"Töövahendid" - 1582 õppematerjali

Füüsika praktikum nr 14 - POISEUILLE' MEETOD

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 OT: POISEUILLE' MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: vee sisehõõrdeteguri määramine katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille' meetodil termomeeter, anum Skeem  Töö käik 1. Seadke kapillaartoru C horisontaalseks. Valage reservuaari A vett, kuni vee nivoo ulatub 1... 2 cm allapoole anuma ülemisest äärest. 2. Kontrollige, et torus B poleks õhku. Õhu olemasolul tõusevad õhumullid reservuaari A, kui

Keemia protokoll nr 4

töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Tuuli Viliberg EAEI 12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Jekaterina Gorohhova 20.10.2011 03.11.2011  1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm 3), tehniline kaal, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. 3. Töö lühikirjeldus Kõigepealt kaalusime tehnilisel kaalul korgiga varustatud 300 cm 3 kuiva kolvi massi (m1) ning tegime kolvi kaelale viltpliiatsiga märgi korgi alumise serva kohale. Seejärel juhtisime balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Siis sulgesime kolvi kiiresti korgiga ja kaalusime uuesti ning saime massi m2.

Keemia 5. protokoll

EAEI 12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Jekaterina Gorohhova 03.11.2011 17.11.2011 · Eesmärk Selle laboratoorse töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu ja metallitüki massi mõõtmine. · Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium).  · Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm 3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. · Töö käik Enne katse alustamist eemaldasime katsklaasi ning loputasime selle hoolikalt destilleeritud veega. Seejärel sättisime katsklaasid ühekõrgusele ning kontrollisime, et vee nivoo oleks mõlemas katseklaasis samal kõrgusel. Siis tõstsime ühe katseklaasi teisest umbes 15 cm kõrgemale ning jälgisime paar minutit, et vee nivoo püsiks paigal

Labor 3 protokoll

Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained 0.1Msoolhape, 0.025M ja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett ­ kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures se...

Praktikum 3 vooluallika kasutegur Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3. TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe võimsuse ja kasuteguri määramine kuivelemendi, kahe (või kolme) reostaadi ja sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused Andmed: Jrk nr I, mA U, V N1, η% E-U, V r, Ω R, Ω 𝑅 mW 𝑟 1. 2. 3. 4. 5. ε=

HELIKIIRUSE MÄÄRAMINE

HELIKIIRUSE MÄÄRAMINIE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2015 Tööülesanne Helikiiruse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, ostsilloskoop, inimkõrv ja silm. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v  f kus v on lainete levimise kiirus, .λ -lainepikkus, f -sagedus. Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T ,saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril,näiteks 0°C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada: v vo  1  0,002t kus t on gaasi temperatuur °C. Töökäik: 1. Katsemõõtmised 2. Katsetulemuste kirjapanemine 3. Aritmeetilise keskmise arvutamine vastavale paramee...

Anorgaanilise keemia praks nr. 4

1. Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste soeste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid:kippi aparaat, korgiga varustatud seisukolb (300cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250cm3), termomeeter, baromeeter 3. Töö käik. *Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. *Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib

Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt

Põhi- ja päevakoristus

Põhi- ja päevakoristus Põhikoristus: · Pange valmis vajalik varustus ja töövahendid (pesud, puhastusvahendid- ja ained, tagavarad · Enne numbrisse sisenemist koputage uksele ja oodake vastust. Ärge koputage võtmega, see rikub ust ning on liialt lärmakas. · Kui keegi ei vasta, koputage veelkord, sisenege ja öelge ,,toateenija" või ,,Housekeeping". Kui klient viibib siiski toas, vabandage ja öelge, et tulete hiljem. Minge järgmisesse hotellituppa. · Töötamise ajaks jätke toa uks alati lahti, siis teatakse, et toas on toateenija.

Vedrupendli vabavõnkumine

Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 TO: Vedrupendli vabavõnkumine Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõltuvuse uurimine. Vedrud, koormised, ajamõõtja, Vedrupendli sumbusvusteguri ja mõõteskaala, anum veega logaritmilise dekremendi määramine. Skeem: 3.Katseandmete tabelid Tabel 3.1 Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist ja vedru jäikusest Katse m± l ± (l), T ± T, T2 ± T2, k ± k, T0 ± N t ± t, s nr

Mehaanika ja tööstustehnika instituut

Praktikumi nr. 2 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Kasutatud töövahendid: Viil, kõvadusmõõturid  Katsetulemused: Keevis Materjalid - Teras Klaas- õmblu S355J Teras AW- C2- tekstolii Meetod s 2 C30 AlCu4Mg1 CuZn35 VK15 t PMMA ABS HB 143 179 - 124 - -

Ametijuhend

AS PUNANE BÜROO AMETIJUHEND 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametikoha nimetus juhiabi 1.2 Alluvus juhataja 1.3 Alluvad assistent,sekretär 1.4 Asendajad assistent 1.5 Asendab assistent 2. TEGEVUSVALDKOND Asjaajamise töö korraldamine büroos. Juhataja tegevuse toetamine 3. PÕHIKOHUSTUSED 3.1. asjaajamise korraldamine vastavalt Büroo asjaajamiskorrale; 3.2 .dokumentide loetelu koostamine, muutmine ja täiendamine vastavalt ettepanekutele ja vajadusele; 3.3. nõustab ametnikke ja töötajaid dokumendihaldusalastes küsimustes; 3.4. töö dokumendihaldusprogrammis ,,Postipoiss" (registreerimine, täitmiseks suunamine, digidokumentide säilitamine); 3.5. jälgib ja annab teada vastavale ametnikule/töötajale lähenevast kirja/teabenõude/aruande jms vastamise tähtajast. Informeerib sekretäri vastamata kirjast/teabenõudest/aruandest jms. 3.6. koostab is...

Labor 2

2 Kuvari töökoha valgustustiheduse 11.10.2001 mõõtmine EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda valgustustiheduse mõõtmise põhimõtetega ja piirnormidega. Määrata riskitasemed mõõdetud tulemuste põhjal. 2. Kasutatud töövahendid Valgusmõõtja 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Valguse otsest mõju inimese nägemismeele ja seeläbi ka tema töökeskkonnale iseloomustavad järgmised karakteristikud: - heledus, nägemismeele omadus,mille abil pind tundub kiirgavat rohkem või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nägemismeelt iseloomustavad omadused:

Ahela parameetrite mõõtmine

Tallinna Tehnikaülikool, Automaatikainstituut Töö nr. 6 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehtud 4. aprill 2001 Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, numbriline L, C, R mõõtja E7-12, takistid, takistustermomeeter Pt100 Töö käik Resistoride takistuse mõõtmine Takistuste nominaalväärtused: R1 = 2,200 k tolerantsiga 5% R2 = 3,900 k tolerantsiga 5% Mõõdetud takistuste väärtused: R1 = 2,223 k ...

Mitterauasulamite mikrostruktuur ja omadused

Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 6 OT allkiri Mitterauasulamite mikrostruktuur ja omadused Töö eesmärk: Tutvuda Töövahendid: mikroskoop mitteraudmetallide ja mitterauasualmite struktuuri ja omadustega. Mitteraudmetallide ehk väärismetallide hulka kuuluvad kõik metallid peale raua. Mitteraudmetallid ja mitterauasulamid liigitatakse omadustest lähtuvalt: a)Tiheduse järgi: -kergmetallid ja-sulamid(tihedus kuni 5000kg/cm3)-Mg,Al,Ti jt. -keskmetallid ja-sulamid(tihedus 5000-10000 kg/cm3)Sn,Zn,Cu,Ni jt. -raskmetallid-ja sulamid(tihedus üle 10000 kg/cm3)Pb,Ag,Au,W b)Sulamistemp.järgi:

Riskiohutuse protokoll - elektriohutus

Tallinna Tehnikaülikool Elektriohutus Riski- ja ohutusõpetus Juhendaja: Henn Tosso Tallinn 2010 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on tundma õppida elektrikahjustuse ulatust mõjutavaid tegureid. Peamiselt on elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks: 1) inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, 2) voolu toime kestus, 3) ümbritseva keskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused, 4) inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumid Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: 1) kestvalt mõjuva elektrivoolu korral ­ kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus 1mA, 2) 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral ­ mittehalvava voolu lävi, sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid...

VOLTMEETRI KALIIBRIMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA Koostasid: Peeter Loomus Indrek Murdvee Meelis Möller Janno Pannel Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI11A Juhendaja: Õppejõud Peeter Otsnik Tallinn 2010 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin ja alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca. 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE ( joonis 1 ). Eeltakisti piirab voolu ...

Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine neeldumisspektri järgi.

28.02.2013 M.P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Järeldused: Mõlema lahuse puhul nullpunkt suhteliselt kõrgel, sest lahused olid hägused. Lahus 1 spektrilt on näha, et - karoteeni lainepikkuse maksimum (kõrgeim Töö number 2. Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine piik) on 447 nm. Antud võrdlusmaterjalist nähtub, et -karoteen absorbeerib valgust neeldumisspektri järgi. lainepikkusel 445 nm. Samuti langeb katsetulemustes nähtav piik 474,50 nm juures Töö eesmärk: Määrata karo...

Töö pealkiri Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine

TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 15 Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 10.11.2010 Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat. Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik. Täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul...

Kahe salongi võrdlus

hästi läbimõeldud. Võimalik on ja fotosessiooni tellida, nii nende endi ruumides, kui ka väljaspool ruume.  Il us al o ng St ii l Asukoha valik hea, kohe kultuuri maja Kannel kõrval. Laes on piisav kogus valgusteid, suured aknad, mis annavad juurde valgust. Kõik vajalikud töövahendid olemas. Sisustus on kaasaegsem, pole üleliigseid detalile. Klientidel on võimalik ajakirju lugeda või ideid otsida. Ruumis 3 töökohta. Üks tühi, see ootab mind;) Võimalik on saada maniküüri pediküüri teenust. Müüvad Goldwelli, Cutrini tooteid ja juukse kaunistusi. Puudub administraator ja ka koduleht. Kokkuvõte Kasutan ühes salongis juuksuri teenust ja teises salongis maniküüri teenust

Üldmõõtmised

ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,10%. 4. Kasutatud valemid Absoluutne viga = d - Relatiivne viga = * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1. Mõõtmise nr. d = d - h = h - 1 21,62 -0,07 30,12 -0,09

Plaatimis tööriistad ja materjalid

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus Plaatimis materjalid ja töövahendid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2011 Sisukord: 1.a) Plaatimis tööriistad.........................................................................................1 b) Plaatimis materjalid........................................................................................1 2.a) Plaatimiseks ettevalmistus tööriistad..............................................................2 b) Plaatmiseks ettevalmistus materjalid.................

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruum...

Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine

1. TÖÖÜLESANNE Elektroonilise kaaluga tutvumine. Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. TÖÖVAHENDID Elektrooniline kaal, elektrooniline nihik, mōōdetavad esemed. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Nihik on seade, mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetame katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükkame tihedalt vastu katsekeha ning loeme näidu. Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt. m ​ Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = V, kus D on katsekeha materjali tihedus (ühik mkg3 ​), ​m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (​m3​​ ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri ...

Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine

Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine 1. Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmise töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide analüüsiks või määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arrteeritud kaaludel. Arreteerimine

Nihkemoodul

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 5 OT Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö käik 1. Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Traadi pikkus L on antud töökohal. Tulemused kandke tabelisse 1. 2. Määrake keerdvõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja

Tutvumine nooniusega. Nihiku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsent 0,40%. 4. Kasutatud valemid di Absoluutne viga ∆ = d₁ - ❑ Relatiivne viga δ= d id * 100(%) 5. Arvutustabelid Katsekeha 1.

Laboratoorne-töö 3: ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE

Laboratoorne töö nr 3 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilased Simo-Ove, Marco, Hardi, Ingrid, Margus Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015  ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töö eesmärgiks võime ka lugeda üliõpilase praktilise omaduse omandamist, autoklaavi immutuse läbiviimisel. Töövahendid:  Immutusautoklaav  Tehnilised kaalud  Ketassaag  Katsekehad  Immutusvedelik Töö käik:  5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse ...

Avade sügavuse mõõtmine

Anton Adoson AVADE SÜGAVUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nihik (täpsus0,1 mm), sügavuskruvik (täpsus 0,01 mm ja piirkond 0- 75mm). 2. Töökäik: 1.Mõõta kõigi avade sügavused nihikuga. Kanda mõõtetulemused tabelisse 1. 2.Mõõta iga ava sügavust sügavuskruvikuga 3 korda muutes pisut mõõtekohta. Mõõtetulemused (mõõde 1 – 3) kandke tabelisse 1. Mõõtmise juures kasutada vajaliku pikkusega vahetusotsakuid. Arvutage sügavuskruvikuga teostatud 3 mõõtme keskmine tulemus M

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk: Eesmärgiks on metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi, osata määrata ainete mahtu ja teha arvutusi gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,9 mg metallitükk (Mg). Teooria: Magneesiumi mass leitakse reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal, kuna keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga (Daltoni seadus). Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Töö käik: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretis, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles on soolhappe lahus. Vesi peab mõlemas büretis olema ühel tasandil. Soolhappega katsekl...

RASKUSKIIRENDUS

RASKUSKIIRENDUS LABORITÖÖ NR. 2 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 15.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne  1. Tööülesanne: Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 2. Töövahendid: Pendel, sekundimõõtja, mõõdulint. 3. Töö teoreetilised alused: Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt:

Materjalide mehaanilised omadused. Tugevus, plastsus ja löögisitkus

tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid maeterjale ning määrata võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Kasutatud töövahendid: marker nihik teimikud (tõmbeteimikud, löökpaindeteimikud) joonlaud külmkamber tangid tõmbetugevuse katsemasin löögisitkuse katsemasin Katsetulemused: Tõmbetugevuse katsete tulemuste tabel on esitatud viimasel lehel. Löögisitkuse katsete tulemused (KV): KATSE nr. Temperatuur, ºC Löögisitkus, J Purunemine 1 20 218 habras

Laboratoorne töö nr 1

Laboratoorne töö nr 1 1 Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2 Kasutatud töövahendid 3 Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber, tahke naatriumkloriid segus liivaga 3 Töö käik Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 3 50 cm destilleeritud vett ning lahust segada. Filtreerimiseks voltida filter, asetada see lehtrisse, niisutada

Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele.

14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk)  Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Vastavalt Cu sisaldusele määrata duralumiiniumi termotöötluse viis. Töö käigus määrata duralumiiniumi termotöötluse eesmärk. Joonestada graafik duralumiiniumi kõvaduse muutus sõltuvalt vanandamise aja pikkusest. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) Katsekehaks oli 7 alumiiniumsulami AlCu4MgI tükki(täpsemad andmed tabelis). Kõvadust määrasime Rockwelli meetodil B-skaala järgi. Rockwelli masina täpsust määrasime etaloonplaadiga, tulemustes on viga välja arvutatud. Duralumiiniumi kuumutamiseks kasutasime kahte ahju: 500 ºC karastamiseks, ning 120 ºC vanandamiseks. Al

Laborijuhend 1 töö puiduliikide määramine

Puidutöötlemise õppetool Laboratoorne töö nr. 1 Õppeaines "Puiduteadus" Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2012 1.1 Puiduliikide määramine makroskoopiliste tunnuste järgi Töö eesmärk Tutvumine puiduliikide määramise põhimõtetega Töövahendid  Suurendusklaas  Puiduproovid erinevatest liikidest Töö käik  Tutvuda puiduliikide määramise juhendiga  Määrata iga puiduproovi makroskoopilised tunnused  Liigitada puiduproovid tunnuste järgi  Määrata iga puiduproovi puiduliik  Kanda töötulemused tabelisse Töö aruanne peab sisaldama  Tiitellehe  Töö eesmärk  Töö käik  Töötulemused tabelina Tabel 1. Näidis Puidupro...

Metallide lõiketöötluse praktika

PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: Metallide lõiketöötluse praktika Transporditeaduskond Õpperühm: AT11a Üliõpilased: R.I Kontrollis: Mihkel Laurits Tallinn 2013  METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus : Astmeline võll Praktilise töö nr: 1 Üliõpilased: R.I Õpperühm: AT11a Õppejõud : Mihkel Laurits Töö valmistamise kuupäev : 28.10.2013 Aruande esitamise kuupäev: 11.11.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni ka...

Vooluallika kasutegur

R.I Vooluallika kasutegur FÜÜSIKA LABORATOORSE TÖÖ aruanne Õppeaines: Füüsika II Transporditeaduskond Õpperühm: AT21 Juhendaja: Tallinn 2014  VOOLUALLIKA KASUTEGUR. 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. 3. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidi neid mitte arvestada,

Labor 5 protokoll

Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voo...

Filterkohv

Filterkohv Filterkohvi valmistamise meetod toodab kõige selgema tassi kohvi. Paberfilter ei lase tassi sattuda ei rasvadel, mis on presskannu meetodil valmistatud kohvijoogi pinnal, ega pisikesi kohvi jahvatuse osakesi. kui filterkohvi õigesti valmistada siis ei ole see kange ega vesine (lahja), ei ole see mõru ega kibe. Filterkohvi meetodil valmistatud kohvis on kõige selgemini tunda erinevate kohvide maitse erinevusi. Töövahendid: Filterkohvimasinad Tass ­filterkohv tassis valmistamiseks Kohviveski kohviubade jahvatamiseks Termosed ­ säilitamiseks Kohvifiltrid Koostisained: Kohv ­ kohvioad Vesi Serveerimisvahendid: Alustassiga tass Lusikas `'Filterkohv tassis'' valmistamine: 1. Jahvatada kohvioad. 2. Kuumutada vesi keemispunktini, tõstke pliidilt. 3. Kallata esimene portsjon vett kohvitassi selle kuumutamiseks. 4. Umbes 15 sekundi pärast on tass kuumenenud ning kannus oleva vee t...

Keemia-ja matejaliõpetus protokoll 3

Töö eesmärk: Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na - kationiitfiltriga Töövahendid: Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3)tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na - kationiitfilter Kasutatud ained: 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon - B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00 Töö käik: A Karbonaatse kareduse määramine Loputan pipeti vähese koguse uuritava veega ning koonilise kolvi destilleeritud veega. Siis pipeteerin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisan 4 tilka indikaatorit metüüloranz. Sean töökorda büreti ja täidan selle 0,1 M soolhappelahusega nullini. Seejärel tiitri soolhappelahusega vett kolvis, samal ajal kolvis olevat vett segades. Lõpetan tiitrimise ,kui vedelik kolvis läheb punaseks ning loen büretilt tiitri...

Lahuse valmistamine tahketest ainetest

1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest

LAB.Nr1 - Keedusoola protsentuaalse sisalduse määramine liiva-soola segus

LABORATOORNE TÖÖ Nr.1 Teema: Keedusoola protsentuaalse sisalduse määramine liiva-soola segus. Töövahendid: Liiva-soola segu, aeromeeter, kaalud, klaaspulk, filterpaber, lehter, mõõtesilinder 250ml, destilleeritud vesi, koonilised kolvid. Keedusoola hulga leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse lahuse konsentratsioon massiprotsentides. Teades filtraadi massi ja konsentratsiooni, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsent algsegus. Kaaluda tehnilistel kaaludel ca 10g (täpsusega 0,1g) segu ja lahustada see keeduklaasis umbes 50 cm3-is kuumas destilleeritud vees ja filtreerida. Et filterpaber liibuks ühtlaselt lehtri seintele, tuleb paberit eelnevalt kergelt destilleeritud vees niisutada ja suruda paber tihedalt vastu lehtri seinu. Filtreerimisel tuleb kasutada klaaspulka, st. vedelikku tuleb valada ettevaatlikult mö...

Antenni sisendtakistuse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Antenni sisendtakistuse määramine" ARUANNE Täitjad: Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 26.10.2012 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... 1 TÖÖ EESMÄRK Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda Smith'i diagrammiga ning määrata selle abil liini lõppu lülitatud antenni takistus. 2 TÖÖVAHENDID Lainejuht koos liigutatava ruutdetektori ja indikaatoriga, antennikaabel, dipoolantenn. 3 TÖÖ KÄIK 1. Tutvusin töö teoreetiliste alustega. 2. Asetasin antenni dipool positsioonile 75 ja reflektor risti dipooli...

Füüsika praktikumi töö nr.5 KULGLIIKUMINE

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Peter-Sten Annus Teostatud: Õpperühm: IAIB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT: KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem 1. s = kontroll 2 at 2 Töö käik 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C

Leida joonte pikkused kaardil või looduses etteantud mõõtkavades.

LABORATOORNE TÖÖ NR 1. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL I Eesmärk: Leida joonte pikkused kaardil või looduses etteantud mõõtkavades. Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused on kantud tabelisse 1.1. Töövahendid: Eesti baaskaart, mõõtkava 1:50 000, joonlaud, pliiats, taskuarvuti. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon, selle pikkus 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 kaardil 1-2; 4,7cm 1175m 470m 2350m 94m 2-3; 2,7cm 675m 270m 1350m 54m 3-1; 4,3cm 1075m 430m 2150m 86m Metoodika: Kaardilt 1:25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada tea...

Viirused ja viirushaigused

Õp. Riina Mändla  Viirused - on eluta ja eluslooduse vahepealsed objektid. Miks? HIV  Ehitus Rakk puudub. Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt.  Paljunemine - elusates rakkudes  Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal.  Levimine õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega.  Norwalk viirus ehk

Kolmekäiguline õhtusöök kahele

Juhendaja: Heli Kruusamägi Pärnu 2006 SISUKORD Menüü ........................................................................ 3 Menüüpõhjendus ....................................................... 4 Spinati- ja brokolisupp ............................................... 5 Broilerikintsu rullid ..................................................... 7 Apelsinikreem ............................................................ 9 Seadmed, töövahendid ja serveerimisvahendid ....... 10 Tööplaan ................................................................... 11 Kaubatellimus ........................................................... 12 Toidu kalorsus........................................................... 14 2  Menüü Spinati- ja brokolisupp *** Broilerikintsu rullid *** Apelsinikreem ***

Pidulik sünnipäevalõuna

Eesti Hotellide- ja Restoranideliit KOKK I (EKR tase 4) KUTSEEKSAM Pidulik sünnipäevalõuna Koostaja : Pille-Riin Misko Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 2012/2013 2 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 3 Menüü ............................................................................................................................................. 4 Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (roakaardid)....................................................... 5 Töövahendid ja nõud....................................................................................................................... 6 Tööplaan ............................................................................................

NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus

Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Katse käigus lahustatakse liiva ja soola segus naatriumkloriid (sool) veega, määratakse areomeetriga saadud soolalahuse tihedus ning arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel lahuse protsendilisus. Töövahendid: kaal, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (segu B, 70%), vesi Töö käik Kuiva keeduklaasi kaalutakse 5...9 g liiva ja soola segu. Kasutusel oli liiva ja soola segu B, selle kogus 5,40 g. NaCl lahustatakse klaaspulgaga segades vähese koguse destilleeritud veega. Enne lahuse filtreerimist oodatakse veidi, et liiv sadeneks. Lahus filtreeritakse läbi kurdfiltri, mis ...

Prax: CO2 molaarmassi määramine, metalli massi määramine

raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 g/mol) suhtes Dõhk = Mgaas / 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel 0=Mgaas [g/mol] / 22,4 [dm3/mol] g/dm3 Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti