Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Thales" - 220 õppematerjali

thales - 6. saj; Vana-Kreeka mõtleja ja üks seitsmest targast; peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks; esimene, kes proovis maailma ja füüsika seaduseid seletada teaduslikult ning ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt; astronoom Herakleitos, Pythagoras Hinge esmane/originaalne kodu oli tähtedes, sealt kukkus see maa peale ja seostus kehaga.
thumbnail
11
ppt

Maavälise elu otsingud, SETI programmi ülevaade

Maavälise elu otsingute ajalugu · Loodusrahvad ja muistsed tsivilisatsioonid ei arutlenud antud teemal või kadusid inimestega võrreldavate, kuid eri maailmadest pärinevad olendid mahuka ja mitmekihilise üleloomulike jumalate, deemonite, maailmaloojate, hingede ja muude olendite vahele. · Kreeka esiletõusmise ajal, kui ilmusid Thales ja atomistid · Budismis olid juba algselt hingede maad teistel taevakehadel · Teleskoobi leiutamine lõi veelgi uusi vaateid juurde Maaväliste tsivilisatsioonide arv The Drake Equation: N = R × f p × ne × f l × f i × f c × L ·Maaväliste tsivilisatsioonide arvu teoreetiliseks hindamiseks kasutatakse Drake'i võrrandit. Frank Drake oli ka esimene, kes püüdis 1960 aastal lähimatelt tähtedelt raadiosignaale vastu võtta, asutades hiljem ka SETI....

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Platon ja tema ontoloogia

Tema viha sofistide vastu suurenes. Paljud tema filosoofilised- poliitilised tekstid räägivadki,kuidas sofistide kujundatud maailma paremaks muumta. 5. Üleminek mütoloogiliselt maailmamõtlemiselt teaduslikule. Varem oli ühiskond hästi fatalistlik ehk usuti saatusesse. Usuti et saatus ja surmapäev on ette ,määratud ja inimesel endal pole sinna midagi parata. Inimesed olid füüsiliseelu nautlejad. Üleminek algas sellest et Thales hakkas esimesena asju seletama lahti nii et jättis jumalad mängust välja. Thales oli pärit mileetose koolkonnast ja seal polnud kohta jumalatele , sealt tuligi see ,et Thales hakkas asju seletama läbi füüsika , et nt kui välk lõi siis see polnud jumalate kätetöö ,vaid külm ja soe õhk said kokku. 6.kultuuri mõiste konkreetne asi mis eristab inimesi kõikidest teistest elusolenditest. Teistel elusolenditel pole kultuuri. Kultuuri saab 2 viisil kogeda ja teostada: läbi tekstide ja...

Kultuurilugu
18 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Antiik filosoofia

· "Kui me kunagi ei tee seda, mida me teiste juures hukka · Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi mõistame." saavutamine. · Thales · Filosoofia tegeleb kõigega, · Thales küsib: Mis on kõigi asjade alge (ARHEE)? ­ kuid erilisel viisil Vastus: VESI. · Filosoofia alajaotused · Kõik on pärit veest ja suubub vette tagasi. · Filosoofia ainevaldkonnad · Vee kui põhiaine tihenemise ja hõrenemisega sisaldub · METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga. S.o. "esimene kõigi asjade päritolu....

Filosoofia
49 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks (armastus tarkuse vastu) ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja arutlusest selle üle, kuidas jumalad põlvnesid ja maailmakorra jalule seadsid. Erinevad mõtlejad pakkusid selles osas välja erinevaid lahendusi. Kuid VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales jättis jumalad maailmakorralduse tekke seletamisel mängust välja. Tema meelest oli kõige aluseks vesi. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Thales oli arvatavasti rännanud idamaadel ja tundis hästi Egiptuse ning Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat. Suurt kuulsust võitis t sellega, et oskas päikesevarjutuse ette ennustada. Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks....

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Kas kusagil mujal on ka elu?"

Kas kusagil mujal on ka elu? Teadlased on jõudnud järeldusele, et Maa on planeet tavalises tähesüsteemis tüüpilises galaktikas, milletaolisi on universumis kümneid miljardeid. Ei ole tõestatud ega ümber lükatud, et mõnel neist planeetidest on elu. Läbi ajaloo on olnud vägagi mitmeid erinevad teooriaid elu olemasolu kohta väljaspool Maad. Juba Kreeka filosoof Thales ja atomistid arvasid, et lõputus universumis peab leiduma ka lõputu hulk eluga täidetud maailmu. Laiemalt hakkasid levima teooriad päikesesüsteemi teiste kehade elanike olemasolust peale teleskoobi leiutamist seitsmeteistkümnenda sajandi algul. Paljud teadlased tegelesid maavälise elu uurimisega ning hakati uskuma elusse Marsil. Eriti innustusid inimesed maavälise elu ideest 20. sajandil. Kuid tänapäeval on lükatud ümber arvamused, et maaväline...

Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Kreeka

Matemaatika Niisiis püüdsid esimesed filosoofid seletada maailma mõistuspäraselt ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorraldusalaste õpetuste kogum. Aegamööda hakkasid sellest kogumist eralduma konkreetsed teadusharud. Matemaatikaga tegeles juba Thales , kuid veelgi rohkem etendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Ta püüdis mõista nende olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Nii on tema järgi nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Pythagorase õpilased arenesid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas....

Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana-Kreeka - euroopa kultuurihäll?

Kreeklaste seast on palju kuulsaid inimesi, kes on teinud midagi meeldejäävat. Näiteks Meditsiinis Hippokratese vanne, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest ehk vanne, mida annavad tänapäeval kõik arstid, enne ametisse astumist. Kirjanduse vallas on veel üks kuulus tragöödia ,,Kuningas Oidipus", mille kirjutas Sophokles. Matemaatikas lõid Thales ja Pythagoras tähtsaid teoreeme ja Aristarchos väitis esimesena, et Päike ja tähed seisavad paigal ning Maa tiirleb ümber Päikese koos muude planeetidega. Tähestiku võtsid kreeklased küll foiniiklastelt üle, kuid täiendasid seda nii, et häälikuid sai kirja panna enamvähem sellises järjekorras, nagu nad tulid ette kõnes. Minu arvates võib Vana-Kreekat nimetada kindlasti Euroopa, kui mitte lausa maailma kultuurihälliks, kuna praegu meie jaoks kõige tähtsam igapäevases elus...

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Äike ja staatiline elekter

2 Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?................................................................. 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik...

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Füüsika

sajandil merevaigu katsega. Elektrilaengu seaduspärasus - Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad ( magnet ) - Sellest järeldub, et elektrilaenguid on kahte liiki. ELEKTIRJÕUD on jõud millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. ( sõltub - laengu suurusest ja vahemaast ) Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaeng on keha, mis on elektriliselt laetud. Suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Kehad võivad elektriseeruda hõõrudes või kokkupuutel laetud kehaga. Elektriväli - Elektriväli levib väga suure kiirusega ( C väärtusega ) ( valguskiirusel, e ~300 000km/s ) Sõltub vahemaast ja laengu suurusest. Elektrostaatiline väli on paigaloleva laetud keha elektriväli. Elektrivälja põhitunnus - Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Et kindlaks teha, kas ruumis on elektriväli kasutatakse teis...

Analoogelektroonika
22 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mida Kreeka meile andis?

Filosoofia loetakse nende ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsetest jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale , et see toimib möne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava pöhimötte järgi. · Matemaatika-niisiis pyydsid filosoofid seletada maailma möistatusepäraslet ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorrraldusalaste õpetusete kogum.matemaatikaga tegels juba Thales ,kuuid veelgi rohkem edendasid seda 6.saj teisel poolel Pyhtagorase meelest pöhines maailmakorraldus arvulistel suhetel.arvud olid tema silmis pühad.Nii on tema järgi nime saanud tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hypotenuusi vahekorrast. · Tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt.Nõnda hakkasidki kreeklased Väikse-Aasias elanud lüüdlaste 7 saj. Lõpus eKr müntima hõberaha · Olumpia.alates 8.saj-pärimuse järgi aastatel 776 eKr-hakati...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Filosoofia eksam

G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...

Filosoofia
207 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo 11. klassi kordamisküsimused - Kreeta, Kreeka ja Mükeene

aastaselt, rikkamates peredes oli koduõpe, pedagoogi käe all,vaesemad pered saatsid pojad kooli kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning luuletamist. Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas ainult poisse, Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. 14.Nimeta 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted. V:1) Thales ­ Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. 2) Anaximandros ­ filosoof, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 3)Demokritos ­ Maailm koosnes tühjusest ja selles liikuvatest omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest-aatomitest. 4)Sokrates ­ oluline on vooruse olemust mõista. 5)Platon ­ tähtsaim oli ideede õpetus ehk hüve idee. 6) Aristoteles ­ pani paika loogilise mõtlemise reeglid, loogika isaks peeti teda ja uskust...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka filosoofia ja teadus.

Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales , kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron ­ meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ­ aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kreeta ja Mükeene kultuur

) 3) heloodid ainult poisse. Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes (spartiaatide maaorjad.) käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. Valitsemine: 2 kuningat (sõjaväepealikud) neile allus sõjavägi, 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted: 1) Thales ­ Maailm kuningad kuulusid vanemate nõukokku e. Geruusiasse (30 liiget, on tekkinud veest ja ujub vee peal. 2) Anaximandros ­ filosoof, al 60 a, otsustasid tähtsaimad asjad), mille valis rahvakoosolek. kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 3)Demokritos ­ Kuningaid kontrollisid 5 efooriat e.vaatlejat. Poiste Maailm koosnes tühjusest ja selles liikuvatest omavahel kasvatamine: 7.a. sõjakooli(treening) 20.a...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Arutle ja analüüsi

Mõjutas pisut teadust inimese kohta kuna riiklik korraldus oli pisut ühetahuline. 4. Kreeka loodusfilosoofid uurisid loodust ja üritasid saada vastust mittmelegi looduslikule küsimusele. Algaineks peeti muu hulgas õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algaianest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales oli rännanud idamaades. Ta paistis silma sellega, et oskas päikesevarjutuse ette ennustada. 5. Ateenas tõusid filosoofide huviorbiidile, mitte enam inimese käitumise ja moraaliküsimused, vaid hakkati arutama selle üle, et mis peaks olema poliste sobivad seadused. Mõnedki jõudsid veendumusele, et ühiskonna seadused pole mitte jumalate määratud, vaid põhinevad inimeste omavahelistel kokkulepetel. 6...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

Umbes samal ajal hakkas kujuneme Sparta riigi- ja ühiskonnasüsteem ­ nn Lykurgose korraldus U 700 eKr Homerose eeposed ja Hesiodose ,,Theagonia" (,,Jumalate põlvnemine") 594 eKr Soloni seadusandlus Ateenas 6.saj I pool eKr Mileetoses elanud filosoof Thales 6.saj II pool eKr Väike-Aasia kreeka linnad alistuvad Pärsia ülemvõimule 507 eKr Kleisthenese reformid panid aluse Ateena demokraatlikule riigikorrale 6.saj lõpp eKr Lõuna-Itaalias elanud filosoof Pythagoras Klassikaline ajajärk 449-479 eKr Kreeka-Pärsia sõda: (u 500-338 eKr) 494 ­ pärslased surusid maha V-A kreeka linnade ülestõusu...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

ELEKTER JA MAGNETISM

ELEKTER JA MAGNETISM Sissejuhatus Esimesena kirjeldas elektrinähtust 6. sajandil e.m.a. Vana-Kreeka filosoof Thales . Ta avastas selle nähtuse merevaigu juures. Alles 16. sajandil tõestas Gilbert, et ka teistel ainetel on elektrilised omadused. Sõna elekter tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab merevaiku, elektron. 18. sajandil avastati elektrilise vastastikmõju nähtus, alles 20. sajandil avastati elektrinähtust põhjustav elektriosake. Magnetismi nähtust tunti ka juba Vanas-Kreekas, kui leiti kivim, mis suutis raudesemeid enda poole tõmmata. 19...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

VANA-KREEKA - EUROOPA KULTUURI HÄLL?

Kõige varasem võistlusala oli staadionijooks (u 192 m). Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Kreeklased leiutasid palju spordialasi mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas. VanaKreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse VanaKreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva matemaatikas väga tähtis osa. Meditsiinis mõeldi välja Hippokratese vanne, mida kasutavad ka tänapäeval arstid Euroopas ja mujal maailmas. Filosoofid tõstatasid mitmeid küsimusi inimese olemuse ja vooruste kohta ja teaduses arenes jõudsalt astronoomia ja maailma tundmine. Võib öelda, et VanaKreeka on oma suure kultuuriga aidanud areneda ka...

Ajalugu
135 allalaadimist
thumbnail
3
doc

KREEKA MATEMAATIK - PYTHAGORAS

m.a) oli kaupmehe poeg. Ta õppis erinevate õpetlaste käe all, kuid tee matemaatika juurde leidis ta Thales'i ja tema õpilase Anaximanderi kaudu Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima ­ see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate nimetati akusmaatikuteks (kr akousma 'kuuldu'). Alles seejärel võis saada...

Matemaatika
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun