1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega ...
TÖÖÕIGUS, TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil. ........................................................... 2 1.1. Töötervishoid, -ohutus, -keskkonad, -koht ............................................................................................ 2 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks. .................................................. 2 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus ................................................................................................. 2 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus. ................................................................................................... 4 4.1. Töökeskkonnaspetsialist, kes ta on, millised on tööülesanded .............................................................. 5 5. Töökeskkonnavolin...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Praktikaaruanne Ojako puhke- ja koolituskeskus 27.04.2015-19.07.2015 Grete Rohtla OTMK 2015 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Ettevõte.................................................................................................................................... 3 1.1.Ettevõtte üldtutvustus......................................
§ 1. Ratsionaalne otsustusprotsess §2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem mõiste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine mudelite koostamine ja uurimine(analüüs). Mudel on töövahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse või on mujal tootmiskulud väiksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, õppimine läbi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(füüsilised)ehk ain...
.................................... .................................... KONTROLLTÖÖ Tallinn, 06.04.20101, nr II-K1A Kontrolltöö aines "Avalik õigus" II osa "Haldusõigus" (õpperühmad FS090 ja KS090) Lähteülesanne: Kontrolltöö eesmärk on anda üliõpilasele tagasisidet aine II osa "Haldusõigus" omandatud teadmiste ja oskuste osas ning hinnata üliõpilase valmisolekut jätkata aine omandamist. Kontrolltöö hõlmab haldusõiguse põhimõisteid (tundmine, kasutamine ja seostamine teiste mõistetega) ning instituute (eesmärk, regulatsioon ja menetlus). Hinnatakse, kuidas kontrolltöö kui tervik tõendab üliõpilase poolt õppeaine vastavate väljundite omandamist teadmise ja seostamise tasemel. Küsimustele vastamisel ja kaasuse...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond ............ ......... (rühm) (registri nr) Ott Merila PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2013 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2012 SISUKORD KOKKUVÕTE ..................................................................................................................16 LISAD Fotod iseseisvast tööst............................................................................................17 Lisa 1. PRAKTIKAPÄEVIK ..........................
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Me...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet, Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa, Külli Raamat, Marianne Rosenfeld, Marika Kreitsman KAUGTÖÖ EESTIS Grupitöö Juhendaja: Eneken Titov Kaugtöö Eestis 2 Tallinn 2008 Kaugtöö Eestis 3 SISUKORD 1. Kaugtöö mõiste ja olulisemad alamõisted................................................................3 2. Kaugtöö populaarsus, levik, kasutamine Eestis......................................................5 3. Näide Eesti kaugtöö keskusest ja selle toimimisest.................................................8 4. Kaugtöö plussid ja miinused.......................................................
Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted TMO0060 Eksamitemaatika 1. Personalijuhtimise eesmärgid ja funktsioonid EESMÄRGID: Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine Personali planeerimine Töö analüüs Personali värbamine Personali valik Personali efektiivsuse suurendamine Personali koolitus Personali arendamine Personali hindamine Efektiivse tööjõu säilitamine Töötajate tasustamine Organisatsioonikultuur Töötajatevahelised suhted Eesmärgid on omavahel tihedasti seotud ja üksteisest sõltuvad. FUNKTSIOONID: Töö analüüs Personali planeerimine Personali värbamine Personali valik Personali hindamine Personali hüvitamine Personali arendamine Tööandjate ja töövõtjate vahelised suhted 2. Personalijuhi rollid kaasaegsetes organisatsioonides, millist väärtust loob personalitöötaja Rollid ja väärtus: ...
Töölepingu tingimused:Töölepingu tingimused jagatakse kohustuslikeks ja täiendavateks (kohustulikeks ja valikuvabadeks).Töölepingu kohustulikud tingimused :1.)Tehtav töö. 2.)Töö aeg. 3.)Töötasu.4.)Töötegemise asukoht.5.)Töölepingu kehtivus aeg, kui sõlmitakse leping määratud ajaks.6.)Tööle asumise aeg.7.)Puhkuse kestvus.8.)Töölepingu lõpetamise etteteatamise alus. 9.)Kollektiiv lepingu tingimused. Tehtav töö:Pooled peavad kokku leppima tehtava töö, selle keerukus astme, ameti või kutse nimetuse ja kvalifikatsiooni nõuete suhtes. Keerukuse suhtes lepitakse kokku siis, kui tööandja on tehtavat tööd vastavalt liigitanud. Tuleb kindlaks määrata missugust kvalifikatsiooni tehtav töö nõuab, sellel ameti kohal, millel tööle soovija tööle hakkab. Seda kokkuleppet nimetatakse tööõigusteaduses tööfunktsiooni kindlaks määramiseks. Kokku võidakse leppida ka nii, et töötaja täidab mitme kutseala või ametikoha ülesandeid. Üksikasjalikum tööülesannete...
223296 223. Millised on saneerimisnõustaja ülesanded? V: Saneerimisnõustaja ülesanne on teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust. 224. Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine? V: Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata. Kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. 225. Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse? V: Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja ...
Loeng 09.02.2017 VALIMISÕIGUS Vabariigi Valimiskomisjon: Valla või linna valimiskomisjon: Valimiste korraldajad: * riigi valimisteenistus (seadusandlik võim) * maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine * jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada HÄÄLEÕIGUS VALIMISÕIGUS AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14...
Maakorralduse ajalugu Kordamisküsimused 1. Maa kui tootmisvahend, ta omadused. (lk 10) Maa on üldine töövahend kõikide majandusharude jaoks. Maa on tööobjekt ja- riist põllu- ja metsamajanduses. Maa osa tootmisprotsessis kui ka tööstuslikus tootmises on alati aktiivne. Maa väärtuse tema tootmises kasutamisel määravad maa omadused ja asukoht. Maa iseärasused: · Maa ei ole inimtöö tulemus nagu teised tootmisvahendid, vaid ta on looduse produkt. Loodusliku kehana muutub maa alles teatud etapil inimese elu-ja tootmistegevuse sfääriks. Inimtöö muudab aegamööda looduslikus seisundis oleva maa põllumajandusliku tootmise põhivahendiks. · Maad kui tootmisvahendit kasutatakse tihedas seoses teiste loodusressurssidega- veega, päikeseenergiaga, õhuga jne. Mida täielikumalt kasutatakse kõiki looduskeskkonna elementi, seda kõrgem on mullaviljakuse tase ning suurem t...
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaits...
I. Töötervishoiu (TTH) ja tööohutuse seadus (TO) Tööandja ennetustegevus Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate ja avaliku teenistuse töötajatel tööle esitavad tööohutuse nõuded, tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused, tervisele ohutu See on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vähendamiseks või töökeskkonna loomisel ja tagamisel, TTH ja TO korraldamise ettevõtte ja riigi tasandil, ärahoidmiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse vastutuse nõuete rikkumise eest. heaolu edendamiseks. TO on meetmete kogum, mis on mõeldud töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö Põhimõtted kohandamiseks töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu ...
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Oliver Marma Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale REFERAAT Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus Mehaanika teaduskond Õpperühm: TI-71 Juhendaja: Kristi Jõeorg Tallinn 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. Töötervishoid........................................................................................................................................ 5 1.1. Määratlus ja eesmärgid.................................................................................................................. 5 1.2. Töötervishoiu roll praktilises elus.....................................
KINNITAN: 01.09.2015 Analiit AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalminis...
1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla; 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, ...
Juhtimise kordamisküsimused. 1. Organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon- kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. On teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühised eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon. Juhtimine- inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Igal org. on vähemalt neli koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning varad (ainelised ja rahalised). Org. peab olema suunatud pidevale arengule ( loovus, uuendused, muudatused). Org. peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on m...
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil org...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Turunduse alused VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Paide 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1.Turunduse olemus.................................................................................................... 3 2.Turunduskeskkond................................................................................................... 8 3.Toode ja kaubamärk............................................................................................... 10 4.Ostukäitumine....................................................................................................... 13 5.Turu segmenteerimine........................................................................................... 14 6.Turundusuuringud...................................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED I 18. aprill 2010. a. 21:23 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8. finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; 9. juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; 10. sotsiaalsed e...
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel. Liidri eesmärgid on pikaajalised, uudsed ja muutustele orienteeritud. Juhid on alluvad, liidrid on järgijad. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri...
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus...............................................................................
1. milles seisneb rahvusvahelistumise olemus ja vajalikkus? Olemus: ● Väliskaubanduse vajalikkus ja roll riigi majanduses ● Suhteline ja absoluutne eelis ● Ettevõtjate „ahnus“ ● Riikide erinev roll ● Riikide majanduslik võimsus ● Riikide võimalused Vajalikus: ● Tööjaotus ja spetsialiseerumine ● Ressursside optimaalne jaotamine ja kasutamine ● Hindade võrdsust ● Mitme valiku kättesaadavus ● Tõstab inimeste elatustaset 2. andke lühike ülevaade rahvusvahelistumise ajaloolisest ülevaatest? Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18- sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Ta peab oluliseks ...
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. ...
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaöko...
KÜSIMUSED 2013 sügissemestril teede projekteerimise eksamiks Loetlege teeprojekti erinevad liigid (faasid, etapid) Liigid: Üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Etapid (faasid): Projekti idee ja realiseerimise otsus (tasuvusarvutus); Otsus projekteerimise kohta (Teostatavusuuring); Otsus ehitamise kohta (Ehituse tehniline kavandamine); Ehituse alustamine (Tee-ehitusloa taotlemine, ehitaja valik, ehituslepingu sõlmimine); Vastuvõtuotsus (Tööjooniste koostamine, ehitamine, järelevalve); Kasutamine (Teekasutusluba, evitamine ja garantiikontroll). Loetlege teeseadusega kehtestatud riigimaantee liigid - Riigimaanteed on: põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed. Mille alusel määratakse maantee klass - Maantee klass määratakse arvestades eeldatavat liiklussagedust, piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja majanduslikke võimalusi. Eeldatava liiklussa...
ETTEVÕTE. ETTEVÕTLUS. ETTEVÕTJA. Ettevõtluse müüdid või tegelikkus: 1) Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2) Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3) Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4) Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5) Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6) Raha teeb raha. 7) Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8) Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9) Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10) Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada. Erinevad ettevõtluse (ja ettevõtja) käsitl...
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad.......................................................
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse a...
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused on järgmised: tööd tehakse alluvussuhtes; töötegija sõltub tööd andvast isikust; tööd tehakse tavaliselt isiklikult; oluline on tööprotsess; tööd t...
Õiguse alused 1. Õiguse kujunemine Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid. · Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas ...
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillide...
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja v...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Referaat Osaühing ja FIE Gretel Rõuk Juhendaja: Elo Kadastik Paide 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 OSAÜHING.............................................................................................................. 5 Tegevusload ja majandustegevusteated.............................................................5 1.1Toidu käitlemise tegevusloa taotlemine.........................................................5 1.2 Toidu käitlemise majandustegevusteate esitamine.......................................5 1.3 Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlemine. .5 .................................................................................................................
ÕIGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ ASJAÕIGUS 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne, igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsend...
Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks. Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud a...
1. Organisatsiooni mõiste Kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Organisatsiooni edukuse eeldused Org peab andma tulemusi, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Neli koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus, ainelised ja rahalised varad. Org peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Juhtimise kui protsessi mõiste Inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandami...
TÖÖTAJATE HINDAMINE JA MOTIVEERIMINE VÄIKEFIRMAS Ainetöö Juhtimises Tallinn 2003 Töötajate hindamine ja motiveerimine väikefirmas 2 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................. 3 1. Organisatsiooni neli töötajagruppi............................................................... 4 1.1 Asjatundja ehk proff.............................................................................. 4 1.2 Valitseja ehk ülemus............................................. .............................. 6 1.3 Ametnik............................................................................................. 7 1.4 Juht.................................................................................................. 7 2. Personalipoli...
Esimene kodutöö . Seal on ka arutelu all päris palju juttu. Vastused küsimustele ja mõned näited: · Millised erinevad tähendused on kutsel, ametil ja professioonil olnud aegade jooksul? Lisage näiteid Kõigil kolmel nimetusel on ühisosa sotsiaalse, ajaloolise, kultuurilise, ühiskondliku, isikliku (vahel ka seletamatute mõõtmete nn brute facts) mõõtme näol. Billetti Artikkel andis mulle järgmise aluspõhja, millelt edasi minna. Kutse pärineb ladina sõna "vocare", mis viitab kõnele, kutsele, meie aines siis kutse konkreetsele eluviisile, mis on elukestev/elu läbiv (Hansen, 1994). Ja mulle väga meeldis Billeti tsiteeritud mõte 1916 aastast, esitatud Dewey poolt, et kutse on nagu üksikisiku reisiteekond läbi (töö)elu. Varem olid näiteks sotsiaalsed ja ühiskondlikud asjaolud, mis piirasid teatud rassi, klassi või soo esindajatel omandada teatud elukutset. Oma valikutes sõltuti traditsioonidest, ajaloolistest tavadest, mida jälgiti rangelt. (Om...
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. ...
Avalik juhtimine LÄHENEMINE HALDUSJUHTIMISELE 1) Euroopas juriidiline lähenemine 18. saj kujunevad praegused riigiteooriad. Rõhk seaduste tundmisele (Prantsusmaal ja Saksamaal enamus riigiametnikke juudid) so avalik haldus. 2) Anglo-ameerika traditsioon neis riikides probleemiks poliitika kujundamine. Kuidas vastu võtta ja ellu viia optimaalset ühiskonna jaoks. Eeldab laia tagapõhja ja teadmisi (sotsiaalmajan-dusest). Rajaneb eeldusel, et poliitiline ja administratiivne juhtimine on teineteisest eraldatud. 3) Traditsiooniline organisatsioon puht administratiivne. RIIGI FUNKTSIONEERIMISE MEHHANISMID Riigi funtksioneerimise mehhanismid: 1) Sisendipoliitika 2) Väljundipoliitika Riigi põhilised funktsioonid: 1) valijaskonna huvide kaitse 2) majandusliku efektiivsuse tagamine tulud ületavad kulusid see põhimõte satub riigisektoris vas...
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahv...
TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid kordamisküsimused Organisatsiooni definitsioon + Juhtimise definitsioon + Organisatsiooni edukuse eeldused + Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel + Juhtimise funktsioonide definitsioonid + Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi + Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad + Kavandamise mõiste. Kavandamise vajalikkus + Kavade ja plaanide liigid + Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess + Organiseerimise mõiste, olemus + Organisatsiooni arengutsüklid - Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused + Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid + Juhtimisulatus, juhtimistasand, eelised ja puudused + Rivi- ja staabiorganisat...
Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel ning toimub suhteliselt piiratud aja jooksul (6,10,15) ...
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitse...