BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31,12,2011 31,12,2012 Eurodes VARAD käibevara % raha 10,587 € 26% 14,831 € nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,944 € 19% 7,471 € Varud 770 € 2% 875 € KÄIBEVARA KOKKU 19,301 € 47% 23,177 € Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 116 € 0% 0€ Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 1,524 € 4% 2,100 € Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16,007 € 39% 16,107 € Immateriaalne põhivara 4,061 € 10% 5,247 € PÕHIVARA KOKKU 21,708 € 53% 23,454 € VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetu...
Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega 60 Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega 10 Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks 10 Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Bilanss = varad + kohustised ja omakapital Varad = kohustised + omakapital Aktiva = Passiva ehk Käibevara + põhivara = kohustised + omakapital. Vara konto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive - kreedikäive Kohustiste, omakapitali lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive Periood: 01.09.2018 - 30.09.2018 Algsaldo: 200 Raha- ja pangakontode jääk bilansis antud arvestusperioodi lõpuks on: 200 + 282 346 = 136 Deebet: 25 + 200 + 50 +7 = 282 Kreedit: 10 + 6 + 100 + 20 +150 + 60 = 346 II
· mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist.
Turvamudel Turvaülesande skeemielemendid Turvameede- (safeguard, security control) on riski kahandava tegevus, protsedur, protsess või mehhanism. Jääkrisk- risk, mis säilib pärast turvameetmete rakendamist. Infoturbe komponendid Turvalisus on infovarade kolme omaduse tagamine: Käideldavus- varade takistusteta kättesaadavus volitatud kasutajatele (isikud ja alamsüsteemid). Varade kasutuskõlblikus. Terviklus- varasid ei ole volitamatult muudetud. Varad pärinevad autentsest allikast. Konfidentsiaalsus- varad on kättesaadavad ainult volitatud kasutajatele (isikud ja alamsüsteemid). Turavalisuse täiendavad omadused Töökindlus.-ettenähtud käitumise ja tulemuste järjekindlus. Audentsus- mingi subjekt või ressurss on see, kellena või millena ta esineb. Jälitatavus- mingi olemi toimingud on üheselt jälitatavad selle olemini. VARAD, OHUD, NÕRKUSED.
3. Varade käibekordaja saadakse, kui müüdud kaupade tulu jagada varudega. Varade käibekordaja saadakse, kui müüdud kaupade kulu jagada varudega. 4. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav skeem, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. Finantsplaan on tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. 5. Bilansis kajastatakse varad passiva poolel. Bilansis kajastatakse varad aktiva poolel. 6. Finantsplaan on minevikus kavandatud tegevuse aruanne, mille analüüsmine annab võimaluse hinnata ettevõtte tulevikku. Finantsplaan on tulevikus kavandavate tegevuste kohta koostav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmärgi saavutamist. 7. Regressioonanalüüsi kasutatakse lühiajalisteks ennustusteks. Regressioonanalüüsi kasutatakse pikemaajalisteks ennustusteks. 8
aastaga( 31.12.2009 lahutatud 31.12.2008). * %-s: 2009 aasta juurdekasv või vähenemine %-s võrreldes 2008 aastaga ( 31.12.2009 jagatud 31.12.2008 korda 100 ning lahutatud 100). Finantsanalüüs 3. MAKSEVÕIME EHK LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma varad rahaks, et õigeaegselt tasuda igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad olukorda bilansi koostamise seisuga. Bilanss(kroonides) AKTIVA 31.12.200 Käibevara 8 31.12.2009 Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 Ettemaksed 114 349 122 485
- hooned Masinad (Accumul. jaDepr. seadmed - Build.) -7 000 (Machinery & Equipment) 146 000 Akum. kulum - M&S (Accumul. Depr. - M&E) -18 000 Põhivarad kokku 421 000 Varad kokku 715 000 Kohustised Omakapital Jaotamata kasum/kahjum (Retained profit/loss) 406 250 Kulud (expenses) -25000 Kohustised ja omakapital kokku 406250 VARAD (assets) =
Selleks, et bilanss oleks alati tasakaalus, tuleb neid seaduspärasusi arvestada ning kõikide majandustehingute kontode kandmisel järgida kahekordse kirjendamise reeglit. Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. ( LISA 8) Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). VARAD = K O H U S T U S E D + O MAKAPI TAL Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus
000, müügitulu 555 447 000). BO'l oli 2016. aasta seisuga suurima vara ja müügituluga ettevõtted- Eesti Töötukassa (varad: 684 621 000, müügitulu: 172 145 000); Riigimetsa Majandamise Keskus (vara: 3 696 362 000, müügitulu: 161 890 000 ) ja Tartu Ülikool (vara: 290 866 000 , müügitulu: 161 895 000). Võrreldes ettevõtteid kellel on osutatud 2016a. audiitor teenuseid, näeme koheselt suuri erinevusi. PC Eestis klientide varad ja müügitulud ületavad suurelt BO klientide varasid ja müügitulusid. See on kindlasti üks põhjuseid, miks PC on olnud edukam, kui BO. 5 FINANTSARUANDE ANALÜÜS PC EESTI JA BO EESTI Võrdluse aluseks on võetud 2016. ja 2015. aasta andmed majandusaasta aruandest. Võrreldakse kahe ettevõtte näitajaid. Lisaks on välja toodud põhinäitajad
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31.12.2010 31.12.2011 Eurodes VARAD käibevara % raha 10 786 25,18% 10 587 nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7 821 18,26% 7 944 Varud 733 1,71% 770 KÄIBEVARA KOKKU 19 340 45,15% 19 301 Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 46 0,11% 116 Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
mugavusest tulenevad süstemaatilised toimimisvead) Teadmatus ja motivatsioonitus Turvanõuete eiramine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 20 Organisatsioonilised nõrkused Töökorralduse puudused Ressursihalduse puudused Dokumenteerimise puudused Turvameetmete valimise puudused Turvasüsteemide halduse puudused Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 21 Kvantitatiivne riskianalüüs Varade väärtused loomulikes ühikutes (ka ainetud varad hinnatakse rahaliselt) Ohtude esinemise tõenäosused esitatakse vahemikus 0 kuni 1 (statistika alusel) Rakendamine põhjendatud suurtes organisatsioonides, kus rahalised väärtused on suured Vajalik lokaalse statistika olemasolu Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 22 Kvalitatiivne riskianalüüs Nii varade väärtuse kui ka ohtude toime hindamisel kasutatakse väärtuste astmikke vara väärtus ("suur", "keskmine", "väike") vara ahvatlevus
c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c. varad = kohustused + omakapital d. aktiva = passiva Question 8 Nõue, mis on väljendatud USA dollariteks a. tuleb dollari kursi muutumisel ümber hinnata b. tuleb raamatupidamises kajastada USA dollarites c. tuleb raamatupidamises kajastada Eesti kroonides d. tuleb raamatupidamises kajastada nii kuidas on lihtsam Question 9 Lühiajaline kohustus on kohustus a
ühistu liikmel on üks hääl; Juhatus on ühistu juhtorgan, mis esindab ja juhib ühistut. 4. Vastutus- osanike isiklik varalise vastutuse puudumine ühistu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- AUDITI KOHUSTUS Audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud näitajatest on vähemalt kaks alljärgnevat tingimust täidetud: 1. Müügitulu või tulu on 2 000 000 eurot. 2. Bilansipäeva seisuga on varad kokku 1 000 000 eurot. 3. Töötajate arv on vähemalt 30 inimest. Teisel võimalusel kui raamatupidamise aastaaruandes väheamlt üks alljärgnevatest näitajatest ületab: 1. Müügitulu või tulu 6 000 000 eurot. 2. Bilansipäeva seisuga on varad kokku 3 000 000 eurot. 3. Töötajate arv on vähemalt 90 inimest. Kokkuvõte Valikus olevatest äriühingutest on kõige mõistlikum luua osaühing. Võrreldes teistega on kõige väiksem algkapitali nõue alustamisel
summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). AKTIVA Varad: käibevara + põhivara (kasutatakse pikaajaliselt tootmiseks v teenuse osutamiseks) PASSIVA Omakapital + Kohustused (lühiajalised kuni 12 kuud, pikaajalised üle 12 kuu) Aktiva = Passiva, Varad = kohustused + omakapital Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid majandusüksuse printsiip rk arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
244,406 244,406 Raamatupidamisbilanss VARAD 31.12.20x1 Käibevarad Raha 7,300 Nõuded ja ettemaksed 5,000 Varud 900 Kokku käibevarad 13,200 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 230,762 Kokku põhivarad 230,762 KOKKU VARAD 243,962 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 0 Võlad ja ettemaksed 1,526 Kokku lühiajalised kohustised 1,526 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 0 Kokku pikaajalised kohustised 0
PLAANIMAJANDUS DEFINITSIOON JA LEVIK · PLAANIMAJANDUS ON MAJANDUS, KUS MINGIT TOODET VÕI TEENUST EI TOODETA MITTE VASTAVALT TURU NÕUDLUSELE, VAID VASTAVALT RIIGI KEHTESTATUD PLAANILE · PLAANIMAJANDUS OLI ISELOOMULIK NÕUKOGUDE LIIDULE · PRAEGU ON PLAANIMAJANDUS KUUBAL, PÕHJA- KOREAS, SAUDI ARAABIAS, IRAANIS, JA BIRMAS PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · VASTUOLUS EESTI KOHALIKE HUVIDEGA · ERAOMANDID, INIMESTE VARAD JA ETTEVÕTTED RIIGISTATI · MAAREFORM PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · ALUSTATI PÕLLUMAJANDUSE KOLLEKTIVISEERIMIST · II MAAILMASÕDA TÕI KAASA EESTIS MAJANDUSLANGUSE · 1940NDATE TEISEL POOLEL ALGAS EESTI MAJANDUSE ÜMBERKUJUNDAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1950-70 · VASTUOLUDE SÜVENEMINE ETTEVÕTTETE JA INIMESTE VAHEL · SOTSIAALSETE PINGETE VASTUOLUDE KASVAV TUNNETAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS
finantstulemustest. Selline informatsioon on tähtis nii sise- kui ka välisraamatupidamisaruandluse kasutajate jaoks. See lubab hindama ettevõtte rentaablus, maksevõime ja ostujõud, ressursside seisund ja nende kasutamise efektiivsus, krediidi ja arveldussuhted ning ettevõtte eluvõime. Peamine informatsioon, mida saadakse ettevõtte bilansist, on järgmine: 1. Missugustest allikatest on kaasatud ettevõtte varad: pikaajalised laenud, eelisaktsiad, lihtaktsiad; lühiajalised laenud pankadelt, teistelt ettevõtetelt, kommertskrediit tarnijatelt. 2. Käibekapitali positsiooni tugevust saab kindlaks määrata mitmete käibekapitali suhtarvudega, mis aitavad kindlaks teha ettevõtte arvatavat võimet täita oma lühiajalisi kohustusi, mida kaetakse likviidsete varade arvelt.
V KÄIBEVARAD* O Võlad ja saadud ettemaksed Raha H Eraldised* A Finantsinvesteeringud U Sihtfinantseerimine Nõuded ja tehtud ettemaksed S R Varud T PIKAAJALISED KOHUSTISED* Bioloogilised varad I Laenukohustised A S Võlad ja saadud ettemaksed E Eraldised* D Sihtfinantseerimine 1 PÕHIVARAD* Investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse O OMAKAPITAL*
Omakapitali osatähtsus varades Käibevara+põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi koostamisel tuleb raamatupidamisseaduses etteantud kirjete järjekorda järgida, kuid kirjeid võib täiendavalt liigendada. Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Järelikult:
Enamikes võimu alt vabanenud riikides valitesesid diktatuurid Apartheidipoliitika Loodi Aafrika Rahvuskongress 1980. a saavutas võidu Rodeesias mustanahaliste partei Frederik de Kleriki valitsus 1989. aastast Hutude ja tutside vaheline sõda Tänapäev On säilinud mitmed kriisikolded Levinud majandusraskused, näljahädad, aids Probleemiks hõimusõjad Majandus Koloniaalvõimu tõttu looduslikud varad mõtetult raisatud Võimu alt vabanenud riikides oli majanud purustatud, vähestes riikides saavutati majandustõus Probleemid Bantud kasutasid võitluses apartheididega rahumeelseid ja ka relvastatud võtteid Bantude kaitseks loodi Aafrika Rahvuskongress Kesutatud materjalid Ajaloo õpik
2005 Kiirmoe tulevikuperspektiivid AS moekoolitus TÖÖKÄIK: 2007-2010 Stilist, AS Ajakirjade kirjastused 2005 suvel Müüja, AS Balbiino TÄIENDAV INFO: Emakeel: eesti keel Võõrkeeled: inglise keel kõrgtasemel, prantsuse, saksa ja vene keel kesktasemel Autojuhiluba: B kategooria HARRASTUSED: Joonistamine, maalimine, laulmine, õmblemine, reisimine, lugemine BILANSS I tootmistsükli alguses(tootmistsükkel 1 kuu) AKTIVA PASSIVA Likviidsed varad 2600 eurot Kohustused: 1. Lühiajalised Maksmata üür 200 eurot Elekter 50 eurot 2. Pikaajalised 0 Kauba-ja materjalide varu Omakapital 2350 eurot *nõelad, niidid, paelad 300 eurot Põhivara *Masinad 2000 eurot *Riidepuud 200 eurot *Lauad, toolid 500 eurot
12 Majandusarvestuse põhivaldkonnad Raamatupidamisarvestus (finantsarvestus) Juhtimisarvestus Maksude arvestus Auditeerimine 14 Juhtimisarvestuse valdkonnad Strateegiline plaanimine → eelarved/kasumiplaan → finantsjuhtimine →finantsarvestus ja kuluarvestus Finants- ja operatiivinfo kommunikatsioon → finantskontroll = välisaudit ja siseaudit 15 Finantsarvestuse osad Varad Kohustused omakapital 16 Firma varad põhivara on hooned, seadmed, masinad. Käivevara on materjalide varu, pooleliolev töö, sularaha pangas, deebitorid ja lühialalised investeeringud. 17 Deebet ja kreedit Majandustehing, mis suurendab bilansivõrrandi vasakut poolt on deebit ja tehing, mis suurendab paremat poolt on kreedit. Majandustehing, mis vähendab vasakut poolt on kreedit ja tehing, mis vähendab paremat poolt on deebet. 18 Mida näitab rentaabluse analüüs
Turvamudel Turvaülesande skeemielemendid Turvameede- (safeguard, security control) on riski kahandava tegevus, protsedur, protsess või mehhanism. Jääkrisk- risk, mis säilib pärast turvameetmete rakendamist. Infoturbe komponendid Turvalisus on infovarade kolme omaduse tagamine: Käideldavus- varade takistusteta kättesaadavus volitatud kasutajatele (isikud ja alamsüsteemid). Varade kasutuskõlblikus. Terviklus- varasid ei ole volitamatult muudetud. Varad pärinevad autentsest allikast. Konfidentsiaalsus- varad on kättesaadavad ainult volitatud kasutajatele (isikud ja alamsüsteemid). Turavalisuse täiendavad omadused Töökindlus.-ettenähtud käitumise ja tulemuste järjekindlus. Audentsus- mingi subjekt või ressurss on see, kellena või millena ta esineb. Jälitatavus- mingi olemi toimingud on üheselt jälitatavad selle olemini. VARAD, OHUD, NÕRKUSED.
Artjom Petrov Ülesanne 1 1. puhasrentaablus eelmisel aastal - 5% netokäive - 639 116 eurot puhaskasum keskmine maksumus - 319 557 eurot Puhasrentaablus 5% 5/1=X/639 116 = 0,05*639 116 = 31955,8 ROA = varade rentaablus= puhaskasum/keskmised varad= 31955,8/319 557 = 0,1= 10% Muutus 12%= X/319 557 = 38346,8 NetoKäive= 38346,8/X= 5% X=766936 ROE = omakapitali rentaablus= puhaskasum/omakapital= 319 557 /(70%*319 557)= 0,14 2. Firma käibe kogurentaablus möödunud aastal - 25% netokäive - 575 202 eurot 75% toodangust müüdi krediiti ja ülejäänud osa sularaha eest. Firma käibevara - 95 868 eurot. raha laekumise välde, kui nõuded ostjate vastu on 35 791 eurot: Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused. (keskmine) Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja= 95868 / 35791 = 2,67 1) Raha laekumise välde= 35 791 /[(575 202 *0,75)/360]= 35791/1198,3= 29,866 = 30 päeva 2) Uus debitoorne võlg 20*1198,3= 23966 3) Tootmi...
inflatsiooni ületav kapitalikasv pikas perspektiivis. Fondi vara investeeritakse kuni 25% ulatuses aktsiatesse ja ülejäänud osa võlakirjadesse. Sampo Pension 50 on kohustusliku kogumispensioni fond, mille eesmärgiks on inflatsiooni ületav kapitalikasv pikas perspektiivis. Fondi vara investeeritakse kuni 50% ulatuses aktsiatesse ja 50% ulatuses võlakirjadesse. Nordea Pensionifond A ehk agressiivne strateegia Fond investeerib kuni 50% varadest aktsiatesse ja ülejäänud varad võlakirjadesse. Seda fondi soovitame inimestele, kes suhtuvad neutraalselt või pigem positiivselt aktsiaturgude hinnakõikumistesse, et pikemas perspektiivis saavutada potentsiaalselt kõrgeim varade tootlus. Fondi oodatav tootlus on potentsiaalselt kõige kõrgem, kuid varade väärtus võib lühiajaliselt kõikuda. Fondi on soovitatav investeerida pikaajaliselt. -Sa soovid enda pensionivara maksimaalselt kasvatada -Sinu pensionivara väärtuse lühiajaline kõikumine on Sulle vastuvõetav
maksmiseks vähendada sootuks eri asjad. Juhul kui müük püsib samal tasemel toob debitoorse võlgnevuse ja laovarude vähendamine tavaliselt kaasa kasumi , tootmise efektiivsuse ja lõpuks ka müügi vähenemise. Üldjuhul firmad ei müü käibevara suuri koguseid kohustuste kättejõudmisel maha kui likvideerimisel. Likviidsuskordaja, ehk kiireloomuliste maksete tase, ehk maksevõime kordaja, ehk quick ratio, ehk acid test = likviidsed varad / lühiajalised kohustused = ( käibevarad - tootmisvarud ) / lühiajalised kohustused = (raha + lühiajalised nõuded + lühiajalised väärtpaberid ) / lühiajalised kohustused See suhtarv näitab kui hästi firma suudab oma lühiajalisi kohustusi täita kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. Suhtarvu lugejasse kuulub ainult raha ja selle ekvivalendid sest tootmisvarud pole sageli piisavalt likviidsed ja neid pole kiiresti võimalik omahinnaga likvideerida
äriühingutest raamatu-pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel), · mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara nõuded ostjatele). Peamine erinevus käibe- ja põhivara vahel seisneb ajavahemikus, mille jooksul need varad ettevõttele kasu toovad. Seetõttu jaotatakse raamatupidamiskohustuslase vara: · põhivaraks pikaajalised varad, · käibevaraks lühiajalised varad. Kohustused- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: · korraldama raamatupidamist vastavalt ühele raamatupidamistavadest (Eesti hea raamatu-pidamistava või rahvusvaheliselt finantsaruandluse standardid) tagamaks aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise raamatupidamiskohustuslase finants-seisundist,
Maharaja ASP kasumiaruandes on suurim juurdekasv toimunud müügituludes (21,7%) ning mitmesugustes tegevuskuludes ( 39,5%). Viimaste kasv ei ole positiivne kuid on arusaadav, kuna suurema müügitulu saavutamisega kaasnevad sagedasti ka suuremad kulud. Olulisel määral on suurenenud ka kasum, lausa poole võrra (122,1%) , mis näitab, et ettevõte on muutnud oma tegevust efektiivsemaks ja kasumlikumaks. Maharaja ASP müügitulu on 8 korda suurem kui on tema bilansimaht, mis näitab, et varad on efektiivselt kasutatud. Ultex Halduse kasumiaruandes on vähenenud vaid muud äritulud (-39,2%) ning äri ja puhaskasum (puhaskasum vähenenud -98,7%). Kõik ülejäänud näitajad on suurenenud. Eriti suur kasv on toimunud tööjõukuludes ligi 36,2% võrra. Puhaskasumi juurdekasvutempo on negatiivne ja väga suur 98,7%. Selle põhjuseks on see, et kulud kasvavad kiiremini kui tulud. Ultex Halduse müügitulud on vaid üks korda suuremad kui on ettevõtte bilansimaht,
mõisted ning alusprinsiibid Eesti Hea Raamatupidamistava kohaselt. Kirjalikest allikatest on enim kasutatud Lehte ja Jaan Alveri teost ,,Finantsarvestust", Juta Tikk ,,Finantsarvestus", Anu Allikvee kirjutatud teost ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine" ning peamiseks internetiallikaks on Raamatupidamise ABC veebileht. Eesmärgi täitmiseks on koostatud uurimisküsimused. Kursusetöö valmib lähtudes järgenvatest küsimustest: · Millised varad on varud? · Millised on varude arvestusmeetodid? · Millised on varude arvestussüsteemid? · Kuidas varusid inventeeritakse? Kursusetöö jaotatakse kahte peatükki. Kursusetöö esimese ehk teoreetilise osa koostamisel kasutatakse info kogumiseks Raamatupidamise Toimkonna juhendit number 4, samuti erinevate aurotite poolt koostatud teemakohaseid õpperaamatuid ja internetiallikaid, kust on võimalik lugeda erinevaid artikleid, mis suurendavad andmete mitmekesisust.
c. vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud Question 14 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. soetusmaksumuses b. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused c. neto realiseerimismaksumuses d. õiglases väärtuses Question 15 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. aktiva = passiva c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest b. on võrdne kõrgemaga vara soetusväärtusest ja kasutusväärtusest c. on võrdne kõrgemaga vara bilansilisest maksumusest ja kasutusväärtusest d
Kokku käibevara 791 019 Põhivara Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 83497 0 Materiaalne põhivara 169 389 200 815 Immateriaalne põhivara 40 269 31 718 Kokku põhivara 293 155 232 533 9 925 8 559 Kokku varad 946 552 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused 1 160 Laenukohustused 148 785 643 2 773 2 325 Võlad ja ettemaksed 641 316 Eraldised 21287 0
A. Ostuanalüüs Emaettevõte Ostuhind 850,000.00 Omandatud omakapitali raamatupidamislik väärtus 504,000.00 Hinnaerinevus 346,000.00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem ...
Kordamisküsimused: Raamatupidamise alused 1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali. Kulu Majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel tehtud väljamaksed. Majandustehing tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustiste või omakapit...
1) Millised muutused toimusid Prantsusmaa usuelus seoses revolutsiooniga? V: Kaotati kirikukümnis, müüdi kiriku maid, võeti kirkute varad ära, kirikute maa anti talupoegadele ilma välia ostuta, kirikutlet võeti ära mitmed ühiskondlikud funktsioonid, suleti enamus kloostreid, toimus vaimulikkonna lõhenemine, 2) Kinnita kahe näitega väidet, et Prantsusmaal vähenes revolutsiooni ajal katoliku kiriku roll. V: Püüti luua ülemaalist moraali kultust. Anti korraldus maha võtta ja hävitada religioosed sümbolid. Vaimulike aktiivne revolutsioonivastane tegevus tõstis
NANTES'I EDIKT 1598 Hendri 4 usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi. Paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, katoliiklased aga umbusaldasid. Kuningas püüdis pooli lepitada, et kodusõda uuesti ei puhkeks. Usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude reguleerimiseks avaldas ta 1598. aastal käskkirja, mida tuntakse Nates'i ediktina. Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus. See tähendas kõikjal katoliiklike jumalateenistuste taastamist, katoliku kirik sai tagasi oma varad, vaimulikkond oma varasemad õigused. Kuid edikt lubas siiski ka reformeeritud usku. Protestantlik jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaa linnades ning aadlikud tohtisid neid korraldada oma lossides (seda kõikjal Prantsusmaal, välja arvatud Pariisi ja veel mõne linna piires). Poliitiliselt oli tähtis punkt, mis andis protestantidele taas õiguse teenida riigiametites. Põhimõtteliselt säilis Lõuna-Prantsusmaal hugenottide riiklik erikorraldus. Nad said koguni
lähtudes. Kõik aktsiaseltsid on kohustatud? Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, kohaliku omavalitsuse üksusele jt. Auditeerimise kohustus : Kaks kolmest või üks väga kõrge Bilanss - on kindel päev Müügitulu - toodete, kaupade või teenuste müügist tulenev tulu Põhivara ei ole müügitulus seisnev. nt. kui müüme juhatuse auto, see tulu ei ole müügist põhinev. Vara - ettevõte asi või õigus. Nt. kõik ettevõte rahad on varad. Audiitorkontroll - väline ekspert(enspektor). Sisekontroll on teine asi. Firmas ei ole sisest audiitrikontrolli. nt. PDO MAKSUD Koormamisfuntsioon (raha kogumine) kujundamisfunktsioon (mõjutada käitumist ja tarbimist nt. suitsupakidel) Makse peab maksma, et olla ühiskonnaliige. Makse jagatakse kaheks : 14· kohalikud maksud : reklaamimaks, teede maks, parkimismaks 15· riiklikud maksud : tulumaks, sotsmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks,
5) säilitama raamatupidamise dokumente. 10. Raamatupidamisebilansi aktivapoole iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, Siit selgub, kui suurt osa varadest finantseeritakse võõr- ja kui suurt omakapitali arvel. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital. Bilansi aktiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Üldistatud kujul aktiva (varad) käibevara + põhivara 11. Raamatupidamisebilansi passivapoole iseloomustus ja koostisosad. Raamatupidamisbilansi paremat poolt nimetatakse passivaks. Bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. allikad, mille arvel varad on soetatud
tõde välja selgitada. Uurimistöö põhineb valdavalt intervjuude põhjal saadud informatsioonil, kuid kasutati ka teemakohast kirjandust, Loit Laidna kohta käivaid dokumente, fotosid ja ta oma üksikuid märkmeid. Nii suudeti luua veel eksisteerivatest infokildudest võimalikult terviklik pilt Loit Laidna elust. Loit Laidna elu on imeline näide, kuidas Teine maailmasõda ja äärmuslikud poliitilised võimud mõjutasid inimeste elusid. Pered lahutati, varad konfiskeeriti ja seni saavutatud tulemused vaikiti maha. Tippvormist sportlase karjäär lõppes Siberi vangilaagrisse saatmisega, sest ta oli oma kodumaale jäänud. Ülirängast vangistusest Magadani vangilaagris pääses Loit Laidna eluga ainult tänu oma tugevale füüsilisele vormile ja tahtele oma peret uuesti näha. Magadanist naasis vaid 10% sinna jõudnuist. Nõukogude Liit suutis hävitada miljoneid inimelusid ja mälestused neist saata ajaloo prügikasti
Finantsaruanded · bilanss- kui palju on ettevõttel varasid · ressurss. Kohustusi · vülgasid, omakapitali · ettevõttesse paigutatud raha · vaba omakapital (kasum, reservkapital.) · Seotud omakapital (osakapital, aktsiakapital) · Kasumiaruanne- näitab kasumi kujunemist. · Brutokasum- kasum ainult müügist · ärikasum- kasum äritegevusest. · Kasum enne maksustamist- kasum kust võetakse maha kõik finantskulud. · Rahavoogude aruanne- näitab ettevõtte maksevõimet. Rahaliikumist sisse ja välja. Bilansiskeem Aktiva (varad) = Passiva (kohustus, omakapital) Käibevara -kasutatakse ära 1. a jooksul Lühiajaline kohustus- 1 a. Jooksul tuleks vabaneda · Raha * maksuvõlad · tooraine/materjal * palgavõlad · ostjate võl...
Varad Pank Kassa Lühiaj.fin.inv. Nõuded & ettem. D+ K- D+ K- D+ K- D+ K- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo 0 * 0 * 0 * 0 * Ko ja Ok Laenukohustus Võlad &ettem. D- K+ D- K+ D- K+ D- K+ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ...
Ja seda raha kasutad sa järgmiselt: 1.Ühe osa elamiseks nii, nagu sa elada soovid. 2.Ühe osa investeerid, olemaks piisavalt vaba, et rahaga ei saaks sulle survet avaldada. 3.Üks osa on reserviks ettenägematu tarvis. Et sa ei peaks kartma. Üleküllastatus algab hetkest, kui sa ostad midagi seepärast, et teistel see juba on. Kuigi sa tead, et sa seda ei vaja. Enne kooselu alustamist vastake küsimustele: 1.Missugused on teie mõlema varad ja kohustused? 2.Olete te kulutaja või säästja tüüpi inimesed? 3.Kas teil oleks vaja abieluvaralepingut? 4.Missugused on teie finantsilised soovid tulevikus? 5.Kes hakkab peres rahaasju ajama? 6.Mitu “rahakotti” saab peres olema? 7.Kui suured on teie teadmised rahaasjadest? Allikad pere-eelarve koostamiseks: www.ellermaasoft.ee - perekonna eelarve (rahaline) www.consumer.ee - Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus M. Salu, E. Aavik “Hakkame elama
Vastupidine lausend nt määrasin vale debiteeritava konto. Teen vastupidise lausendi, mida enne debiteerisin, nüüd krediteerin. Kasut. Vähem sest moonutab käibeid suures ulatuses. Summade kontolt kontole ülekandmine- moonutab käibeid. Tekivad naljakad kontode korrespondeerumised. Inventeerimine Üle lugemine, kaalumine, mõõtmine füüsiline inventeerimine. Nõuete ja võlgade inventuur on raamatupidamislik inventuur. Inventuure võib planeerida Täielikult kõik ettevõtte varad on inventeeritakse Osalised inventuurid valitakse välja nt varude alt kindlad kaubagrupid, inventeeritaksen eed ära. Kui osaliste inventuuriga ei tuvastata vigu, siis pole vaja täielikku inventeerimist läbi viia. Korralised inventuurid tähtaeg raamatupidamise siseeeskirjas. Kassat võiks inventeerida iga kuu vüi kvartali lõpus. Kindlasti aruande aasta lõpul Inventeerimist võib alustada 2 kuud enne perioodi lõppu.
Paradise lost Find English equivalents from the text 1. kiindumus affection 2. õitseng boom 3. ebaõiglaselt sisse kasseerima cashing in on 4. kinnisvara property 5. elutähtis panus vital contribution 6. sissetulek inimese kohta per capita income 7. normeerima, mõõdetud rationed portsjonites andma 8. majast välja tõstma evict from their house 9. lammutama demolish 10.äriettevõte business venture 11.täis kohalikku sarmi full of local charm 12.millegagi toime tulema struggle to cope 13.järeleandmatu/lõppematu relentless waves of tourists turistidelaine 14.kuivaks imema suck dry 15.tarbima consume 16.iga-aastane k...
12.20x0 Käibevara Raha 11 735 7 040 Nõuded ja ettemaksed 3 460 7 660 Varud 500 3 000 Kokku käibevara 15 695 17 700 Põhivara Materiaalne põhivara 11 010 11 010 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -3 304 -1 652 Kokku põhivara 7 706 9 358 KOKKU VARAD 23 401 27 058 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 31.12.20x1 31.12.20x0 Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 5 200 10 005 Kokku lühiajalised kohustused 5 200 10 005 Pikaajalised kohustused Kokku pikaajalised kohustused 0 0 KOKKU KOHUSTUSED 5 200 10 005 Omakapital
raha -48 500 jaotamata kasum -48 500 31.12.2006 2006.a. puhaskasumi sulgemine jaotamata kasumisse ARVESTUS Varad / Kohustised / Omakapital / Owners' equity or stockholders' equity Assets = Liabilities +
5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat RPK-d esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLANE- RIIK , kohaliku OV ÜKSUS, Era voi avalik- õiguslik juriidiline isik, FIE, välismaa äriühingu filiaal Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga RPK finantsseisundit: Varad, kohustused ja omakapital (Bilansi valem?) Aktiva ja passiva Käibevarad ja põhivarad Võõrkapital, omakapital Lühiajalised ja pikaajalised kohustused Bilansi maht Bilansi maht suureneb, kui Saadakse varasid väljastpoolt, kas kohustuste või omakapitali arvel Bilansi maht väheneb, kui Antakse varasid ära kohustuste katteks, vähendatakse osakapitali või jagatakse dividende
NÕUKOGUDE AJA POSITIIVSED JA NEGATIIVSEDKÜLJED. Nõukogude okupatsioon algas Eesti okupeerimisega 1940 aastal suurte riikide omavahelisel kokkuleppel. Kõige kiiemini läksid vaesed töölised uue võimuga kaasa. Alguses olid suured repressioonid ja Eesti Vabariigi koorekihi ( linna, seltskonna kiht) hävitamine. See andis aluse okupatsiooni rahulikul eksisteerimisel Eestis. Hävitati hästi järjel olevad suurtalud, toimus kollektiviseerimine (Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse), mida Venemaa oli praktiseerinud 30-ndatel aastatel, tekkisid kolhoosid(Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand), vara muutus nn. ühisvaraks, millel puudus kindel peremees. Alguses oli raske, palka ei makstud, tasumine toimus natuuras(loodussaadustes, tarbeainetes, mitte rahas), aga kõi...
Küsimus 9 Ettevõttele kuuluvate masinate väärtus on € 25 000, sularaha on neil € 11 250, omakapital € 40 000, eraisikult saadud laen € 250 ja laos olevate kaupade väärtus € 4000, siis milline on tema bilansimaht? 40 000 € 40 250 € 35 250 € 35 000 € Tagasiside Õige vastus on: 40 250 € . Küsimus 10 Aktivas kajastatakse: Ettevõtte omakapital Ettevõtte rahavood Ettevõtte varade katteallikad Ettevõtte varad Tagasiside Õige vastus on: Ettevõtte varad . Küsimus 11 Aktiva ja passiva peavad olema: Aktiva > Passiva Passiva > Aktiva Võrdsed Pöördvõrdelises suhtes Tagasiside Õige vastus on: Võrdsed . Küsimus 12 Kui pikk on tavapärane majandusaasta? 12 kuud Kuni poolteist aastat 1 kalendriaasta Iga ettevõte määrab majandusaasta pikkuse ettevõtte põhikirjas Tagasiside Õige vastus on: 12 kuud. Küsimus 13
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
