Sissejuhatus Thales Mileetosest oli Sokratese-eelne vanakreeka filosoof, kes elas 600 eKr paiku. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt mitte mõtoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma mütoloogiast. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Ta oli joonia koolkonna rajaja; Anaximandrost
Thales Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Thales oli pärit Väike-Aasia rannikul asunud linnriigist Mileetosest, kust on pärit ka kaks teist varast kreeka mõtlejat--Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Thales oli Mileetose kodanik, Examyese ja Kleobuline poeg, kes pärines Boiootia kadmeialastest. Herodotos ütleb, et Thales oli foiniikia päritolu, ja hilisemad autorid seletasid seda nii, et ta kuulus suursugusse perekonda, mis pärines Kadmosest ja Agenorist. Oli ka pärimus, et Thales oli foiniiklane, kes oli saanud Mileetose kodanikuks. Herodotos oletab foiniikia päritolu tõenäoliselt seetõttu, et Thales olevat kasutusele võtnud Foiniikiast pärit uuendusi meresõidus. Isa nimi ei ole semiitlik, vaid viitab pigem kaaria päritolule. Kaarlased olid joonlaste poolt peaaegu täielikult assimileeritud
Thales ( u 624 eKr 547 eKr ). , (u 630/635 - 543) Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Thales oli pärit Väike-Aasia rannikul asunud linnriigist Mileetosest, kust on pärit ka kaks teist varast kreeka mõtlejat-- Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured
Thales Thales ( u 624 eKr 547 eKr ). Thalest tuntakse kui esimest kreeka varahellenite filosoofi ning Lääne filosoofia ja teaduse üks alusepanijatest. Pärit Mileetose linnast. Ta tuletas sellise maailmast arusaamise viisi, mõtlemisega, mis oli vabanenud müütilistest kujutlustest. Ehk ta ei toetunud müütilisele või religioossele tõlgendamisele. Thales pidas oleva algeks vett kui elu elementi. Ühe mõtte kohaselt olevat Thales laenanud selle mõtte, et maakera on vee peal Egiptuse või Vana-Babüloonia loomiseepostest ( Enuma-Elish ). Ta ise ei kirjutanud ühtegi teost. Kõik meile teadaolev on pärit hilisematest teostest, mis kirjutatud teiste autorite poolt. Aristotelese teosed olgu nimetatud siin. Viimase õpilane Eudemus tegi Thalesest esimese kreeka astronoomi ja matemaatiku, kui kirjutas teost geomeetria ja astronoomia ajaloost. Arvas, et kõik olev on täis jumalaid ja kõigel on hing
Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega. Teadusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Mis on teaduse olemus? Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega. Filosoofia tööristad: LOOGIKA ehk õige ja korrastatud mõtlemine Arunetlemine: deduktiivne(lahkuvõtt) ja induktiivne(kokkupanek) Eksijäreldused: Relativism, Toetumine autoriteedile, jne. Thales 624 - 546 e.Kr. Thalest loetakse antiikmaailma "seitsme targa" hulka. Sai rikkaks veini ja oliividega spekuleerides, oli riigimees ja loodusuuria. Ennustas ette 585 a. e.Kr. päikesevarjutuse. Mõõtis püramiidi kõrguse varju järgi. Tuleb välja, et filosoofia emamaa ei olnudki Kreeka keskpunkt. Kogu matemaatilise teadmise sai Egiptuses, kuna kreeklased olid uudishimulikud rahvana. Tõestas esimesena, et ringi diameeter jagab selle kaheks osaks.
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saad...
Kes olid ja millega on läinud ajalukku? Homeros oli vanakreeka pime laulik ja `'Ilias'' ja `'Odüsseia'' autor Solon oli Ateena seadusandja, poeet ja kaupmees. Pühendas oma luule otseselt või kaudselt kaaskodanike pahede kritiseerimisele ja omaenda poliitiliste sammude põhjendamisele. Pindaros oli vanakreeka aristrokraat ja lüüriline luuletaja. Ta kirjutas spordivõistluste võitjatele ülistuslaule. Aischylos oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Kirjutas `'Orestia''. Ta pani tegelased olukorda kus nad pidid kättemaksu nimel ise kuritöö sooritama. Sophokles oli vanakreeka tragöödikirjanik. Kirjutas `'Kuningas Oidipus''. Tema põhiidee oli, et inimene ei saa ise oma saatust muuta ja ta tegeles palju saatuse küsimusega. Thales oli Mileetose filosoof, kelle arvates oli kõige aluseks vesi. Teda peetakse Kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros oli vanakreeka filosoof, kelle arvates ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest looduses esine...
Thales Mileetosest Thales Mileetosest (sünd 624 eKr, surm 564 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Seitse tarka olid vanakreeka riigimehed 7. ja 6. sajandist eKr, kes paistsid silma oma elutarkusega. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks (arch) vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid ja muid muistseid elundeid. Thales ise elas Mileetose linnas Joonias (tänapäeva Izmiri provints Türgis). Arvatavasti õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma mütoloogiast.
Elektrienergia Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaik. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544-1603) uurima Thalese kirjeldatud nähtust. Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga
Eelsokraatikute panus filosoofiasse Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa 2016 Joonia koolkonna rajaja oli Thales. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thalese õpetuse filosoofiline tähtsus seisnes eelkõige selles, et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: “Mis on kõik?” Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on
V: materialism ehk mateeriat rõhutav ja idealism ehk vaimsust rõhutav Filosoofia meetodid ja teoreetilise arutluse komponendid 19. Nimeta kaks filosoofia kaks peamist meetodit? V: · dialektiline ehk väitlemisel põhinev meetod · metafüüsiline ehk olemise põhialuseid ja algupära nõudev meetod 20. Millisest 5 komponendist koosneb teoreetiline ehk mõisteid kasutav arutlus? V: küsimus, vastused, argumendid, kriitika ja implikatsioonid ehk eeldused Thales (624-546 eKr) Mileetose koolkonnast Eluloost 1.Kes oli esimene filosoof? V: Thales 2.Mis sajanditel Thales elas? V: 7.-6. saj eKr 3.Kes kuulusid Mileetose koolkonda? V: Thales, Anaximandros ja Anaximenes 4.Kes oskas esimesena arvutada püramiidi kõrgust varju abil? V: Thales (6 saj eKr) 5.Millal toimunud päikesevarjutust ennustas Thales ette? V: 585 eKr 6.Kuhu kukkus Thales taevast vaadeldes? V: kaevu 7
JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat.
1. Kes neist pidas oleva algeks piiritut?: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8
Joonia natuurfilosoofid 07.10.2013 Sisukord : · Joonia natuurfilosoofide ideede olemus · Thales · Anaximandros · Anaximenes · Herakleitos · Anaxagoras · Archelaos · Kokkuvõte · Kasutatud allikad Joonia natuurfilosoofide ideede olemus Joonia natuurfilosoofid keskendusid maailma algaine leidmisele, neid huvitas, millest maailm tekkis ja milleks kõik siin maailmas saab. Kõik Joonia natuurfilosoofid arvasid, et maailm on tekkinud ühest ainest. Natuurfilosoofid olid pärit antiikajast. Joonia natuurfilosoofe kutsutakse sageli Joonia koolkonnaks, aga keegi ei tea,
Vana-Kreeka filosoofid Filosoofia (kreeka sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Thales Thales (624 eKr 564 eKr) · Thales oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. · Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks (arch) vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. · Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Demokritos
arvati kõike koosnevat. Hiljem juba püüti aine ehitust arutluste teel kindlaks teha, näiteks Anaxagoras pidas ainet lõputult jagatavaks. Paljud teised aga leidsid, et see on loogiliselt võimatu, seetõttu oletati, et aine koosneb väikestest jagamatutest osadest, mida hakati nimetama aatomiteks. Sõna aatom tuleb kreeka keele sõnast atomos, mis tähendab jagamatust. Tegelikult tuli mõte elektrist varem kui aatomitest. Umbes 600 eKr avastas Thales, et kui tükk merevaiku hõõruda vastu karvu, meelitab enda juurde igasugu väga kergeid asju ning siis arvas ta, et see salapärane jõud tuli sealt merevaigu seest, aga ta ei suutnud seda seostada aatomitega. Alles ligikaudu 460 eKr arendas filosoof Demokritos välja idee aatomitest. Tema arvas, et aatom on see kõige väiksem aine osa, mida pole võimalik enam pooleks teha. Kahjuks ei mõjutanud tema ideed eriti teisi filosoofe, sealhulgas ka Aristotelest. Aristoteles
Filosoofia ajalugu Antiikfilosoofia I Filosoofia ajalugu Filosoofia ajalugu jaotatakse perioodideks: Antiikfilosoofia Keskaja filosoofia Uusaja filosoofia Kaasaja filosoofia Maailmamõistmine Filosoofia kui maailmamõistmise viis Mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia! On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise, filosoofia on üks nendest Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast, ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest ja sellest tervikust, mis kujuneb seostest nende komponentide vahel ja sees. Filosoofiat kui maailmamõistmise viisi huvitab üldine, universaalne inimlikus maailmamõistmises. Maailmamõistmise ajaloolised vormid Müüdiline maailmamõistmine Kristlik-religioosne maailmamõistmine Teoreetiline maailmamõistmine: a) Filosoofia b) Teoloogia c) Teaduslik – teoreetiline maailmamõistmine Teoreetiline maail...
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks oli vesi Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud ...
Filosoofia ja teadus Helena Teras Filosoofia ja teadusliku maailmavaate sünd Kirjeldatud üldiste probleemide üle juurdlemine ehk filosoofia. Esimene filosoof Thales. Arvati, et kõige aluseks on vesi. Anaximandros apeironi idee. Thales Thalesi õpilane Anaximandros Matemaatika Esimene konkreetne teadusharu. Pythagoras Arvud olid pühad. Pythagorase teoreem. Õpiti palju Idamaade teadusest. Pythagoras Meditsiin ja ajalookirjutuse algus Seotud igapäevaelu vajadustega. Hippokrates. Neli ihumahla. Hippokratese vanne. *** Kangelaseepikad.
625 – u. 545 e. Kr.). Andmed temast on väga napid. Üheks põhiliseks allikaks on Aristotelese – 4. sajandil e. Kr. elanud antiikfilosoofia suurkuju – teosed, kus tõesti omistatakse Thalesele arche-küsimuse püstitamine. Kuid on väga tõenäoline, et Aristoteles kasutab siinkohal talle endale harjumuspäraseid mõisteid ega püüa edastada Thalese mõistestikku. Seetõttu ei pruugi tema tõlgitsus ka Thalese tegelikke vaateid adekvaatselt esitada. Nii või teisiti, kui Thales oli filosoof, siis just niisuguse küsimuse püstitamisega, mitte niivõrd vastusega, mis ta sellele küsimusele olevat andnud. Sest vastusena olevat ta väitnud, et oleva arche`ks on vesi. Aristotelese järgi tähendavat see seda, et kõik asjad moodustuvad mingil viisil veest. Seda väidet on esmapilgul raske mõista. Aristoteles oletab, et Thales on niisugust väidet tehes tuginenud tähelepanekutele selle kohta, kuidas kõik elav vajab oma olemasoluks vett –
Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust. Thalest peetakse kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros, kes oli Thalese õpilane uskus, et maailm ei saanud lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest. Tema oli piiritu alge apeironi idee püstitajaks. Apeiron on alati
11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales, Demokritos, Pythagoras, Herodotos, Aleksander Suur, Sokrates, Platon, Aristoteles, Archimedes, Epikuros, Eukleides. 18.Mille järgi on olümpiamängud saanud oma nime? 19.Kellel oli võimalik olümpiamängudel osaleda? 20.Dateeri sündmused. a) esimesed olümpiamängud b) Soloni reformid Ateenas 21.Millega tegelesid filosoofid Vana-Kreekas? 22. Nimeta Vana-Kreeka kuulsaimad filosoofid. 23.Kirjelda võistlusi olümpiamängudel. Millised aladel võisteldi? 24
Milliste teemadega tegelesid filosoofid? Maailma ajaloos esimestena püüdsid Vana-Kreeka filosoofid seletada asju looduslike põhjuste järgi. Peamiselt arutati filosoofias maailmakorraldust, tekkimist ja erinevaid jumalatega seotud asju. Filosoofiaks nimetatakse ideid sellest ajast peale, kui filosoofid ei arvanud enam, et jumalad on teinud maailma. Hakati taipama, et see on seotud loodusega. Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass Esimesena hakkas seda teemat arutama Mileetose filosoof Thales. Ta arvas, et maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Arvatakse ka, et kuna Thales rändas väga palju Idamaades, tundis matemaatikat, astronoomiat ja geomeetriat, oskas ta ennustada päikesevarjutust. Temale järgnes palju filosoofe, kõigil oli oma ettekujutus maailmast. Parima ja õigeima lahenduse neist esitas filosoof Demokritos. Tema seletuse järgi koosnes maailm tühjusest, selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest - aatomitest.
Platon Thales Sokrates Sokratese õpilane. Teada olevalt varaseim filosoof. Pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene Rajas Ateena linna lähedale filosoofiakooli Uskus, et kõik sai alguse veest. oma elus käituma peaks. - akadeemia. Tundis matemaatikat, astronoomiat ja Hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega
Elektrilaengud ja elektriväli Esimesena kirjeldas elekrinähtusi 6 sajandil vanakreeka teadlane Thales. Ta tähendas, et hõõrutud merevaik tõmbab enda külge kergeid esemeid. Aastal 1600 William Gilbert. Kõik kehad, mis tõmbavad enda külge kergeid esemeid on elekriseeritud. Sõna elekter tuleneb kreeka keelest elektron-elekter. Kõige lihtsam viis kehi elektriseerida on neid hõõrduda. Elektriseeritud keha tähtsam omadus- ta tõmbab enda ple teisi kehi. Elektriseeritud keha saab elektrilaengu. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Füüsikaline suurus väljendab alati keha mingit omadust. Elektilaeng näitab, kui tugevasti laetud keha mõjutab teisi kehi. Elekrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele kehale. Elektriseeritud kehade vastastikune mõju.(kahte liiki laengud) Elektriliselt laetud kehad mõjutavad teineteist.Mõju avaldub tõmbumises või tõukumises. Looduses on kahte liiki elektrilaenguid. Laenguid tähistame + (pluss) ja - (mii...
Platon pettus kohutavalt kogu ühiskonnas. Tema viha sofistide vastu suurenes. Paljud tema filosoofilised- poliitilised tekstid räägivadki,kuidas sofistide kujundatud maailma paremaks muumta. 5. Üleminek mütoloogiliselt maailmamõtlemiselt teaduslikule. Varem oli ühiskond hästi fatalistlik ehk usuti saatusesse. Usuti et saatus ja surmapäev on ette ,määratud ja inimesel endal pole sinna midagi parata. Inimesed olid füüsiliseelu nautlejad. Üleminek algas sellest et Thales hakkas esimesena asju seletama lahti nii et jättis jumalad mängust välja. Thales oli pärit mileetose koolkonnast ja seal polnud kohta jumalatele , sealt tuligi see ,et Thales hakkas asju seletama läbi füüsika , et nt kui välk lõi siis see polnud jumalate kätetöö ,vaid külm ja soe õhk said kokku. 6.kultuuri mõiste konkreetne asi mis eristab inimesi kõikidest teistest elusolenditest. Teistel elusolenditel pole kultuuri. Kultuuri saab 2 viisil kogeda ja teostada: läbi tekstide ja
maandamine õhuniiskuse tõstmine (üle 70%) antistaatiliste segude kasutamine õhu ioniseerimine kaitsegaaside kasutamine Olemus · Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt. Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See ongi osaliselt staatiline energia. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. http://www.youtube.com/watch?v=qnl4
Vana-Kreeka ajaloo perioodid Vana-Kreeka ajaloo perioodid: 1) Kreeta-Mükeene periood a) Kreeta periood (Minoiline kultuur, Egeuse kultuur ehk Minose kultuur) [2000-1500 eKr] Kiri: lineaarkiri A (tänapäeval ei osata seda lugeda) b) Mükeene periood [u. 1500-1100 eKr] Kiri: lineaarkiri B u. 1200 a eKr toimus Trooja sõda, sel ajal ilmusid Homerose ,,Ilios" ja ,,Odüsseia" 2) Tume ajajärk [1100-800a eKr] Võetakse kasutusele raud 3) Arhailine ajajärk [800-500a eKr] Kreeka kultuuri taassünd, Kreeka tähestiku sünd Delfi (usukoht), Delfi oraakel Olümpia, algavad olümpiamängud (I toimub 776 eKr) Tekivad linnriigid (polised) [nt: Ateena, Sparta, Teeba] Tekivad Kreeka kolooniad, algab koloniseerimine Itaalias Napoli, Lõuna-Prantsusmaal Marseilles Türgi (Väike-Aasia) Jõuavad Musta mere rannikule Kreeka teaduse sünd, filosoofia Thales (filosoof) 4) Klassikaline periood [500-338(323) eKr] Tekib demokraatia...
ELEKTER Koostaja: Rühm: Elekter on energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. STAATILINE ELEKTER Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata
hing tähendaski üksnes ,,hingeõhku"). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias--tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam-- tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus seda on juba tema kujutluses maailma algelemendist, mida ei käsitleta surnud ainena, vaid jõuga varutud, liikumapaneva ja elusakstegeva ,,hingena". Nagu Anaximenes, nii ei tee ka Thales ja Anaximandros vahet mõistetel ,,aine", ,,jõud" ja ,,elu". Seetõttu nimetatakse neid maailmaseletusi hülosoistlikeks, s.t. ,,elustatud mateeria teooriaks"(kr. k. ,,hylos"- elu, ,,zon"- elus).
eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "''electricus''", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Alles VI sajandi teisel poolele leidis inglise arst William Gilbert (1544 - 1603) kuninglikus raamatukogus (ta oli inglise kuninganna Elizabethi õukonnaarst) vanu araabiakeelseid käsikirju uurides kirjeldusi katsetest, mida Thales tegi merevaigu ja magnetiidiga. Need katsed äratasid Gilbertis huvi.. Ta otsustas kõigepealt Thalese katseid korrata. Seejärel hakkas ta selgitama, kas leidub ka teisi aineid, millel on merevaigu omadusi. Sellisteks aineteks osutusid klaas, kivisool, talk, mäekristall, väävel ja mõne vääriskivid, nagu teemant, opaal, safiir, ametüst jt. Hõõrumise teel merevaigu omaduste tekitamist teistel ainetel hakkas Gilbert (umbes 1570. a
e) Antisthenes - küünikute koolkond, eitasid materiaalset heaolu, 5 sajandil eKr. a) Aristippos - kürenaikude koolkonna esindaja, Sokratese õpilane, oluline on meeleline Küünikud rõhutasid isiku teo- ja sõnavabadust tunnetamine, hedonistlik moraal - vaba on see, kes püüdleb naudingute poole 4) Seleta mõisted: 5p b) Thales - filosoof ja matemaatik, Euroopa 1 vanim mõtleja Mileetose koolkonnast, a) fatalism - saatuseusk - kõik mis toimub, paratamatult pidigi toimuma, Kong algaineks - vesi, inimene pea piiri, ära liialda, jää mõõdukaks. Ennustas ette Fuzi - sündmuste paratamatus tingitud loodusseadusest päikesevarjutuse. Mõõtis püramiidide kõrgusi.
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks Demokraatia - Rahva võim oli vesi Aristokraatia - Paremate võim Anaximandros - Thalese õpilane, arvas, et Barbar - Võõramaalane maailm koosneb määramatust "apeironist" Polis - Kreeka linnriik Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka Faalanks - Kreeka lahingurivi teose autor Türann - Ainuvalitseja Pytagoras - Tema arvates põhines Spartiaat - Sparta täieõiguslik kodanik maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pytagorase Heloid - Spartiaatide maaori Teoreem Efoor - Riigiametnik Spartas Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja Perioig - Sparta põliselanik, kellel ei olnud neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. poliitilisi õigusi Ateena filosoof. ...
mõtlejad esindasid selle kohta mitmesuguseid arvamusi. Filosoofia loetakse nende ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsetest jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale , et see toimib möne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava pöhimötte järgi. · Matemaatika-niisiis pyydsid filosoofid seletada maailma möistatusepäraslet ja filosoofia oli algul justkui kreeklaste maailmakorrraldusalaste õpetusete kogum.matemaatikaga tegels juba Thales,kuuid veelgi rohkem edendasid seda 6.saj teisel poolel Pyhtagorase meelest pöhines maailmakorraldus arvulistel suhetel.arvud olid tema silmis pühad.Nii on tema järgi nime saanud tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hypotenuusi vahekorrast. · Tekkis vajadus luua kindel väärtusmõõt.Nõnda hakkasidki kreeklased Väikse-Aasias elanud lüüdlaste 7 saj. Lõpus eKr müntima hõberaha · Olumpia.alates 8.saj-pärimuse järgi aastatel 776 eKr-hakati
Antiikfilosoofia "ma tean, et ma midagi ei tea". * Vestlusmeetodit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese Sokrates hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik Ei väärtustanud demokraatiat, vaid aristrokaatriku. õpetus ideaalsest riigist 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas) - valitsejad on kõige väärtuslikum Platon seisus - teised on vähemväärtuslikud. inimese hing on inimese olemus ning lahutamatu mateeriast, st inimese kehast. *eristas loomulikke ja kunstlikke asju - loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene *igal asjal on olemas sisu ja vorm *põhjusõpetus: 1)aineline 2) ma...
„hingeõhku“). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias—tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam—tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus – seda on juba tema kujutluses maailma algelemendist, mida ei käsitleta surnud ainena, vaid jõuga varutud, liikumapaneva ja elusakstegeva „hingena“. Nagu Anaximenes, nii ei tee ka Thales ja Anaximandros vahet mõistetel „aine“, „jõud“ ja „elu“. Seetõttu nimetatakse neid maailmaseletusi hülosoistlikeks, s.t. „elustatud mateeria teooriaks“
-võitudest. Tema hinnangul oli see jumalik soosing. Filosoofia: Filoosoofia - juurdlemine maailmaprobleemide üle (nt. Jumala osa maailmas jms.) Esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega. Filosoofia kujunes välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Nn. Mõtlejad esitasid selle kohta mitmeid ideid, alates sellest, kui tekkis mõtteviis, et see toimib mingi mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Mileetose filosoof Thales arvas esimesena, et kõige aluseks oli vesi, et maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Thalest peetakse auga kreeka teadusele alusepanijaks, kuna ta oskas ennustada päikesevarjutust. Thalese õpilane Anaximandros läks isegi kaugemale - ta leidis, et maailm ei saa koosneda ainult ühest ideest, ning ta püstitas meeltega tajumatu piirtu alge - Apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb igaveseks püsima, sellest on kõik tekkinud ja selleks kõik ka saab. Anaximados oli esimene
- Inimese koht ja võimalused maailmas, tema põhiväärtused; - Olemise (looduse, mateeria) ja mõtlemise (vaimu, teadvuse) vahekorra paljud aspektid. Filosoofia kesksed küsimused on „igavesed“, sest igal ajastul on inimesele oluline mõista maailma ja iseennast, seda, mis on teadmine, tõde, headus ja ilu. ESIMESED FILOSOOFID Mõnede arvates sündis filosoofia Vana-Kreekas Mileetoses, kus joonia natuurfilosoofia varaseima koolkonna rajajaks oli Thales. Tema püstitas ürgalge küsimuse. Teiste arvates oli esimene filosoof Pythagoras, kes nim ennast ise filosoofiks e tõearmastajaks. Esimesteks filosoofideks on nim ka Parmenidast ja Sokratest. Esimesed filosoofid jõudsid sedasorti nähtuste tõlgendamisel üldistusteni, mis võivad üllatada isegi tänapäevainimest: sarnane tekib sarnasest, mittemillestki ei teki mitte midagi. FILOSOOFIA JA KULTUUR Filosoofial on läbi aegade olnud kõige tihedam side religiooni, ilukirjanduse ja teadusega
Tähtsaim muutus on minu arvates lõpuks võimalus naistel osaleda. Kreeklaste seast on palju kuulsaid inimesi, kes on teinud midagi meeldejäävat. Näiteks Meditsiinis Hippokratese vanne, mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest ehk vanne, mida annavad tänapäeval kõik arstid, enne ametisse astumist. Kirjanduse vallas on veel üks kuulus tragöödia ,,Kuningas Oidipus", mille kirjutas Sophokles. Matemaatikas lõid Thales ja Pythagoras tähtsaid teoreeme ja Aristarchos väitis esimesena, et Päike ja tähed seisavad paigal ning Maa tiirleb ümber Päikese koos muude planeetidega. Tähestiku võtsid kreeklased küll foiniiklastelt üle, kuid täiendasid seda nii, et häälikuid sai kirja panna enamvähem sellises järjekorras, nagu nad tulid ette kõnes. Minu arvates võib Vana-Kreekat nimetada kindlasti Euroopa, kui mitte lausa maailma kultuurihälliks, kuna praegu meie jaoks kõige tähtsam igapäevases elus
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...
Elektrilaeng - Avastas Thales 6. sajandil merevaigu katsega. Elektrilaengu seaduspärasus - Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad ( magnet ) - Sellest järeldub, et elektrilaenguid on kahte liiki. ELEKTIRJÕUD on jõud millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. ( sõltub - laengu suurusest ja vahemaast ) Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaeng on keha, mis on elektriliselt laetud. Suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad vastastikmõjus. Kehad võivad elektriseeruda hõõrudes või kokkupuutel laetud kehaga. Elektriväli - Elektriväli levib väga suure kiirusega ( C väärtusega ) ( valguskiirusel, e ~300 000km/s ) Sõltub vahemaast ja laengu suurusest. Elektrostaatiline väli on paigaloleva laetud keha elektriväli. Elektrivälja põhitunnus - Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Et kindlaks teha, kas ruumis on elektriväli kasutatakse teis...
Elektrilaengud ja elektriväli Õpik lk. 5 24 9. klass Hindeline tunnitöö. Kasutades oma õpikut, vihikut, töövihikut leia vastused järgnevatele ülesannetele! Täida lüngad. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi VI sajandil Thales, pannes tähele, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab ligi kergeid esemeid. Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, mis tõmbab enda poole laenguta kehasid. Aatomi keskel on aatomi tuum . Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomituuma ümber tiirlevad elektronid. Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga ilma laenguta. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni elektrilaengut negatiivseks. Seega aatomi elektronkatte elektrilaeng on negatiivne
Pidustused,-sport,-lüürika ja teater,- Filosoofia,-Hellenismiperiood,- Sport Sport oli üks aristrokraatide lemmikharrastusi.kreeklased sportisid alasti. Gümnaasiumites tegeldi spordiga aga ka vaimuharidusega. 776 e.m.a toimusid esimesed olümpiamängud ning seda aastat peetakse kreeklaste ajaarvamise aluseks. Olümpiamänge peeti olümpias zeusi auks. Neid peeti iga nelja aasta järel. Võistlejaid ja pealtvaatajaid oli kõikjalt kreekast. Naistele olid need keelatud. Alad, milles võisteldi: staadionijooks, maadlus, rusikavõistlus, odavise, kettaheide, hobukaarikute võidusõidud. Lüürika ehk luule: lüüra saatel luule esitamine. Pindaros. Võisteldi ka luules. Teater Teater saab alguse dionysose auks peetud pidustustest.mängivad ka mehed. Kanti maske. Oluline roll oli kooril. Esitati tragöödiaid(tõsise sisuga) kui ka komöödiaid(lõbusa sisuga). Tuntumad autorid: sophokles, aisc...
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...
iliase ja odüseia autor, pime laulik, perikles ateena riigimees, kes edendas ateena võimsust ja laevastikku ning demokraatiat, polykleitos skulptor, kes on teinud pronksist odakandja, pindaros aristrokraat ja suurim lüürik, solon riigimees, poeet ja seaduseandja, sophokles ateena traköödia suurkuju, kes on kuningas oidipuse autor, aischylos ateena traagik, kes on oresteia autor, demokritos filosoof, kes arvas, et maailm koosneb aatomitest, thales mileetose linna õpetlane, kes arvas, et kõige aluseks on vesi ning maailm on sellest tekkinud ja ujub selle peal, pythagoros metemaatika õpetlane, kes arvas, et kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates arst, keda peeti mitmekõitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks, haiguste põhjused on looduslikud, herododos ajaloolane, ajaloo isa, kelle teosest historia sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, sokrates sofist, kelle õpetusi
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane
Sõna elekter tuleneb kreekakeelsest sõnast elektron, mis tähendab merevaik. Esimesena kirjeldas elektrinähtusi 6. sajandil e.m.a. vanakreeka filosoof Thales. Ta märkas, et villaga hõõrutud merevaik tõmbab enda külge udusulgi, juuksekarvu ja teisi kergeid esemeid. Umbes 2000 aastat hiljem hakkas inglise teadlane, kuninganna Elizabethi õukonnaarst William Gilbert (1544-1603) uurima Thalese kirjeldatud nähtust. Ta avastas palju aineid, mis sarnaselt merevaiguga tõmbavad pärast hõõrumist enda poole teisi kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud. Gilberti katsetest sai alguse elektrinähtuste teaduslik uurimine. Kuigi elektrinähtusi hakkasid uurima paljud teadlased, möödus veel kaks sajandit, kui avastati elektriliselt laetud kehade vastastikmõju seadus. Veel ei osatud aga vastata küsimusele, kuidas üks elektriseeritud keha mõjutab teist elektriseeritud keha....
mõijutas suhteliselt vähe. Mõjutas pisut teadust inimese kohta kuna riiklik korraldus oli pisut ühetahuline. 4. Kreeka loodusfilosoofid uurisid loodust ja üritasid saada vastust mittmelegi looduslikule küsimusele. Algaineks peeti muu hulgas õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algaianest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales oli rännanud idamaades. Ta paistis silma sellega, et oskas päikesevarjutuse ette ennustada. 5. Ateenas tõusid filosoofide huviorbiidile, mitte enam inimese käitumise ja moraaliküsimused, vaid hakkati arutama selle üle, et mis peaks olema poliste sobivad seadused. Mõnedki jõudsid veendumusele, et ühiskonna seadused pole mitte jumalate määratud, vaid põhinevad inimeste omavahelistel kokkulepetel. 6
Ioonia natuurfilosoofia Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. Filosoofia kui esimese teoreetilise maailmamõistmise sünnist saab ilmselt kõnelda seal ja siis , kui maailmamõistmises astuvad jumalate ja kangelaste kujutluste asemele abstraktsed mõisted. Mõisted saavad aga esile kerkida arutluste käigus, milles neid mõisteid kasutatakse. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletu...
Hellenistlik periood 1. Põhimõisted Akropol - kõrgemale kaljule rajatud kindlus Polis - linnriik Agoraa - koosoleku- ja turuplats Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi Oligarhia - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
