Näiteks sõrmi ja varbaid ühendavate rakkude hävimine. Vakuooli membraani (tonoplast) lagunemisest põhjustatud ksüleemirakkude sisalduse DNA ja valgu hävimine. Vajalik kahjustatud, vigase DNA-ga, vales kohas paiknevate, mittefunktsioneerivate rakkude kõrvaldamiseks. Näiteks B ja T lümfotsüüdid, mis tekitavad antikehi oma rakkude vastu. 10.)Iseloomustage apoptoosi etappe: Apoptoosil eristatakse mitut faasi: 1.Morfoloogilisi muutusi pole näha, suureneb transglutaminaasi transkriptsioon ning aktiveeritakse kaspaasid; 2.Hakkab kondenseeruma kromatiin, aktiveeritakse nukleaasid, mis lagundavad kromatiini nukleosoomi suurusteks fragmentideks, tuum fragmenteerub; 3.Kondenseerub tsütoplasma, kuna desmosoomsed kontaktid ja intermediaarsed filamendid lagundatakse; raku membraanis toimuvad muutused, mis markeerivad apoptootilise raku fagotsüütidele (fosfatidüülseriin eksponeerub plasmamembraani eksoplasmaatilisele poolele, rakk laguneb membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks. 11
DNA põhifn. on elusas rakus spetsiifiliste valkude sünteesi juhtimine, sellest õige info säilitamine ja edasiandmine. Valk on polümeerne ühend, mille monomeeridex on aminohapped (20 tk). Omavahel ühinenud aminohapped moodustavad polüpeptiidahela, mis moodustab valgumolekuli või osa sellest. Valgud erinevad üxteisest aminohapete arvu, nende nomenklatuuri ja järjestuse poolest polüpeptiidahelas. I etapp: DNA-s sisalduva geneetilise info(nukleotiidijärjestuse) transkriptsioon (RNA vormide biosüntees) mRNA-le. See toimub rakutuumas. Seejärel väljub mRNA rakutuumast ja viib endas sisalduva info valgusünteesi paika- ribosoomidesse. Initsiaator(tRNA)koodon määrab ära milline on mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvus järgnevatesse koodonitesse. II etapp: Aminohapped asetataxe õigesse järjestusse vastavalt mRNA-ga etteantud geneetilise info dekodeerimisele.Fermendid aktiveerivad aminohappeid ja kindlustavad peptiidsideme tekke aminohapete vahele- translatsioon e
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA 5 molekuli. Lehekülg RNA transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne mRNA molekul Nukleotiid 2. Nukleiinhapete komponendid. Pürimidiinid: Tsütosiin (DNA, RNA); Uratsiil (RNA); Tümiin (DNA) Puriinid: Adeniin; Guaniin. Suhkrud: Riboos/desoksüriboos. Fosfaat.
Ühine: H2PO4, C4H4N4NH3 Vahe on suhkrus (süsivesikus) 1. RNA-d sünteesiv ensüüm II) 2. RNA 3. TGATGACATGACGA 1. Adenosiinfosfaat III) 2. RNA tümidiinfosfaadiga 1. Tsütidiinfosfaat 2. C IV) RNA Komplementaarne G-ga 1. Uridiinfosfaat 2. Uridiinfosfaat V) RNA-sse On komplementaarne A-ga 1. Guanosiinfosfaat VI) 2. G on RNA-s ja komp C-ga 1. RNA transkriptsioon 3. RNA-polümeraas VII) 4. ACGUT 5. ACUGAGUGC VIII) DNA Bioloogia Page 60 Morgan 19. veebruar 2010. a. 10:53 Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad, kusjuures Seadus: Ühes kromosoomis olevad geenid on lineaarses aheluses ja päranduvad üheskoos Reegel: Mida lähemal nad on teineteisele seda väiksem on tõenäosus et nad ristsiirde tulemusena ümber kombineeruvad Kärbsed
kujunevad. DNA põhifn. on elusas rakus spetsiifiliste valkude sünteesi juhtimine, sellest õige info säilitamine ja edasiandmine. Valk on polümeerne ühend, mille monomeeridex on aminohapped (20 tk). Omavahel ühinenud aminohapped moodustavad polüpeptiidahela, mis moodustab valgumolekuli või osa sellest. Valgud erinevad üxteisest aminohapete arvu, nende nomenklatuuri ja järjestuse poolest polüpeptiidahelas. I etapp: DNA-s sisalduva geneetilise info(nukleotiidijärjestuse) transkriptsioon (RNA vormide biosüntees) mRNA-le. See toimub rakutuumas. Seejärel väljub mRNA rakutuumast ja viib endas sisalduva info valgusünteesi paika- ribosoomidesse. Initsiaator(tRNA)koodon määrab ära milline on mRNA molekuli nukleotiidide jaotuvus järgnevatesse koodonitesse. II etapp: Aminohapped asetataxe õigesse järjestusse vastavalt mRNA-ga etteantud geneetilise info dekodeerimisele.Fermendid aktiveerivad aminohappeid ja kindlustavad peptiidsideme tekke aminohapete vahele- translatsioon e
I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, n...
Bakterid ja arhed. Ainuraksed, taimed, seened, loomad. 5. Raku tuum ja tuumamembraan Tuum on geneetiline komponent, mis koosneb tuumakattest ja karüoplasmast e tuumaplasmast, mis sisaldab kromatiinainet, millest moodustuvad kromosoomid. Kromosoomid koosnevad põhiliselt DNAst ja valkudest. Tuumas toimuvad DNA replikatsioon, geenide regulatsioon ja transkriptsioon. Enamik DNAst on rakutuumas kromatiini kujul. Kaetud tuumamembraaniga, milles on tuumapoorid. Aktiivsetel rakkudel moodustunud RNA rikas ala – tuumake, nukleool. Tuumaskelett toetab tuuma struktuuri. Tuumas on palju struktuure, mille kohta ei ole piisavalt informatsiooni: PML kehad, Cajal kehad, splaisingu speklid. Tuumaümbrise e tuumakatte moodustavad välismembraan ja sisemembraan ning nende vahele jääv perinukleaarruum. Tuumaümbrises paiknevad poorid, läbi nende toimub
Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte,
250. Geenidoos: tunnust määravate geenikoopiate (ka alleelide) arv, millega määratakse ära moodustuva produkti hulk ja tunnuse intensiivsus või normaalsus 251. Soo määramise protsess: X:A-suhte tuvastamine Drosophila numeraator- ja denominaatorelementide poolt, vastavate geeniproduktide suhe sõltub X-kromosoomide arvust autosoomides, vaba numeraatorvalgu olemasolul aktiveeritakse koos emaorganismist, munarakku sünteesitud valkudega ka Sxl- geeni transkriptsioon, numeraatorvalkude puudumine põhjustab Sxl- geeni inaktivatsiooni ja arengu XY-embrüo suunas. 252. Biseksuaalsusgeenid: nt äädikakärbse geen dsx, mille transkripti alternatiivse splaissingga TRA-valgu kaasabil määratakse organismi sugu, nii emas- kui isassugu 253. Homoseksuaalsusgeenid: homoseksuaalsus on geneetiliselt määratud, homoseksuaalsuse geenid lokaliseeruvad ilmselt
Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte,
eellasrakud on pärast paljunemisfaasi mitoosiarestis kuni puberteetideni. Meioosi käivitab retinoolhape. Tüvirakud, rakkude pidev uurimine. Inimes testistes on 1000 spermi sekundis. Eriline terminaalne diferentseerumine spermatosoidiks. Spermatosoidid: kompaktne tuum, kompaktne DNA, tagavad protamiinid histoonideasemel; minimaalne tsütoplasma, viibur liikumiseks, peas - tuum ja akrosoom; RNA polümeraas II TFIID kopleks sisaldab spermi-spetsiifilisi komponente; küpsis spermis on transkriptsioon peatunud. Viljastumine. Protsee kus sperm ja munarakk liituvad,et luua uus indiviid kelle genoom pärineb mõlemast vanemast. Kaks põhieesmärki: vanemate geneetilise materjali siidramine järglastesse; munaraku aktiveerimine järgnevaks arenguks.Viljastamise etapid: sperma liikumine munarakkuni (spermi kapatatsioon); spermi tungimine läbi mnaraku kestade (akrosomaalreaktsioon); kahe raku membraanide liitumine; munaraku kortikaalreaktsioon (teiste spermide poolt viljastamise vältimine)
Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks. Kirja tekkimine- Lähis-Idas ja Ameerikas (5000-2000 aastat tagasi) hakati joonistama pilte,
Häälikute jaotus: · Moodustusviis- mis toimub kopsudes ja nina kaudu tuleva õhuga, keele ja huulte asend. · Moodustuskoht- millisest kõnetrakti osas häälik moodustatakse Vokaalid saavad esineda üksi, konsonandid mitte. Takistusteta ja takistatud õhuvool Üldkeeleteadused 29.09 IPA= International Phonetic Alphabet-Transkripteerimine-foneetilise järgi kirja panek. Ladina ja kreeka märgid+muud+diakriitikutest koosneb. SUT= soome-ugri transkriptsioon (1901)- uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Kõnetuvastus. · Igat mingit ajahetke kirjeldab mingi hulk kepstrikordajaid. Neid võrreldakse andmebaasiga ja omavahel, ja tehakse tõenäosuste alusel tehakse järeldused. · Sisend käib läbi helilaine ja teeb iga teatud sammu tagant teatud ajahetke spektri (st. Mis sagedusel on intensiivsus) spekter · Spektrist teeb ta veelkord spektri, seda nim. Kepstriks
ja sealt edasi kolmandasse. Raku metaboolne ehk interfaas rakk lihtsalt elab · sünteesieelne interfaas · sünteesijärgne interfaas Raku jagunemise faas rakk paljuneb. Raku jagunemine on vajalik uute rakkude tootmiseks organismi kasvades ja vanade rakkude uutega asendamiseks vigastusest või haigusest paranemisel. Apoptoos raku surm, tähendab raku lammutamist fagotsüütide poolt. Valgu süntees: 1. DNA transkriptsioon ehk ümberkirjutamine ribonukleiinhapete (RNA) keelde leiab aset tuumas. 2. Translatsioon ehk geneetilise info tõlkimine valkudeks toimub tsütoplasmas ning eeldab DNA molekulist transkribeeritud 3 eri tüüpi RNA ühistööd: transfeer-RNA (tRNA), ribosoomi-RNA (rRNA) ja messenger-RNA (mRNA). T-Rna tunneb ära ja toimetab kohale vajalikud aminohapped, seob need mRNA-ga ning rRNA ehitab üles valgu sünteesi ellu viivad ribosoomid.
nimekirjutuses suuremat originaalilähedust. Esitati soov kirjutada ka NSV Liidu rahvaste nimesid nende lähtekujul, mitte vene keele vahendusel. 1970. aastate keskpaigas võttis õigekeelsuskomisjon Tiiu Erelti algatusel vastu ukraina, valgevene, Kaukaasia ja Kesk-Aasia keelte nimede transkriptsioonijuhised. 1976. a ÕS loobus paljudest taunitud muganditest ja esitas reegli, et rahvuslikud nimekujud ladina tähestikku kasutavatest keeltest ja reeglikohane transkriptsioon võõrtähestikku kasutavatest keeltest ei ole eksimus eesti õigekeelsuse vastu. 1950.60. aastate mugandamisihaluse kõrvaldas lõplikult õigekeelsuskomisjoni 1983. a otsus maailma maade ja pealinnade nimede kohta (VÕK 1983), mille valmistas ette Henn Saari. See omas ajas suhteliselt radikaalne otsus kaotas paljud kirjapildimugandid (Gaana > Ghana, Kostariika > Costa Rica, Madriid > Madrid). Alguses tõrguti mitmel pool
la b io - transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? Soomeugri märkidest näited märgid, mida tead ja kirjelda, mida tähendab. Vajalik: häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate g lo ta a l tunnuste märkimiseks kõnes eri keelte foneetiliseks kirjeldamiseks ühtses raamistikus Soome-ugri transkriptsioon (SUT) soome-ugri keeleteadus kasutab Eemil Nestor Setälä häälduskirja Rahvusvahelise Foneetikaühingu tähestik (IPA = The International Phonetic Alphabet) Häälikud märgitakse nurksulgudesse [ ] Lisamärgid ehk diakriitilised märgid eriti täpse märkimise jaoks (nt häälikumärgi peal või all) 17. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vokaal hääl väljub takistusteta keele keskjoonelt, kh õhuvoolul on kas sulg või ahtus. Õhuvoolu tee eristab. 18
konformatsioonis või aluse analoog) · Raamnihke mutatsioonid nukleotiidi jääkide lisamine või eemaldamine Pöördtranskriptaas e. RNA-juhitav DNA polümeraas on retroviirustes esinev ensüüm, mis sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA (cDNA) ahela. Valgu sünteesis osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. Eukarüootides ja prokarüootides on regulatsioonil põhimõttelisi erinevusi: · Protsessid on ruumiliselt lahutatud - eukarüootidel toimub transkriptsioon tuumas, aga translatsioon tsütplasmas. · Domineerib positiivse regulatsiooni mehhanism, st iga geen vajab transkriptsiooniks aktiveerimist · Regulatsioon toimub regulatoorsete valkude vahendusel. Eukarüootsed regulatoorsed valgud on suured, keerulise ehitusega multimeersed kompleksid · Kromatiin takistab regulatoorsete valkude juurdepääsu eukarüootsetele promootoritele.
DNA polümeraas. 7. RNA eri liikide suhteline kogus ja asukoht rakus: mRNA – toimib informatsiooni transportijana rakutuumast tsütoplasmasse ja täidab valgusünteesil nn matriisi osa. tRNA – molekulid transpordivad aminohappeid kui valkude “ehitusplokke“ valgusünteesi toimumispaika. rRNA – moodustab enamuse kogu RNA-st, on ribosoomide struktuurseks komponendiks. 8. Valgusünteesi biokeemiline mehhanism: 9. Transkriptsioon: Transkriptsioon on RNA molekulide süntees DNA põhjal. Ensüümiks RNA polümeraas. Valmis sünteesitud mRNA lahkub tuumast ja liigub tsütoplasmasse, kus ribosoomides toimub valgu süntees. 10. Translatsioon: Transaltsiooni all mõistame sisuliselt valgu sünteesi, mis on justkui geneetilise info “tõlkimine“ nukleiinhapete keelest valkude keelde. Igale kolmele järjestikusele nukleotiidile ehk triplentile mRNA-s vastab üks aminohape sünteesitavas polüpeptiidahelas. 11
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad. Geneetikaalased uuringud on väga suures ulatuses suunatud meditsiinile. Uuringud võimaldavad täpsemalt mõista päritavate haiguste biokeemilist olemust & isoleerida geneetilisi haigusi põhjustavaid geene (N: Alzheimeri tõbi, rinnavähk). Geeniteraapia geenidefekt asendatakse normaalse, funktsioneeriva geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Molekulaarse diagnostikaga on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene millist ravi, hooldust patsient vajab. Meie käitumine, isiksuse omadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. N: alkoholism, skisofreenia on geneetilise eelsoodumusega. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Põllumajanduses muundatud köögi- ja teravili, koduloomade tõuaretus, taimed kahjurite kindlaks. Kloonimine lammas Dolly `97, inimkloon. Paljudes riikides keelatud. 2. Geneetika väärkasutused. Eugeenika (kunstlik valik) heade tunnustega...
Golgi kompleks, ribosoomid jne. II ELU - INFO PÜSIMINE Pärilikkusaine (nukleiinhapped, *kromosoomid). Geneetiline informatsioon. (§2.4.2) Kromosoomid rakutuumas sisaldavad DNAd ja tuumaksesed RNAd. DNA struktuurid sisaldavad geene, mis kontrollivad raku ainevahetust, kasvu, arengut. Tuuma primaarne funkt on pärilikkuse säilitamine. Selle edasikandmine DNA replikatsiooni teel. Samuti RNA transkriptsioon. RNA on vajalik valkude sünteesimisel. Kromosoomis on üks DNA molekul seotud valkudeda (35% DNA, 35% histoonid, 4-12% RNA, ensüümis 20-40%). DNAle kromosoomis on omane mitmeastmeline kokkupakitus. Raku pooldumise algul koosneb iga kromosoom kahest identsest kromatiidist, mis anafaasis üksteisest lahknevad. IIIa VALGUD 1. Valkude tähtsus. 1. Katalüüsivad ja reguleerivad eluprotsesse, nende kui ensüümide osavõtul enamik eluprotsesse
et võimalikult kiiresti energiat saada ja miks). Nimetage kaks eriviisi, kuidas organismid saavad ATP-d sünteesida ja kaks eriviisi, milleks nad seda kasutavad. Kääritamisel pärmirakud toodavad ATP-d, tänu ensüümidele, mis asuvad (tsütoplasmas, käärimine on ju anaeroobne protsess). VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA Teadusharu, mis uurib elu avaldusi molekulaarsel tasandil. Lihtne tasand, mis käsitleb bioloogilise info liikumist: DNA transkriptsioon RNA translatsioon valk. DNA- DNA; DNA- RNA valk; RNA- DNA. 94 1.) DNA replikatsioon 4.) RNA replikatsioon (RNA viirustes) 2.) (RNA) transkriptsioon 5.) pöördtranskriptsioon (RNA viirused) 3.) translatsioon ehk valgusüntees Molekulaarbiolooigliste protsesside aluseks on matriitssünteesid jäljend süntees, kus uue molekul sünteesitakse eeskujumolekuli baasil ensüümide vahendusel
Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika · Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. · Foneetika liigitus: artikulatoorne, akustiline, auditiivne e tajufoneetika · Kõneakt fonoloogias: mõte sõnumi tootmine helilaine sõnumi vastuvõtt mõistmine · Foneetiline transkriptsioon kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine Foneemide liigitus: · Vokaalid e täishäälikud: o eesvokaal [i e ä ö ü], keskvokaal [õ], tagavokaal [u o a] o labiaalsus (huuled ümardatud): labiaalne [u o], illabiaalne [i e] o pingsus: pingsad [i], lõdvad · Konsonandid e kaashäälikud: o klusiil e sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu ligipääs on täielikult suletud) [p t k b d g]
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist ...
32. Fonoloogiliste kategooriate kategoriaalne taju
33. Suprasegmentaalid - segmendiülesed hääldusvahendid (
suprasegmentaalsete nähtuste) summana." Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html Transkribeerimine, transkriptsioonisüsteemid: · IPA = International Phonetic Alphabet - kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud), 1. x 1888, nt WALS; IPA sümbolid õpiku lisa 1 ja Moodle'is · SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem, vt näidet http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF lk 7-8 Maailma keelte häälikusüsteemid, vt WALS (link Moodle'is) + hääldusnäited (link Moodle'is) Koartikulatsioon ehk kaasahääldus Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon.
5’ suunas). Vajatakse iga fragmendi sünteesiks uuesti praimerit, mille DNA praimaas sünteesib matriitsahela alusel (praimeriteks sünteesitakse lühikesed RNA fragmendid). Hiljem kõrvaldatakse RNA praimerid ja asendatakse DNA lõikudega. Replikon - üks replikatsiooni ühik, peab sisaldama replikatsiooni alguse ja lõpu signaale. Algus on ORI sait, lõpp terminatsiooni sait. Replikatsioon toimub ahela mitmes piirkonnas korraga. 9. RNA biosüntees - transkriptsioon Geen on DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Geeni piirkonnad on promootor – nukleotiidne järjestus geeni algusosas, millele kinnitub RNA polümeraas, terminaator – nukleotiidne järjestus geeni lõpuosas, mis lõpetab transkriptsiooni. RNA sünteesitakse ühe DNA ahela baail. Ensüümid keeravad DNA biheeliksi lahti ja sünteesivad üksikahelale komplementaarse RNA ahela. Valgusünteesi regulatsioon toimub juba
Kordamisküsimused 1. Keltide tähendus, keldi rahvaste päritolu, levik ja keeled. Keltideks nim inimesi, kes räägivad keldi keeli, Loode-Eurooplased. Sõna Celt (kreeka k keltoi, ladina celtae) kasutasid kreeka autorid esimest korda u 2500 a tagasi. Kreeklased kasutasid ka nime galaadid (galatoi), roomlased sõna gaul (galli). Kreeklased nimetasid keltideks Massaliast (Marseille) sisemaa pool elavaid barbari hõime. Peagi nim nii kõiki Euroopa barbareid, kes elasid Alpidest põhja pool. Muinasaegadel kuulusid keldi keeli rääkivate rahvaste sekka gallid, belgid, keltibeerid, lusitaanid, galaadid, muistsed britid ja iirlased. Galaatiaks nimetati al 8. saj Väike-Aasia ps piirkonda, kuhu keldid rändasid. Galicia keltide piirkond Pürenee ps-l, keltibeerid. 2. Kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kirjalikud allikad: Hekataios Mileetosest kirjutas 6.5. saj keltidest. Herodotos võttis ...
Paljunemine. DNA-viiruste paljunemine. Raku nakatumiseks peab viirus sellele esmalt kinnituma- kinnitusfibrillide abil. Lagundavad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirustele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Tänu nendele valkudele pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon ja see aitab kaasa viirusosakeste moodustumisele. Paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, moodustuvad uued viirusosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Tähtsus. Viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismidele kahjulikud, põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. Ühe raku või organismi geenid satuvad teise- transduktsioon.
kui emalt päritud X-kromosoomid jällegi vrdselt aktiivsed. Kromatiini struktuur ja geenide ekspressioon. Lihtsustatud mudeli järgi struktuursed valgud ja transkriptsioonifaktorid konkureerivad DNA- ga seostumise suhtes, kusjuures struktuursed valgud takistavad nendega seoses oleva DNA kättesaadavust transkriptsiooni masinavärgile. Kui in vitro tingimustes lisada DNA-le histoone, et moodustuks nukleosoomne struktuur, surutakse transkriptsioon alla. Eriti tugevalt mõjub H1 lisamine. Aktiivselt transkribeeritavad geenid on nõrgalt seotud H1-ga või see puudub hoopis. Teatud piirkonnad kromosoomides (DNA ahelas) on nukleosoomi-vabad ning vastavad geeni regulaatorpiirkondadele. Kromatiini struktuuri muutused rakutsüklis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, kondenseerub kromatiin ning individuaalsed kromosoomid muutuvad valgusmikroskoobis nähtavaks. Peale mitoosi lõppu kromatiin dekondeseerub uuesti. Kondenseerumine-
ahtushäälikud e spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h c) moodustuskoha järgi huulhäälikud: p, m, v, f, w hammashäälikud: t, n, s, r, l suulaehäälikud: k, sabaga n, j, s kõrihäälikud: h 30. IPA , SUT Olulisimaks abivahendiks keelte häälikuressursside selgitamisel on foneetilisel transkriptsioonil, kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine. Transkriptsioon on vajalik selleks, et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna ühesugusel ja arusaadaval viisil. Rahvusvaheliseks standardiks on siiski kujunenud Rahvusvahelise Foneetikaühingu tähestik The International Phonetic Alphabet, mida märgitakse lühendiga IPA. SUT kohta ei leidnud ma loengumaterjalidest ja õpikust mitte midagi. Netiotsinguga jõudsin ühele leheküljele: http://sut.languageskill.co.uk . Uurige seda, võib-olla Tragel seda mõtleski, aga ma ei ole päris kindel. 31
.................................... 11..................................... 2 ..................................... 3...................................... 6.2. Märkige joonisele, millised ained saadakse joonisel kujutatud protsesside tulemusena. ............ ............ VALK Mille poolest sarnanevad replikatsioon ja transkriptsioon? 4 punkti 1) ................................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... 2) ..............................................................................................................................
Deinococcus radiodurans, kes talub väga hästi ka ioniseerivat kiirgust. Tal on mitmekihiline rakukest, ta sünteesib karotinoidpigmente, tal on ülitõhusad DNA reparatsioonimehhanismid, mis võimaldavad efektiivselt kokku panna juppideks lagunenud DNA, tema rakus on vähe rauda ja rohkesti mangaani. UV kiirguse toimel moodustuvad DNA ahelas kõrvutiasetsevate tümiinaluste vahel kovalentsed sidemed- tekivad tümidiindimeerid. Tümidiindimeeridega DNA-lt on transkriptsioon takistatud. Ka tümidiindimeeridega DNA replikatsioon on tavaliste DNA polümeraasidega takistatud. Neid suudavad replitseerida DNA polümeraasid, mis teevad vigu lülitavad kopeeritavasse DNA ahelasse valesid (mittekomplementaarseid) nukleotiide. Seetõttu tekivad mutatsioonid Steriilimisel UV kiirtega hävivad kiiresti bakterite vegetatiivsed rakud, spoorid on tunduvalt kiirgusresistentsemad. XVI 83. Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet?
modifitseerida antigeeni ning indutseerida selle vastu immuunvastuse DNA vaktsiinidega tekkiv immuunvastus on tugev ja põhiliselt T-lümfotsüütide vahendatud. Plasmiidi viimisel rakku kasutakse põhiliselt lahustunud plasmiidi süstimist lihasesse või geenipüssi, kus kullaosakestele seotud DNA tulistatakse naharakkudesse. Kui plasmiid on jõudnud raku tuuma, toimub plasmiidil paikneva antigeeni transkriptsioon, tekkinud mRNA transporditakse tsütoplasmasse ja transleeritakse. Seejärel toimub sünteesitud valgu protsessimine proteasoomis, ning peptiidi sidumine MHC I molekuliga. See kompleks viiakse tsütoplasma membraani, kus toimub peptiidi esitlemine CD8+ T-lümfotsüütidele. Oluline, et ei tekiks soovimatut immuunvastust ja et see oleks suunatav antigeeni esitlevatele rakkudele (makrofaagid). DNA-
Märkige punktiiridele arengustaadiumitele iseloomulik kromosoomistiku kordsus: n või 2n. 2 punkti ema isa munarakk......... sperm......... sügoot.......... embrüo täiskasvanud organism....... 31 VALK ............ ............ 6. PÄRILIKKUS 6.1. Märkige joonisele DNA, geen, kromatiid, kromosoom. 4 punkti 1 6.2. Märkige joonisele, millised ained saadakse joonisel kujutatud protsesside tulemusena. Mille poolest sarnanevad replikatsioon ja transkriptsioon? 4 punkti 1) ............................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 2) ............................................................................................................................................... ................................................
isalt kui emalt päritud X-kromosoomid jällegi vrdselt aktiivsed. Kromatiini struktuur ja geenide ekspressioon. Lihtsustatud mudeli järgi struktuursed valgud ja transkriptsioonifaktorid konkureerivad DNA-ga seostumise suhtes, kusjuures struktuursed valgud takistavad nendega seoses oleva DNA kättesaadavust transkriptsiooni masinavärgile. Kui in vitro tingimustes lisada DNA-le histoone, et moodustuks nukleosoomne struktuur, surutakse transkriptsioon alla. Eriti tugevalt mõjub H1 lisamine. Aktiivselt transkribeeritavad geenid on nõrgalt seotud H1-ga või see puudub hoopis. Teatud piirkonnad kromosoomides (DNA ahelas) on nukleosoomi-vabad ning vastavad geeni regulaatorpiirkondadele. Kromatiini struktuuri muutused rakutsüklis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, kondenseerub kromatiin ning individuaalsed kromosoomid muutuvad valgusmikroskoobis nähtavaks. Peale mitoosi lõppu kromatiin dekondeseerub uuesti
meioosi ja millised on läbinud) - Spermi areng: ürgsugurakk 44+XY -> spermatogoon 44+XY -> primaarne spermatotsüüt (meioos I) 44+XY -> sekundaarne spermatotsüüt 22+X/Y (meioos II) -> spermatiidid -> spermid Spermiogenees (millised muutused toimuvad) - protsess, kus spermatiidist moodustatakse sperm. Lisatakse vibur ja rakk saab lõpliku kuju. Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse. Histoonid asendatakse protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. Sperminatsioon - sperm vabaneb Sertoli rakkudest ja satub väänilise seemetorukese valendikku. Spermiatsioonil jääb spermi keskosaga seotuks veel väike tsütoplasmatilgake, mille sperm kaotab lõplikult alles munandimanusejuha läbides. Viimases kaetakse sperm veel mitmete ühendit, mis on vajalikud efektiivseks viljastumiseks. Munandimanuses (epidiidium) toimuv järelküpsemine -
vajalikud töö eesmärgi täitmisel, kuid mille esitamine tekstis ei ole otseselt vajalik või on tegemist mahuka materjaliga: näiteks töötlemata andmed (vajadusel), suuremahulised tabelid ja joonised, arvutustarkvara poolt genereeritud aruanded, küsimustikud. Kõikidele lisadele tuleb tekstis viidata. · Antud uurimistöö lisade loetelu: Lisa 1 Intervjuu põhi (küsimused, mida esitatakse intervjueeritavale) Lisa 2 Intervjuude transkriptsioon (üleskirjutus) Lisa 3 Uuringusse kaasatud ettevõtted (esitatakse ettevõtte tegevusvaldkond ja töötajate arv) 10 14.11.2011 Uurimistöö vormistamise üldised nõuded (1) · Lehe servad jäetakse vabaks vastavalt: ülevalt ja alt 3 cm, paremalt 2 cm ja vasakult 3 cm vaba ruumi.
spetsiifilise ligandiga. c. G-valkudel on 3 subühikut: alfa, beta ja gamma. d. Kui G-valk aktiveeritakse, siis GDP muutub GTP-ks. e. G-valkude funktsioon: avada ioon-kanalid või muuta Second message-i tase (nt. Cyclic AMP või IP3) 4) Võivad aktiveerida intratsellulaarseid retseptoreid selleks, et moduleerida spetsiifiliste geenide transkriptsioon 3. Autonoomse närvisüsteemi talitluse põhijooned. Sümpaatilise ja parasümpaatlise süsteemi anatoomiline ehitus. Autonoomse närvisüsteemi virgatsained ja retseptorid. Sümpaatilise ja parasümpaatilse närvisüsteemi roll organism talitluses. Hüpotalamus on põhiline ANS integratiivne keskus. Sisend ajukoorest limbilise süsteemi kaudu mõjustab hüpotalamuse funktsiooni. Teised kontrolli mehhanismid on seotud ajukoore,
piisav 10 000. Haritud inimesed oskavad üle 10 000 märgi lugeda. Kuidas toimib konversioon tähestike vahel? Latinisatsioon midagi kirjeldatakse ümber kui ladina kirja. Selleks on võimalik kasutada mitmeid süsteeme, sõltub sellest, mida aluseks võetakse. Nt hiina puhul ei saa rääkida täht-tähelisest ümberkirjutusest. Häälikkirjadega ja silpkirjadega saab täht-tähelt ümber kirjutada. Kasutusel kaks terminit: a. Transkriptsioon moodus kui kirjutame nime ümber oma keele tähestikku. Lähtenime edasiandmine oma vahenditega. b. Transliteratsioon täht-täheline ümberkirjutus. Ümberkirjutus oma keele tähestiku süsteemi. Kasutusel palju lisamärke. Nende vahe saab selgeks kõrvutamisel. Literatsioon on täpsem, samas ebapraktilisem, sest litereeritud nimesid tuleb õppida lugema. Literatsioon on uueaegne nähtus, kasutusele tuli esmalt raamatukogudesse, et teoseid
Ja horisontaalne ülekanne on seotud mõistega kombinatiivne muutlikus. Horisontaalse ülekande puhul peab eksisteerima 2 osapoolt: 1. Doonor see on bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA või RNA näol 2. Retsipient bakter, kes võtab selle materjali vastu. Bakteris toimvud horisontaalsed üleknaded 3 mehhan abil: 1. Konjugatsioon 2. Transkriptsioon 3. Transformatsioon 23. Plasmiidid Plasmiid on kahe ahelaline DNA rõngas molekul, mis reptitseerub bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad pea kõigis bakterites. Kusjuures mõnes võib neid olla mitu. On leitud, et plasmiidid kannavad mikroobide teatavaid omadusi nt vastutavad resistentsuse eest mitmete preparaatide suhtes. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteri raku fenotüübis. Nende omaduste alla kuuluvad.
Ja horisontaalne ülekanne on seotud mõistega kombinatiivne muutlikus. Horisontaalse ülekande puhul peab eksisteerima 2 osapoolt: 1. Doonor see on bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA või RNA näol 2. Retsipient bakter, kes võtab selle materjali vastu. Bakteris toimvud horisontaalsed üleknaded 3 mehhan abil: 1. Konjugatsioon 2. Transkriptsioon 3. Transformatsioon 23. Plasmiidid Plasmiid on kahe ahelaline DNA rõngas molekul, mis reptitseerub bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad pea kõigis bakterites. Kusjuures mõnes võib neid olla mitu. On leitud, et plasmiidid kannavad mikroobide teatavaid omadusi nt vastutavad resistentsuse eest mitmete preparaatide suhtes. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteri raku fenotüübis. Nende omaduste alla kuuluvad.
käigus ulatuslikke geneetilisi ümberkorraldusi. Mu faagi välja tulekul haaratakse faagi genoomiga kaasa ka külgnevat DNAd. Mu faagiga nakatunud bakterid sisaldavad palju erinevaid mutatsioone. T4 nukleiinhape on modifitseeritud, kaitsmaks teda faagi-spetsiifiliste nukleaaside ja rakuliste restriktaaside eest. Struktuursed osad (pea, saba, fiibrid) moodustuvad teineteisest sõltumatult. Infektsiooni tagajäjel inaktiveeritakse raku geenide transkriptsioon ja translatsioon. Vastavalt avaldumise ajale klassifitseeritakse geenid: varajased, keskmised ja hilised geenid. Levioni geenid: kapsiidivalk, RNAst sõltuv polümeraas, replikaas, lüüsivalk, A-valk (antiretseptor)
modifitseerida antigeeni ning indutseerida selle vastu immuunvastuse DNA vaksiinidega tekkiv immuunvastus on tugev ja põhiliselt T-lümfotsüütide vahendatud ( kuigi on võimalik kaasata ka B- lümfotsüüte). Plasmiidi viimisel rakku kasutakse põhiliselt lahustunud plasmiidi süstimist lihasesse või geenipüssi, kus kullaosakestele seotud DNA tulistatakse naharakkudesse. Kui plasmiid on jõudnud raku tuuma, toimub plasmiidil paikneva antigeeni(de) transkriptsioon, tekkinud mRNA transporditakse tsütoplasmasse ja transleeritakse. Seejärel toimub sünteesitud valgu protsessimine proteasoomis, ning peptiidi sidumine MHC I molekuliga. See kompleks viiakse tsütoplasma membraani, kus toimub peptiidi esitlemine CD8+ T-lümfotsüütidele. Oluline, et ei tekiks soovimatut immuunvastust ja et see oleks suunatav antigeeni esitlevatele rakkudele (makrofaagid). DNA-vaksiinid on perspektiivsed, praegu veel aktiivses uurimis-ja arenguetapis. 28. Autoimmuunsus (S
Võõrnimed- reeglipärased võõrnimed on need, mis võetakse üle lähtekeelest, kas muutmata kujul või ümberkirjutatult (muust kui ladina kirjast). Ümberkirjutus jaguneb: 1) transliteratsioon e ümbertähtmine on toiming, mis kujutab endast täielikult alfabeetilise kirjasüsteemi märkide esindamist konversioonitähestiku märkide abil. See on moodus ühes kirjas teksti tähttäheliseks ümberkirjutseks teises kirjas. Ta on pööratav ehk võimalik algsesse tähestikku tagasi viia. 2) transkriptsioon ehk tavaümberkirjutus on toiming, mis kujutab endast ühe keele märkide esindamist-algsest kirjasüsteemist sõltumata-mis tahes muu foneetilise tähtede või märkide süsteemi abil. See on moodus ühes kirjas teksti häälduslähedaseks ümberkirjutuseks teises kirjas. Kirjutatakse häälduselähedaselt. Lätlased lähtuvad hääldusest. On läinud rohkem transkriptsiooni poole. Kohanimeandmebaasid- eesti andmebaas www.eki.ee, kus on bibliograafia, õigekiri nii eesti kohanimede
makroliidid, klindamütsiin takistavad 50S ribosoomile seostudes peptiidahela korrektset moodustumist translatsioonil (bakteriostaatilised) Nukleiinhapete sünteesi pärssimine (IV) § DNA replikatsiooni takistamine toimub topoisomeraas I ja güraasi pärssimise kaudu - takistatud supercoling (nalidiksiinhape, ciprofloksatsiin, ofloksatsiin). § DNA-st sõltuva RNA polümeraasi inhibeerimine - rifampitsiin seostub polümeraasiga, transkriptsioon seiskub. § DNA fragmentatsioon - metronidasooli redutseerimine ensüümi ferrodoksiini poolt põhjustab toimiva metaboliidi tekke, mis tükeldab DNA. Imetajad pole suuteline metronidasooli redutseerima (selektiivne toksilisus). Foolhappe sünteesi pärssimine (V) § Trimetoprim ja sulfoonamiidid toimivad foolhappe metabolismi, blokeerides konkureervalt tetrahüdrofoolhappe sünteesi. Viimane on vajalik DNA, RNA ja valkude sünteesiks. § Bakterid ja
21 3.2. Intervjuude valimi ja teostuse kirjeldus Kvalitatiivses uurimuses toimub andmete analüüs samaaegselt andmete kogumisega ning analüüsimeetodi aluseks on sõnad. Sisuanalüüsi puhul tutvub autor andmetega väga põhjalikult, neid korduvalt lugedes ning vajadusel materjali vähendades, selekteerides ning struktureerides. (Burns jt. 1993: 563). Andmete kogumiseks kasutatakse avatud küsitlusi, millel puuduvad vastusevariandid. Intervjuud salvestatakse ja kirjutatakse transkriptsioon. Osaliselt on vastused fenomenoloogilised, kus uuritakse küsitletava mõtteid ja tundeid. Uuritavate ühtseks tunnuseks on see, et neil esineb liikumispuue ja nad liiguvad ringi ratastooliga. Magistritöö empiirilises osas plaanisin algselt läbi viia ankeetküsitlust kasutades mugavusvalimit. Kuid otsides sihtrühma koostöös Liikumispuudega Kojaga, selgus, et sobivaid kandidaate on vähe. Ratastoolis liikuvaid inimesi, kes veedaks oma vaba aega rannas ujumas käies, on raske leida
Spermi peasoas: Golgi aparaadist akrosoom e tippkehake, katab tuuma. Akrosoomi vesiikul täidetud ensüümidega, mis on vajalikud munarakuni jõudmiseks. Tekib mitokondriaalne ümbris. Distaalsest tsentrioolist kasvab välja aksoneem, hakkab moodustuma vibur; Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse moodustub mitokondriaalne ümbris. Kui spermiogenees on lõppenud, asendatakse haploidse tuuma histoonid protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. 14. Spermatogeenne tsükkel Spermatogenees ei toimu pidevalt ega sünkroonselt kogu seemnetorukeste ulatuses, vaid lainetena sperme vabaneb pidevalt. Tsükli moodustavad muutused seemnetorukeste kindlas paigas, koosneb (liigispetsiifiliselt erineval arvul) staadiumitest, inimesel VI (pullil, hiirel 12) Inimesel kulub IV spermatogeenset tsüklit spermatogoonist spermini – see 16 päeva iga tsükkel. 15. Spermiatsioon, spermid
TLR retseptoreid stimuleerivad veel: gram-negatiivsete bakterite LPS, gram-positiivsete bakterite peptiidoglükaan, bakteriaalsed lipoproteiinid, flagelliin, metüleerimata CpG motiivid, dsRNA jne. TLR signaliseerimisrada: TLR seondab ligandi (milleks on PAMPi sisaldav molekul) TLR molekulide dimeriseerumine adapter proteiinide aktiveerimine (TIR domään sisaldab neid) proteiin kinaaside aktiveerimine transkriptsioonifaktorite aktivatsioon geeni transkriptsioon ekspresseeritakse: põletikulisi tsütokiine (TNF, IL-1, IL-12), kemokiine (IL-8), endoteliaalseid adhesiooni molekule (E- selektiin) jne. NLR (NACHT-LRR) on perekond tsütoplasmaatilisi molekule, mis on olulised intratsellulaarse bakteriaalse infektsiooni vastu võitlemisel. NLRid seovad tsütoplasmas bakteri derivaate, nt peptiidoglükaani. RLR (RIG-1 like receptor) on samuti perekond tsütoplasmaatilisi molekule, mis on olulised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
