Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 TO: Impulsimomendi jäävuse seadus Töö eesmärk: Kuuli kiiruse Töövahendid: Ballistiline määramine ballistilise keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. Skeem: Kuuli kiiruse määramine Mõõtarv ja Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis -ühik viga Koormise 5 mass M Kuuli mass m Koormiste 5 kaugus
1. Töö eesmärk. Kallibreerida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid. Galvanomeeter GVM 22c, etalonvoltmeeter B7-23, kaks takistusmagasini, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kalibreerimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Mõõteriist kalibreeritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoog mõõteriist nõrkade voolude (ca 1A) mõõtmiseks.
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk La Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Katse käigus toimub destilleeritud vee keskkonnas reaktsioon FeCl3 (aq)+3NH 4SCN(aq) Fe(SCN)3 (aq)+3NH 4Cl(aq) . Reaktsiooni tasakaalu nihkumist jälgitakse lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel lahuse värvi järgi. Töövahendid: katseklaaside komplekt, keeduklaas, klaaspulk, spaatel. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl. Teoreetiline ettevalmistus Kirjutatakse välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüaniidi lahuste vahelisele reaktsioonile. [Fe(SCN)3 ]1 [NH 4Cl]3 Kc = [FeCl3 ]1 [NH 4SCN]3 Kui suurendada FeCl3 kontsentratsiooni, nihkub tasakaal saaduste tekke suunas. Kui suurendada NH4SCN kontsentra...
Eksperimentaalne töö 1 TÖÖ NIMETUS: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule TÖÖ EESMÄRK : Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Katseklaaside komplekt - KEMIKAALID FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl TÖÖ KÄIK : Kirjutan välja raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi reaktsioonivõrrandi ja tasakaalukonstandi. Valan keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisan 1...2 tilka küllastunud FeCl 3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segan hoolikalt ning jagan tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Es...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Labora-toorne Töö pealkiri: töö nr. 3 Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Õpperühm: Töö teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 28.10.2011 25.11.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Le Chatelier'i printsiip. Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töö ülesanne Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju hindamine tasakaalule. Töövahendid 4 katseklaasi Töö käik Kirjutada tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni tasakaal nihkub paremale b) NH4SCN kontsentratsiooni t...
1) Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Töö käik: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi (FeCl 3) ja ammooniumtiotsüaniidi (NH4SCN) lahuste vahelisele reaktsioonile. FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal kui suurendada: a) FeCl3 kontsentratsiooni? b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl 3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahus...
Laboratoorne töö 1- Ideaalgaaside seadused Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaalun tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiva kolbi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. Juhin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi CO2. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vasti põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Sulgen kiirelt kolvi korgiga ja kaalun uuesti. Juhin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt CO2, sulgen kolvi korgiga ning kaalun veelkord. Kolvi täitmist jätkan konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Mass...
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk Le Chatelier' printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud ained ja kemikaalid FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl, destilleeritud vesi. Kasutatud töövahendid ja mõõteseadmed Keeduklaas, katseklaaside komplekt. Töö käik Võtsin keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisasin 2 tilka küllastatud FeCl 3 lahust ning 2 tilka NH4SCN lahust. Segasin hoolikalt ning jagasin tekkinud punase lahuse võrdsete osadena nelja märgistatud katseklaasi. Esimese katseklaasi jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin kaks tilka FeCl3 lahust, kolmandasse katseklaasi 2 tilka NH4SCN lahust ning neljandasse katseklaasi tahket NH4Cl. Katse tulemused
haldurist, 26 saalitöötajast/laotöölisest/kassapidajast. Koristajad kuuluvad teise ettevõtte alla. 2 sisekoristajat + 1 välikoristaja. Igapäevaselt külastatav ~ 200-600 kliendi ja erinevate hankijate poolt. Hoone on 10416 m², kogu pindala 24908 m², maja koosneb külmast ja soojast laost, ning müügialast. Müügiala koosneb 3 osakonnast, milles on omakorda on veel omad jaotused. Igas osakonnas on 2-4 töölauda, kus on tööarvuti, istumise ase, dokumentatsioon ja töövahendid (kirjutusvahendid, märkmepaberid, lõikamise ja mõõtmise vahendid). Olmeruumid asuvad teisel korrusel. On võimalus teha süüa, käia pesemas. Hoones on ka saeruum, milles asub suurte detailide lõikamiseks mõeldud seadeldis ja väiksem elektriline saag, mida võib kasutada kogu personal. 3. Kasutatavate töövahendite loetelu ja kirjeldus 1. Kahveltõstuk rokla – 4 rattaline mehaaniliselt tõmmatav-lükatav seadeldis, millega saab transportida raskeid esemeid. 2
reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektroni, nimetatakse redutseerijateks, see aine ise seejuures oksüdeerub. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: Na2(SO4)3, BaCl2, Al2(SO4)3, NH3*H2O, Pb(NO3)2, K2CrO4, Na2CO3, HCl, CuSO4, Zn, Cu, HNO3, KMnO4, H2SO4, FeSO4, K2Cr2O7, metüülpunane ja fenoolftaleiin. Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid ja metoodikad. Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul
oma fantaasial lennata. Mõned näpunäited: * Tähtede ja numbrite trükkimisel tuleb see lõikepinnale asetada tagurpidi. * Kahvli, naaskli, hambaorgi või millega iganes, võib lõikepinnale lisaks mustrile vajutada veel põneva tekstuuri tegemiseks auke või muid kujundeid. TRÜKKIMISTEHNIKA SVAMMIGA. Shvamm võtab hästi värvi külge ja erinevate pindade saamiseks on väga otstarbekas seda kasutada. Shvammitükikestest saab teha mitmesuguseid templeid. Töövahendid · Paksem värv või värvid · Shvamm · Paber · Aluspaber · Värvirull Töökirjeldus · Aseta lauale alus · Värvi ühtlaselt alus · Puista värvi peale erinevaid materjale (sulgi, nööpe ) · Niisuta valge paber märja svammiga · Vajuta see värvitud alusele · Hõõru käega ühtlaselt paberit ja seejärel tõmba see aluse pealt ära · Paber jääb materjali kohalt valgeks KORGITRÜKK.
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK8 Töö pealkiri: Esterdamise Reaktsiooni Tasakaalukonstandi Mää Joonis 1. Bürett keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09.2020 Reaktsiooni Tasakaalukonstandi Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile Töö ülesanne koos õppejõu poolt antud lähteandmetega (kontsentartsioon, kat Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tas produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: Töövahendid. Töövahendid. Bürett, pipetid, 100 või 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga sule Reaktiivid. 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiini (ff) indikaator, etüületanaat...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Rauno Kaasik 093581 Digitaalostsillograaf Labor 5. Aines ISS0050 Môôtmine Juhendaja: Rein Jõers Brigaadis: Rauno Kaasik Aljona Jegorova Esitatud: Kaitstud: Tallinn 2010 Töö iseloomustus Signaalide mõõtmine ja registreerimine digitaalostsillograafis numbrilisel kujul annab kasutajale terve rea uusi võimalusi tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus, võimalus näidata ekraanil numbrilist infot. Töö eesmärk Tutvuda digitaalostsillograafi võimalustega Töövahendid Digitaalostsillograaf C9-8, generaator G3-12, kõlar, järjestikporditerminaliga personaalarvuti. Töö käik 1. Tutvun seadega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine f=996,02 Hz T= = ms = 9,80/2=4.90 V Uef = Um / 2 3.47...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Tabelid Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 1 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 2
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvuda nihiku Töövahendid: Kruvik, nihik. ja nooniusega ja kruvikuga. Skeem: Tabel 1.1 Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm d´ -d1, mm ´ ( d -d1)2, mm2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. 4. Kasutatud valemid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) I - inertsmoment ( kgm² )
põhjustada kutsehaigusi. Õmblusvaldkonna töötajate töökeskkond peab olema puhas ,piisavalt valgustatud ,hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga ,õhutatud ning mõjuma meeldivalt ja turvaliselt. Õmblejal on ka omad töökohustused: · Töökoha korraldamine ja korrashoid · Töövahendite esmane hooldamine Õmbleja olulised eeldused: · Sõrmede osavus · Liigutuste kiiru · Täpsus · Hea kordinatsioon ja silmamõõt Õmblejatel on omad töövahendid (käärid,niidid,nööbid jne.),millega peab olema ka ettevaatlik. Arvestatavateks ohuteguriteks on istuvas sundasendis töö, käte sundasend töölaual või masinal jakorduvad monotoonsed tööliigutused õmblemisel.Need asjaolud võivad põhjustada käte või õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist. Tööprotsessiga ja seadmetega seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud elektrienergial töötavatel õmblusmasinatel jm.
PUNANE pesuruumide puhastamiseks SININE üldruumide puhastamiseks Koristamise juures kasutatakse tavaliselt 2 kui 5 erinevat lappi Põrandalapp väheniiske, niiske ja märja pühkimise jaoks Tolmulapp mööblilt tolmu eemaldamiseks Üldine lapp uste seinte ja põrandaliistude puhastamiseks Aknalapp klaaspindade puhastamiseks Käsnlapp rohke vee eemaldamiseks MOPID Mopid ehk narmasharjad on pika või poolpika varrega töövahendid, mis koosnevad Mopilapist - valmistatakse puuvillast, tehiskiust (polüamiid, polüester) või nende segust. Erineva pikkusega narmad on õmmeldud alusriide kluge. Narmad on lahi lõigatud või aasataolised. Alusraamist või plaadist valmistatakse plasmassist või traadist. Mopilapp kinnitatakse raamile trukkide, paelte või takjaribadega. Kokkupandava raamiga mopil on mõlemas otsas taskud. Raami pikkus 40 kuni 140 cm. Liigendiga mopiotsikust
Gümnaasiumi geograafia uus ainekava sisaldab üldmaateaduse kursust. Õpikut selle kohta veel ei ole. Sellega seoses pakun siin ühe abimaterjalina loenguteksti . Lisan ka viiteid abimaterjalidele, kust võib leida täiendavat teksti, jooniseid, tabeleid tunni näitlikustamiseks. Lisan ka tundide läbiviimise kavad. Teema. Litosfäär: kivimid, vulkanism, maavärinad Magmatism ja vulkanism. Maa sisemuses valitseb termodünaamiline tasakaal, selle rikkumine temperatuuri või rõhu tõusu tõttu põhjustab kivimite ülessulamise ja magma tekke. Magma kujutab endast keerulise silikaatse koostisega looduslikku sulamit, mis tekib vahevöö või maakoore teatud piirkondades. Seoses kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism- tardkivimite teke) või koguni maapinnale ( efusiivne magmatism e.vulkanism). Maapinnale tungimisel eralduvad seoses...
teisaldusteekonnast. · teavet töötamiskohal või selle läheduses asuvatest suurema ohuga töövahenditest Antakse teavet töötamiskohal või selle läheduses olevatest suurema ohuga töövahenditest, et töötaja oskaks tööle asudes neist tulenevatest ohtudest hoiduda. Näiteks võimalike tõstetööde teostamine töökoha kõrval, mis võib olla töökoha täiendavaks ohuallikaks, liikuvad töövahendid ja nendega seotud ohutegurid nn pimedate nurkade tõttu jne. Nende ja analoogiliste situatsioonide puhul tuleb tööde kavandamisel arvestada vastavaid ohutegureid ja võtta tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. · teavet töökeskkonna igasugustest muudatustest, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema läheduses asuva töövahendi ohtlikkust Antakse teavet neist töökeskkonna muudatustest, mis võivad suurendada töötaja
materjalide olemasolu. TÖÖ AJAL jälgida puhastusainete kasutamis- ja ohutusjuhendeid (õiged ainekogused pesulahuse valmistamisel, vee temperatuur, kahjulik toime organismile) Soovitav on kasutatavate ainete sortiment hoida võimalikult napp. säilitada kemikaale originaalpakendis, hoiukoht olgu lukustatud; PÄRAST TÖÖDE LÕPETAMIST Korrasta oma töökoht. Pane kasutusel olnud töövahendid selleks ettenähtud kohta. Kontrolli töövahendite korrasolekut ning vajalike materjalide olemasolu, et jätkata häireteta tööd järgmisel tööpäeval. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult.: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS eriala Enda nimi PALGATÖÖTAJA JA ETTEVÕTJA VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: Pärnu 2009 Palgatöötaja Plussid: 1. Igakuiselt saab palka 2. Töögraafik on paindlik ja sobiv 3. Hea töö tulemuse korral makstakse preemiat 4. Firma poolt soodustused ja töövahendid. 5. Tööiseloom on mulle sobiv. Miinused: 1. Oht kaotada töökoht 2. Tööruumid ja seadmed on liiga vanad. 3. Töö võib olla füüsiliselt raske 4. Tööpäevad võivad olla pikad ning koormavad. 5. Kui Teised töötajad on haiged, siis võib olla kohustatud täitma nende töötajate tööülesandeid. Ettevõtja Plussid: 1. Teenib kas väiksemat või suuremat rahalist kasu. 2
Raskuskiirendus 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l -pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Katse l, m n t, s T, s T2, s2 g l, g- g l, nr. 1. 0,78 20 35,56 1,78 3,16 9,77 0,04 2. 0,56 20 30,50 1,53 2,33 9,51 0,25 3. 0,77 20 35,13 1,76 3,1 9,77 0,04 4. ...
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 7 TO: Impulsi jäävuse seadus Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine Ballistiline pendel, vedrupüstol, ballistilise pendliga kuulide komplekt, tehnilised kaalud, mõõteskaala, mõõtejoonlaud, nihik Skeem: 3. Katseandmete tabelid Kuuli kiiruse määramine L0=....±.... cm , D=....±.... cm , R=....±.... cm, m=....±.... g , M=....±.... g . Katse nr. 1 2 3 4 5 Märkosuti algnäit
HELI KIIRUS 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Ette antud sagedusel määrata lainepikkus, arvutada heli kiirus, heli kiirus C juures ja õhu moolsoojuste vahe . Võrrelda ja saadud väärtusi käsiraamatus toodud suurustega ja andke hinnang leitud heli kiiruse v arvulise suuruse täpsusele. 4. Kasutatud valemid Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v= kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus.
(süsteemitarkvaraks) või iseseisvaks rakenduseks (rakendustarkvaraks). Toon näite mõlemast tarkvara alaliigist: 1) süsteemitarkvara: · draiverid, nt heli draiver; · failihaldusprogrammid; · operatsioonisüsteemid, nt Windows 7, Linux jt. 2) rakendustarkvara: · nn kontoritööpaketid o tabelarvutusprogrammid o esitlusprogrammid · inseneri töövahendid: o CAD- programid o statistilise analüüsi programmid o jmt. · kirjastamine ja multimeedia: o trükiste kujundusprogrammid o videotöötlusprogrammid · suhtlustarkvara: o veebipäevikute haldusprogrammid o e- maili kliendiprogrammid o wiki haldusprogrammid · vabajaveetmise tarkvara
1.Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Antud töös mõõdeti erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aega ja arvutati nende inertsmomendid. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Wk = Wk- Kineetiline energia m- silindri mass(kg) v- masskeskme kulgeva liikumise kiirus(m/s) I- inertsmoment - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s)
3. Suur maksukoormus. 4. Kui ta omab alluvaid, siis vastutab nende töötingimuste ja tulemuste eest. 5. Ei pruugi olla kindlat tööaega, kohustused ja vastutus käivad kaasas 24/7. 1. Töötaja plussid: 1. Kindel igakuine palk. 2. Kindel tööaeg vastavalt graafikule. 3. Vastutab ainult oma töölõigu eest. 4. Firma poolt on töövahendid ja sisustatud töökoht. 5. Lihtsam võimalus vahetada töökohta. Töötaja miinused: 1. On võimalik kergemini kaotada töökoht. 2. Töö võib olla füüsiliselt raske. 3. Puudub võimalus ise töögraafikut teha. 4. Puudub võimalus otsustada ise töövahendite soetamist. 5. Ei ole võimalik ise otsustada palgatõusu. Palgatöötajal on vähem kohustusi ja vastutust kui ettevõtjal, kuid ettevõtjal on
Laboratoorne töö nr 3. Maamõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1 Eesmärk: Punktide A ja B kõrguste määramine. Töövahendid: Võnnu valla kaart, mõõtkava 1:20 000, joonlaud, harilik, kalkulaator. Punkti A kõrgus: 54 Punkti B kõrgus: 65 Kirjeldus: Punkti A asub kahe erineva kõrgusarvuga joone vahel, punkti A saab leida interpoleerimise teel. Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja kaugus kahe horisontaali vahel. Mõõtmised tehakse kaardi mõõtkava arvestamata. Punkti A leidmiseks tuleb korrutada kõrguskasv kahe kõrgusjoone kõrguse muuduga ja jagada kaugusega kahe horisontaali vahel. Punkt B asub kõrgusjoonel ja selle saab vastavalt kõrgusjoone väärtusele. Ülesanne 2 Eesmärk: Joone AB kalde määramine. HB −HA ∆ h AB i= = SAB SAB 65−54 i= =0,019 590 ...
Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. Töövahendid Pendel, sekundimõõtja, mõõdulint. Töö teoreetilised alused ja katseskeem Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A). Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l T 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt: 4 2l g 2 T Töö käik. Mõõdetakse kuue erineva pendli pikkused l. Pendlid pannakse ükshaaval võnkuma mõnekraadise amplituudiga. Määratakse etteantud n võnke kestvus t. Lähteandmed kantakse töökäiku iseloomustavasse tabelisse (tabel 1). Katse nr l, m n ...
Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 8 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Michael Felert Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega. Kasutatud töövahendid: Plastid: 19, A17, A10, A2, A4. Katsetulemused: Tabel 1: ID nr Värv ja läbipaistvus Tulemus Laastu lõikamine Tulemus HRR (12,7/15 )
Laboratoorne töö nr 2 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilane (nimi ja Simo-Ove matrikli number) Sülla 134806 Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi kuivatamiseks temperat...
Bioloogiline 2) Mikroorganismid Isikukaitsevahendid võiksid olla samuti isiklikud. Puhata ja teha venitus harjutusi iga teatud aja tagant ning kasutada õigeid töövõtteid. Koolitada 1)Üleväsimust põhjustavad personali kohe peale tööle asumist. Töövahendid sundasendid ja keskkond töötegemiseks peab olema selleks Füsioloogiline 2)Valed töövõtted soosiv. Muuta tööpäev mitmekülgsemaks, jaotada töö Psühholoogilin 1) Stress erinevate inimeste peale, et kõik teeksid kõike ja
SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA LABORI ARUANNE FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Teedeehitus Tallinn 2019 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Kaldpind, silindrite komplekt, nihik ning automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. Katseandmete tabel Tabel. Silindri inertsmomendi eksperimendi mõõtetulemused mr 2 It= 2 I inertsmoment ( kgm² ) m silindri mass (kg) r silindri raadius g 9,81 t aeg sin 0,09 l kaldpinna pikkus 0,155 x 0,0024 It= 2 =0,122x10¯ 0,104 x 0,00198 It= 2 =0,051x10¯ 0,064 x 0,0328 It= 2 =0,086x10¯ 0,030 x 0,00215 It= 2 =0,017x10¯ (9,81 x 2,772 x 0,09) I=0,155x0,...
Tööõpetuse tööjuhend ,,Makrameetehnikas võtmehoidja" Õpetaja nimi: Töö nimi: Makrameetehnikas võtmehoidja Töö liik: Tekstiilitööd Klass: III Aeg: 45 min Eesmärgid: · Erinevate lõngade, paelte ja nööride tundmine · Oskab teha vahet heegeldatud, kootud ja sõlmitud tööl · Oskab teha madalsõlme ja kaksikmadalsõlme · Harjutab makrameepaela tegemist · Oskab valida sobiva materjali · Oskab mõõta nööri pikkust Töövahendid Käärid, joonlaud, abilõng töö kinnitamiseks. Materjalid Nöör, võtmerõngas Töökäik: 1. Mõõta neli ühepikkust nööri ja kinnitada need abilõnga abil. 2. Panna nöörid kõrvuti, et kõik neli oleks korraga näha. ...
KÜPSISETORT RASKUSASTE: 2 A KOOSTIS: TÖÖVAHENDID: 3 PAKKI KÜPSISEID SUUR TORDIALUS VÕI TALDRIK 500 G HAPUKOORT 20% LUSIKAS 200 ML VAHUKOORT 35% VÄIKE KAUSS 3 TK BANAANI RIIV 1 KLAAS MAHLA LÕIKELAUD 3 SL SUHKRUT NUGA VÄIKE TÜKK SOKOLAADI MIKSER KAUNISTAMISEKS KIIVIT JA VAARIKAID VALMISTAMINE LAPSED: 1. KOORI BANAANID NING LÕIKA ÕHUKESTEKS VIILUDEKS. 2. PANE ÜKS KLAAS MAHLA VÄIKSESSE KAUSSI. 3. KASTA KÜPSISED ÜKSHAAVAL MAHLA SISSE JA TÕSTA SIIS TORDIALUSELE. LAO ALUSELE ÜHEKS KIHIKS ...
PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Tallinn 2014 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva keha masskese liigub kaldpinnalt alla ühtlaselt kiirenevalt ja sirgjooneliselt. Katse nr l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 It, kgm2 1
Küllastunud lahuse valmistamine Juhendaja : Õpilane : 1.osa küllastunud soolalahuse valmistamine. Töövahendid (terve protsess) : joonlaud, kaal , keedusool , mõõduklaas , harilik , pastakas , kalkulaator, õpetaja , vesi. Töökäik : · Kaalusime 14g keedusoola. · Mõõtsim 30 kuupsentimeetrit vett. · Lisasin soola. · Segasin vee ja soola segu pidevalt 5 minutit . · Jätsime segu seisma, et sool vajuks põhja . Nõrutamine. : · Kallasime mõõtesilindrisse 20 kuupsentimeetrit lahust , ettevaatlikult , et soola ei tuleks topsist välja. · Kaalusime lahuse ära , 20 cm 3 lahust kaalub 52g- 33g = 19g. · Jätsime nädalaks seisma . 2. Nädal : Vaatlustulemused : Sool on topsi ära kristalliseerunud , topsi põhjas on veel vet...
sealgi peamiselt välitöödel. Puust vars. Liimvärvihari- Kasutatakse liimvärvi pinnale kandmiseks. Liimvärve kasutatakse renoveerimistöödel. Tapeedihari- Töövahend, mida kasutatakse tapetseerimisel, seljaosa on puust. Pintslite hoidmine Pintslid ja harjased tuleb kohe pärast töö lõpetamist ära puhastada. Neid korras hoidmata on võimatu saavutada töös head lõpptulemust. Kui töö katkestatakse lühiajaliselt võib panna töövahendid plastmasskotti nii, et nad ei puutuks kokku õhuhapnikuga ja püsiksid töökõlbulikena paari tunni vältel. Värvimisrullid Rullid on mõeldud suurte pindade värvimiseks. Rull koosneb: vars, hülss, otstes kinnitusmutrid, rullikate. Rulli parim kattematerjal on lambanahk. Kasutatakse ka kunstmaterjale, nagu polüester, akrüül, nailon jne. Pritsvärvikambrid Suletud ruum, kus toode värvitakse hästi korrastatud tingimustes Need tingimused on: hea ventilatsioon,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Imre Drovtar Teostatud: 19. oktoober 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 24 OT GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clement’i – Clement’i Desormes’i riist , ajamõõtja Desormesi meetodil Skeem Töö käik. 1. Avage kraan 4. Tekitage pumbaga 7 pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan 4 ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril)
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 24.09.2014 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega, nihiku Nihik, kruvik, mõõdetavad ja kruviku kasutamine pikkuste esemed (plaat ja toru) mõõtmistel. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T= mm, null-lugem – mm. Detail Katse 2 2 di , mm d-di , mm (d-di ) , mm nr. 1. 2. 3. 4.
kohta SUNDASEN 3. Võivad kujuneda kindla DITE ETAPID haigusprotsessi tunnused 4. Kroonilise haiguse tunnused 5. Invaliidistumine Sama tüüpi liigutuste kordamist ühetaolises asendis ligikaudu 45 SUNDLIIGU minuti vältel TUSED Ka ebamugavatest tööasenditest või töövahenditest tingitud lisaliigutused SUNDLIIGUTUSED Töökoht ja töövahendid peavad vastama töötaja kasvule ja kehamõõtmetele Lihaseid peaks võimalikult vähe pingutama SUNDASENDI Aeg-ajalt muutma asendit, regulaarsed TE-, puhkepausid LIIGUTUSTE VÄHENDAMIN Liigutusi tuleb muuta vahelduvateks ja kaarjateks E, Vältida ühetaolisi liigutusi ENNETAMINE Rütm-tempo ei tohi ületada võimeid Samuti regulaarsed puhkepausid https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/To
Sisukord · Toidukorra kirjeldus 2 · Kujundatud menüükaart 3 · Menüüs olevate toitute ja jookide kirjeldus 4 · Lauakatte skeem 5 · Serveerimiseks ja teenindamiseks vajalikud nõud ja töövahendid 6 · Ettevalmistustööde kirjeldus sh aja planeerimine 7/8 · Kasutatud kirjandus 8 Kool Pärnumaa Kutsehariduskeskus Nimi Janek Rumma Esitamise aeg Kodutöö teema Romantiline õhtusöök kahele Toidukorra kirjeldus (kellele, mida ja kuidas)
M gaas D õhk = 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel 0 M gaas g ρ= [ ] 22,4 dm3 Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid Töövahendieks on CO2 balloon, 300 ml seisukolb koos korgiga, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Töö alustuseks kaaluti tehnilisel kaalul u 300 ml korgiga varustatud kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Järgneva 7-8 min jooksul juhiti kolbi CO2 balloonist süsinikdioksiidi, misjärel kaaluti kolb uuesti
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Katse käigus juhitakse kolbi süsinikdioksiidi, määratakse selle maht ja mass ning arvutatakse molaarmass. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Töö käik Tehnilistel kaaludel kaalutakse korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Märgistatakse ära korgi alumine äär. Ballonist juhitakse 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Kolbi juhitakse 1..2 minuti vältel täiendavat süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvide masside vahe peab olema vahemikus 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määramiseks täidetakse kolb märgini toatemperatuuri...
Eksperimentaalne töö TÖÖ NIMETUS: Reaktsioonid elektrolüütide lahustes TÖÖ EESMÄRK : Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. KASUTATUD - MÕÕTESEADMED , TÖÖVAHENDID: Katseklaaside komplekt. TÖÖ KÄIK : Viia läbi 12 katset ja igaühe juures kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. OKSÜDATSIOONIASTMETE MUUTUSETA KULGEVAD REAKTSIOONID SADEMETE TEKE KATSE 1 SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba 2+ ioone sisaldavat lahust. H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Ba2+ + SO42- = BaSO 4 Katseklaasi tekkis valge mittelahustuv sade. KATSE 2 Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0...
Tallinna Inglise Kolledz Temperatuuri mõju jogurti valmimisele Uurimuslik töö Karin Kristen Tapupere 8.b Juhendaja: Kaisa-Helena Luht 09.02.2010 1 Sisukord: Jogurt:.......................................................................................................................3 Juuretis:...................................................................................................................... 3 Piimhappebakterid: ....................................................................................................3 Mineraalained:............................................................................................................4 Hüpotees:........................................................................................................................4 Töövahendid: .........
ja erinevad sundasendid, mis võib olla tingitud valgusest ( kuna siis peame rohkem olema ninaga vastu lauda ja see võib tekitada seljale pinget) Õhu ringlus- Tööruumides peab olema väga pea ruumide õhutus või ventilatsioon. Töölaud-Kui töölaud on meil reguleeritud endale õigele kõrgusele, saame vältida sundasendeid. Kuna siis saame hoida selja sirgu ja õlad pingevabana. Ning kõik vajalikud töövahendid peaksid olema ka kindlasti käeulatuses, et ei peaks tegema äkilisi ja pingutavaid liigutusi. Töötool- Samuti peab olema ka töötool õigesti kuvariga reguleeritu ning ka oma kasvule. Töötool peab olema kindel, pehme ning tagama vajadusel ka liikumisvabaduse ehk kokkuvõtlikult peab olema töövahendid mugavad. Ülekoormad/traumad- Töötaja peab olema kursis enda töötamiskoha tehnilise lahendusega ning tundma enda töövahendite reguleerimismehhanisme
LABORATOORNE TÖÖ 3 Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatavad ained FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Töövahendid Katseklaaside komplekt. Töö käik Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) -> Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) punane Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCN kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud...
riideid jätta. Erinevatel päevadel on seal eri teenindus (ise teenindus, kelneri teenindus, kodune teenindus ja harva ka vaagen teenindus). Koht sobib hästi kõikidele kes otsivad kodusoojust kui nad ise on kodust eemal ja ka uute elamuste saamiseks ning uute tervislike toidude proovimiseks. 5 2. TÖÖVAHENDID JA NÕUD Kõik vajaminevad seadmed, töövahendid ja serveerimisnõud jms. Too välja ka koguseliselt. Näidis tabelit vaata www.ehrl.ee, Vali kutsekvalifikatsioon, kutseeksami teatele lisatud materjalid, lisa 5 Köögi sisustus Kogus Auru- konvektsioonahi või küpsetusahi 1 Kaalud (elektron vm) 1 Külmkapp 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
