Vana Rooma arhitektuur ja ehitus Narva Kesklinna gümnaasium Õpilane Darja Grigorjeva, 10 b klass Arhitektuur Vana-Rooma kui originaal kunsti moodustunud ajaks IV--I vahetusel kuni n. e. Mälestised Vana-Rooma praegu, isegi varemetes vallutavad oma majesteetlikkusi . Roomlased panid alguse uus ajastu maailma ajastiku, kus peamine koht kuulus avalikele ehitistele, arvutatud tohutu hulk inimesi: basiilikud, termid (avalikud saunad), teatrid,amfiteatrid , tsirkused, raamatukogud, turgud. Loetelu hoone konstruktsiooni Rooma tuleb sisse ja kultuslikud: templid, altarid, saadi. Kogu vana-maailma Rooma arhitektuur on
Kordamisküsimused Vana-Rooma 1. Õpilane oskab kontuurkaardile märkida: Apenniini poolsaar, Aadria meri, Türreeni meri, Vahemeri, Rooma, Sürakuusa, Konstantinoopol Maakonnad- Etruuria, Latium, Rooma impeeriumi piirid Trajanuse ajal, Lääne-Rooma ja Ida-Rooma piirkonnad. 2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Kreekas: Liigendatud rannajoon, Mägine, vähe põllumaid, palju saari Roomas: Sirge rannajoon, Palju põllumaid ,vähe saari 3. Kes olid etruskid ja, kuidas nad kujundasid Rooma kultuuri? Roomlaste naabrid, elasid Etuurias, Ehitasid nekropole, roomlased hiljem kopeerisid Etruskide saavutusi tehnoloogiates, näiteks KUPPEL. Mitu Etruski oli Roomas kuninga ametis. 4. Rooma linna teke. Kus asub ja milline on loomislegend
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Rühma nr: 1.Rooma võttis oma kultuuris eeskuju kreeklastelt 2.Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Mört 2.Betoon 3.Kaar 4.Põletatud tellised 5.Kuppel Colosseum 4
Rooma vabariigi kronoloogia Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr · Valitses esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat · Valdused ulatusid Tiber suudmenni · Viimased 3 kuningat etruskid · 510 a ekr Rooma kuningvõim kukutati, kehtestati vabariik Varane vabariik 509- 255 a eKr · Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kõrgeimad neist 2 konsulit · V saj ekr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias · Algasid sõjad etruskidega · Tagasilöök 390 a ekr, kui gallid tungisid itaaliasse, roomlased said lüüa ja pidid lunaraha maksma · Kaotusest hoolimata jätkasid roomlased sõdu ning 265 a ekr oli kogu itaalia rooma võimu all Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr · Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga, omavahel peeti maha 3 sõda, mida nim Puunia sõdadeks: 1. Esimene Puunia sõda (264-241 a ...
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest
ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. · Rooma tõuseb Vaheme...
Referaat Vana-Rooma ori Orjanduslik kord valitses antiiktsivilisatsioonide ajal, kui vallutatud maade elanikud enamasti vallutati, nii ka Vana-Roomas. Orjandus on isiku sunniviisiline allutamine teisele isikule või ühiskonnale. Orje oli Vana-Roomas palju ja nad tegid suure osa tööst. Kes olid orjad? Orjad olid Rooma impeeriumis põhiline tootlik jõud. Nad moodustasid Rooma elanikkonnast umbes kolmandiku. Orje osteteti ja müüdi nagu tavaliselt kaupa, nad
Tavaks oli see et kui grammatika kool oli läbitud siirduti retoorika kooli kus õpetajaks oli reetor - kõnemees. Retoorika õpingud sageli kestsid väga kaua, sest reetoritele esitati suuri nõudmisi, ei piisanud vaid sellest et ta oleks osav esineja. 2saj lõpp 1saj algul hakkas kujunema ka filosoofia õppimine. Hilise vabariigi ajal hakati üha enam huvituma filosoofiast. Filosoofia koolkondi oli palju aga populaarseimaks sai stoa. Stoa õpetusi peeti sarnaseks Vana-Rooma ideaalidega, arvati et stoa filosoofias on esile tõstetud paljud vanad ideaalid. Hiline stoa millega roomlased kokku puutuvad on suht eklektiline, seal on palju teiste koolkondade mõjusid. Teine suur filosoofia suund oli epikureism, selle propageeria oli Lucretius, ta on kirjutanud ühe poeemi asjade loomisest. Epikuurlaste ja stoikude filosoofia koolkonnad on esialgu väga erinevad, aga neil on palju kokkupuute punkte.
olid: 1) tragöödiad, 2) komöödiad, 3) saatüridraamad. Saatüridraama on lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid. Tuntuim Vana-Kreeka komöödiate autor oli Aristophanes. Tragöödiate kirjutajatest võib nimetada kolme kuulsat nime: Aischylos, Sophokles ja Euripides. Aischylose tragöödiatest eristatakse tänapäeval enim ,,Aheldatud Prometheus". Sophoklese näidenditest "Kuningas Oidipus". Vana-Kreeka teatriga võrreldes Vana-Rooma teater oma arengult palju kehvem ja kasutas kreeklaste eeskujusid ja traditsioone. Roomas hakkas teater kujunema (millal?) 3.saj eKr. Tekkis mitu uut zanri nagu näiteks atellaan, mis tähendab ühevaatuselist jämedakoelist rahvatükki; miim- naljakas akrobaatiline lühijant; pantomiim-miimika kasutamine. Kreekaga võrreldes erines Rooma teater maskide traditsiooni poolest Rooma näitlejad ei kandnud maske. Erinevalt Kreekast ehitati Rooma teatrid (kuhu?) lauskmaale. Vana- Rooma
Circus Maximus - Colosseumi kõrval suur vaatemängude paik, kus korraldati kaarikute võiduajamisi. kaar - võlv - kuppel - silindervõlv - Võlvi võib ette kujutada kui üksteise taha ehitatud kaarte rida - tulemuseks on silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. ristvõlv - kahe silindevõlvi ristumine komposiitkapiteel - joonia ja korintose stiili segu samba kapiteelis arkaad - ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. term - Vana-Rooma saun akvedukt - Akvedukt ehk sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. triumfikaar - See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitudde või muude ühskondlikult tähtsate sündmuste auks. atika - foorum - keskne väljak Roomas
o Triumfikaar ehitati puhtdekoratiivseid ehitismälestisi ehk triumfikaari. Tuntuim on Tituse triumfikaar, valmis 81.a. See oli ehitatud Jeruusalemma võidu auks. Ranged, monumentaalsed(küllalt suured), kaetud reljeefidega sõjakäigust. o Keiser Traianuse sammas(38m) laotud ümmargustest marmorblokkidest, kaetud spiraalse reljeefribaga(kogupikkus 200m) Traianuse sõjast Draakiaga. Samba otsa on Peetrus. o Parthenon Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga ehitis, üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas, mis oli kõigi planeedinimedega jumalate tempel. Suur ümarehitis ehk rotund, seinad on lihtsad, ilma akendeta, siseruumi kõrgus 42.7m, kupli läbimõõt 43,5m, kuppel on täpne poolkera. Ehitatud tellistest ja betoonist, seinte paksus 6m, siseseinad kaetud kallihinnalise marmoriga, ruumi valgustab kuplitipus olev ava, mille läbimõõt on 9m.
Vallutussõdade mõju Rooma riigi hävingule Rooma oli väga võimas impeerium, mis toetus oma sõjaväele ning tänu sellele püsis ka see riik. Hiljem, oli sõjavägi riigi hävingu suureks põhjuseks. Rooma riik oli väga suurel territooriumil ning selle hoidmiseks pidi sõjavägi pidevalt piiride juures olema. Lisaks vallutati ka alasid juurde – toimus palju vallutussõdu. Sõjaväe moodustasid peamiselt kodanikud, enamik neist olid talupojad. Kuna talupojad pidid aastaid või kauemgi kodust eemal olema. Nende kodune heaolu jäi selletõttu halba seisukorda, nad ei suutnud tagada pere toimetulekut. Lisaks toimusid Rooma aladel suured laostused II Puunia sõja ajal. Paljud talupojad pidid oma maa ära müüma ning niimoodi said nendest vaesed, maata kodanikud ehk proletaarid, kes tavaliselt elasid Rooma linnas. Neil ei olnud võimalik ka sõjaväes edasi teenida, sellepärast vähenes sõdalaste hulk. Talupojad müüsid või pid...
,,Kettaheitja" 2.Lysippos 1.,,Hermes Dianysoslapsega" 3.Myron 4.,,Odakandja" 4.Polykleitos 2. ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid?- olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris?- Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal.- veejuhe: Pont-du- Gard 10. Mis on arkaad?- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda.- on marsi väljakul asuv Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Panteonil oli väga hea sisevaade 12
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
1. Vanakreeka kunst Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes v...
VANA-KREEKA JA VANA-ROOMA MAALI- JA TARBEKUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunstil oli palju ühiseid jooni, seega võib neid käsitleda ühe teema all. Erinevusi aga leidub. Kreekas oli maalikunst väga tähtsal kohal. Eriti peeti lugu tahvelmaalist, kuna nemad selle ise ka leiutasid (5.-6. saj. e.Kr.). Võeti kasutusele valguse ja varju modelleerimise, katsetati ka perspektiivi. Enkaustika- tehnika, kus temperavärvid kaeti kuuma vahaga. Apollodorus Athenast suurim maalikunsti uuendaja ja edasiviija (5. saj. e.Kr.)
Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks. See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Mõlemad kultuurid olid teineteise poolt mõjutatud, kuid leidus ka palju erinevusi. Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides? Nii Roomas kui Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused nagu ka orjadel ning võõramaalastel. Valitses patriarhaalsus ehk mehekesksus ning naistel puudus võimalus osaleda riigiasjades. Siiski leidus naisterahvaid, kes hoolimata sellest suutsid sõna võtta. Kuigi seadusega oli Kreekas mittekodanikel keelatud meditsiiniga tegeleda, maskeeris Agnodice (sünd. 300 eKr) end meheks ja hakkas günekoloogiat praktiseerima. Selliseid naisi
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, millest üks kaunemaid liike oli marmor. Kivide sidumisel kasutati mördi asemel metallist klambreid. Kreeka templiarhitektuur on hämmastavalt loogiline ja üksikasjalik. Terviku ning detailide vahel valitseb täiuslik harmoonia ning igal üksikosal on kindel ülesanne. Hilisemate rooma ehiti...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TANTSUKUNST Leaanika Parra Vana-Kreeka ja Vana-Rooma arhitektuur ja skulptuur Referaat/essee Viljandi 2013 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli
VANA KREEKA Muusikal,poeesial,tantsul oli väga oluline roll. Musike - kreeka keeles muusade kunst. Muusikut peeti jumalate ande profetiks . Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel ...
Kuidas on Vana-Rooma mõjutanud Euroopa kultuuri? Vana-Rooma on suurel määral mõjutanud Euroopa kultuuri. Nii hariduse, monumenditraditsiooni, teatri, teaduse kui ka õigusteaduse valdkonnas. Kõik, mis on preagu, on alguse saanud minevikust ning aegade muutumisega meieni jõudnud mugavduste ning mõjutustega. Kui mingi aeg tagasi arvati, et poisse peab kohe hakkama sõjaväelasteks kasvatama ja tüdrukuid koduperenaisteks, siis selline arvamus muutus. Roomlased hakkasid rohkem tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuur: sarnasused ja erinevused Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuuris on palju sarnasusi. Enamasti on need tekki- nud seetõttu, et Rooma kultuur võttis palju Kreekast üle. Samas elasid kreeklased ka praeguse Itaalia aladel, kus roomlased võimu haarasid. Kuigi kultuurid on sarnased, on neil ka väga palju erinevusi. Seega millised on kreeka ja rooma kultuuri sarna- sused ja millised nende erinevused. Kuna Vana-Rooma kultuuri arengu tipp oli alles sellel ajal, kui roomlased olid val- lutanud pea kogu Vahemere ümbruse, võib väita, et palju võetigi üle kreeklastelt, kelle kultuur arenes välja juba sajandeid enne roomlaste oma. Vana-Kreeka kultuuri iseloomustavad kõige paremini nende paljud jumalad, kirjandus teater aga ka filosoofia ja kunsti arengu tase. Samuti tegid kreeka teadlased suuri avastusi maailma, matemaatika ja ka meditsiini valdkonnas. Vana-Rooma kultuuris on Vana-Kreekaga palju sarnasusi
Ajaloo arutlus 24.11.2011 Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunst: sarnasused ja erinevused. Vana-Rooma kunst(753) Vana-Kreeka kunst Arhitektuur: Arhitektuur : Materjal: lubimört, põletatud tellised Tähtsaimaks alaks oli templiehitus. Sellised materjalid võimaldasid teha Ehitusmaterjaliks oli marmor ja detailid võlvimistehtnikat. Ehitasid kivist kaari, ühendati omavahel metallklambritega. lihtsaid võlve, sai luua mitmekesisema Sammaste stiilid olid: dooria, korintose ja
Teda süüdistati, et ta ei austavat jumalaid ja rikkuvat oma õpetusega noorsugu. Kohtunikud mõistsid kohtus Sokratese surma ja ta pidi mürki jooma. b) Homeros- oli vanakreeka pime laulik. Teda peetakse kuulsa eepose autoriks („Ilias“ ja „Odüsseia“). Keegi ei tea täpselt, mis sajandil ja ajal ta elas, seda vaid oletatakse. KONTROLLTÖÖ NR 2 Vana-Rooma 1. Nimetage 2 Rooma vabariigi valitsemise erinevust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Ateena. 2) neil olid erinevad usundid ja jumalad 2. Nimetage 3 Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesanded. 1) Magistraadid- rahvakoosolekul valdavalt üheks aastaks valitud kollegiaalsed riigiametnikuk, kellele palka ei makstud
Sissejuhatus - . , . . , . , . , , . . . , , , , . , , . . . Antiikkultuuride ajalugu - - - I .. V .. , , , , . . . , , . , , , . . . . . , . Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Kultuuride erinevused ja sarnasused " , , ". , . - , , . . . , - , , . . . . -- , , "", , , , , . , . , , , . . , , (), () - . - , . , - . - . , . . . , ,...
Naise positsioon Vanaaja kultuurides Maailmas on aegade jooksul välja kujunenud mitmeid tsivilisatsioone ja kultuure, igal ühel neist kujunes välja just neile omane maailmavaade ja ühiskonnakorraldus. Niisamuti nagu võime leida sarnasusi ja erinevusi Vanaaja ja tänapäeva vahel, võime neid leida ka võrreldes Vanaaja kultuure omavahel. Ka naise positsioon ja roll ühiskonnas on olnud aegade jooksul erinevates kultuurides isesugune. Vanas -Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus nad kuulusid kogu oma elu isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Ka Vanas Roomas oli naise õiguslik seisukord põhijoontes sarnane, kuid erinevalt Vana -Kreekast osales naine vähemalt kodus korraldatud õhtusöökidel ja korraldas abikaasaga vastuvisiite. Võrreldes nende kahe kultuuriga oli naiste seisund vanas Egiptuses tunduvalt kõrgem. Seal oli naistel ...
Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väg...
VanaRooma 1) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi! 10 saj eKr rajati asula Palatiumi künkale Tiberi vasakule kaldale. Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale k...
õigused tagatud, kuidas toimus õigusemõistmine, millel baseerus õigussüsteem, seaduste kogud, mõjud tänapäeval). 12) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma ühiskondlikust struktuurist (seisused) ning neid ka lühidalt iseloomustada. 13) Õpilane oskab võrrelda naiste positsiooni Vana-Ida riikides (Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma). 14) Kuidas veetsid roomlased oma vaba aega? 15) Millised kreeka mõjud esinevad Vana-Rooma religioonis ja kultuuris? 16) Vana-Rooma jumalad. 17) Kuidas olid Vanas-Roomas omavahel seotud riik ja religioon? 18) Anna ülevaade ennustuskunstist Vanas-Roomas. 19) Millele pöörati Vanas-Roomas laste harimisel tähelepanu? 20) Milline oli Jeesuse õpetus? 21) Miks muutus kristlus väga populaarseks? 22) Kristluse pühakirja kujunemine ja sisu. 23) Miks tekkis kristlaste algul konflikt Rooma riigiga? 24) Milline nägi valitsemine välja Rooma hilise keisririigi ajal? 25) Ristiusukiriku struktuur.
Nimeta Homerose kaks silmapaistvamat teost. `Ilias' ja `Odüsseia'. Vanarooma ajajärgud. MÕISTED. Eleegia Vanakreeka luulevorm, tänapäeval mis tahes värsimõõduga kurvatooniline luuletus. Monoodiline luule Temaatikalt mitmekesine sõja-, armastus-, veini-, ja poliitiline luule. Ood Pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. Epiniikion Vanakreeka tellimuslik ülistuslaul teatud isiku ja tema suguvõsa auks. Dionüüsia Leidsid asset märtsis-aprillis. Olid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Triloogia Kolm omavahel kokkukuuluvat näidendit. Orkestra pärislava ees asetsenud ümmargune ruum. Ditüramb vanakreeka kultuslik koorirolli ringmängulaud, püh. Dionysusele Agoon peategelaste sõnasõda Parabaas koor võttis maskid eest ja suhtles publikuga otse. Theatron etenduse vaatamiskoht, asus mäenõlval enamasti. Jamb kahesilbiline värsijalg, koosneb lühikeset ja pika...
vormides - vastavalt ka vägivallast, võimutaotlusest, kuulsusetaotlusest jne. Põhisõnum on ,,tegutseda tegutsemata, toimida toimimata". 7. Mida endast kujutab muistne hiina ,,Muutuste raamat" ehk Yijing? Kujutab seda, et kogu elu on muutumine, ühest oleksust teise, ühest liikumisest teise ja, et miski pole jääv. 8. Milline on budismi ja hinduismi põhiline erinevus? 9.Mida mõeldakse antiikirjanduse all? Kust on see saanud oma nimetuse? Antiikkirjanudst nimetatakse Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma kirjanduseks 8saj eKr 5saj pKr. Sõna ,,antiik" võtsid kasutusele prantslased 18saj. 10.Millest jutustavad Ilias ja Odüsseia? Keda peetakse nende autoriks? ,,ILIAS" on Ilioni (Trooja) linna hävitamise lugu. ,,ODÜSSEIA" Odysseus oli kreeklaste kangelane, Trooja hobuse väljamõtleja. Odysseus on Kalypso saarel, nümf ei lase teda minema. Räägib kuidas Odysseus proovib saarelt minema saada. Nende eeposte autoriks peetakse Homerost. 11. Milles seisneb Sophoklese uuenduslikkus?
ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca maxima Tiberisse suubus Rooma kanalisatsioon
Bütsantsi ja Vana-Rooma mosaiigid Bütsantsi kunsti iseloomustab bütsantsilik toredus ,kuid see on tugevalt mõjutatud religioonist ja Kreeka kunstitraditsioonidest. Bütsantsi mosaiigid on värvilistest kividest ja sädelevast klaasist, neil domineerivad lilla, must ja kuldne ning neil kujutatud inimfiguurid on karmiilmelised ja pikaks veninud. Vana-Rooma kunstis on palju võetud etruskidelt aga kõige enam Kreeka kultuurist. Vana-Roomas kaunistati kõige esinduslikumad ruumid maalingutega. Mosaiikidega armastati kaunistada ruumide põrandaid. Ka Vana-Rooma mosaiigid on värvilistest kividest ja klaasist.
17. Miks langer Rooma keisririik? Võõraste palgasõdurite kasutamine ebalojaalsus. Barbarite sissetung keldid, germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus augustus. 18. Mõisted proletariaat lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon rikas roomlane, kelle alla läksid kliendid, akvedukt veejuhtmed, termid saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium avatud katusega ruum, nobiliteet vana-rooma aristokraatia, triumviraat kolme isiku poliitiline liit, larvid kuri vaim , leemurid kuri vaim, nuumen iga asi hingestatud ja sisaldas jõudu, laar kehastasid esivanemate hingi, pontifex kõrgeim preester, augur - ennustamise preester, flaamen konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitseja, apostel - rändjutlustajad
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE ROOMA RIIGI TEKE Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a. Kuningate aeg Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus. Kokku valitses seal seitse kuningat. Rooma linnriigi valdused ulatusid Tiberi suudmeni, ning ed...
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) ...
4. saj jagunes Rooma Keisririik lõplikult kaheks: ida-Rooma ja lääne-Rooma. 476. a lagunes lääne-Rooma keisririik ja alles jäi ida-Rooma keisri riik ehk Bütsants. Bütsantsi põhialad oli Balkani ps ja Väike-Aasia ps. Keisrivõim oli piiramatu. Pealinn oli Konstantinoopol. Bütsants oli kristlik riik. Kirikut hakati nimetama õigeusukirikuks: ida;patriarh- kirikupea. Ametlik keel: kreeka keel. Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- va...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna erinevused ja sarnasused. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Nii Kreeka kui ka Rooma elanikest moodustas enamiku lihtrahvas. Enamus neist tegeles põlluharimise või käsitööga. Rooma linnade kasvades suurenes seal varatute linnaelanike hulk,
Antiikjumalad Kentaur, Paan, Sireenid Ranner Alloja Sander Mäses 10. c klass Tallinna Ühisgümnaasium 2011 Kentaur Müütilised hobuseinimesed, kes olid kurikuulsad tänu oma ohjeldamatusele, joomahimule ja iharusele. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Kentauros, kes käis läbi metsikute hobustega Kreekas Peloni Mäel, pandi paari märaga, tänu millele sündisid uut liiki olendid. Olulisi muutusi Vana- Kreeka ja Rooma perioodidel ei esinenud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kentaur ja lapiit Autor: Phedias ...
Antiikaja teater erines kaasaegsest teatrist. Antiikaja teater arenes jumalate kultusest ja sellega kaasnevatest rituaalsetest toimingutest. Nüüdisaegne teater sai alguse atika ajajärgu Kreekast, siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati spetsiaalsed ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Enamiku näidendite süzeed rajanesid rahva usundi- ja kultuuripärandil. Tänapäeva teatril on antiikaja teatriga võrreldes palju erinevusi, nii väliseid kui ka sisulisi. Välised erinevused algavad teatrimajast. Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri, mitmekümneid tuhandeid inimesi mahutavaid amfiteatreid, millest tänapäeval on inspiratsiooni saanud spordiväljakud. Tänapäeva teatrite arhitektuur on si...
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunsti sarnasused ja erinevused III sajandil e.m.a. kuulub terve Itaalia roomlastele. Ka kreeka oli roomlaste võimu all ning kui poleks olnud vallutusõdu poleks ka roomlaste kunst nii välja arenenud. Roomlased võtsid peamiselt eeskuju kunstis ertuskidelt ja kreeklastelt. Roomlaste arhitektuur arenes palju kui võeti kasutusele lubjamört, kreekas kasutati detailide ühendamiseks metall klambreid. Lubjamört koosnes kiviklibust, vulkaanilisest tolmust ja vee segust. Lubjamört oli väga vastupidav ning koos põletatud tellisega lubas see kasutusele võtta võlvimistehnika. Nii tekkisid uued konstruktsioonid mis muutusid roomas tähtsaks, tähtsamad olid neist kaared, võlvid ja kuplid. Seega minu arvates oli rooma rohkem arenenud. Rooma kuulsamaiks ehitiseks on Colosseum ehitati umbes 80. aastal, see oli kaarest tõusvate pingiridade amfiteater, samasugust põhimõtet kasutatakse ka tänapäeva...
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ gua...
Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid.
Liivalaia Gümnaasium Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis Kevin Kadak 11 b klass 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Piibel ja kristlik kirjandus · Jeesuse sünd · Jüngrid · Jeesuse vangistus ja surm · Ülestõusmine ja taeva minek · Vana Testamendi koosseis · Vana Testamendi keel · Vana Testamendi ajaloolisus · Uus testament 3. Ristiusu levik 4. Kokkuvõte 5
Siiski ei nõutud kristlaste tagaotsimist ega pööratud tähelepanu kaebustele. Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus). Keiser Deocletianus (285-305) taastas keisririigi ühtsuse. Riigi ideelisekd aluseks pidi olema Vana-Rooma usund. Aasal 303 välja antud ediktis nõudis ta kirikute hävitamist ja pühade raamatute ning esemete loovutamist. Järgmisel aastan nõuti kõigilt vaimulikelt ja teistelt kristlastelt surmanuhtluse, piinamise ja pagendamise ähvardusel ohverdamist paganlikele jumalustele. Repressioonide alla kannatas kõige enam riigi idaosa. Kuna aga kirikut ei suudetud hävitada, tuli tagakiusamine lõpeteda aastal 311. Seda tehti määrusega, millega kristlastel lubati oma usku tunnistda, kui nad ainult
VANA-ROOMA JUMALAD, NENDE AUSTAMINE, KODUSED JUMALAD. - Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. - Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad. - näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma n...
Kuidas on Vana-Rooma mõjutanud Euroopa kultuuri? Vana-Rooma, mida on palju mõjutanud Kreeka kultuur, on väga palju mõjutanud Euroopa kultuuri. Peamiselt on Vana-Rooma Euroopa kultuuri mõjutanud teatri, religiooni,õigusteaduse, kõnekunsti ja ajalookirjutuste aladel. Kindlasti üheks suuremaks religiooni mõjutajaks on kristluse teke. Ka pärast Jeesuse surma levisid edasi tema õpetussõnad kus ta ütles, et rikkus ja prestiiz ei aita kedagi jumalariiki pääsemisel vaid võib hoopis takistada seda. See õpetus viist aga juudid ja ülemkihi üksteise vastu
Etruskide kunst- 8-3 sa ekr elasid hilisema Rooma keskosas etruskid. Templid ehitati puust, kõrgel alusel asusid. Oskasid laduda kaart või võlvi, hauakambrite kaudu omasid kuppelhaudasid, kaetus maalidega. Maalid olid elurõõmsad. Ainulaadsed on Etruskide sarkofaagid, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavas asendis figuuridena. Säilinud on kuulus ,,PRONKSSKULPTUUR", kapitooliumi ,,Emahunt", mis sümboli. Rooma linna teket, 753 ekr. Rooma kujunemine algas kogu Itaalia alistamisega 3saj ekr. Edasi jätkas Rooma vallutusi L- ja Lääne- Euroopas, P-Aafrikas ja Lähis-Idas. Rooma Linnades oli foorum poliitilise ja kultuurielu keskus. ,,FORUM ROMANUM" Võidukate sõjakäikude auks püstitati väljakule võidu ehk triumfikaar. BASIILIKA oli roomlastel turu- või kohtuhoone. Rooma skulptuur Esialgu kasutatakse Kreeka meistrite töid ning nende koopiaid. Uut ja väärtusliku loovad roomlase...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
