab elama oma elu. - kollektiivne omand. o Inglismaal ja Skandinaavias rõhutatakse väga tugevat parlamentaarset traditsiooni. Sotsialistlikud parteid on edukas parlamentaarsetes riikides ja on võimeliselt võimu endale haarama. On olnud edukas neid riikides, kus pole olnud suuri sisemisi etnilisi konflikte, e homogeenset laadi Lääne- Euroopa ühiskondades. o Eriline side ja koostöö protestantliku kristlusega. Just protestantlikud ja mittekatoliiklikumad on olnud kõige vastuvõtlikumad sotsialismile. Osutatud USA mõjule,...

Ajalugu -
53 allalaadimist
60
docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

Tunneme valu nähes sisekaemuses Au inetuid, kui hüve ebaloomulikke tundeid, meenutades oma halbu tegusid Võrdlus sõpruse ja armastusega>võrdsuse printsiip …õnneliku elu vormides:  Au ja kuulsus Lahendus – “au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele.” NE  Au ja ühiskondlik stabiilsus 1123b35 Varane Kreeka (8.-5.-saj eKr) ühiskond ratsionaalsed valikud  Ühiskondlik struktuur: erinevused Lähis-Ida kuningriikidest loomupärased inimlikud kalduvused-> head teod  Piiratud valitsejavõim, aga nõuandev ülikute, aristokraatide kiht “Loomutäius” – oskus õigesti tegutseda >sots. roll- riiginõuk., sõda, kohus, välissuhtlus, võitlus prestiiži pr. Õiged seadumused (kindlad, mõõdukad käitumisviisid)  Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas; konfliktid oikose ja kogukonna Seadumused = loomulikud eeldused + harjutamine huvide vahel …Mõõdukas aupürgimus Üliku au: … nii võib ka aupürgimus olla suurem või väiksem, kui peab, kui...

Filosoofia -
17 allalaadimist
10
doc

,,Keskaegne ühiskond ja eluolu''

Vedruni leping. Tunda kaarti!  Keisririik jagati kolmeks: Lääne-frangi, ida-frangi ja Lõuna-frangi riigiks 12. Frangi suurriigi kokkuvarisemise põhjused.  Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev  Erinevate hõimude tase oli erinev  Riik oli jõuga kokku liidetud  Riigi osad olid nõrgalt seotud 13. Lääni- ehk feodaalsuhete olemus väljakujunemise põhjused ja eeldus.  Professionaalsete ratsavägede tekkimine, kellele maksti teenistuse eest maaga  Vajadus luua stabiilne võimusüsteem, et tagada riigi kaitsmine 14. Talupojad keskaja erinevatel perioodidel.  Varane keskaeg- talupojad rentisid feodaalilt maad ja pidid täitma selle eest koormisi, olema sunnismaine ja pärisori.  15. Aadliku ja talupoegade eluolu võrdlus. Aadlikud Talupojad Elupaik Elasid maal linnustes, Elasid külas taludes, väikerüütlitel olid talumajad ehitati tornlinnused, rikastel olid käepärastest kindluskompleksid materjalidest Põhitegevused Sõdimine, oma valduste Maa harimine, karja kaitsmine kasvatamine Jaht, turniirid, reisimine, Külapeod, usupeod, Ajaviide usupühad, aadli naistel oli...

Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist
5
docx

Kunstiajalugu: Kreeka ja Rooma

UUS-PABÜLOONIA nähtuseks oli Paabüloni linn ise. See oli ümbritsetud kahekordse müüriga. Kreeka ajaloolane .. on kirjeldanud, et müürid olid üle 50m kõrged. Jumalanna Istari väravad, sealt lähtus protsessiooni(pidulik rongkäik) tänav. Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist : peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus- jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast ja valget. Reeglina kujutati tornis loomi. Asüüria kunst: Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukogu tõttu. Hammurapi seaduste...

Kunstiajalugu - Keskkool
2 allalaadimist
8
doc

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015.

7. Rooma Vabariigi aeg; õp lk 163-170 Millal oli vabariigi aeg Vana-Roomas; Roomlased vallutavad Itaalia (gallide sissetung 387 eKr legend, kuidas haned päästavad Rooma, roomlaste sõjad samniitidega ja Lõuna-Itaalia kreeklastega Pyrrhose võidu legend). Mõisted patriitsid ja plebeid, 12. tahvli seadused ja plebeide võitlus oma õiguste eest; populus Romanus; Roomast saab impeerium ehk suurriik (Puunia sõjad) ja roomlaste poliitika vallutatud aladel (mida tähendab väljend divide et impera); Rooma vabariigi valitsemine: magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid. Senat ja rahvakoosolekud. Nobiliteet. Vendade Gracchuste reformid. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus, Kleopatra, Augustus, Traianus, Rooma rahu (Pax Romana), imperaator, keiser, leegion, õigusteaduse sünd, romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215. Kust tuleb mõiste dominaat? Kriis Rooma impeeriumis ja sõdurkeisrite ajajärk. Keiser Diocletianus ja tema osatähtsus Rooma ajaloos (tema reformid: sõjaväereform armee germaniseerumine ehk barbariseerumine ja haldusreform). Constantinus Suur (üldine usuvabadus Milano edikt, Konstantinoopol pealinnaks), 395 a. Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur rahvasteränne, 476. a Lääne-Rooma keisriri...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
29
odt

Üldajalugu

Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamistek...

Ajalugu - Keskkool
12 allalaadimist
10
docx

Ajalugu Vana-Rooma

Defineeri mõiste:  Printsipool- esimene kodanik (keiser sai esimesena selle tiitli)  Proletaarid- lihtrahvas  Apostlid- kristliku usu varased kuulutajad  Dogmad- ostodoksne usutunnistus, mis pandi Nikaia kirikukogus 325 p.Kr paika  Märter- inimene, kes sureb oma usu tõttu 2. Nimeta Vana-Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi  Kuningate aeg (753-509 e.Kr) o Kreeklaste kolooniad o Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias o Ülem- ja alamklassi kujunemine o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale o Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul o Kuningaga koos valitses vanemate nõukogu senat o Kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, mis jäid pikaks ajaks peale kuningavõimu kukutamist alles  Vabariik (509-30 e.Kr) o VARANE (509-265 e.Kr)  Esimesed kirjalikud seadused  Riigiaparaadi kujunemine  Rooma võimu kehtestamine Itaalia aladel o SUURVÕIMU AEG (264-133)  Puunia sõjad (Kartago)  Rooma võimu laiendamine o VABARIIGI LANGUSPERIOOD (133-30)  Kodusõjad  Väepealike vahel kodusõjad  Egiptuse allutamine  Julius Caesar (tänu temale kadus vabariik. Tahtis Rooma alasid laiendada. Cleopatra võrgutas Caesari ja nii sai ka Caesar Egiptuse allutatud. Neist said liitlased ja armukesed)  Alus keisririigile  Tekkis impeerium  Keisririik (30 e.Kr- 467 p.Kr) o Esimene keiser oli Octavianus Augustus o VARANE (30 E.Kr-235 p.Kr) ...

Ajalugu - Keskkool
4 allalaadimist
5
docx

Kordamisküsimused Roomast

Vana-Rooma. 1. Õpik ­kronoloogiline ülevaade, millised märksõnad mingi Rooma perioodi alla käivad. Kuningate aeg (753-509 eKr) Varane vabariik (509-265 eKr) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks (264-133 eKr) Kodusõdade periood ja vabariigi langus (133-30 eKr) Varane keisririik (30 eKr ­ 235 pKr) Segaduste ajajärk keisririigis (235-284) Rooma uus tugevnemine (284-395) Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) 2. Vabariigi languse põhjused Rooma armee kujundati ümber ­ kodanike vägi asendus palgasõduritega. Tekkisid kodusõjad võimukate väejuhtide vahel. Rooma rahvas polnud rahul senati tööga. Tõusis väepealike võim. Esile tõusid Pompeius (vallutused Väike-Aasias ja Süürias) ja Caesar (vallutused Gallias). Nad sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49 eKr puhk...

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
5
doc

VANA-ROOMA I

Rooma asus Apenniini poolsaarel Tiberi jõe ääres. Roomlaste kõnekeel oli ladina keel. 3p 2. Nimeta sündmus, mis sai roomlastel ajaarvamise alguseks! Rooma Linna rajamine Mis aastal see sündmus toimus? (21 aprill) 753a eKr. 2p 3. Vali üks periood Rooma ajaloost ja iseloomusta seda perioodi! Kirjuta vähemalt 3 just sellele perioodile iseloomulikku joont või sündmust! 4p Periood: Kuningate aeg (753-509 a eKr) Iseloomulikud jooned: 1) Esimese Rooma kuninga valitsemise aeg (Romulus) 2) Kuningate aeg langeb kokku etruskinde hiilgeajaga Itaalias. 3) Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanematenõukogu senatiga. 3. Miks on Rooma sümboliks emahundi skulptuur kaksikute poistega? Sest kuningas Amulius ei tahtnud, et ettekuulutus tema võimult tõukamise kohta täide läheks ja seega la...

Ajalugu - Keskkool
2 allalaadimist
48
pdf

Arhitektuuri ja interjööri ajalugu stiilid II Konspekt sisearhitektuuri üliõpilastele.

sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks:  varane barokk u 1580.–1620.  kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp  hilisbarokk 18. saj I pool  rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt:  baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklusega (Itaalia, Austria, Flandria, Hispaania)  vanaklassitsism e baroki klassitsistlik suund, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist ja Palladio loomingust. Suuna eelistamise määras suurelt osalt valitsejate maitse ja toetus, (levis Prantsusmaal, kus sisekujunduses nimetatakse seda ka Louis XIV stiiliks ja Inglismaal)  barokne realism, mille tellijateks oli eeskätt jõukad kodanlased (Holland, Skandinaaviamaad)  rokokoo, mis kasvas hilisbarokist välja selle peenenenud edasiarendusena ja levis sisekujunduses peami...

Kultuuriajalugu - Tartu Ülikool
53 allalaadimist
70
docx

Vanaajakunst

Figuurid reljeefidel madalad ja raskepärased, egiptuse poosis. Uudne on reljeefikäsitlus kõrgreljeefina, reljeefid peamiselt lubjakivist.  Selinuse keskmise linnusetempli metoobid  Hästi säilinud kaks:  Üks kujutab Perseust, kes Athena juuresolekul tapab Medusa  Herakles, kes on kaks kerkoopi põikpuu külge sidunud ja nad jahisaagina ära viib  Figuurid on reljeefidel madalad ja raskepärased, egiptuse poosis; keha ülemine osa on en face, muu osa on profiilis; näod on ilmetud, maskisarnaselt tardunud  Uudne on reljeefikäsitlus kõrgreljeefina  Varane näide arhitektuuriga seotud skulptuurist on ka artemise templi viilugrupp Korfu saarelt  Huvitavad on siküoonlaste varakambi metoobid Delfis  Puisemad, puuskulptuuri stiili täpselt imiteerivad on mõned Lakoonikas leitud hauareljeefid, mis on erandlikult valmistatud marmorist.  Enamasti tolle aja reljeefid Kreekas, samuti Lõuna-Itaalia asumaades peamiselt lubjakivist. Sama materjal ka ümarplastikas (nt kolossaalne Hera pea Olümpias)  Egeuse mere saartel ja Joonias: materjaline ammu kodunenud marmor. Joonia meistrid etendasid suurt osa ka vabalt seisva figuuri väljakujundamisel.  Ümarplastilise figuuri tekkimisel ja väljaarenemisel tähtsad Egiptuse ja Kreeta eeskujud ja mõjud. Egiptusega tihe läbikäimine al VII sajandist.  Kreetas vanimad marmosfiguurid leitud Deelose saarel.  Artemise kuju -...

Vanaaeg - Tartu Ülikool
7 allalaadimist
26
docx

Rooma tsivilisatsioon

265.a. eKr kogu Itaalia Rooma võimu all. Pruunia sõjad. 264. – 146. a. eKr 3 Puunia sõda: I: meri, Sitsiilia saar II: Itaalia, Põhja-Aafrika Kartaago kaotas valdused väljaspool oma territooriumi III: Kartaago hävitamine 148. a. eKr: Macedonia ja Graecia Rooma alla. 133. a. eKr kuulub Roomale kogu Vahemere bassein. Põhiliselt said vallutusstest kasu aristokraadid-maavaldajad ja kaupmehed. Rooma plebs ja maaelanikud olid üsna kehvas seisus, seoses uute majanduslike tingimustega. Rooma voolas kokku palju võõrast rahvast, mis suurendas veelgi inimeste ridu. Rahva pretensioonide ning võitluse tulemusena hakkab Rooma muutuma linnriigist rahvusriigiks: Itaalia elanikud saavad kõik kodanikuõigused. 7) Keisririigi aeg Varane keisririik ( -30 - +235) Traianus (98 – 117) territooriumi ulatuse haripunkt: vallutatud Dacia, Mesopotaamia. Rajati limes. Hadrianuse (117 – 138) kindlustusvall. Hiline keisririik ( 235 – 476) 313: ristiusk sallitud usk 395: Impeerium jagatud kaheks(Occident ja Orient) rahva hääl on hädavajalik (jumalate tahte väljendajana; rahva hääl oli ettetähendus, enne, omen, oomen), harva oli see määrav. Keisririigi ajal tekkis probleem, kuidas uut võimu vanade institutsioonidega rüütada. Augustus lasi end mitu korda konsuliks valida. Keisriprovintsid, mille kuberneriks oli princeps ise: saatis sinna enda valitud legati. Neis oli armee kohal, nii oli princeps armee juhataja – imperator. Omistas endale rahvatribuuni ameti, millega kaasnes vetoõigus ja või...

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
12
docx

ROOMA AJALUGU

Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade  II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad.  1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal.  VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma  Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. I kuningas Roomas- Romulus, kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased kolm neist olid etruskid, nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. Rooma kuningavõim kukutati.  Varane vabariik 509-265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. Rooma oli võimsaim riik Latikumi maakonnas. Algasid sõjad etruskidega. 390. aastal tungisid Itaaliasse gallid (nii nim keldi hõime), roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Roomlased ei andnud alla, oli palju sõdu ja 265. Aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.  Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Rooma ja Kartaago pidasid omavahel kolm sõda, mis on tuntud Puunia sõdadena(roomlased nimetasid kartaagolasi puunialasteks) o Esimene Puunia sõda(264-241 eKr) peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Alguses polnud roomlastel laevastikku ja...

Ajalugu - Keskkool
3 allalaadimist
56
docx

Euroopa õiguse ajalugu eksami materjalid

Usu küsimus- seaduse teksti ajalugu. Need tekstid vormistati kõik sama moodi ja kallite materjalidega sest tegemist oli on püha tekstiga. Kirjalik kultuur hakkab arenema ja selle põhikandjaks on kloostrid, sest seal säilitatakse tekste, kirjutatakse tekste jne. Seal olid olemas nii auditooriumid kui õppekord, ülikoolides oli ja on võimalus suhelda endast targematega või sama tarkadega, kogenud inimestega. Selleks on vaja tegeleda tekstidega, korrata ja lugeda neid. Õigust õpiti läbi kiriku ja kloostrite(kus tekkis juristiharidus) ning on mõlemas väga sarnane. Kristlus annab eetilise kataloogi ja õigust ei saa rakendada ilma eetilise kataloogita. Kristluse ja ristiusustamise periood on oluline, sest ka kirjandus hakkab arendama seda eetilist kataloogi. III Peatükk. Õiguse ristiusustamine 1.Usk ja õigus Varane kirik allus õigusele ja tegeles õiguslike küsimustega. Alates Milano tolerantsusediktist ja kristluse tõusmisest riigikirikuks algas õhtumaal vaimuliku ja ilmaliku võimu koostöö. Euroopa õigus ristiusustati viimase sopini, millega tekkis iseseisev õiguspiirkond-kristlik Õhtumaa, Ladina Euroopa. Kristlaste sõnul rahu võib olla seal, kus inimene on vastuvaidlemata valmis kannatama osakssaanud ebaõiglust, kurjale ei võinud vastu hakata. Jeesuse õpetuse järgi pidi õigus olema kristliku alastuse ja jumaliku armastuse vili. Õiguse eeskuju pidi olema armastus. Rooma apostel õpetas, et jumalik seadus on kõigile inimestele südamesse kirjutatud loomiliku ilmutusega. Õigus oli tööriist keisri käes. Kristlased arvasid:Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimese sõna.Pauluse meelest oleks mõeldamatu kui inimene tõstaks mässu riigi vastu. Hoo sai sisse uus vabadusemõistmine. Võrdsusest sai õhtumaise õiguse rist...

Õigus - Sotsiaal-Humanitaarinstituut
22 allalaadimist
4
docx

Vana Aeg - Ajaloo Kontrolltöö

Kirjelda kreeka teatri välisilmet, etendusi Etendused toimusid amfiteatris, vabas õhus, päevavalgel. Etendused toimusid teatri keskel asuval platsi orkestral, mille tausta moodustasid puust dekoratsioonid ehk skenee. Näitlejad olid mehed, kandsid maske ja jalas koturne Mechane - õhkutõstmiseks Näitemäng seisnes koori ja ühe näitleja dialoogis 7. Kirjelda Olümpiamänge. Millal, kus, milleks, olümpiaalad, tähtsus. Toimusid Olümpias Zeusi pühamus iga 4 aasta järel Esmakordselt 776.a. e.Kr Osalesid ainult hellenid Kiirjooks, rusikavõitlus, maadlus, viievõistlus, hobukaarikute võidusõit 8. Iseloomusta Rooma vabariiki ( millal?) ja selle valitsemise korraldust. Varane vabariik (509-265 eKr) Riiki juhtis senat ja riigiametnikud 450 eKr 12 tahvli seadused Roomlased vallutasid Gallia Vabariigi langus algas kodusõdadega 9. Kirjelda Rooma tõusu suurriigiks ja armeed (264-133.a.eKr.) Vallutuste käigus sattus Rooma konflikti Foiniikia koloonia Kartaagoga, puhkesid Puunia sõjad 3. Puunia sõjas vallutasid ja hävitasid roomlased 146.a.eKr. Kartaago. Samal aastal liitsid roomlased pärast mitmeid sõdu oma riigiga Kreeka ja Makedoonia. 133.a. eKr. pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias Roomale. 10. Iseloomusta keisrivõimu kehtestamist: Augustus. Lääne-Rooma ja Ida-Rooma Varane keisririik 30.a.eKr- 235.a.pKr. (27 eKr–14 pKr) Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, ta valitses autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kest...

Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist
15
docx

Vana-Rooma

ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 ­ 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 ­ 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 ­ 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vahemere lääneosa tugev...

Eesti ajalugu - Keskkool
11 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun