) DNA- süntees - Ehk replikatsioon (e. kahestumine) eelneb rakkude jagunemisele. See on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Repliktsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. (A=T ; G=_C) RNA- süntees - Ehk transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema promootoriga. Reaktsiooni viib läbi ensüüm RNA polümeraas. (A=U ; G=_C) Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes.
sidekude, fibrillid silelihasrakud, veresoonte sein, Schwanni rakud silelihaskude, endoneurium IV Basaalmembraan Fibrillid Epiteelirakud, puuduvad lihasrakud, Kollageeni sünteesi häired Sündroom Põhjus Sümptomid Ehlers-Danlos Kollageen III Aordi ja/või tüüp IV vigane transkriptsioon soolte rebendid või translatsioon Ehlers-Danlos Vigane lüsiini Naha suurenenud tüüp VI hüdrolüüsimine elastsus, silmamuna rebenemine Skorbuut C-vitamiini puudus Igemete versitsemine Osteogenesis Kollageen I geeni Spontaansed imperfecta ühe nukleotiidi muutus luumurrud Elastsed kiud · Elastsed kiud koosnevad põhiliselt elastiinist
golova ja Caput ursi. Linnus ise koosnes tõenäoliselt kõrgemal astangul olevast pealinnusest ning madalamal astangul asuvast eeslinnusest. Linnuse nime algupära ei ole teada; on vaid oletatud, et linnamägi võis olla karu või karupea kujuline või kandis karu-tüvelist nime keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest. Sakslased, muide, seda nime hilisematel sajanditel enam ei tõlkinud, kuni 20 sajandini käibis Muinas-Eesti nimekuju transkriptsioon Odenpäh. Piiskopilinnus, mille ehitamist alustati 1224, järgis tõenäoliselt eestlaste linnuse põhiplaani. 1343 aasta Jüriöö ülestõusu ajal asus seal Tartu piiskopi vägede staap Johan Üxkülli juhatusel. Seejärel kuulus linnus järgemööda mitmele vasallile. Kõigepealt ehitati välja üksnes ülemisel platool paiknev osa, mille jäänused on tõenäoliselt üks vanimaid Lõuna-Eesti telliskiviehitisi. Üks omapärane moodustis on linnuse hoovil asuv suur lohk, mida on paljude
molekulid (komplementaarsusprintsiibi alusel.) 4. Replikatsiooni viimases etapis valmivad sünteesid uued DNA molekulid NB! Replikatsioon toimub -> raku tuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kolorplastides. 25. Geen ja Genoom Geen – DNA lõik(täieliku nukleiinhappe järjestus), mis on vajalik funktsionaalse valgu- või RNA molekuli sünteesiks. Genoom - ühes liigiomases kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal ehk sisuliselt siis DNA. 26. Transkriptsioon Transkriptsioon – protsess, mille käigus kopeeritakse DNA geneeriline kood RNA molekulile. Promootor – DNA järjestus, millelt algab transkriptsioon. Terminaator – DNA järjestus, mille juures lõppeb transkriptsioon mRNA transkriptsiooni etapid: 1. Ensüüm RNA polümeraas liitub DNA molekuliga ning keerab selle lahti. 2. Ensüüm RNA-polümeraas sünteesib DNA lõigust komplementaarse RNA molekuli. a. preRNA, mis koosneb eksonitest ja intronitest
luminestsentskiirgus. Seega fotoluminestsentsi lainepikkus on suurem ergastava kiirguse lainepikkusest (Stokes'i nihe) ning selle karakteristikud (spekter, kestus, polarisatsioon) on põhiliselt määratud juba aine enda omadustega ja sõltuvad nõrgalt ergastava kiirguse parameetritest. 6. Millised ensüümid viivad läbi histoonide atsetüleerimist ja deatsetüleerimist ning kuidas mõjutab see transkriptsiooni? HAT ja HDAC kui on atsetüleeritud, pole laengut, histooniga ei seostu, transkriptsioon toimub 7. Nimeta erinevaid tsütoskeletti moodustavaid filamente? Millistest valkudest need koosnevad? Mikrofilamendid - aktiin, mikrotuubulid tubuliin, EB3, intermediaarsed filamendid - olenevalt rakutüübist Praktiline töö IV - Apoptoos ja nekroos 1. Defineeri apoptoos ja nekroos. Apoptoos- raku programmeeritud surm, mis on käivitatud raku enda poolt. Nekroos- raku mitte programmeeritud surm, rakk lendab tükkideks, tekitab põletikke.
· Tähtsus: *eralduv hapnik on vajalik organismide hingamiseks *saab alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees *valgusenergia muundatakse keemiliste sidemete energiaks *atmosfääris esinev hapnik on Maal ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. *tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe *tekib orgaaniline ühend 4. Rakkude jagunemine: Mitoos ja meioos, nende kulgemine ja tähtsus. (ERALDI) (LK 106-109) 5.Pärilikkuse molekulaarsed alused: Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Nende toimumise regulatsioon ja valgu biosüntees ribosoomis. · Replikatsioon DNA kahekordistumine, protsessi teostab ensüüm, toimub rakutuumas, DNA- molekulid on identsed. · Transkriptsioon mRNA süntees toimub rakutuumas. Info valgu struktuuri kohta on salvestatud DNA- s. Info ülekanne tuumast ribosoomidesse toimub mRNA vahendusel. Sõltub raku vanusest, raku füsioloogilisest seisundist. Kui mingil geenil toimub transk
9.Kirjelda taimede lootelist ja loote järgset arengut. Õistaimede looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb õistaime moodustumisega Seemne idanemisega algab lootejärgne areng. Mis jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks Dna A T G C Komplementaarsus t-t-c-c-c-g-a-a-t-c-g-a a-a-g-g-g-c-t-t-a-g-c-t a-t g-c dna replikatsioon’ a-a-g-g-g-c-t-t-a-g-c-t t-t-c-c-c-g-a-a-t-c-g-a a-a-g-g-g-c-t-t-a-g-c-t t-t-c-c-c-g-a-a-t-c-g-a rna transkriptsioon a-a-g-g-g-c-u-u-a-g-c-u translatsioon mRNA a-a-g-g-g-c-u-u-a-g-c-u AuG |a-a-g|-g-g-c|-u-u-a|-g-c-u Mõisted Geneetika- teadus mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Pärilikkus-organismide omadus anda üle oma tunnuseid ja arenemise iseärasuseid järgmistele põlvkondadele Geen-DNA (kromosoomi) lõik mis sisaldab infot ühe valgu esmase struktuuri kohta ja määrab ühe tunnuse arenemise. Geen määrab ühe RNA molekulli sünteesi
genoomist . DNA moodustab ühe rõngaskromosoomi. kiirel paljunemisel sisaldavad rakud mitut geneetiliselt identset kromosoomikoopiat, kuna replikatsiooniks kuluv aeg (40 min) on pikem jagunemis- ehk generatsiooniajast (20-30 min) DNA ei ole liitunud valkudega (histoonid jt valgud)!!! DNA ei sisalda INTRONEID!!! Replikatsioon toimub kahes suunas, algab oriC punktist. - Algus vaid ühest replikatsiooni alguspunktist oriC . - Samaaegselt toimuvad mitmed replikatsioonid. - Replikatsioon ja transkriptsioon tunduvalt kiiremad: kiirus ~300 nukleotiidi /s. Transkribeeritakse ja transleeritakse palju geene korraga. Transkriptsioon ja translatsioon toimuvad üheaegselt ning samaaegselt mRNA degradatsiooniga 8. Kirjelda bakterite paljunemise võimalusi? - Bakterite paljunemine toimub peamiselt pooldumise teel, kuigi on olemas ka midagi sugulise paljunemise sarnast. Plasmiidid -- muutuvad episoomideks, kui ühinevad bakteri-DNA-ga. Transposoonid ehk "hüppavad" DNA
Mitokondriad kui organellid paljunevad, mitte ei moodustu de novo. mtDNA genoom: mtDNA geenid on tRNA, rRNA ja tsütokroom oksüdaasid, NADH-dehüdrogenaas, & ATPaasid . Mitokondriaalne geneetiline info ka tuumas: DNA polümeraas, replikatsiooni faktorid; RNA polümeraasid, transkriptsiooni faktorid; Ribosomaalsed valgud, translatsiooni faktorid, ah- tRNA süntetaasid; Samuti mõned tsütokroomid, NADH, ATPaasid. mtDNA geenid transkribeeritaks mõlemalt ahelalt. Mitokondriaalse DNA transkriptsioon: mRNA sünteesitakse ja ka transleeritakse mitokondris. Geeni produktid, mis moodustuvad tuumageenide poolt, moodustuvad tsütoplasmas ja transporditakse sealt mitokondritesse. Imetajatel ja selgroogsetel loomadel mtDNA transkribeeritakse ühe molekulina (polütsistroonne RNA) ja seejärel moodustatakse alles sellest mRNA, rRNA ja kõik tRNAd. tRNA geenid vahelduvad teiste geenidega ja töötavad kui transkriptsiooni signaali terminaatorid.
Valgusünteesi konspekt. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule, mille koostises kõik need samaaegselt oleksid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Molkulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkue sedasupärasusi molekulaarsel tasemel, Selle teadusharu saavutused võimaldavad mõista, kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi asemel. Molekulaargeneetika keskendub oma uurimissuudades peamisel kolmele univesaalsele protsessile : 1. dna sünteesile ehk replikatsioonile, 2. RNA spnteesile ehk Transkriptsioonile ja 3. valgu sünteesile ehk translatsiooni...
DNA replikatsioon ehk DNA süntees on matriitsüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. DNA replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist rakutuumas vastava ensüümi osalusel. Tema ülesanne on sünteesida DNAd. Mõjutegurid on ensüümid. Transkriptsioon on RNA süntees DNA alusel Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. geenmutatsioonid mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNAs muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. kromosoommutatsioonid muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis.
paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb: glükolüüs, reaktsioonid Krebsi tsüklis, prootonite ja elektronide transpordi süsteem 8. Valgusünteesi intensiivsus lihasrakus sõltub a) b) c) koormus, lihaskiu tüüp, vanus 9. Mis on transkriptsioon? RNA süntees DNA alusel. Algab sellest,et RNA polümeraas leiab “teatud” järjestuse DNA-s (promootor) jaseostub sellega. Selle tulemusena keerdub lahti DNA kaksikspiraal, mõlemad ahelad muutuvad ligipääsetavaks ning ühest neist algab transkriptsioon.Lõpeb kui RNA polümeraas transkribeerib terminaatori, mis on signaaliks transkriptsiooni lõppemiseks. 10.Mitoosi olemus: Eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakkude vahel
Asuvad sarnaste kromosoomide kindlas piirkonnas, lookuses. Homosügoot on organism või rakk, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes identsed alleelid. Heterosügoot on organism või rakk, kellel on vaadeldava tunnuse erinevad alleelid (dominantne ja retsessiivne). 11. Mis põhjustab geenide ahelduse? (lineaarse asetuse kromosoomis) Geeni aheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest piki kromosoomi. 12. Transkriptsioon. Transkriptsioon on protsess, mille käigus kopeeritakse DNA geneetiline kood RNA molekulile. Protsessi viib läbi ensüüm RNA-polümeraas. RNA-polümeraas seostub promootoriga (järjestus, millelt algab transkriptsioon). Ensüüm harutab DNA biheeliksi lahti Komplementaarse RNA moleuli süntees Terminaatoril (DNA järjestus, millelt lõppeb transkriptsioon) polümeraas vabaneb. DNA ahel suletakse ensüümide abil.
skeem, kuidas määrata kindlaks DNaas I hüpersensitiivseid alasid kromatiinis. Tundlikus alas on DNA transkriptsiooniliselt aktiivne (vähem kondenseerunud). 10. Histoonide N- ja C-terminuste modifikatsioonid: kromatiini kondensatsiooni ja funktsiooni regulatsioon. Histooni N-terminuste modifitseerimisega kontrollitakse kromatiini kondenseerituse astet. Histoonsed sabad võivad siduda ka teisi kromatiiniga seonduvaid valke, mis osalevad sellistes protsessides nagu transkriptsioon ja replikatsioon. Ulatuslik ubikvitiinimine viib valkude proteosoomse lagundamiseni. Histoonide N-terminuste atsetüülimise regulatsioon on üks geeniregulatsiooni mooduseid, mis teatud kromosoomialas mõjutab oluliselt DNA-histoonide omavahelisi interaktsioone ja kromatiini pakkimist kondenseeritud või vähem kondenseeritud struktuuriks. Histoonide (de)atsetüleerimise mehanism ja teostavad valgud. Toimub peamiselt histoonide H3 ja H4 sabas asuvate
Nt kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, suhkurtõbi, alkoholism, rasvtõbi, kopsuvähk. Neid haiguseid saab ennetada selgitades välja selle esinemise suguvõsa teistel liikmetel ning elada tervislikult. Keskkonnateguritest tulenevad haigused ei olene pärilikkusest. Nt olmetraumad ja välis- ja siseparasiitide poolt põhj haigused. (solkmed, sügelised). Vähkkasvajad ja pärilikkus nende teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Et rakk muutuks vähirakuks, peab toimuma transkriptsioon mõnelt selliselt geenilt, mis sel hetkel ei tohiks avalduda.
1.Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Geneetika- on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum Fenotüüp- ühele isendile vaadeldavate tuunuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimesel 24 genoomi. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. 2. Kirjelda, kuidas geenist saab tunnus. * DNA koosneb geenidest * geen avaldub > Rna * RNA järgi tehakse valk * valk kujundab tunnuse 3.Transkriptsioon: RNA süntees * toimub rakutuumas * lähteaine on DNA lõik promootorist kuni terminaatorini * Mis toimub: üks DNA biheeliks keeratakse järkjärgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA m...
AINE- JA ENERGIA VAHETUS Organism sünteesib talle ainuomased orgaanilised ained ise. AUTOTROOFID SARNASUS HETEROTROOFID -esmase orgaanilise aine saavad -kõik koosnevad -elutegevuseks vajaliku energia (foto)sünteesiprotsessis=moodustub rakkudest saavad toidus sisalduva orgaanilise glc -kõikides toimub aine oksüdatsioonil -sünteesivad elutegevuseks vajalikud süntees/lagundamine -kasutavad energiaallikana üksnes orgaanilised ühendid -vajavad energiat orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatst -kasutavad energiaallikana üksnes anorgaanilistest ainetest orgaanilisi ühendeid -sünteesiks kasutab valgust -esmase orgaanilise aine saavad (valgusenergiat) t...
1)Mis on DNA ja RNA peamine ülesanne? RNA peamine ülesanne DNA-s peituva informatsiooni realiseerimine. DNA ülesandeks organismis on päriliku informatsiooni edasi kandmine ning säilitamine 2 )DNA ja RNA ehitusüksused – kirjelda DNA ja RNA molekuli ehitust, DNA - DNA on kaheahelaline ( sekundaarstruktuur , spiraalse ehitusega) Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip,kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside. RNA - Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip, molekul koosneb ühest polünukleotiidahelast. A=U , C=G millest koosnevad monomeerid, kuidas neid nimetatakse. Nukleotiid, koosneb lämmastikalusest, riboosist (suhkrust) ja fosfaatrühmast. Sarnasused ja erinevused. Sarnasus: nukleiinhapped, fosfaatrühm, komplementaarsusprintsiip Erinevus: erinevad suhkrujäägid, DNA molekul on pikem 3)Replikatsioon – eesmärk, - päriliku info jõudmine kõikidesse rakkudesse ja selle edasiandmine järglastele sisu, - DNA-ahela k...
• interpretatsioonsuund - klaverile orkestraalse kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus • mahukaim klaveripala ‘’Rännuaastad’’ • transtsendentne ehk piiri ületavad etüüdid • ‘’Tuisk’’ • uue zanri looja — sümfooniline poeem • sümf. poeem — üheosaline sonaadivormis orkestriteos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed. Inspiratsiooniks on tihti kirjandusteos • transkriptsioon - teose ümberkirjutus ühelt esitajate koosseisult teisele (nt klaver -> orkester) • programmiline muusika - instrumentaal muusika, millel on pealkiri või vihje sisule • sümfooniline tsükkel 1. sonaat - allegro 2. aeglane 3. tantsuline 4. sonaat -..- • rapsoodia - rahvuslikus stiilis instrumentaalteos ‘’Armuunelmad’’ 4) Johannes Brahms (1833-1897) Saksamaa. • eeskujuks Bach ja Beethoven • 4 instrumentaalkonsterti
2. Kuidas viirused paljunevad Viirused paljunevad lüütilise tsükliga(kaasneb peremeesraku hävimine) ja lüsogeense tsükliga(protsess, mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu) 3. Milline on viiruste lüütiline tsükkel Rakku sisestatakse viiruse DNA, mlle geenides on info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Sünteesitakse regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Pidurdub raku geenide transkriptsioon, mis aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. Viiruse paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees. Neist moodustuvad uued viirusosakesed, mis lõpuks lagundavad membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Sellega kaasneb peremeesraku hävimine. 4. Milline on viiruste lüsogeenne tsükkel Viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisesse
keskkonnategurid. Inimestel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Biloogiline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt viis minutit pärast kliinilist. Koos bioloogilise surma saabumisega kaob võimalus inimese elustamiseks. 6.PÄRILIKKUS: Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Iga isendi tunnused kujunevad tema genotüübi ja keskkonnategurite koosmõju tulemusena. Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon on universaalsed protsessid, mis on pärilikkuse avaldumise molekulaarseks aluseks. Rakujagunemisele eelneb replikatsioon. Seetõttu saavad mitoosis moodustuvad tütarrakud ühesuguse geneetilise info. Geen on DNA lõik, millelt sünteesitakse RNA molekule. Geen avaldub, kui sellelt toimub transkriptsioon, mille käigus sünteesitakse DNA ühelt ahelalt komplementaarne RNA molekul.
Vestlusanalüüs uurib foneetikat, fonoloogiat, morfoloogiat, sünataksit, semantikat, pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel. Vestlust analüüsitakse loomuliku salvestuse abil, mis on toimunud spontaanselt, mitte salvestuse jaoks esile kutsutult. Salvestatud suhtlust analüüsitakse salvestuse ja transkriptsiooni abil. Transkriptsioon püüab kajastada suhtlejate vastastikuseid mõjutusi: 1) vooruvahetuse dünaamikat (vooru algus, lõpp, pealerääkimised, pausid, hingamine voorualustussoovina) 2) kõne edasiandmise iseärasusi (tooni liikumine, rõhud). Vestlusanalüüs on empiiriline uurmismeetod, mikroanalüüs, mis hoidub kontseptuaalsetest konstruktsioonidest ja statistilistest analüüsimeetoditest. Vestlusanalüüsi meetodi eripäraks ongi selle empiirilisus (mis see on ja milles seisneb, kuidas on seotud tegevuste
5) Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või modifikatsioonilise muutuslikuse tagajärel. 6) Selleks, et normaalne rakk muutuks vähirakuks, peab toimuma replikatsioon mõnelt selliselt geenilt, mis hetkel ei tohiks avalduda. 1) Vale, õige oleks hübriid 2) õige 3) õige 4) Vale, õige oleks mutatusoonideks 5) Vale, õige oleks mutatusoonilise 6) Vale, õige oleks transkriptsioon 6 Ülesanded 1)Daltoonikust mees on abielus normaalselt nägeva naisega. Perekonnas on kaks last: poeg, kes on daltoonik ja normaalse nägevusega tütar. Milline on tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, kui tütre mehel daltonismi ei esine. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d- daltonismi määrav alleel. Genotüübid: Mees XdY, naine XDXD, poeg XdY, tütar XDsXd, tütre mees XDY.
Valkude biosüntees Valkudel on organismides täita palju mitmesuguseid ülesandeid. Valgud kuuluvad kõik rakuorganellide koostisse. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, sõrad ja kabjad. Seega on valkudel kõigis organismides ehituslik funktsioon. Rakumembraani kostises esinevad transpordivalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. Sellele tuginedes saab järeldada, et valgud täidavad organismis transpordifunktsiooni. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskonna infot raku sisemusse. Seda nimetataksegi valgu retseptorfunktsiooniks. Tänu retseptorvalkudele liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Valkude kaitsefunktsioonid avalduvad väga eriilmeliselt. Inimorganismi sattunud võõrvalkude,- nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad ...
1. Viiruste ehitus Viiruspartikli südamiku moodustab pärilikkusaine, mis on nukleiiinhape DNA või RNA. Nukleiinhapet nim. viiruse genoomiks. Viirusgenoomi DNA või RNA võib ola kahe-või üheahelaline. Pärilikkusainet ümbritesevad valgud, mis moodustavad kaitsva kapsiidi. Kapsiidi peal võib veel olla lipiididest ja valkudest ümbris. Kapsiidi või ümbrise pinnal asuvad valgud, mis tunnevad ära viiruse paljunemiseks oleva märklaudraku. 2. Viiruste lüütiline ja lüsogeenne tsükkel Lüütiline: 1)Nakatumine-viiruse antiretseptorid hakkuvad raku membraani retseptoritega 2)Viiruse DNA/genoom siseneb rakku 3) Viiruse DNA replikeerub 4)Transkriptsioon viirusegeenidelt 5)Sünteesitakse viirusvalgud 6)Viirusosakesed pakitakse 7)Rakk lüüsub 8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeri...
Markoelemendid: keemiline lement, mida organismid vajavad elutegeuseks palju O-hingamine, biomolekulide koostisosa,56%inimesest toidus, biomolekulides C-biomolekulide koostises, 21%inimesest-süsihappegaasis H-esineb aminohapete koostises,vesiniksideme moodustamiseks, 10 % inimesest-valkudes N-kehavalkudes, hormoonides, 3% inimsest-toidus P-luukes, 1%inimsesest-riisis, lihas, juustus S-valkude moodustamiseks, toidu seedimiseks, insuliini tootmiseks-vitamiinides, ubades, kapsas Mikroelemendid: Na/K-tagab rakkude elutegevuse, rärviimpulsside moodustamiseks Ca-esineb luude koostises, vere hüübimine, vererõhu reguleerimine, lihaste kokkutõmbed Mg-esineb klorofülli koostises, alandab vererõhku, lõdvestab lihaseid Cl-maohappe sünteesi aluseks, närviimpulsside teke Fe-esinb hemoglobiini koostises, verele annab värvuse, valkude ja ensüümide koosisosa I-vaja kilpnäärme normaalseks tegevuseks F-kaitseb kaariase eest, ladestab kaltsiumi NH2-tagab ...
5. Mutatsioonid on spontaansed või indutseeritud päritavad muutused kromosoomi nukleotiidide järjestuses. Mutageenid on indutseeritud mutatsioonide esilekutsujad: ioniseeriv radiatsioon, UV-kiirgus, keemilised mutageenid (lämmastikushape, heterotsüklilised aluste analoogid, alküleerivad ja interkaleeruvad agendid). (keemilised mutageenid põhjustavad peamiselt vist valesid paardumisi). XXVII TRANSKRIPTSIOON ja GEENI EKSPRESSIOONI REGULATSIOON 1. Transkriptsioon prokarüootidel. Staadiumid: (1) RNA polümeraasi holoensüümi seondumine promootorsaiti; (2) polümerisatsiooni initsieerimine. RNA ahela elongatsioon e pikenemine. (4) RNA ahela terminatsioon e lõpetamine. RNA polümeraas seondub DNA promootorjärjestusega ning keerutab biheeliksi lahti ja initsieerib mRNA sünteesi. Promootorid on DNA järjestused, kuhu seonduvad RNA polümeraasid
üks tavalisemaid on kategooriate kujundamise ja loetavuse printsiibid. Kategooriad peavad olema eraldusvõimelised, et keelelised üksikjuhtumid oleksid selged. Iga juhtumi jaoks peab olema kategooria ja kategooriad peavad olema üksteist välistavad. Loetavuse printsiibi seisukohalt on oluline, et otsitav oleks kiiresti leitav. Määrav on visuaalne tähtsus ja ruumiline korrastatus. Arvutite kasutamine tõi kaasa mitu uut probleemi. ,,Esiteks oli vaja varasem käsitsi tehtud transkriptsioon kohanda arvuti tarvis." (Hennoste 2000: 249). Arvutianalüüsil on kõige olulisemad kodeerimise süstematiseeritus ja ennustatavus. Statistika inspiratsiooni ei salli. Keelelised variatsioonid (pausid, venitused jms) võivad olla nii olulised kui ka ebaolulised ning tihti on raske otsustada kummaga on tegemist. Kui erinevate variatsioonide jaoks kasutada mitmesuguseid sümboleid jms võib tulemuseks olla see, et
Viljastumisel ühinevad muna ja seemnerakk. Võib olla kehaväline ja sisene. Kui inimene viljastub, siis hakkab sügoot lõigustuma. Moodustub platsenta. Organismi areng lõpeb surmaga. Insendi omaste geenide ja nede erivormide kogum on genotüüp. Mõjutab ka keskkond. e) Rasestumisvastased vahendid ja nende toime. 6. Pärilikkus. Bioloogia I lk 130-146 ja lk 149-180. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Dna süntees- replikatsioon, rna süntees- transkriptsioon, valgu süntees- translatsioon Replokatsioon- ühest dna molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestuega dna molekuli, päriliku info võrdne ülekanne lähterakust tütarrakkudesse. Traskriptsioon- dna ühe ahelega komplementaarne rna molekul. a) Viiruse ehitus, paljunemine, tähtsus. – pole rakulist ehitust, moodustumine on seotud
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
slaididel esinevad mõisted. Diftong - kaks järjestikust vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Geminaat - häälduses kahte silpi jagunv kaashäälik, nt kal-lab. Afrikaat - klusiilialgulised frikatiivid, nt pf, ts ja tf Palatalisatsioon - Peenendatus. Palatalisatsiooni korral omandab konsonant i-lise varjundi. Vokaalharmoonia - sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi Vt lisa Jana jagatud mõistelehelt. 6. Foneetiline transkriptsioon (IPA ja soome-ugri transkriptsioon) (vaja teada vaid mõisteid) IPA – süsteem, mille järgi pannakse kirja inglse keele hääldusi. Soome-ugri transkriptsioon – süsteem, mille järgi pannakse kirja soome-ugri keelte hääldusi. 7. Fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Fonoloogia – foneetikale lähedane teadus. Uurib häälikute struktuuri, missugused foneemid ühes või
E. coli 9. Nimeta nukleiinhapete komponendid Lämmastikalus, süsivesinik, fosforhappe jääk 10. Nimeta RNA erinevad vormid Messenger RNA (mRNA) – rakutuumas Transport RNA (tRNA) – tsütoplasmas Ribosoomaalne RNA (rRNA) – tsütoplasmas ribosoomis 11. Mis on translatsioon Tuleneb inglisekeelsest sõnast translate. Toimub tsütoplasmas ribosoomides. mRNAle komplimentaarsed tRNA-d toovad aminohappeid, millest sünteesitakse polüpeptiidahel. 12. Kus toimub transkriptsioon Transkriptsioon toimub rakutuumas. Transkriptsioonis toimub mRNA süntees DNAst, kusjuures mRNA on komplimentaarne DNA matriitahelaga ja sama kodeeriva ahelaga. DNAst sõltub RNA- polümeraas. 13. Mis asi on replikon? Replikon on replikatsiooni ühik 14. Mitu aminohapet liitub peptiidahelaga ühes sekundis (valgu sünteesil)? 7 aminohapet sekundis 15. Mis asi on geneetiline kood? Kindel vastavus nukleiinhapete koodonite ja valke moodustatavate aminohapete vahel. Kogu 64
c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt. silindrilise, ikosaeedrilise või faagi kujulised viirusosakesed d) Viirused saavad elada vaid jäigas kapsiidis väljaspool elusat rakku e) Viirused saavad paljuneda vaid elusates rakkudes f) Kui viirus tungib peremeesrakku, siis hakkab nakatunud rakk muunduma g) Selle tagajärjel rakk peatab viiruse paljunemiseks mittevajalike rakuliste valkude sünteesi ning lütitatakse välja rakuliste geenide transkriptsioon h) Tekkinud viirused lähevad rakust välja ning rakk hävib kui on tegemist lüütilise elutsükliga i) Kui viirus püsib rakus mitteaktiivsena, siis nimetatakse seda haiguse peiteperioodiks j) Kui rakk toodab viiruseid vähesel määral ja seejuures ei hävi, on see krooniline haigus 3. Kuidas nakatub inimene järgmistesse viirushaigustesse: a) Grippi: piisknakkusega b) AIDSi: sugulisel teel, verega, rinnapiimaga c) Marutõppe: nakatunud looma hammustusega
DNA ja RNA on päriliku info kandjad Pärilikus tunnuste edasikandumine(pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. Nukleiinhapped DNA ja RNA; päriliku info kandjad ehk pärilikkusaine. Nukleotiid koosneb suhkrust(DNAl desoksüriboos, RNAl riboos), fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Komplementaarsus printsiip lämmastikaluste paardumise seaduspärasus. Kromosoom tervilik DNA-molekul ja sellega seotud valgud. Kromatiin rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega. Tuumake rakutuumas asuv pärilikkusaine, kus sünteesitakse rRNA ja moodustavad ribosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime. Aluspaar kaks omavahel seotud vesiniksidemetega seotud nukleotiidi. DNA ülesanne pärilikusinfo sisaldumine. RNA ülesanne DNAs sisalduva info ülekandmine tsüto...
· Terminatsioon e. lõpp (termination) Translatsioon - Translatsiooni käigus ,,tõlgitakse" RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu. · Translatsioon toimub ribosoomidel. · RNA molekuli, millelt toimub translatsioon, nimetatakse mRNA-ks. · Protsessitud mRNA transporditakse tsütoplasmasse ning alles seal toimub translatsioon. 3 · Erinevalt eukarüootidest, kus transkriptsioon ja translatsioon on ajaliselt ja ruumiliselt teineteisest lahutatud, toimuvad prokarüootsetes rakkudes mõlemad protsessid korraga: parasjagu sünteesitavalt mRNA molekulilt algab kohe ka translatsioon. (loeng 4) Geneetiline kood - Üks koodon (=3nukleotiidi) kodeerib üht aminohapet · Sama aminohappe saab erinevatelt koodonitelt · 20 aminohapet Start-koodon - AUG = metioniin · Tähistab translatsiooni algust ja nö. translatsiooni nurgakivi (ilma selleta translatsiooni ei toimu.
NR 1 1. Elu omadused : Rakuline ehitus, aine-ja energiavahetus ( heterotroofid ja autotroofid), stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasv, areng, reageerimine ärritustele, muutlikkus, kohanemine ja kohastumine, mitmekesisus, kindel eluiga, pärilikkus 2. RNA süntees e. Transkriptsioon : RNA molekuli süntees Toimub rakus interfaasi ajal. Transkriptsiooni teostab RNA polümeraas, mis protsessi alguses seostub promootoriga (geeni algus). DNA biheeliks keeratakse lahti, sünteesitakse ühe DNA ahelaga komplementaarne RNA molekul. Seejuures kasutatakse karüoplasmas olevaid makroergilisi nukleotiide. Transkriptsioonil kehtib järgnev komplementaarsus: DNA RNA A - U T - A C - G G - C
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
ja meioosi. Eukarüootsete organismide rakkudes toimub see protsess rakutuumas vastava ensüümi (DNA- polümeraas) osalusel. Ensüüm keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue. Süntees viiakse läbi vastavalt komplementaarsusprintsiibile ja seetõttu on replikatsiooni tulemusena moodustunud mõlemad DNA molekulid ühesuguse nukleotiidse järjestusega. 20. Mis on transkriptsioon ja kuidas see toimub? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplemenaatrne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm (RNA-polümeraas), mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. Promootoriks nimetatakse DNA nukelotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema
Nukleotiidtrifosfaatidest, katkeb makroergiline side 14. Mida tähendab, et uute DNA ahelate süntees rakkudes on semikonservatiivne? Uues DNA kaksikheeliksis on üks ahel pärit vanast DNA molekulist ja teine on uus, sünteesitud ahel. 15. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA: A=T ; C=G RNA: A=U ; C=G 2 ahelaline molekul, kaksikspiraal 1 ahelaline molekul, erinev struktuur DNA süntees - replikatsioon RNA süntees - transkriptsioon Ensüümid helikaas ja DNA-polümeraas Ensüüm RNA-polümeraas Suhkrujääk desoksüriboos Suhkrujääk Riboos 16. Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid. mRNA(messenger)- kodeerivad valke(sisaldab infot ühe valgu kohta - DNAs oleva info vahendaja) rRna(ribosomal)- ribosoomide struktuursed ja katalüütilised elemendid tRna(transfer)- aminohapete adapterid valgu sünteesis 17. Transkriptsioon e. RNA süntees
Võrdlus- evolutsiooni toimumise ja käigu kohta annab tõendeid ka nüüdisaegsete organismide omavaheline võrdlemine väljasurnud organismidega. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Ehitusplaani poolest sarnased organid on homoloogilised-nt.selgroogsete loomade jäsemeluud. Molekulaargeneetika- protsessid (replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon) on põhimõtteliselt ühesugused kogu elusas looduses, geneetiline kood on sama. Need tõendavad Maa elu ühtset päritolu. Pseudogeenid- mittekodeeritavad nukleotiidijärjestused. Moodustavad suurema osa genoomidest. Need on normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Nende võrdlus eri organismidel näitab ka nende järjestuste sarnasuse määra, mis on kooskõlas vastavate organismide klassifikatsiooniga muude tunnuste järgi
PÄRILIKKUS JA MUUTLIKKUS Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus kanda oma liigile omased tunnused edasi järglastele Muutlikkus-liigi sisene erinevus üksteisest Geneetiline muutlikkus võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline).Fenotüüp kujuneb välja genotüübi ja keskkonna koostoimes. On olemas kahesugust muutlikkust: a) Kombinatiivne vanemat geenide kombineerimine. b) Mutatsiooniline meioosis ristsiirdes,sugurakkude liitumine, tekib raku geneetilise materjali muutumisena. Kui muutus tekib sugurakkudes, siis on selle muutuse edasikandumine suurema tõenäosusega kui keharakkudes toimunud mutatsioonil. Isendit, kellel esineb mutatsioon nimetatakse mutandiks. Mutantidel on muutus väline (fenotüübiline). Mutatsioon-muutus raku geneetilises materjalis Mutatsioone esile kutsuvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Mutageenid: 1.füüsikalised-röntgeni-ja gammakiirgus,UV kiirgus 2.keemil...
E- esineb imetajatel F- esineb kahepaiksetel G- viljastumise tõenäosus väike H- viljastumise tõenäosus suur Kehasisene viljastumine Kehaväline viljastumine 7. Märgi joonisele, millised ained saadakse joonisel kujutatud protsesside tulemusena. 4p Mille pooles erinevad replikatsioon ja transkriptsioon? Leia 2 erinevust · · 8. mRNA kodeeriva osa alguses on alltoodud nukleotiidijärjestus. Kasutades koodipäikest, määrake sellelt lõigult transleeritava valgu esmane struktuur. 3p UGUACCAGAAA ................................................................ ................................................................ ................................................................ Mis juhtub translatsioonil, kui nukleotiidijärjestuses 10
jne) Regulaatorvalkude ja DNA elementide olemasolu määravad geeni aktivatsiooni ja selle taseme erinevates rakutüüpides Geeni transkriptsioon ja RNA protsessing Alternatiivne splaising Koepetsiifiline splaising esineb sageli eukarüootsetel geenidel: tekivad erinevad transkriptid ja valgud Transkriptsiooni faktorid Geenide ekspressiooniks on vaja transkriptsiooni faktoreid:
Pöördtranskriptsioon RNA DNA 8. DNA replikatsioon. DNA replikatsioon algab molekuli kindlast punktist (replikaatorilt). DNA sünteesi katalüüsib ferment DNA-polümeraas. DNA-polümeraas sünteesib üht ahelat, seejärel liigub teisel ahelal samapalju tagasi, sünteesides uut ahelat suunaga 3´- 5´mõlemal puhul. Kõrgematel organismidel toimub replikatsioon üheaegselt mitmes punktis. Pärast replikatsiooni DNA- ahelad spiraliseeruvad, moodustub 2 ühesugust ahelat. 9. RNA biosüntees - transkriptsioon. Kõikide RNA-vormide biosüntees (transkriptsioon) toimub rakutuumas. Matriitsina RNA sünteesil toimib üks DNA ahelatest, mille järgi, vastavalt komplementaarsuse printsiibile, sünteesitakse üheahelaline RNA. Transkripitsiooni teostab vastav ensüüm RNA-polümeraas, mille toimel katkevad kahe DNA ahela vahelised vesiniksidemed ning DNA biheeliks keerdub järk-järgult lahti. Seejärel sünteesib ensüüm RNA-polümeraas ühe DNA ahelaga komplementaarse RNA molekuli
), kasutades ATP või GTP keemilist energiat. GEENI EKSPRESSIOONI REGULATSIOON 1)Transkriptsiooni kontroll; 2)RNA töötlemine (protsessing): Polünukleotiidahela splaising (pleissimine); Nukleotiidse järjestuse (nn capi) lisamine 5' otsa; Polüadenüleerimine; 3)RNA transpordi kontroll (transportvalkude abil); 4)Translatsiooni kontroll. 5)RNA degradatsiooni reguleerimine; 6)Valgu post-translatsiooniline modifitseerimine (aktiivsuse reguleerimine). VALGU BIOSÜNTEESI REGULATSIOON TRANSKRIPTSIOON TASEMEL - Laktoosi operon e lac operon kui "negatiivse kontrolli" näide. Operon lähedaste funktsioonidega geenide rühm, mille transkriptsioon ja reguleerimine toimub ühtse blokina; tüüpiline prokarüootsetele rakkudele. Lac operon sisaldab kolme laktoosi metaboliseerimiseks vajalikku valku (ensüümi) kodeerivat struktuurgeeni: ß-galaktosidaas e laktaas, laktoosi permeaas, tiogalaktosiidi transatse tülaas (siin atsetülaas). Regulaatorgeen kooderib valku, mis lac
kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika ja mida lapsed omandavad esimese keelena) Keele päritolu: võetakse algkeel , põhisõnavara ja struktuur rekonstrueeritakse ja tuleb tütarkeel. 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika – häälikuõpetus, hääldusõpetus – teadus, mis uurib kõnesüsteemi allüksuseid – häälikuid – artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle tulemusena tekkiva suulise kõne akustilisi omadusi.
DNA´l on kolm struktuuri: DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. REPLIKATSIOON (DNAlt DNA) TRANSKRIPTSIOON (DNAlt mRNA ja rRNA) TRANSLATSIOON (mRNAlt VALK) Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3
DNA´l on kolm struktuuri: DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud =kromosoomid. REPLIKATSIOON (DNAlt DNA) TRANSKRIPTSIOON (DNAlt mRNA ja rRNA) TRANSLATSIOON (mRNAlt VALK) Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3
Ühemunakaksikute jälgimisel. Tooge näiteid inimese tunnuste kohta, mille avaldumisel on oluline osa keskkonnatingimustel. Rasvtõvesse haigestumise soodumus. 5.2. Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Mida uurib molekulaargeneetika? Uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Selgitage geeni mõistet. Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi; pärilikkuse tegur. Kuidas toimub RNA süntees? Ehk transkriptsioon toimub tuumas interfaasi ajal.selle teostab ensüüm RNA-polümeraas. Ensüüm seostub promootoriga. Süntees lõpeb kui jõutakse terminaatorini. Milles väljendub transkriptsiooni universaalsus? See on universaalne protsess, sest see toimub nii pro- kui ka eukarüootsetes ühendites. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui mingilt geenilt toimub transkriptsioon, siis öeldakse et see geen avaldub. Miks rakus ühed geenid avalduvad, teised aga mitte?
moodustunud kaksikspiraal o Tertsiaarstruktuur- valkude abil kokkupakitud DNA RNA struktuuritasemed. o Primaarstruktuur- RNA ribonukleotiidide järjestus o Sekundaarstruktuur- RNA ühe ahela komplementaarne paardumine, kokkukäändumine o Tertsiaarst ruktuur- sekundaarstruktuuride kokkukäändumine Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. o Replikatsioon- päriliku materjali kahekordistumine Kaksikheeliks käändub lahti o Transkriptsioon- RNA süntees DNA maatriksi alusel o Valgu biosüntees mRNA nukleotiidse järjestuse tõlkimisel valkude aminohappeliseks järjestuseks Milliseid nukleotiidse ehitusega olulisi aineid veel organismis on? (tooge näide: ATP, GTP, NADH, FADH jne) 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
