andmebaasid.Tarkvara arendajad, andmete arhitektide ja võimsuse kasutajad saavad Microsoft Access arendada rakendustarkvara. Sarnaselt teiste Microsoft Office'i rakendused, Access toetab Visual Basic for Applications (VBA), objekti-põhine programmeerimiskeelt, mis võib viidata erinevate objektide, sealhulgas DAO (Data Access Objects), ActiveX Data Objects, ja paljud teised ActiveX komponente. Visual objekte kasutatakse vormidel ja aruannetes paljastada nende meetodid ja omadused VBA programmitöö keskkonnas ja VBA koodi mooduleid võib tunnistada ja kutsuda Windowsi operatsioonisüsteemi operatsioone. 2.2 Ajalugu 1992: Microsoft Access versiooni 1.0 vabaneb 13. novembril 1992 ja Access 1.1 release mai 1993 Et parandada kokkusobivus teiste Microsofti toodete ja lisada Access Basic programmeerimine keelt. 1994: Microsofti määratud minimaalne Riistvara nõuded juurdepääsuks v2.0 nagu: Microsoft Windows v3
.* 1 Vundament Sein Lagi Katus ... * Sarikas Uks Aken 1 Alus Kate Rakendus 1...* Aken 1...* TÖÖVIHIK 1 VBA projekt Window Workbook VBA project 1...* Leht Sheet 0...* 1...* Diagrammile Tööleht ht Worksheet Chart BA projekt VBA project
*liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne (S) Ruutmaatriks *leida suurim element peadiagonaalil ja selle veeru summa, kus asub leitud maksimum *leida minimaalne element allpool peadiagonaali (S) *moodustada vektor maatriksi nendest elementidest, mis on väiksemad antud arvust (S) b leitud maksimum mad antud arvust Abs. Kesk Maks el. PD Maks PD sum Min all PD Etteantud Spetsifikatsioonid protseduuridest Sub Op_Mas_1() Loeb maatriksi töölehelt VBA massiivi. Värvib negatiivsed arvud. Teeb läbi If-protseduuri kindlaks, ka või ruutmaatriksiga. Käivitab vastavalt maatriksi liigile vajalikud protseduuri. Kui tegu on ristkülikmaatriksiga, siis kutsub välja igast reast minimaalse elemendi otsimise protsedu väljastab selle koos asukohaga, mõlemad nihkega vektorist. Kutsub välja protseduuri liida, millega algusega veerule vektor - väljastab nihkega uue massiivi. Kutsub välja protseduuri abs_kesk, milleg
väljastamiseks. Siin vaadeldakse nende käsutamise lihtsamaid võimalusi. VBA siseprotseduur MsgBox võimaldab väljastada teateid ja üksikuid väärtusi. Tema lihtsaim variant on järgmine: MsgBox stringavaldis Lause täitmisel peatatakse programmi täitmine ja kuvatakse teateboks stringavaldise väärtusega ja nupuga OK (vt jaotis 1). Kui kosutaja klõpsab nuppu OK või vajutab klahvile Enter, eemaldatakse boks ja programmi töö jätkub. Üksikute väärtuste lugemiseks võib käsutada VBA sisefunktsiooni InputBox, mille põhivariant on järgmine: muutuja = lnputBox(teaote [,päis, pakkumine]) Funktsioonil on üks kohustuslik argument - teade, mis võib üldjuhul olla stringavaldis. Lause täitmisel peatatakse programmi töö ning ilmub sisendboks, milles on kuvatud argumendi teade väärtus. Dialoogiboksis on tekstiväli, kuhu käsutaja saab tippida sisestatava väärtuse, ning kaks nuppu OK ja Cancel (vt jaotis 1). Kui käsutaja klõpsab nuppu OK või vajutab klahvile Enter,
-0,57 m/s 6.2. Kiiruste projektsioonid Kiirus vA = ωOA*OA=2,4*0,4 = 0,96 m/s Kui = 130, siis 16 ja vB = (0,96*sin(130+16))/cos16 0,56 m/s 6.3. Kiiruste plaan Kiirus vA = ωOA*OA=2,4*0,4 = 0,96 m/s Siis punkti A pikkus on 96 mm Valime pooluse PV ja kiiruste plaani mõõtkava 0,01 m/s/mm. vA – teame suunda ja kiirust (risti OA; 0,96 m/s) vBA – teame suunda (risti AB) vB – teame suunda (horistonaalne) Poolusest Pv risti lüliga OA ehitame vektori pikkusega 96 mm (96*0,01=0,96 m/s). Vektori lõpust ehitame joone risti lüliga AB. Poolusest Pv ehitame horisontaalsihis teise joone. Saame vektorid vBA ja vB. Mõõdame nende pikkused: 50,47 mm ja 98,73 mm. Seega kiirused: vBA = µv*ab = 0,01*64,25 0,64 m/s vB = µv*Pvb = 0,01*55,64 0,56 m/s Punkti B kiiruse viga võrreldes analüütilise meetoditega
.* 1 1..* 0..* Esik Esik Tuba Vannituba ... 0, 1 0..* Pliit Elutuba 0..* 0..* Külmik Magamistuba 1 0..* Kraanikauss Söögituba 9 skeem 1 Rakendus 1..* Aken 1..* TÖÖVIHIK 1 VBA projekt Window Workbook VBA project 1..* Leht Sheet 0..* 1..* Diagrammileht Tööleht Chart Worksheet
.. LAHKUMISE PÕHJUS:..................... 2011 2012 ASUTUS, SINU AMETIKOHT TÖÖÜLESANDED:............... LAHKUMISE PÕHJUS:................ VÕÕRKEELTEOSKUS: eesti keel - emakeel vene keel omandamisel inglise keel - omandamisel saksa keel - omandamisel ARVUTIOSKUS: PowerPoint 2013, Microsoft Office2013, Interneti kasutamine, OpenOffice2013, MS World, Excel ja VBA 2013 (Omandamisel) JNE TÄIENDAV INFO: Tugevad külje : ..................... Nõrgad küljed: .................................. HUVIALAD: ....................... AUTOJUHILOAD: B-kategooria (alates 2112)
Graafika MS Office joonestusvahendid J usvahendid Kujude lisamine Võrgu määramine Põhitegevused kujunditega Grupeerimine ja degrupeerimine Kujundite paljundamine Jooned Vabakäejoon Baaskujundid Kihid Pööramine Peegeldamine Joondamine Jaotamine Tekstikastid Tekstikasti sidumine lahtriga Harjutus. Kujundite skeemid Joonistamine VBA abil Ülesanne omal valikul Konnektorid Inimene Harjutus. Word'i dokument Harjutus. Pangaautomat. PIN-koodi kontroll Tegevusskeemide näited. Ruutvõrrand, arvu arvamine Objektide lisamine, redigeerimine ja vormindamine Jooniste ja skeemide tegemiseks on peamisteks vahenditeks süsteemis olevad erinevate graafiliste kujundite (Shapes) malllid: sirgjoone lõik, kõverjoon, nooled, ristkülik, kaar, ovaal, hulknurk jm. ning failidest imporditavad pildid (Pictures) png, gif, jpeg jm vormingutes
1. ? . 2. . , , , . , . . 3. ? , . 4. ? , . 5. ? 6. ? ., , . 7. ? ,, ., , . 8. ? , . 9. ? - . 10. ? , , . 10. ? , , . 11. . , . , , , . 12. . . , . 13. . . . 14. ? . ,. . 15. . , . 16. ( ). , . 17. ? - 18. ? , . 19. ? . 20. ? , , . 21. . , . 22. . 0, Fx=0 , 0. Fix=0,Fiy=0,Fiz=0 23. . , , 24. ? r- - 25. ?Mo(F)=/r*F/=rFsin=Fd, - .( ) 26. ? , , 27. ? ( , 28. . Mx(F)=yFz-zFx, My(F)=zFx-xFz , Mz(F)=xFy-yFx *29. , ? ½ m, m=1/2pml 30. ? F=F1-F2, ...
1. ? . 2. . , , , . , . . 3. ? , . 4. ? , . 5. ? 6. ? ., , . 7. ? ,, ., , . 8. ? , . 9. ? - . 10. ? , , . 10. ? , , . 11. . , . , , , . 12. . . , . 13. . . . 14. ? . ,. . 15. . , . 16. ( ). , . 17. ? - 18. ? , . 19. ? . 20. ? , , . 21. . , . 22. . 0, Fx=0 , 0. Fix=0,Fiy=0,Fiz=0 23. . , , 24. ? r- - 25. ?Mo(F)=/r*F/=rFsin=Fd, - .( ) 26. ? , , 27. ? ( , 28. . Mx(F)=yFz-zFx, My(F)=zFx-xFz , Mz(F)=xFy-yFx *29. , ? ½ m, m=1/2pml 30. ? F=F1-F2, ...
Projektike ,,Funktsioonide uurimine" Ülesande püstitus Koostada VBA toega Exceli rakendus, mis võimaldab teha etteantavas vahemikus (a x b) kolme ühemuutuja funktsiooni Fy, Fz ja Fyz = Fy + Fz (vt. funktsioonide variantide tabel) graafikud ning leiab nullkohad ja antud karakteristikud (vt. karakteristikute variantide tabel) iga funktsiooni jaoks. Algandmed loeb programm töölehelt, karakteristikud kirjutatakse töölehele, kuhu paigutatakse ka diagramm graafikutega ning tabel argumendi ja funktsioonide väärtustega diagrammi loomiseks.
arvust atiivne (S) atiivne oht (S) Tee maatriks Tee vektor Lahenda Kustuta Ristkülik: Vali arv: Summa: 10 ektor Ruut: Max.el: Rida: Veerg: Sub Tee_Maatriks() Koostab vabalt valitud ridade ning veergude arvuga maatriksi töölehele. Sub Tee_Vek() Koostab vabalt valitud ridade arvuga vektori töölehele. PEAPROTSEDUUR Sub Lahenda() Loeb töölehelt maatriksi ning vektori VBA massiivi. Teeb If-protseduuriga kindlaks, kas maatriksit ei ole või ristkülik - või ruutmaatriksiga, annab teate ning kui maatriks on olemas, siis vastavalt käivitab, kas ristkülik- ruutmaatriksi alamprotseduurid. RISTKÜLIKU ALAMPROTSEDUURID: Sub max_el_igas (A(),m,n,maks(),rida(),veerg()) Parameetrid: massiiv A(), ridade arv m, veergude arv n, vektror maks(), vektor rida(), vektor veerg()
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ RSP-I Sotsiaalpedagoogika RKS-I Vaba aja ja rekreatsiooni teooriad KAS IGA VBA AJA TEGEVUS ON REKREATSIOON? Essee Merilin Uder Õppejõud: Joe Noormets MAARDU 2009 Aja väärtus seisneb tema õiges kasutamises mitte tema rohkuses. Ööpäevas on kakskümmend neli tundi, millest kaheksa on määratud tööle,
Tallinna Polütehnikum IT ja telekommunikatsioon ProgeCAD Referaat Koostaja: X Juhendaja: X Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1Ajalugu...............................................................................................................................4 2Tüübid................................................................................................................................6 3Tehnoloogia........................................................................................................................8 4Laiendused..........................................................................................................................9 5Lisainfo...................................................
määrata nimed tulpadele sisestada valemid luua Tableobjekt teha graafik kahe punkti jaoks paljundada esimest tulpa (x), automaatselt l funktsioonide väärtusi ja laiendakse graafiku Koostada VBA funktsioonid F_y(x) ja F_z(x, Teha tulbad y1 ja z1 ning teha neisse pöörd fuktsioonide poole NB! NB! NB! Tabelite tulpade nimede kasu argumentidena pöördumisel VBA funktsioo võimalik!!! Peab kasutama aadresse F_y(B nt 2 - Table-objekt ykesk ühemuutuja funktsiooni tabel ja graafikud d
Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid Kiire loomistsükkel Lihtne õppida Platvormist sõltumatu Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid) Kood avalikult nähtav Vähe töövahendeid (esialgu) JAVASCRIPT. Ajalugu. JavaScript loodi firma Netscape poolt 1995 aastal · Esmalt sai see nimeks LiveScript · Peale suuremat levimist on talle tehtud laiendusi eri firmade poolt
Windowsi operatsioonisüsteemidele 95 ja NT ning Microsoft Office'i rakendustele. 2.18 1997. aasta Veebruaris ilmus esimene operatsioonisüsteemile Linux kirjutatud viirus Linux.Bliss. Sealt edasi on Linuxile mõeldud viirused edasi arenenud ja viirusekirjutajate poolt on loodud ka töövõimelisi Trooja hobuseid. Microsoft Office 97 ilmumine tõi endaga kaasa ka makroviiruste järk-järgulise ülemineku sellele platvormile. See oli tingitud uue programmeerimiskeele VBA 5.0 kasutusele võtmisest, sest uus keel erines eelnevatest WordBasicu ja VBA 3.0 keeltest. VBA 5.0 juures ei suutnud erinevates keskkondades loodud viirused ühilduda täielikult erinevate tarkvaraversioonidega ja seega ei täitnud neile pandud ,,ülesandeid". Uued makroviirused osutusid aga oma eelkäijate uude versiooni kopeeritud analoogideks. Peagi aga ilmusid spetsiaalselt MS Office 97 rakendustele kirjutatud viirused.
est vasakult misele tehtele ümarsulgude abil est vasakult misele tehtele ümarsulgude abil 14806209482703.xlsm lhk 17 Juhuslikud arvud. Funktsioon RAND() Juhuslikke arve kasutatakse sageli andmete genereerimiseks rakenduste kontrollimisel ja testimisel, modelleerimisel, loosimistel, mängude programmeerimisel jm. Näide 1: loosimine, arvude aritmeetiline keskmine. VBA protseduur genereerib 10 juhuslikku arvu vahemikus mini...maxi (n. Keno: 1...64) Exceli funktsioon AVERAGE leiab nende keskmise mini 1 maxi 64 Loosi keskmine 3 6 14 17 30 36 39 51 61 63 32 Näide 2. VBA programm genereerib juhusliku arvu vahemikus 1 kuni 100.
· 1989 - ... IMANTA · 1917 - ? ATAUGA · 1909 1940 METRAINE · 1926 1935 · Tartu · Suleti vähese tudengi arvu tõttu LÄTLASED · 1851 1900: 160 lätlast Peterburis, 110 lätlast Moskvas VENEMAAL · Läti tudengite õhtude trad jätkub Moskvas ja Peterburis · VBA valdemars, barons, alunans · 1862 1865 radikaalne ajaleht ,,Peterburi ajaleht" ANNA zIGURE · 1966 1972 TÜ eesti keel, soome-ugri keeleteadus (1948) · Tõlkija · 1992 Läti saadik Soomes ja Eestis · Läti ,,Teeme ära" idee autor 11) LÄTI TEATER JA KINO VANIM · 1205.a TEADAOLEV · Tutvustato kirikut ja Piiblit
pre-specified formats and reminds the user that security checks for macros must be lowered or deactivated to be able to run this), the box also includes a button © 2013. Fédération des Traducteurs (fit) Revue Babel All rights reserved Subtitle reading speed413 NOTA INICIAL: · Este fichero contiene una macro programada en VBA ("Visual Basic for Applications") para MS Word, que calcula la legibilidad de subtítulos introducidos por el usuario de forma automática. Es decir, que se trata de subtítulos exportados desde un programa convencional de subtitulación, o "ripeados" desde un DVD. Los subtítulos exportados deben contener un tiempo de entrada del subtítulo, un tiempo de salida y el texto del propio subtítulo, en una o dos líneas.
F8 plokkimine, märkimine (nooleklahvid) ALT+F8 makrod F9 värskenda välja(de) sisu F10 vahekaardid aktiivseks (Alt+'Vastav märk') CTRL+F10 dokumendiakna ekraani suuruseks tegemine SHIFT+F10 hüpikmenüü avamine F11 väljalt järgmisele väljale ALT+F11 VBA (Microsoft Visual Basic for Applications) F12 dokumendi salvestamine nimega (Save As) CTRL+F12 dokumendi avamine (Open) SHIFT+F12; dokumendi (korduv) salvestamine (Save) CTRL+SHIFT+F12 printimise dialoogaken 5
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanc...
Üks neist vajab parameetrit ja teine mitte ning mõlemad tagastavad tervituse teksti kujul: [ServiceContract()] public interface IGeometryService { [OperationContract] string Tervita(); [OperationContract] string Tervita(string nimi); } Järgmiseks loome klassi, mis annab sellele näole funktsionaalsuse: Veebiteenuse kasutamine Veebiteenust saab kasutada igas .NET rakenduses ning on variant seda kasutada ka varem loodud programmeerimisvahenditega nagu nt VBA (Visual Basic for Applications). .NET rakenduses kasutamiseks tuleb teha viide veebiteenusele. Kõige mugavam on seda teha VisualStudioga valides menüüst WebsiteWebReference, näitate ära teenuse aadressi nt http://localhost:52876/VeebiTeenus/Service.asmx ning klõpsate nupule AddReference. Samas võib seda protsessi teha ka ilma VisualStudio abita. Selleks tuleb esmalt lisada oma veebikausta alamkaust App_WebReferences, mille alla teete teenuse nimega alamkaust
Üks neist vajab parameetrit ja teine mitte ning mõlemad tagastavad tervituse teksti kujul: [ServiceContract()] public interface IGeometryService { [OperationContract] string Tervita(); [OperationContract] string Tervita(string nimi); } Järgmiseks loome klassi, mis annab sellele näole funktsionaalsuse: Veebiteenuse kasutamine Veebiteenust saab kasutada igas .NET rakenduses ning on variant seda kasutada ka varem loodud programmeerimisvahenditega nagu nt VBA (Visual Basic for Applications). .NET rakenduses kasutamiseks tuleb teha viide veebiteenusele. Kõige mugavam on seda teha VisualStudioga valides menüüst WebsiteWebReference, näitate ära teenuse aadressi nt http://localhost:52876/VeebiTeenus/Service.asmx ning klõpsate nupule AddReference. Samas võib seda protsessi teha ka ilma VisualStudio abita. Selleks tuleb esmalt lisada oma veebikausta alamkaust App_WebReferences, mille alla teete teenuse nimega alamkaust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
