Soovite korraldada raamatupidamiskursusi. Olenemata soovijate arvust, peate maksma ruumide renti 4000 kr kuus ja arvutite renti 10 000 kr kuus. Raamatupidamistarkvara maksumus on 24 000 kr (ühekordne) ja hooldustasu 6000 kr aastas. Reklaamikulud on 5000 kr. kuus. Palkate õppejõu, kellega lepite kokku tööjõukuludes: 1 900 kr tunni eest. Kohvipauside maksumus on 100 kr kursuslase kohta. Kursuste hinnaks määrate 4 000 kr. Üks kursus kestab 24 tundi, mille sisse mahub 7 kohvipausi. Tulu kursuslase kohta on 4000 kr. Muutuvkulude alla kuulub ainult kohvipauside maksumus, ülejäänud kuuluvad püsikulude alla. 1) Milline on ühe kursuslase jääktulu? Kuna kursuse jooksul on 700 kr väärtuses kohvipause, siis ühe kursuslase jääktulu on 4000- 700=3300 kr Müügitulu 108000 Otsene materjal (muutuvkulu) Otsene töö (muutuvkulu) Muud otsekulud (muutuvkulu) -18900 Muutuvad kulud -18900
Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 4 Samasuskõver iseloomustab kahe hüvise kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 5 Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 6 Luksuskauba nõudlus on väheelastne hinna kõrgemas sektoris. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 7 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel.
Kombineerides pakkumist ja nõudmist leitakse tootmise ja tarbimise maht ning määratakse hinnad. Autarkia olukord, kus riik ei osale rahvusvahelises kaubanduses. MERKANTILISM Majandusteooria, mis seob riigi rikkuse selle riigi kaubavahetuse käibega. Kaubavahetuses teiste riikidega peab ületama eksport pidevalt importi (positiivne kaubandusbilanss) ja kasum kaubavahetusest laekuks kulla ja hõbedana. Ühe riigi tulu väliskaubandusest toob teisele kaotuse. Absoluutne eelis (ADAM SMITH) Teooria, mille kohaselt erinevad riigid võivad toota kaupu ja teenuseid erineva efektiivsusega. Riigid spetsialiseeruvad tootmistingimuste alusel ja igaüks hakkab tootma neid kaupu, milliseid toodab efektiivsemalt. 1) loomulik ehk looduslik eelisseisund, mille tekkepõhjuseks on soodsad looduslikud tingimused; 2) omandatud eelisseisund, mille põhjuseks on tehnoloogia, tööoskuste ja vilumuste kõrge tase.
Näiteks loomadele patsi punumine ei ole arukas tegu. Tuleb õppida tegema kasulikku tööd ja seda kõike tuleb teha nii, et see ära tasub.Lisaks tuleb arvestada tööressursse , kus ja kui palju on tarvilik kasutada. Talus on parim töötegija peremees ise, ning seega tuleb arvestada, mis on peremehele ja naisele endale jõudumööda. Rusikareegli järgi on töökulu talus : peremees 2300, perenaine 1800 , sulane 2000. Seega sõltub pere palk tulust, kui tulu ei ole, siis on midagi viga ja tuleb leida nõrk külg! Tähtis on ratsionaalsus ehk see peab ära tasuma. 7)Välised tegurid ja piirangud põllumaj ja maaelus. Maa on üks peamine tootmie kapital ja seda ei saa millegi muuga asendada. 1.Turustamis võimalused on kõige olulisemad välised tegurid.On tähtis kui palju ja kellele müüa. 2.Piima ja maailma majandus( seda ei saa täpselt ette ennustada, kuidas läheb) 3.Rent- rendilepingud. Titipeale on mõtekam rentida maalapp ja palju
. mida rohkem me seda siia sisse hangime, seda suuremaks kasvab meie võlg. Eesti väliskaubanduse bilanss ei ole kahjuks tasakaalus, me ei suuda nii palju välja viia, kui sisse tuuakse. Me oleme koguaeg teistele riikidele võlgu. Inkassofirmade suured onud tulevad varsti ukse taha. Meie tööjõud muutub aegadega kallimaks ja nõnda otsivad välisinvestorid juba vaikselt võimalusi odavamates riikides. Välisinvestoritele tundub meie riigis atraktiivne ettevõtte tulumaksu puudumine. Tulu ei pidanud riigile ära maksma! Tekkis aga probleem euroopa liiduga. See andis Eestile aega, et tulumaks kehtestataks ettevõtetele tulumaks, 1. Jaanuarist 2009. Tundub aga, et seda siiski ei kehtestata. Kaks põhjust: On kaks euroopa kohtulahendid, mis nagu pooldavad tulumaksuvabadust ettevõtetele. Detaile ei ole teada. Maksebilanss on kõige üldisemalt määratletav kui mingi konkreetse riigi ning välismaailma ehk kõikide ülejäänud riikidevaheliste
Ettevõtte käivitamiskulutuste põhiliigid: Masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu-või rendikulu; tegevuseks vajaliku kinnisvara ja hoonete ostu- või rendikulu; ruumide remont; kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru soetamiseks; palgakulu esimsetel kuudel; muud kulud esimstel kuudel. Investeeringud ja finantsinvesteeringud Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine.Investeerimise eesmärk on saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu. Põhivarasse investeerimise vajadus ei lõpe kunagi. Masinad, seadmed ja hooned kuluvad ja vananevad ning see tähendab, et aeg-ajalt tuleb neid välja vahetada. Finantsinvesteering on säästude paigaldamine väärtpaberitesse. Kust saada ettevõtte asutamiseks raha? Ettevõtte alustamisega seotud investeeringute finantseerimiseks on neli võimalust: · oma säästud, · äripartneri säästud · pangalaen,
Teguritulu- on tulu, mida inimesed saavad Tulusiire rahaline vahend, mis tekib tulude ettevõtetelt tootmistegurite eest. ümberjaotamisel riigi eelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena. Finantsturg- turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Sääst- osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks.
Spetsialiseerituse printsiip: · Kvanititatiivne spetsialiseeritus (etteantud summa) · Kvalitatiivne spetsialiseeritus (etteantud reeglid, lisaeelarved, valitsuse reservfondi kasutus). Avalikkuse printsiip: · Eelarvedebatid · Avalikustatakse: eelarveprojekt, eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne. 5. Kohaliku eelarve ja riigieelarve vahekord Valem: Tn=[(m x ak-an) 0,9 x cn] 6. Kohalik tulu · Maksutulu (MT) = füüsilise isiku tulumaks (TM)+ maamaks (MM)+kohalikud maksud(KM)+tasu maavarade kaevandamisõiguse eest (nn ressursimaks, RM). · Tulubaas (TB) = maksutulud (MT)+tasandusfond (TF) · Sihtfinantseerimise (SF)+muud eraldised (E)= Koolieelsete lasteasutuste + Kultuuritöötajate palkade ühtlustamine + Hariduskulud + Investeeringutoetused + Toimetulekutoetused +
alluva allüksuse väljaminekute eest. (esmatasandi juhid) Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutatavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid. (kesktaseme juhid) Kasumikeskus – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest. Kuna kasum = tulu – kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt osutatava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. (tippjuhid) Investeeringu- (investeerimis-) keskused – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest
et piisav vaid päranduse investeerimisest ning sedagi mitte täies mahus. Piisaks 1 363 728 PV5 = = 141 373 krooni investeerimisest, et soovitav summa pensionilemineku (1 + 12% ) 20 alguseks kätte saada. 2. (Võlakirjad) Sul on 20 AS Surra Murra ja Vant võlakirja mille nimiväärtus on 100 000 eurot. Võlakirja kustutustähtaeg on 5 aasta pärast ning intresse makstakse kord poolaastas. Võlakirjadelt nõutav tulu (efektiivne intressimäär EAR) on 8% ning kupongintressimääraks 12% nimiväärtusest aastas. Selline oli seis täna hommikul. Päeva jooksul saite aga teada ärevakstegeva uudise. Nimelt tekkis ettevõttel probleeme intresside maksmisega ning võlakirjaomanikud (sh Teie) leppisid situatsiooniga kus esimese kahe aasta intressimaksed makstakse välja võlakirja kustutustähtajal, kusjuures ettevõte nõustus intressimaksete edasilükkamise korral suurendama
tegemiseks ja selle eest tasu saamiseks. * Tööjõu nõudlus- on tuletatud nõudlus, tuleneb sellest kui palju tööjõudu on vaja kogutoodangu valmistamiseks. Tööjõu piirkulu on seotud palgaga, mida tuleb tööjõu eest maksta ja seda võrreldakse nõudluse kujunemisel piirprodukti tuluga ehk loodava täiendava toodangu realiseerimise tulemusega. Piirprodukt- on toodete arv, mis tuleb juurde tööjõu lisandumisel korda ühe toote hind. Kui palk on väiksem, kui piirprodukti tulu on vaja tööjõudu juurde ja vastupidi!!(Kas tuleks suurendada/ vähendada töötajate arvu?) KAPITALITURG: *kapital on püsiv ressurss ettevõttes. selle asutamise määr sõltub tulususe tasemest ehk tasust kapitali eest ehk intress.. tulususe järgi otsustatakse kas kapitali paigutada ettevõttes täiendavalt või mitte. *Tööjõu ja kapitali vahekorra küsimus- Kuidas tagada optimaalen vahekord-isokvandi ja
Kasumiauanne on põhiaruanne mis kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet kasumit või kahjumit mingi perioodi vältel. Tulude ja kulude arvestus algab majandusperioodi algusest ning sõltuvalt selle perioodilisesest lisatakse iga järgnev periood eelnevatele. Tulud on aruande perioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine (müüginetokäive, kasum valuuta kursi muutusest, saadud intressid ja dividendid, tulu põhivara realiseerimisest). Kulud on aruande perioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, need on väljaminekud millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohutuste suurenemine (tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindamine,põhivara kulud, intressi ja dividendi kulud, viivised). Kasumi arvelt võib ettevõte välja maksta dividende, esmalt makstakse eelisaktsiate dividendid seejärel puhaskasumi arvelt lihtaktsiate
Maksu mõiste ja eesmärgid Maksu iseloomulikud tunnused on järgmised (nendele tunnustele peavad maksud vastama, kui puudub mõni tingimus, siis ei ole tegemist maksuga): 1. Riiklikud maksud on kehtestatud riigikogu poolt maksuseadusega. Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus, kohalike maksude seaduse alusel. 2. Maks on rahaline kohustis. Maksu tasumine võimalik ainult rahas. 3. Öööööüüäää Maksu kogutakse selleks, et riik ja kohalik omavalitsus saaks tulu , et täita oma avalik õiguslikke ülesandeid. 4. Maksumaksjale ei kaasne maksu maksmisega mingit otsest mõõdetavat tulu või hüvitist 5. Maksu kohustis tekb seaduses ettenähtud korras suuruses ja tähtaegselt. 6. Maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlemata. Maksu peamiseks funktsiooniks ehk eesmärgiks on koormamis funktsioon ehk fiskaalne funktsioon. See funktisoon on kõikidel maksudel. Kui seda pole, siis pole tegemist maksuga
2. Rahanduse tekkimise eeltingimused: I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid: 1 ) vahetusvahend; 2) arvestusühik; 3) akumulatsioonivahend (raha reaalväärtus) 7. Raha tüübid läbi aegade: 1) täisväärtuslik kaupraha"/täie6iguslik kaupraha; 2) krediitraha e arveldusraha: 3) näivraha 8. * Likviidsus - rahaline v6i kergesti rahaks muudetav
saun). 11. Pakkuda ürituste korraldamise võimalust asutustele, soovi korral mängude korraldamisega. 12. Pakkuda meelelahutusvõimalust kõigile soovijatele, kiiruisulaenutust. 13. Pakkuda tegutsemisvõimalust teistele jääspordialadele (iluuisutamine, jäähoki). 14. Pakkuda jooksuradade, kergejõustikuinventari ja jõusaali kasutamisvõimalust soovijatele. 15. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole ühingu eesmärk ja põhitegevus. 1.5 Asukoht Ants Antsoni nimeline kiiruisuklubi hakkab tegutsema Annelinnas Annelinna Keskuse ja Ihaste tee vahelises piirkonnas. Piirkond on väga sobiv, kuna Annelinnas elab märkimisväärne osa Tartu elanikkonnast ja Tartu seni ainus sisejäähall asub linna teises servas Lõunakeskuses. Samuti on piirkonnas hästi väljaarendatud infrastruktuur, tagatud on hea juurdepääs nii autode
ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ühiskonnale, arvestades sealjuures kõiki isiklikke ja ühiskondlikke kulusid, mis selle tulu saamiseks on tehtud · Kõik individuaaltootjad taotlevad kitsalt egoistlikku eesmärki kasumi (tulu) maksimeerimist üldine hüve on suurim · M.Friedman suurendada kasumit on majandusorganisatsiooni ainus sotsiaalne kohustus
raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed. Kui Sa ostad ühe plekist ämbri 30 krooniga ja müüd selle edasi 50 krooniga, siis see 50 krooni on Sinu jaoks müügitulu, mis on tulnud ettevõttele kauba realiseerimisest ehk kauba müügist tuluna (rahana) arvele. Arvestama pead aga asjaoluga, et müügitulust on vaja veel ostukulu maha arvestada alles siis tekib kasum. Väga oluline on see, et Sa ei ajaks segamini omavahel kaht mõistet: tulu ja kasum. Tulude ja kulude üle peetakse arvestust kasumiaruandes. Kui aga omanik otsustab omakapitali seisu parandada oma osa sissemakse suurendamisega nt raha maksmisega ettevõtte pangakontole, siis seda juurdetulnud vahenditehulka tuluks sugugi nimetada ei saa. Kulu on majandusressursi loovutamine tulevase tulu saamise eesmärgil. Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase
17. Majanduse põhivalikud., economic choice 17. - Mida, what mida toota.Ressurside paigutus - Kuidas, whay millist tehnoloogiat kasutada - . , . - Kellele, to whom kellele kuulub hüvis, tulu - . 18.Makroökonoomika, microeconomiks uurib üksiktarbijaid ja - . ettevõtteid ning tootmisfaktorite turge 18. 19. Makroökonoomika, macroeconomics on õpetus turu üldisest
töötuskindlustuse seadusest. Vastavalt seadusele on Vabariigi valitsusel igal kalendriaastal õigus otsustada töötuskindlustuse makse suurust. Konkreetse aasta töötuskindlustusmakse määr avaldatakse Vabariigi Valitsuse määruses. Tööandja töötuskindlustusmakse määr 2011. aastal on 1,4% maksustatavalt summalt. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Maksustatakse vaid aktiivsest töötegemisest saadud tulu (töötasu, erisoodustused, ettevõtlustulu, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu jne). Sotsiaalmaks = brutotöötasu x 0,33 Töötuskindlustusmakse = brutotöötasu x 0,014 Töötajale ei maksta välja kogu arvestatud töötasu, vaid sellest tehakse kinnipidamisi. Kinnipidamised saab liigitada kaheks: ·kinnipidamised töötaja nõusolekuta; ·kinnipidamised, milleks on vaja töötaja nõusolekut.
Kui suur peaks olema riigi osalus ühiskonna ja majanduse asjade ajamisel – seda mõõdetakse riigi poolt ümberjaotatava raha osaga sisemajanduse kogutoodangus. Mida teha heaoluriigis? Et kujuneks õige suhe riski ja turvalisuse vahel. Inimesed vajavad kaitset, kui midagi läheb valesti, kuid nad peavad olema nii materiaalselt kui moraalselt võimelised läbi tegema küllalt suuri elumuutusi. VAESUS Mis on vaesus? Absoluutne vaesus – inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset. Suhteline vaesus – erinevate tulugruppide omavaheline võrdlus. Vaesus on tihti suhteline ja küsimus on, kuhu tõmmata piir? Normaalne elukvaliteet – tagab lisaks bioloogilistele ka sotsiaalsete vajaduste rahuldamise. Elatusmiinimum – vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab ka tööl käia. Minimaalse toidukorvi maksumus. Vaesuspiir. Iga ühiskond peab siin ise otsustama vastavalt oma võimalustele.
ning üks usaldusosanik (sissemaksu ulatuses) Osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik Tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel Osaniku sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga ning see võib olla nii rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine) Registrisse kandmise riigilõiv on 12,78 eurot Mittetulundusühing Isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine Asutamisleping, põhikiri allkirjastatakse need kõigi asutajate poolt Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks Vähemalt kaks liiget, kelle varalised ja muud kohustused määratakse kindlaks põhikirjaga MTÜ-d juhib ja esindab juhatus Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni Tulundusühistu Äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse
Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Säästmisfunktsiooni kalde määrab säästmise piirkalduvus (MPS), mis väljendab igast täiendavast tuluühikust säästmiseks kasutatavat osa. Valige üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 3 Osaliselt õige Hindepunkte 2.0/4.0 Küsimuse tekst
Alex´it ümbritses väga koostööaldis personal, mis samuti aitas tema tööle kaasa. Vanad majandustegelased pidasid tähtsaks suurt toodangu mahtu, väikesi tootmiskulusid, ressursside täielikku ärakasutamist ja suurt laoseisu. Seadme seismist või töölise tööta olemist tuli alati vältida, kasvõi riiulisse tootes. Nüüd aga leiti, et üleliigne toodang mõjub tehasele halvasti- üleliigne laoseis on kahjulik. Enne jälgiti tähtsuse järjekorras: TEGEVUSKULUD, LAOSEIS ja TULU, nüüd aga: TULU, LAOSEIS ja TEGEVUSKULUD. See tähendab seda, et kui enne peeti tähtsaks madalaid tegevuskulusid, siis nüüd seati prioriteediks võimalikult suur kasum, mis tänapäeval ongi iga ettevõtte EESMÄRK. Selleks, et seda eesmärki saavutada, tuleb endale saada võimalikult palju kliente, keda peab suutma teenindada kiiresti, kvaliteetselt ja võimalikult soodsate hindadega. Ühesõnaga tuleb suuta püsida konkurentsis.
Hinda mõjutavad tegurid on kvaliteet, ostujõud ning asenduskaupade olemasolu. Pakkumine tähendab erinevaid koguseid e. kaupu, mida tootjad suudavad ja soovivad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Kõrgemate hindade puhul soovitakse müüa rohkem tooteid kui madalate hindade puhul. Turupakkumine oleneb kindlast ajahetkest. Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad on tulu tööst, palk, rikkus ning intress. Rikkus on sinu omaduses olevate asjade väärtus. Tingimusteks on kasulikkus, piiratud pakkumine, rahaline väärtus, vahetatav omandiõigus. Säästmine sõltub tulude suurusest, ootustest, pankade intressimääradest ning maksuseadusest. Eelarve on tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamine: 1. Finantseesmärkide püstitamine 2. tulude hindamine 3. Kulude planeerimine
kõigutamine, nii et selle teostamine tundub juba sellepärast mõttetu. Stabiilsuse kohta võib öelda ka seda, et raha devalveerimisega kaob alati teatav usaldusväärsus riigi suhtes ning seega oleks investorite umbusaldus Eesti vastu praeguses olukorras veel üks valus löök. Vaadates asjale lähemalt, on küll näha, et teatud huvigruppide jaoks oleks krooni devalveerimine kasulik. Ekspordiga tegelevad firmad saaksid kindlasti raha väärtuse langetamisest tulu, kuna muutuksid partnerite jaoks väga külgetõmbavaks. Samuti kasvaks Eesti ettevõtete konkurentsivõime. Aga nagu tavaliselt maailmas on olnud, on inflatsiooni positiivne mõju lühiajaline. Vastukaaluks toodud huvigruppidele on aga teised grupid. Kui eksportijad saaksid devalveerimisest kasu, siis importijad kannataksid jälle väga. Et aga Eesti on suuresti oma kaupu importiv maa ning teataval määral ka impordist sõltuv, oleks raha väärtuse langus kahjuks
parlamendi koosseisu ja algatatagu seadused rahva poolt ning võetagu need referendumil vastu. Selline valitsemiskord ei saa viia objektiivselt õigete ja õiglaste otsusteni, sest õiglase otsuse ,,väljamõõtmine" on võimatu. See, mis ühele tundub õiglane, on teisele ebaõiglane. Võtame näiteks vanemahüvitise: seaduse kohaselt ei ole tegemist vanema tasuga, vaid lapsega kojujäämise tõttu saamata jääva tulu hüvitamisega. Ühtede arvates tuleks saamata jääv tulu hüvitada kõikidele ühesuguses summas, sõltumata sellest, kui suur tasu saamata jääb. Teiste arvates on õiglane hüvitada ära langev palgatulu. Võimatu on otsustada, kumb seisukoht on objektiivselt õige. Demokraatial on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu, kuid see nõuab erinevate seisukohtade ärakuulamist ja läbiarutamist. Põlglikult ,,lehmakauplemiseks" kutsutud protsess lõpeb enamuse otsusega, mis
Saksamaa maksusüsteem Saksamaa kui föderaalse vabariigi makse koguvad keskvalitsus (Bund), liidumaad ja linnavalitsused. Palju on otseseid ja kaudseid makse, millest olulisimad ning suurimat tulu toovad on käibemaks ja tulumaks. Kuigi Saksamaa on föderaalne liidumaa, on 95% makse kehtestatud keskvalitsuse tasandil. Enamike maksude üle otsustavad keskvalitsus ja liidumaad ühiselt. Erandiks on toll, mille üle otsustab keskvalitsus üksi; liidumaad otsustavad iseseisvalt kohaliku aktsiisi üle ning linnavalitsused võivad otsustada väiksemate maksude nagu näiteks koertemaks üle. Maksu tulu on jaotatud järgnevalt: Föderatsioon: · toll
Kuid oma käitumisele on mul ka põhjendus. 1. Kuna talgulaul on muutunud kogukonna tunnuslauluks, mida kõik külaelanikud oskavad peast laulda, ei pea Luulet laulu viisi ja sõnade autorina eraldi märkima. 2. Luule loomingu säilitamine on tulevaste põlvede huvides ning selle kasutamise eest tasu nõudmine ei ole õige ja kahjustab Luule mälestust, seda enam, et talgulaulu ei kasutata laulikut välja andes ning laulupäeval esitades tulu saamiseks. 3. Pealegi, kui Luule lapsed hakkavad kõikidelt talgulaulu kasutajatelt ja esitajatelt autoritasu nõudma, siis keegi ei soovigi seda enam laulda ja talgulaul unustatakse ning see läheks kaotsi. 4. Üleüldse pole eetiline küsida hoolduskulude katmise eesmärgil Luule loomingu eest autoritasu, sest iga lapse kohustus on oma vanemate eest hoolitseda. Kohtunik: Ma annan sõnajärje üle hagejale. hageja : Auväärt kohus
Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne. Samuti kui suurel neljapäeval oli oluline karjanõidus ja üldse igasugune nõidus. Sarnaselt suure neljapäevaga püüti oma karjale piima, samuti võid juurde nõiduda, korjates võõra karja jälgi, hüüdes kõrgemalt kohalt piimatulu juurde või kasutades muid maagilise ülekande võtteid. Käidi ka salaja võõraid lehmi lüpsmas või lambaid pügamas selliselt saadud piim ja vill olid tulu allikad, viimane tagas heade rõivaste saamise, seda sai kasutada kalapüüginõiduseks, mõjusa vahendina kohtus võitmiseks. Õunapuid suitsutati või visati neile valge/punane riie üle, et õunasaaki suurendada. Suur reede oli mõjukamaid nõidumisaegu seegi päev sobis, sarnaselt suure neljapäevaga, kõikvõimalikuks pisimaagiaks ja eelseisva aastapoole mõjutamiseks. Maagiarohkus on seotud olulise
elukoha, rahvuse, sissetuleku, elukutse või vanuse järgi. Ühiskond-tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Süsteem- tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskond jagatakse mitmesugusteks sektoriteks ja valdkondadeks, mis omavahel põimuvad. Nt: Majandus-tootmine ja kauplemine, see puudutab igaüht ja kõiki. Erasektor-kõik eraomanduses olevad ettevõtted Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises Poliitika-riigi või linna juhtimis kunst, hõlmab riidgi toimimist korraldavat tegevutst, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esidavad asutused, kes tasakaalustavad huvisid. Nt otsustavad just poliitikud, kui palju raha eraldada kaitseväele ja haridusele jne.. AVALIK e. Ühiskondliki elu AVALIK SEKTOR- poliitika, riik ERASEKTOR-majandus,turg KOLMAS SEKTOR-kodanikuühiskond, kodanikuühendused ----- ERAELU-kodu, pere
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid
( nt. passi saamise puhul, autole uus number) 25) Maamaks- Maamaksu tasub iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast. 26) Aktsiisimaks- Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi -ja karastusjoogipakenditele. See on nagu tulevikumaks, kuna see katab tulevikus vaja mineva ravi ja keskkonnakaiste kulud. 27) Tollimaks- Hasartmängumaks toob Eesti riigile neli korda enam tulu kui üks vanemaid maksuliike - tollimaks. Tollimaksu kogub riik sisse -ja väljaveetavalt kaubalt. 28) Sotsiaalmaks- Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult. Prontsent on 33%. 29) Tuludeklaratsioon- Tuludeklaratsioon on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. Deklaratsiooni tuleb kirja panna: töötasu, honorar, annetused, intressid, dividendid, tulu vara müügist.
1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõistad (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Vara – ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustis - Raamatupidamiskohustlase lasuv rahaliselt hinnatav võlg Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, omakapital suureneb)
5 tund Bilanss Mis moodustab tulu? Tulud tööst (töötasu) Finantstulu (intressid, dividendid st. osanikule väljamakstav kasumiosa) Tulud kapitalist (finantsvara väärtuse kasv näit. pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud, mille otstarbe üle otsustad ise. Raha, mis jääb tuludest ja arvestatud kuludest üle on ülejääk või ka sääst. Tulude – kulude aruanne on põhimõtteliselt sama, mis ettevõtluses kasumiaruanne. Aruandes kajastatakse kõik saadaolevad tulud ja kõik arvestatud kulud. Kasumiaruandes väljendatav ülejääk ehk kasum (kindla perioodi jooksul) on vajalik bilansi koostamise...
· Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8% · Erasektor peab oma tegevuses juhinduma avaliku sektori ettekirjutistest (maksed, seadused, tegevusload jne) · Kodanikuühiskond eristub riigist ja valitsemisest, see pole orienteeritud võimu teostamisele ega tulu teenimisele. · Eesmärk võimu mõjutada, see on tugevates demokraatlikes riikides · Tunnused: tegutsevad legaalselt, järgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi. Tegelevad ühiskondliku huvi pakkuvate asjadega. Mõjutavad riigivõimu, saavutamaks soodustusi, poliitika muutmist, rahalist toetust. Esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi ja tagavad sellega ühiskonnas mitmekesisuse. · Tingimus: turumajandus, eraomandus. Seadusele tuginev valitsemine
Mastaabi efekt MRTS = MPL/MPK = L / K Ettevõte kulud. Esimese lennuki ehitamiseks jaoks kulub rohkem, kui järgmiste ehitamiseks. (kollane joon MC) Piirkulu - MC Kogukulu Keskmine kulu MC kasv sõltub sellest, mida toodetakse, milline on aastaarv. Ükskord hakkab iga järgmine tükk minema kallimaks. Püsikulu ei sõltu toodangu suurusest. FC MC= FC+VC Kasum = tulu kulu. R tulu Nõudmise-pakkumise tasakaalu rist
Ray Dalio ja tema fondid Ray Dalio · AR Magazine: Top 25 Highest Earning Hedge Fund Managers of 2011 (Top 25 kõrgeimat tulu teenivad riskifondide juhid aastal 2011) 1. Ray Dalio (Bridgewater Associates): $3.9 billion (miljardit) 2. Carl Icahn (Icahn Capital Management): $2.5 billion (miljardit) 3. James Simons (Renaissance Technologies): $2.1 billion (miljardit) · Sündinud 1949 Jackson Heights, Queens, New York, United States · Hakkas investeerimisega tegelema 12-aastaselt, ostis Northeast Airline´i aktsiaid $300 eest ja kolmekordistas seda investeeringut, kui lennufirma ühines
Tööhõive: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Üldine hinnatase: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Põhjendus: 8. Oletame, et rahvamajandus koosneb kolmest ettevõttest, kes osalevad selle rahvamajanduse poolt valmistatava toote valmimisprotsessis. Andmed kulude ja tulude kohta (rahaühikutes, r.ü.) on tabelis. Arvutage sisemajanduse koguprodukt SKP. Näidake arvutust. SKP=? SKP=w+i+rt+pii+mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 9. Kirjutage iga näitaja järele, kas teda kasutatakse SKP arvutamiseks sissetulekute või kulutuste meetodil. Netointressid sissetulekute meetod Kaudsed netomaksud sissetulekute meetod Netoeksport kulutuste meetod 10. 2011. aastal olid jooksevhindades ehk nominaalne SKP ja reaalne SKP Eestis vastavalt a) 14,3 mld. ja 11,2 mld. eur b) 58 mld. ja 66 mld. eur c) 108 mld. ja 103 mld. eur d) 100 mln. ja 160 mln. Eur Maj kasv 2011 4,5%-7,6%
intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Koduperenaine, kes kasvatab ka oma kahte alaealist last, kuulub Vali üks: a. Tööjõu kooseisu b. Töötute hulka c. Heitunud isikute kategooriasse d. Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka e. „põrandaaluste“ töötajate ridadesse Tagasiside Õige vastus on: Väljaspool tööjõudu olevate inimeste hulka. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Möödunud kevadel keskkooli lõpetanud Salme otsib täiskoormusega töökohta, kuid on siiamaani lükanud tagasi kõik tööpakkumised, kuna ei soovi asuda tööle lihttöölisena. Salmet võib lugeda Vali üks: a. Sesoonselt töötuks b. Tahtmatu töötuse esindajaks c. Tsükliliselt töötuks d. Vabatahtlikult töötuks e. Struktuurselt töötu hulka Tagasiside Õige vastus on: Vabatahtlikult töötuks. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Majanduspoliitiliste me...
tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Kahekordne kirjendamine- kokkuleppeline, arvestuse metoodiline võte, mille järgi iga majandustehing kajastatakse üheaegselt nii debiteeritavatel kui krediteeritavatel kirjetel. Kapital-vara v varaline õigus, millest saadavat rahalist tulu saab kasutada lisavara loomiseks jaguneb käibe ja põhi kapitaliks. Kasum- v kahjum: on aruande perioodi tulude ja kulude vahe. Kasumi aruanne (tulude ja kulude aruanne) -majandusaasta üks kohustuslikest aruannetest ja kajastab aruande perioodi majandustulemusi (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kohustus- ettevõttel lasub rahaliselt hinnatav võlg. Konto- raamatupidamisarvestuse element ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks.
I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime kirjeldada mitmel viisil, ka rahaliste näitajate abil. Palju teenitakse, palju kaupa ostetakse jne. Kui tekivad pangas laenutehingud, kui tekib tööjõukulud ja saadakse tulu, soetatakse vara, siis peab kontrollima, et
raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali ; Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed
· investori investeerimis- ja finantseerimisotsused järgmiseks aastaks on nagunii tehtud (dividendide väljamaksmine meid ei môjuta); · eksisteerib täielik kapitaliturg, mis põhineb efektiivse turu teoorial (the effective market theory) -- aktsiate ost- müük vahenduskuludeta, ei ole emiteerimiskulusid ega tulumaksu, täisinfo ettevõtte kohta, juhtkonna ja aktsionäride vahel pole konflikte, investeerimispoliitika on püsiv, finantsvõimendus ei mõjuta kapitali hinda ja tulu väljamaksmisest või säilitamisest ei sõltu omakapitali hind (nõutav tulumäär); · investor võib ise luua endale sobiva dividendi- (osta-müüa aktsiaid) ja rahavoo. Silvia Kuusk Gordon-Lintner "varblane-peos"-teooria ("bird-in-the-hand" argument) Gordon-Lintneri (1962) seisukoht -- suured dividendid tôstavad aktsia hinda, sest:
2. Võrdle viimase viie aasta riigieelarve tulude-kulude struktuuri? Viimase viie aastaga on riigieelarve kulud ja tulud tõusnud. Aastal 2013 olid plaanitavad kulud 7,7 miljardit eurot ning tulud 7,5 miljardit eurot. Rohkem üritati võrreldes eelnevate aastatega raha panustada sotsiaalse turvalisuse suurendamiseks kasvavad pensionid, vajaduspõhised lastetoetused, töötutoetused ning ravikindlustuse kulud Haigekassa eelarves. 2014.aastaks oli planeeritav tulu tõusnud 8 miljardini, ka kulud olid tõusnud üle 300 miljoni ehk 8,06 miljardini. Järgneval aastal oli tõus veelgi suurem ning tulud olid planeeritud juba 8,5 miljardini, sama kõrgele kasvavad Riigikogu esitatud eelnõu järgi ka kulud. 2017. aasta eesmärgiks on tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja
MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms.
valgust, toitaineid ja vett. Harvendusraie tulemuse mõju võib võrrelda porgandite harvendamisega. Juhul, kui harvendusraieid ei tehta, toimub nn looduslik harvendus. Osa puid lihtsalt kuivab ja sureb valguse ning toitainete vähesuse tõttu. Harvendusraiega raiutakse välja surnud ja surevad puud, kahjustatud ja halva kvaliteediga puud (okslikud, mitme ladvaga jm). Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu. Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 2040aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse lõpetada kuusikutes, kaasikutes, haavikutes 4050 aasta vanuselt ja männikutes ning kõvalehtpuupuistutes 5070 aasta vanuselt. Vanemas eas tehakse pigem sanitaarraieid. Harvendusraiete täpne arv sõltub kasvukohast ehk maapinna headusest ja puuliigist, samuti metsa majandamise kaugematest eesmärkidest. Tuleks arvesse võtta, et keskealisi ja
kinnipeetavate maksude ja maksete summad. Selleks arvutatakse välja kõigepealt kas kogumispensioni makse või kindlustatu töötuskindlustusmakse, järjekord antud juhul ei ole oluline, kuna mõlemad maksed arvutatakse kokku arvutatud töötasult. Seejärel leitakse tulumaksuga maksustatav summa, milleks töötasust lahutatakse kogumispensioni makse summa, kindlustatu töötuskindlustusmakse summa ja maksuvaba tulu. Tulumaksu summa leitakse tulumaksuga maksustava summa korrutamisel tulumaksumääraga. Kui on leitud kõik töötasust kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed, lahutatakse töötasust nende summad ja nii leitakse väljamaksmisele kuuluv töötasu. 12. Millised maksud ja maksed kuuluvad töötasult arvutamisele ja maksmisele tööandja poolt? Tööandja võlgnevus töötajale on töötasu summa, millest tööandja on kinni pidanud ja
LM21 Kalamägi Helina Laomajanduse eriala sõnastik Paide 2008 A abc analüüs - Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Administratsioon - ettevõtte asutuse juhtkond Akt on dokument, mis koostatakse komisjoni või selleks volitatud isiku poolt mingi fakti, seisukorra või toimingu fikseerimiseks Aktiva on objekt, mis on ettevõtte valduses ning mille kasutamisest saab ettevõte tulu ehk kasumit Aktsiis on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele Algdokument on kindla vormi ja tähendusega teabeallikas ehk kirjalik tõend, mis kinnitab majandustehingi toimumist ja millel peavad olema kohustusliku andmed Allianss - liit või ühendus riikide ja oranisatsioonide vahel Alternatiivne - ühte kahest võimitmest võimalusest mõõnev Apellatsioon - edasikaebus Argument - tõestusvahend; põhjend Aspekt - vaatekoht; nähtuse üks külg
Eesmärgiks kasumi maksimeerimine. · Avaliku sektori all peetakse silmas valitsusasutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. Kontrollivad ja reguleerivad turukäitumist. · Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi-impordi näitaja kujunemisel. Suletud majanduses esinevad ainult 3 majandusagenti: majapidamised, ettevõtted ja avalik sektor. Tulu ringkäik Tulu ringkäigu mudel: füüsiline ringkläik käib vastupäeva, rahaline ringkäik päripäeva. Majandussektorid Vastavalt sellele, mille arvel toimub kulude katmine, jaotatakse: 1) Turusektor - hüvised ostetakse ja müüakse turul ning ettevõtted katavad oma kulud hüviste müügist saadud tulu arvel, on tegemist turule orienteeritud tootmisega. 2) Turuväline sektor hüviseid ei müüda turul, tootmiskulud kaetakse teisiti, nt riigieelarvest