pa-randamist selgitav õiend, mis selgitab paranduse vajadust. 8. Käibemaksukohustus. * Millal see tekib, mille alusel arvestatakse, kui kiiresti ja mis asutusele on vaja teatada ja kellele. * Mis muutub seoses KM kohustusega RP arvestuses. KM kajastamine kirjendites (lisanduv ja sisalduv käibemaks), ostu ja müügitehingute tüüpkirjendid. * Ülesanne koos kirjenditega + dokumendi (jaemüügiarve) koostamine. Tekib: kui käibemaksuga maksustatav tulu ületab kalendriaasta algusest 1600. Sõltub: sissetuleku suurusest. KMkohustuslaseks registreerimine: 3 tööpäeva jooksul Maksu- ja Tolliametile, peale seda kui ületab 1600. RP arvestuses muutub seoses KM kohustusega: peab edaspidise tegevuse käigus hakkama arvestama Käibemaksuseaduse nõetega ja esitama käibedeklaraatsiooni MTA-le iga kuu 20. kuupäevaks. Tüüpkirjendid KM tehingutega: OST: D kulu,kaup,PV,muu vara (ilma KM-ta summa) D KM
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või laenata? Millise riskiga ja millises mahus? Kas ettevõtte eesmärk on olemasolevate aktsiate turuväärtuse maksimeerimine või olemasoleva omakapitali turuväärtuse maksimeerimine? Finantsjuhtimise põhimõtted: 1. Riski-tulu valik. Mida suurem risk, seda suuremat tulu oodatakse. 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9
Inimressurss Loodusressurss Kapitaliressurss Palk Rent Intress Raha Kulu Tulu Inimressurss Loodusressurss Kapitaliressurss Palk Rent Intress Kaubad ja teenused Sotsiaalmaks, käibemaks Tulumaks jt. maksud jne. Raha
viidud ettevõtlusuuringutes kirjutatakse ,,ettevõte" ja mõeldakse juriidilist isikut, samal ajal keelduvad uurijad aru saamast, et midagi on seejuures valesti. Äriseadustiku § 5 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb aasjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ehk siis lihtsamalt öeldes on ettevõte vara, millega ettevõtja tulu teenib. Ettevõte ei saa juriidilises mõttes iseseisvalt midagi teha, näiteks pangas arvelduskontot avada. Seda saab teha ettevõtja (O. Kärsna: 16). 2. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA EELISED JA PUUDUSED Füüsilisest isikust ettevõtjaks olemisel on omad eelised ja puudused. Eelisteks on kasumi teenimine, isiklikud saavutused ja ka suhteliselt lihtne raamatupidamine. Ka on lihtne registreerimise kord, puudub kapitali nõue ega ei pea olema põhikirja. Eelised:
Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind; analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse teda tavaliselt rahalistes mõõtühikutes. Otsesd kulud on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult. Kaudsed kulud mõõdavad tulu, mida antud ressurss ooleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma kulude iseloom: Arvestuslikud kulud on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises. Majanduslikud kulud on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Firma püsi ja muutuvkulud: PÜSIKULUD (FC) on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu.
4. Võib moodustuda ainult ühte liiki aktsiate sissemaksetest 5. Võib sisaldada eelisaktsiaid nimiväärtusega 1/3 ulatuses aktsiakapitalist 6. Aktsiakapitali võib vähendada 1. Aktsiate nimiväärtuse vähendamisega 2. Aktsiate turuväärtuse vähendamisega 3. Fondiemissiooniga 4. Aktsiate tühistamisega 5. Oma aktsiate tagasiostmisega 7. Tekkepõhine arvestus tähendab 1. Sõltuvust raha laekumisest 2. Kulu arvestust hetkel kui see tekkis 3. Tulu arvestamist raha sissetulekust kassasse 4. Kohustuse teket kui kauba hankimisel saadakse arve 5. Tulu arvestamist I kvartalis, kui sel perioodil toimub rendi ettemaks II kvartalisse 8. Finantsanalüüsi põhietapid on 1. Arvutamine ja interpreteerimine 2. Järelduste tegemine 3. Suhtarvude analüüs 4. Ettevalmistav etapp 5. Järelkontrolli sooritamine 9. Õige on väide 1. Tootmistegureid liigitatakse kolme rühma 2
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah
et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. 5. Maksukoormus Näitajana kautatakse riigi poolt maksudena kokkukogutava tulu suhet SKP-sse 2014. a. eelarves planeeritud 32,1 %, 2015.a. 32,7 % Kaudsete maksude osatähtsus SKT-st üks kõrgemaid, otseste maksude osatähtsus keskmisest madalam. 6. Rahandussuhted • Väärtuselised (rahalised) suhted; • Riigi poolt reglementeeritavad; • Seotud jaotamisel ja ümberjaotamisel loodavate rahaliste fondide moodusta-mise ja kasutamisega Rahandussuhete tekkimise majanduslikud eeltingimused • Riigi olemasolu • Valitseva kaubalis-rahalised suhted
Ostjate arv Nihutab nõudluskõverat 17 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz P kk i olemus Pakkumise l 18 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Individuaalset pakkumist mõjutavad faktorid. Hind · Hind on põhifaktor, mis määrab pakkumise suuruse. · Kui jjäätise hind on kõrge, g , siis tulu on kõrgem g ning gppakutav kogus g suurem. · Tootja töötab kauem, valmistab rohkem, palkab lisatööjõudu. · Kui jäätise hind on madal! · Siis äri annab vähem tulu, siis toodate vähem jäätist. Lõpuks tuleb selline äri lõpetada ning teie pakkumine langeb nulli.
Kodune Interneti-ühendus 34 47 Mobiiltelefon 80 87 Pesumasin 81 85 Nõudepesumasin 4 6 Mikrolaineahi 42 55 DVD-süsteem 14 29 ondadest) Tabel 5. Leibkonnaliikme netosissetulek kuus leibkonnapea (vastutava liikme) soo järgi, 2005 ja 2007 (krooni) Tulu Netosissetul Sissetulek individuaalsest ..lapsetoe Muu ek kokku palgatööst töisest tegevusest Siirded ..pension tus sissetulek 2005 Mees 3629 2549 152 739 510 90 190 Naine 3283 1972 73 1086 828 81 151
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu.
-tarbijate hulk pole tähtis -mererand,majakas,valgusfoor,TV,raadio,tänavavalgustus,korrakaitse,julgeolek,linnapark Erahüvis -konkreetne hind -hüvis ammenduv -tarbija kindlaks tehtav -tarbimine välistav -tarbijate hulk oluline -hamburger,tossud,kinopilet 10.) Maksud (maksude lehelt) maksud jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks.otsesed maksud on maamaks,sotsiaalmaks ja tulumaks, ülejäänud on kaudsed maksud,mis moodustavad riigieelarve tulust umbes 40% mittemaksulise tulu alla kuuluvad tulud riigivaradelt, riigilõivud ja muu majandustegevusest saadud tulu. 11.) Mõisted. Tuludeklaratsioon-inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile Tulumaksuvaba miinimum-riigi poolt kehtestatud summa,millelt ei võeta tulumaksu Maksusüsteem-maksustamise põhimõtted; astmeline maksusüsteem ja proportsionaalne maksusüsteem Proportsionaalne tulumaks-e ühetaoline tulumaks; üksikisiku tulumaks (või ettevõtte
1) Üldkogumi keskmise µ hinnang on valimkeskmine: x tulu = 3 385,23 x kulu = 2 894,88 x palk = 5 937,23 , keskmiste saamiseks kasutatud valemit AVERAGE. 95% usaldusvahemik üldkogumi keskmisele: kus: n valimi maht valimstandardhälve Usaldusnivoo 0,95 puhul Tulu Kulu Palk (1842,85, 4927,61) (1700,49, 4089,27) (2877,88, 8996,58) Näiteks tulu puhul kasutatud valemit (AVERAGE(E2:E36) 1,96*(STDEV(E2:E36)/SQRT(COUNT(E2:E36)) , AVERAGE(E2:E36) + 1,96*(STDEV(E2:E36)/SQRT(COUNT(E2:E36)) NB! Kulu ning tulu puhul kasutatud samasid valemeid (vastavate andmetega).
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES KODUT ppeaines: RAAMATUPIDAMISE ALUSED Ehitusteaduskond pperhm: KEI 52/62 Juhendaja: Helen Rihma Tallinn 2010 Ülesanne 1 Äriühingus on kolm töötajat, kes on tööle vormistatud järgmistel tingimustel: · Ants- ametipalk 7 000.- kr kuus. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. · Mart- tasu töövõtulepingu (ei arvestata maksuvaba tulu) alusel 3 100.- kr . · Kaarel- tükipalk( jaanuaris 140 toodet a 40.- kr). Tasub kogumispensioni makseid 2%. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. Kaarelile maksti jaanuarikuus preemiat 700.-kr. Kõik palgad kantakse üle töötajatele panga kaudu jooksva kuu viimasel tööpäeval Millised maksukohustused tekivad äriühingul vastavalt erinevatele maksuseadustele jaanuarikuu tööjõukuludelt
oodatava tootluse saavutamiseks. Enne Markowitzi portfelliteooriat oli investeerimise peamiseks eesmärgiks leida väärtpabereid, mis pakkusid suurimat tõusupotensiaali vähima riski juures. Suureks miinuseks on sel puhul asjaolu, et investor võib kõik sellised investeeringud leida samast sektorist ning koostab siis omale nendest portfelli. 1 MARKOWITZI PORTFELLIMUDELI EELDUSED Kogemus näitab, et mida suuremat tulu võib teenida investeeringuga, seda kõrgem on ka investeeringuga seotud risk. 1950. Aastatel ja 1960. Aastate alguses räägiti investorite hulgas palju riskist kui ebasoovitava sündmuse esinemise võimalikkusest, kuid sellele ei leidunud mõõdetavat karakteristikut. Probleemile andis suhteliselt laialt aktsepteeritud 3
kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Tulum- tähendab mittepõhitegevuslikku tulu. Termini kasum täpsustatud mõiste. Nt põhivara müügist saadud kasum. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kadum- tähendab mittepõhitegevuslikku kulu. Nt kadum põhivara müügist või valuutakursside muutustest. Kasum/kahjum- raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe
· Õige Kui 10 ühiku tootmise kogukulu on 150 krooni ja 11 ühiku tootmise kogutulu on 151 krooni siis on 11-nda ühiku tootmise piirkulu väiksem,kui iga ühiku tootmise keskmine kulu · Õige Täiendav toodang,mida firma suudab toota ühe täiendava teguriühiku kasutuselevõtu tulemusena,kujutab endast piirprodukti. Arvestuslik kasum võrdub firma kogu otseste kulude vahega.majanduskasum võrdub firma kogu tulu ja kogukulu vahega. Tootmismahu puhul,kus keskmine muutuvkulu(AVC) on minimaalne,võrdub AVC piirkuluga Firma muutuvkuludeks on a) töötasu Kui firma tootab 10 ühikut ja tema kogutulu (TC) on 240 krooni ning kogupüsikulu (FC) on 100 krooni,on b) keskmine muutuvkulu(AVC) on 14 krooni ja ATC=24 krooni Firma kohta on olemas tabel Töötajate arv 1 2 3 4 5 6
Maksukohustus Haigushüvitiselt arvestatud tulumaks tuleb deklareerida maksudeklaratsioon TSD lisa 1 koodi 07 all ja MTA-le üle kanda hüvitise väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks vajalikud muud dokumendid peab tööandja esitama haigekassale 7 kalendripäeva jooksul alates inimeselt töövõimetuslehe saamise päevast. Haigekassa poolne haigushüvitise arvutamine Haigekassa võtab keskmise kalendripäeva tulu arvutamise aluseks haigestumisele eelnenud terve kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu mis on deklareeritud MTA-s ja jagab selle 365- ga. Saadud keskmisest kalendripäeva tulust võetakse hüvitise arvutamise aluseks 70%. Lisaks arvestab Haigekassa hüvitise summast maha ka tulumaksu. Näide. Haigushüvitise arvutamine töölepingu alusel töötavale kindlustatule Kalle töötab töölepingu alusel. Tema haiguslehel on töövabastuse põhjus haigestumine ning
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul
Käsi peseb kätt ja käivega on samamoodi, ilma ühe kupüürita ei saa mingit teist toodet omada. Kust see raha tuleb, sest kõik ju maksavad ja kulutavad, kuid kuidagi peab raha ringlusesse tagasi jõudma. Samas inimesed on terved ja riigid püsivad. Selleks üheks põhjuseks on sotsiaalmaks. Kuid mida see endast kujutab ja kes seda maksavad? Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn 2013
Käsi peseb kätt ja käivega on samamoodi, ilma ühe kupüürita ei saa mingit teist toodet omada. Kust see raha tuleb, sest kõik ju maksavad ja kulutavad, kuid kuidagi peab raha ringlusesse tagasi jõudma. Samas inimesed on terved ja riigid püsivad. Selleks üheks põhjuseks on sotsiaalmaks. Kuid mida see endast kujutab ja kes seda maksavad? Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad – tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn 2013
00 92400 kassa ülesanne 11 D 3-Jan sularaha kassasse 25500 25500 4-Jan maksti arve pangast 1,000.00 5-Jan palk maksti sulas 25,500.00 5-Jan avanss aruandvale isikule 500.00 10-Jan materjal latuu 21,800.00 12-Jan tulu teenuse müügist 34,700.00 15-Jan maksti arve pangast 21,800.00 15-Jan maksti laenu 10,000.00 20-Jan rendiarve 8,000.00 25-Jan avanss tagasi 80.00 80 26-Jan elektriarve 12,000.00 27080 käibemaks
500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = C0 + c*Qd = 100 + 0,8 Qd 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a) säästuläve säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine; vale b) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu,, seega g esineb säästmine; õige c) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused suuremad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine; vale d) säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on
Kodused ülesanded I voor 1. Ettevõtte kaalub, kas sõlmida (eel-)leping sisseseade tarnimiseks pikaajalisele kliendile. Ettevõtte loodab saada tulu kokku 12 milj kr, kuid see laekub kahes osas. Esimene osa (6 milj) laekub teise aasta lõpus ning ülejäänud summa viie aasta pärast (aasta lõpus). Samas peab ettevõtte tegema ka ise kulutusi. Kohe kulutatakse 4 milj krooni, esimese aasta möödudes veel 2 milj ning seejärel täpselt kolm aastat pärast lepingu sõlmimist veel 3 milj krooni. Näidake arvutustega, kas ettevõttel tasub sõlmida selliste tingimustega leping kui oodatav
investeerimine käib ning milliseid aktsiaid tasub osta. Otsest strateegiat oli raske välja kujundada, sest mul tuli alles erinevaid tehinguid tundma õppida ning katsetada, mis ühe või teise tehingu tegemisega võib juhtuda. Lähtusin peamiselt ettevõtete graafikutest, mis trend on enne toimunud. Näiteks kui aktsia hind oli pikalt langenud, siis eeldasin, et seda aktsiat tasub osta või vähemalt silma peal hoida, sest see võib peagi tõusma hakata ja mulle tulu tuua. Samuti leidsin ka, et hea näitaja ettevõtete uurimisel on erinevate pressiteadete lugemine ning tulu aktsia kohta (EPS) suuruse jälgimine. Algul arvasin, et tuleks valida väärtpabereid ettevõtte tuntuse järgi, kuid mõtlesin, et uurin hoopiski vähem tuntumaid ettevõtteid, sest tuntus ei pruugi alati ka hea olla. Tuntutel ettevõtel on tihtipeale aktsia hind juba küllaltki stabiilne, väheste kõikumistega ning seega leidsin ma, et kuna kogu investeerimismäng kestis
võimaldama teha makroanalyyse ja kasum koostada prognoose. -netointressid RKP e rahvamajanduse +valitsuse ülekandemaxed isikutele koguprodukt- kõigi antud riigi +ärinduslikud õlekanded rahvusliku majanduse poolt ( resident) +isiklikud tulud intressidest mingil ajaperioodil (1 aasta) toodetud +isikl. Dividendidelt. kaupade aj teenuste arvestamine. = PI majapidamissektori isiklik Riigisiseselt ja väljapool seda tulu toodetud lõpptoodangu väärtus - isiklikud netomaxud turuhidades.aitab hinnata maj =Yd kasutatav isiklik tulu (DPI) arengut. -eratarbimiskulutused C SKP sisemajanduse koguprodukt- = S isiklikud säästud lõpptoodangu kogusumma rahalises väljenduses ( resident ja mitteresident). Ainult antud riigi. VOOMUUTUJA- ajaperioodil.VARUMUUTUJA- ajahetkel. Nominaalne- jooksev praegu kehtiv. Reaalne- konstantne.
kasumlik ettevõtmine. Üha suurenev nõudlus hasartmängude järel. Elukutseliste mängurite arvu kasv. Tehnoloogia ja infotehnoloogia areng: televisioon, arvutid, internet. Hasartmängud internetis: Kodu muutub hasartmängude keskkonnaks. Mängida saab igas maailma nurgas. Hasartmängud on saadaval 24/7. Online-kasiinodes on tagatud inimesele privaatsus. Hasartmängu tubade ja liikide valik on väga suur. Online-kasiinode 2005. aasta tulu hinnati 12 miljardile USA dollarile, tänaseks on see arv kasvanud. Interneti hasartmängude tulu. (miljardites dollarites) Suurim hasartmängude tuba internetis - Pokerstars. Asutati 2001 aastal. Pakub 10 sorti pokkerimängu. 2009. aastal teenis Pokerstars umbes 1.4 miljardit dollarit kasumit. Tipptundidel on mängijaid umbes 300 000. Mängijate arv kasvab iga aastaga. Hasartmängude globaliseerumise plussid:
moodustavad varasemate perioodide ja jooksva perioodi kasum. (vaba omakapitali võib ettevõtte omanikele dividendidena välja maksta) Kasumiaruanne Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (või kahjumit) TULU KULU = KASUM Tulu aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb vara suurenemine või kohustuste vähenemine Kulu tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb vara vähenemine või kohustuste suurenemine Kasumiaruande skeem Müügitulu + muud äritulud - kaubad, toore, materjal ja teenused - muud tegevuskulud - Tööjõukulud sh palgakulu sh sotsiaalmaks sh tööandja töötuskindlustusmakse - Põhivara kulum ja väärtuse langus - Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) + Finantstulud - Finantskulud + Erakorralised tulud - Erakorralised kulud
Eestis on PMM hetkel 20,16% 5.Keskmine maksumäär – näitab, palju maksab inimene oma tulust ära maksudena. KMM = (maksukohustus/maksustav tulu)*100% 6. Efektiivne maksumäär – Näitab, tegeliku maksukoormust riigis. EKM = (maksukohustus /Kogu tulu) * 100% 7. Proportsionaalne maks – ehk kõik maksavad täpselt sama suure osa oma palgast maksudeks. Ning maksumäära langemisel ja tõstmisel maksu keskmine maksumäär ei muutu. 8. Progressiivne maks – on maks, kui maksustatav tulu suureneb, siis suureneb ka keskmine maksumäär. Ja kui maksustatav tulu väheneb, siis väheneb ka keskmine maksumäär. 9. Regressiivne maks – tähendab seda, et kui tulude suurenedes väheneb tulu pealt makstava maksu osakaal ehk keskmine maksumäär väheneb. 10. Sissetuleku piirkasulikkus - mida suuremat sissetulekut saadakse, seda väiksemaks jääb tema kasulikkus täiendava ühiku lisandumisel. Palgasumma 11
tulumaks töötajate brutotöötasult, lisatasudelt, preemiatelt jms, millelt on maha arvatud tulumaksuvaba miinimum. Füüsilise isiku tulumaksumäär 2010. aastal on 21%. 2250 krooni (144 eurot) kuus on maksuvaba miinimum, millest tulumaksu maha ei arvestata. Residendist füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu 2010. aastal 27 000 krooni (1728 eurot) ning maksumäär 21%. Kui inimene soovib, et tema palgalt või muult tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel oleks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul arvesse võetud, tuleb tal väljamakse tegijale esitada vastavasisuline avaldus. Avaldus on kirjalik, kuid vabas vormis. Üheaegselt (samal kuul) saab maksuvaba tulu arvestada vaid ühe väljamakse tegija (näiteks tööandja) juures. Käibemaks
MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST
APC Average propensity to Средняя склонность к Keskmine tarbimiskalduvus consume потреблению APS Average propensity to Средняя склонность к Keskmine säästmise save сбережению kalduvus AR Average revenue Средний доход Keskmine tulu AS Aggregate supply Совокупное предложение Kogupakkumine ATC Average total cost Средние общие затраты Keskmine kogukulu AVC Average variable cost Средние переменные Keskmine muutuvkulu затраты C Consumption expenses Затраты потребления Tarbimiskulutused
kursus-kaug Ülesanne 1 Ettevõte müüb praegu 10 000üh hinnaga 285kr tk. Üh muutuvkulu on 185kr. Püsikulud moodustavad 750 000kr. Vabad tootmisvõimalused on olemas. Samaaegselt pakutakse tellimust 15 000 tootele tükihinnaga 195kr. Kas tellimus võtta töösse? Püsikulud 750 000 Muutuvkulud 185* 10 000= 1 850 000 Kulud kokku 1 850 000+ 750 000= 2 600 000 Tulud 10 000* 285= 2 850 000 Kasum 2 850 000- 2 600 000= 250 000 2. pakkumisel 195- 185= 10kr tulu tk 15 000* 10= 150 000 kr müügitulu (1.juhul 285-185=100kr tulu tk, puhas müügitulu kokku 100* 10 000= 1 000 000kr) 1 000 000+ 150 000= 1 150 000 müügitulu nüüd 1 150 000- 750 000(püsikulud)= 400 000kr kasum Jah, tasub toota. Ülesanne 2. Hamburgerikioski saab rentida 3500 kr eest kuus (kogu inventar on rendileandja poolt). Muud vajalikud teenused (elekter, vesi, kommunikatsioon) maksavad planeeritavalt mitte rohkem, kui 2,5 kr hamburgeri kohta
funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile. 16. Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse? Ainult kohus võib õigusrikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida. 17. Kas mittetulundusühing võib teenida tulu? a) jah võib, kui tulu läheb põhikirjaliste tegevuste alla b) Jah, majandustegevusega võib tegeleda ja tulu võib teenida, kuid teenitud tulu võib kasutada üksnes mittetulundusühenduse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või jaotada liikmete ega asutajate vahel. 18. Mis on spordikool Spordiseaduse kohaselt? Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus. 19. Milline spordiorganisatsioon on Eesti Akadeemiline Spordiliit? spordiühendus
funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile. 16. Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse? Ainult kohus võib õigusrikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida. 17. Kas mittetulundusühing võib teenida tulu? a) jah võib, kui tulu läheb põhikirjaliste tegevuste alla b) Jah, majandustegevusega võib tegeleda ja tulu võib teenida, kuid teenitud tulu võib kasutada üksnes mittetulundusühenduse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või jaotada liikmete ega asutajate vahel. 18. Mis on spordikool Spordiseaduse kohaselt? Spordikool on huvikooli seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsev asutus. 19. Milline spordiorganisatsioon on Eesti Akadeemiline Spordiliit? spordiühendus
• personali värbamise kulud; • palgakulud (koos maksudega!) kuni positiivse rahavoo tekkimiseni. Mu ettevõtte hakkab kasumit saama, kui on täidetud järgmised punktid: Dokumentid on valmis sätitud. Kontor on korda tehtud. Tooted on saadaval ja tootmisetsükkel ei lõpe. Loodetavasti esimene kasum saan 60 päeva jooksul, pärast firma sättimist. Rahaline prognoos Algkapitaliks oleks 12.000 EUR. Iga aastaga loodetavasti kogu tulu kasvab, kuigi püsikulud kas jäävad samale tasandile või üldse langevad.( See võib olla seotud sellega, et iga aasta ei pea kapitalremondi tegema jne) Esimene aasta Teine aasta Kolmas aasta Neljas aasta Viies aasta (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) Tulu 24000 24500 25000 27000 30000
Valemid MAKRO Ringkäigu mudel: Üldised tasakaalutingimused kulutused = tarbimine + investeering + valitsuse kulud I investeering Isiklikult kasutatav tulu = Y + TR + Td C tarbimine S = ( Y + TR Td) - C S säästud Y = C + S TR - Td Ti, Td maksud Y = C + I + G - Ti TR tulusiirded, raha abivajajatele C + S TR + Td = Y = C + I + G - Ti Y tulu S + Td + Ti = I + G + TR G välislaen X eksport
aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena. annuiteetleping regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel)
Kokkuvõte W.Brian Arthur. Increasing Returns and Path Dependence in the Economy. Artiklis arutleti teemal tasuvuse suurendamine ja rajasõltuvus majanduses. Tävapäraselt on majandusteooria ülesehitatud peamiselt eeldustel, et tulu väheneb. Sellised majandusmeetmed tekitavad negatiivset tagasisidet, mis omakorda stabiliseerib majandust. Negatiivse tagasiside korral (tulu vähenemisel) kaasneb majanduses mõju ühele tasakaalupunktile, kuid positiivse tagasiside puhul (tulu suurendamisel) muudab see paljusid tasakaalupunkte ehk see soodustab kõrvalekaldeid ning tulemuseks võib olla hoopis teistsugune süsteemi konfiguratsioon. Kunagi ei
o Madalamate hindade korral, nõudlus on mitteelastne, sest kogused on suured ja tarbijad ei ole hinnatundlikud. · · hi · nõut · Elastsuskoefitsie nd av kogus nt · 10 · 0 · ----- · 8 · 2 · -9 · 6 · 4 · -2,333 · 4 · 6 · -1 · 2 · 8 · -0,429 · 0 · 10 · -0,11111 · · Kogutulu (TR) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. See on müüdud kaubakoguse ja hinna korrutis. · TR = P × QD o Müüja kogutulu, sõltub tarbijate hinnatundlikkusest. · · · · Nõudluse hinnaelastsusest sõltub tootja (müüja) hinnastrateegia: o Kui nõudlus on elastne, hinna langus toob kaasa kogutulu kasvu o Kui nõudlus on ühikuelastne, müüja kogutulu on maksimaalne
Majanduse väljundi standatdseks mõõduks on sisemajanduse koguprodukt. (SKP) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. SKP mõõdab riigi majanduliku tegevuse tulemusi, RKP(rahvamajanduse koguprodukt) mõõdab aga riigi kodanike ja ettevõtete majandulikku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. Neid reegeleid, mida kasutatakse majanduses valmistatava toodangu ja tulu mõõtmiseks, nimetatakse rahvamajanduse arvepidamiseks. SKP mõõtmiseks on kaks võimalikku varianti: Kulutuste ja sissetulekute lähenemisviis. Mõlemad viisid on ekvivalentsed, st et arvsuurus on mõlemals korral sama. Kulutuste lähenemisviis Sellekorral liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtuses. · Tarbimiskulutused(C) sisaldavad kõiki kogumajapidamise poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis on ostetud.
digiallkirja kasutamine, mis teeb protsessi tunduvalt mugavamaks, säilitades turvalisuse. [9] FIE maksukohuslasena 6.1 Sotsiaalmaks 6 FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud alam- ja ülempiiri. FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav tulu selgitatakse välja tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas. Kuna sotsiaalmaksu määr on 33%, siis sotsiaalmaks arvatakse ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtluse tulu pärast kulude mahaarvamist 1,33-ga. Aasta kestel on FIE kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. FIE ei saa sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid näidata oma ettevõtluskuludes. 6.1.1 Sotsiaalmaksu deklareerimine, arvestamine ja tasumine
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest
muutused kalduvad sisenemisbarjääre lõhkuma. 9.2 MONOPOLI TULU- JA KULUKÕVERAD Lk 207 210 Monopoli nõudluskõver on ühtlasi ka turunõudluskõver. Tüüpiline monopoli nõudluskõver. Monopoli nõudluskõver on ühtlasi ka tema keskmise tulu (AR) kõver, sest: monopol suudab müüa 4 tooteühikut hinnaga 6,75 kr/tk. Seega on TP 27.-. jagades kogutulu toodetud kogusega, saame keskmise tulu 6.75 ja näeme et see on võrdne tooteühiku hinnaga. Sama kehtib ka TK turu korral. Monopoli piirtulu on hinnast väiksem, sest tootes 5 kogust , TR=32,5. Seega tõuseb piirtulu
X=1 - Elektri hind esimesel kolmel aastal 1,20EEK/kWh; edaspidi 1EEK/kWh - Ekspluatatsioonikulu aastas on 100 000 EEK Leida: T, NPV, IRR, PI 2.Arvutused: a) Tasuvusaeg (T) Kui maksed Ft on võrdsed, saab tasuvusaega T leida valemist . , kusjuures P on alginvesteering ja . Cehitus= EEK/W*P=11*1 000 000= 11 MEEK Ceksp.20a=aastane eksp.kulu*20 aastat=100 000*20= 2 MEEK Btulud=P(kW)*Tmax*el.hind Tulu esimesel 3-l aastal: B3a=1000*2500*1,2= 3 MEEK Tulu aastatel 4-20: B4-20a=1000*1*2500= 2,5 MEEK Kui tingimus Ft =0 on täidetud, siis on projekt jõudnud tasuvuseni (tegevusest saadavad tulud katavad alginvesteeringu). Ft(1-3.a) =3*(3-0,1)-11= - 2,3 MEEK Ft(4-s a.) = (2,5-0,1)-2,3= 0,1 MEEK Järelikult võib öelda, et tuulikute projekt jõudis tasuvuseni 4 aastaga. b) Puhta nüüdisväärtuse meetod (NPV) 20 ACFt
SR169 MAKSUDE VÕRDLUSANALÜÜS Eesti Saksamaa Eraisiku maksud Eesti maksusüsteem Saksamaa maksusüsteem koosneb riiklikest ja koosneb füüsilisest isikust, kohalikest maksudest. kus tema maksustav tulu on Riiklikud maksud on tulu äritegevusest, tulu tulumaks, sotsiaalmaks, põllumajandusest või maamaks, raskeveokimaks, metsandusest. käibemaks, tollimaks, hasartmängumaks, aktsiisid. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks,
TP=Q TC(total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC=FC+VC VC(variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC(fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suuurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. TR(total revenue, kogutulu) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega. TR=p*TP AP (average product, keskmine produkt) - on koguprodukti hulk muutuvressursi ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis. APL=TP/L või APK=TP/K ATC (average total cost, keskmine kogukulu või ühikukulu) on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. ATC=TC/TP AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu) on muutuvkulude ja toodetud
kasvades väärtustame iga järgnevat kogust (ühikut) järjest vähem ja vähem 13. FIRMA KUI TOOTMISÜKSUS Sarnaselt majapidamisele vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid • Põhimõtteliselt samuti kasulikkuse järgi: millise hüvise täiendava ühiku tootmine tagab ressurssidele kõige suurema piirkasulikkuse? • , on firma eesmärgiks oma kasumi maksimeerimine. • Kasum on tulu ja kulu vahe. • Piirkasu on piirtulu ja piirkulu vahe. 14. PÜSIKULUD Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmise mahust Keskmine püsikulu seega püsikulu toodanguühiku kohta ehk püsikulu(de) ja toodangu mahu jagatis. Seega, mida suurem on tootmise maht, seda väiksem on keskmine püsikulu. Püsikulud/toodangu maht 15. MUUTUVKULUD Kõigi toodetavate ühikute piirkulude summa moodustub firma muutuvkulu Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) on muutuvkulude ja toodangu mahu
Teine võimalus hinnasõjast edukalt väljuda on nii püsi-, kui muutuvkulude vähendamine ilma kvaliteedi languseta. Minu hind 1 200 1 150 1 100 1 050 1 000 950 Minu müügikogus 800 000 878 261 881 818 885 714 890 000 894 737 Minu kasum 60 000 000 70 869 650 29 090 800 -12 857 300 -55 000 000 -97 368 350 Minu tulu 960 000 000 1 010 000 150 969 999 800 929 999 700 890 000 000 850 000 150 Minu püsikulud 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 500 000 000 Minu muutuvkulud 500 500 500 500 500 500 Minu kulud ühiku kohta 1 125 1 069 1 067 1 065 1 062 1 059
tingituna võib tekkida kahju. Majandusrisk koosneb mitmetest erinevatest allikatest, mis moodustavad üheskoos kokku kogu riski, näiteks võib välja tuua intressiriski, krediidiriski, hinnarski, tegevusrisk jne. Iga riskiallikat võib analüüsida eraldi ja koguriski käsitleda kui nende koosmõju tulemust Ptaktilises osas vaatan investeeringu portfelliriski ja tasuvust, kus investeeringu portfelli moodustamisel tuleb jälgida,et väikese riski juures saavutataks maksimaalne tulu. 4 RISK Sõna ,,risk" on laialt kasutatav nii igapäevakeeles kui avastavas erialakirjanduses ja intuitiivselt on kõigil olemas mingi ettekujutus selle sõnaga väljendatavast. Üldiselt seostatakse riski mõistega ohtu, et tulemuse määramatuse tõttu võidakse saada kahju või loodetust halvem tulemus. Kui otsusega seotud tulemus on täpselt teada, siis ei räägita riskist isegi mitte juhul, kui tulemus on väga ebameeldiv.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
