ainelise toetuse. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Järgneva kahekümne aasta peamiseks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine. Umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena "Ugala" ja Narva Teater, poolkutselistena "Kannel", "Säde", Kuressaare Teater ja Rakvere Teater. Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel. Põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemine. Kino tulekule vaatamata jätkus vaatajaskonna kasv; lavastuste mängukordade suurenedes võis vähendada teatri mängukava ja näitlejate nimesid ning varuda igale näidendile rohkem proove, mis oluliselt parandas mängutaset
Grete Vendel 8.a klass 12.04.2014 VAT Tearti „Kirjaklambritest vöö“ Retsensioon Käisin vaatamas 8.aprillil Kuressaare Linnateatris lavastust „Kirjaklambritest vöö“.Lavastuse autoriks on Rein Agur. Loo peategelane Kati (Katariina Ratasepp) on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline, kes kolis Inglismaalt Eestisse.Ta joob, suitsetab, talle meeldib pidutseda ja mõnuaineid pruukida.Tema klassivennal, austajal ja heal sõbral Juhanil (Meelis Põdersoo) on Kati elus suur roll.Poisist saab Kati poisssõber ja kuna Kati vanematel pole tütre jaoks aega, on Juhan temaga palju koos.Isa (Margo Teder) on inglane ning räägib inglise aksendiga, mis mulle isiklikult v...
· Aegruumi epitseerumine ainet püütakse esitada võimalikult täielikult · Kunstilise kommunikatsiooni epiteseerumine loo sisese või välise jutustaja kasutamine o Kirjeldavad ja kommenteerivad remargid o Autori kohalolek (sildid jmt) o Eepilised struktuurid dialoogi sees o Näitlejad, kes vahendavad näidendimaailma ja pärismaailma o Näitlemisviis, mille puhul näitleja ei näitle vaid esitleb Dramaatiline teater Eepiline teater kehastab sündmusi jutustab sündmustest tõmbab vaataja kaasa, tarbides ta aktiivsust teeb vaatajast jälgija, äratab ta aktiivsuse paneb tundma paneb otsustama vahendab elamusi vahendab teadmisi vaataja elab kaasa vaatajale näidatakse huvi lõpplahenduse vastu huvi tegevuse käigu vastu
Antiikkirjandus Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus. See jaotatakse kahde suurde perioodi: 1) Klassikaline ajastu 2) Hellenistliik ajastu Antiikteater Vanakreeka teater kasvas välja Dionysose auks peetud pidustustest. Kõige algul olid tagöödiad. 5 saj. Keskpaiku hakkas Vanas Kreekas arenema tragöödia zanr. Suur osa oli kooril ja ühel näitlejal. Kolm tuntumat tragöödia kirjanikku: 1) Aicshylos 2) Sophokles 3) Euripides Aicshylos (525- 456 eKr) Oli neist kolmest kõige vanim kirjanik. Ta oli Atena demokraatliku riigitekimise kirjanik. Tema dragöödiate alguseks oli kangelaslood ja mütoloogia.
· vana amm pesi koos oma teenijatüdrukutega verise põranda puhtaks · amm ütles Penelopele, et tema mees on tagasi · Penelope nägi uuesti peale 20 a möödumist Odysseust · Penelope testis Odysseust viimast korda ja tahtis, et Odysseus liigutas oma voodit, mis oli aga võimatu(maja ehitati voodi ümber) · -------------,,Odüsseia" lõpp----------------------------------------------------------------------------------- Vanakreeka teater · teater sai alguse rituaalidest, mis oli põühendatud jumalale; tähtsaim jumal oli Dionysos · dionüüsiad(peod) kestsid 5-6 päeva, olid kohustuslikud · rongkäikudest võtsid osa saatürid (sokulaadsed; tegelikult mehed) ja nümfid(neiud) · 4. päeval saabus peo kõrghetk, kui algasid 2-3 päeva kestvad teatrietendused · etendati vabaõhuteatrites · orkestra ringikujuline väljak, kus esines koor; seal oli ka Dionysose altar
Vana-Kreeka igapäevaelu Keiu Kaur • Kreeka riikide ühiskond oli linnaline – kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihe...
Eesti Draamateater Eesti Draamateatri sünnipäevaks võib lugeda 11. oktoobrit 1920, kui lavastaja Paul Sepp asutas oma era- teatristuudio. Aastal 1924 jätkasid stuudio 1. lennu lõpetajad Draamastuudio Teatri nime all. Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel -- sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. 1937. aastal sai teater Eesti Draamateatri nime. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. 1939 osteti Eestimaa Saksa Teatriseltsilt kaunis juugendstiilis teatrimaja Tallinna südalinnas, mis on teatri koduks tänaseni. Maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti
,,Kolmekesi kahe vahel" Kaidi Keir Kukk Autor: Luigi Lunari Tõlkija: Eva Kolli Lavastaja: Tiit Palu Kunstnik: Andrus Jõhvik Osades Indrek Taalmaa, Sepo Seeman, Madis Kalmet, Lii Tedre Pärnu teatris Endla etendunud näidendis ,,Kolmekesi kahe vahel" satuvad samasse ruumi kolm iseäralikku mees: ärimees, kapten ja professor. Kõik kolm meest on tulnud sinna ruumi erinevatel põhjustel. Ärimees oli tulnud võõrastemajja, kapten oli kutsutud ühe firma kontorisse kokkusaamisele ja professor oli tulnud kirjastusse oma korrektuuripoognatele järgi. Kõik on täiesti kindlad, et nad on õiges kohas ja ei ole eksinud aadressiga. Erinevatel asjaoludel jäävad nad sinna ruumi kinni ning peavad öö koos veetma. Kriisiolukorras hakkavad välja tulema aga tegelaste iseloomud. Tundide möödumise järel kuulevad nad äkki kusagilt koputamist, ...
tekkinus stoitsism, mis õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratuts roll. Roomlased rõhutasid peamilselt inimese kohustust täita endale osakslangevaid ülesandeid. Seejuures mõeldi eeskätt kohusetäitmist isamaa ja riigi ess. Roomlased kasutasid niisiis stotsismi traditsiooniliste rooma väärtuste patriotismi ja riigitruudese põhendamiseks. Teater Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid (aariad). Näitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisnäitlejaid
MERLE KARUSOO Ta on koostanud dokumentaal materjalil põhinevaid lavatekste, avaldanud teatri- ja ühiskonnateemalisi artikleid ning algatanud 1980. aastate lõpus Eesti elulugude kogumise. Karusoo oli üks esimesi, kes nõukogude reziimiaja lõpupoole pöördus vabatruppide poole. Hetkel Eesti Draamateatris töötav Karusoo on varem lavastajana tööl olnud Draamateatris (197678), Eesti Riiklikus Noorsooteatris (197883); 199899 oli ta Eesti Draamateatri juht. Karusoo teatridramaturgia lähtub arusaamast, et just teatri kaudu ja vahenditega saab vaadelda ja analüüsida ühiskonda ning selle probleeme. Vaieldamatult ühe Eesti kõige jõulisema teatrikeele ja mõtlemisega lavastajana esindab ta pea ainukesena kohalikku sotsiaaluurimusliku teatri suunda. Karusoo teatrit võiks iseloomustada kui detailitäpset, lakoonilist ja vaatajat süviti puudutavat. Karusoo on lavastanud vaid üksikuid teiste autorite näidendeid. Enamasti koos trupiga kogutud d...
1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue Isalik ootus). Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge
Antiikaja teater erines kaasaegsest teatrist. Antiikaja teater arenes jumalate kultusest ja sellega kaasnevatest rituaalsetest toimingutest. Nüüdisaegne teater sai alguse atika ajajärgu Kreekast, siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati spetsiaalsed ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Enamiku näidendite süzeed rajanesid rahva usundi- ja kultuuripärandil
Introduction, Location Australia is a country between the Indian Ocean and the Pacific Ocean. It is the only country in the world that occupies an entire continent. The mainland covers an area of 7.7 million km² and it is about 3700 km from the most northern point to its most southern point and about 4000 km from east to west. There are also many different seas around Australia, like the Coral and the Tasman Seas in the west or the Timor and the Arafura Seas in the north, where the Indian and the Pacific Oceans meet. Because all seas and oceans near Australia are warm, surfing is a very popular hobby. Political subdivision Australia is divided into six states, which are: · New South Wales · Victoria · Queensland · South Australia · Western Australia · Tasmania New South Wales is the most populous state in Australia. Its capital is Sydney. Victoria is one of the most densely populated states in Australia. Its capit...
Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed kutselised teatrid. Valisin sellise teema, kuna on huvitav järgida kuidas Eesti ühiskonna arengujärgus toimusid suursugused fenomenid. Esimese teatri algusaeg August von Kotzebue algatusel valmis 1784. aastal Tallinnas esimene kivist asjaarmastajate linnateater ning 1789. kõlas eesti keel esimest korda laval Kotzebue "Isalik ootus" näidendi põhjal. Tallinna linnateater ehk Saksa teater asutati aga esinduslikuks teatrihooneks aastal 1809. Asus ta Laia tänaval, praeguse Nukuteatri koha peal 1855. peagi tabas Saksa teatrit tulehäving ning pärast ülesehitamisel põles hoone maha veel kaks korda (Lõpp põleng 1902) ehk siis teiste sõnadega on Nukuteater kerkinud kolm korda põlenud Saksa teatri varemetel. Seal oli ligi 600 istekohta ja seda peeti Euroopa kaunimaks teatriehitiseks. Mängukavas oli ooper, operett ja sõnalavastus. Näiteseltskond koosnes
Kiri, haridus, teadus, kirjandus, filosoofia ja teater Kiri: Alfabeet - 24 märgiline kreeka tähestik, mis on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal (üle võetud u. 800a.ekr). Kreeka tähestiku võtsid hiljem mugandustega üle Itaalia elanikud. Sellest sai ladina tähestik. Veel loodi kreeka tähestiku alusel ka slaavi tähestik. Kreekas oli normaalne, et kirja oskasid kõik. Haridus: Kreeka poiste hariduse eest hoolitses pedagoog (paidagogos - "laste juhtija"). Rikkamate kodanike pojad jätkasid peale kooli mõne sofisti e
Tartu Ülikool Teater ja ühiskond: ühiskondlikud protsessid teatrielu mõjutajana Essee Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Kultuur on üks osa iga rahvuse ning ka üksikisiku identiteedist. Läbi kultuuri saab indiviid määratleda enda ühtekuuluvust teatud sotsiaalsesse gruppi ning riigi tasandil annab see võimaluse ennast eristada teistest
Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos seisudes nii laulsid kui musitseerisid. Erinevad anrid ja laulud lubasid küllaltki laia pillivalikut. Mängiti klaverit, süntesaatorit, viiulit, akordionit, kitarri,...
Retsensioon Heiti Pakk ,,Hind" 29. märtsil käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Heiti Paki lavastatud Arthur Milleri draamat ,,Hind". Pakk ise on psühholoogilise taustaga, mis andis näidendile tugeva mõttelise tausta, mis mõjutas tervet publikut. Näitlesid Guido Kangur, Aarne Mägi, Riho Kütsar ja Elina Reinold. Lugu on kahest vennast Victorist ja Walterist, kelle mõlema elu on nende otsuste tõttu erinevat rada pidi kulgenud. Meeste isa laostus 1929. aasta majanduskrahhi ajal. Victor liitus isa eest hoolitsemiseks politseiga, et peret toita. Walterist sai aga mainekas arst. Vennad saavad kokku alles 16 aasta pärast, kui nende lapsepõlvemaja tahetakse maja müüa. Koos juttu vestes tulevad päevavalgele mõningad saladused: isal oli pärast laostumist siiski alles veel 4000 dollarit, mida ta oleks võinud anda Victorile õpingute teostamiseks. Seda teadis ka Wal...
Kultuuri algallikad. Ehk kust kultuur pärit on, millest ta tekkinud? Alustuseks olgu öeldud, et üksmeelt ja kindlat teooriat kultuuri põlvnemise kohta pole. Teooriaid on erinevaid ja meie peatume põgusalt mõnedel paljudest. Esiteks on levinud kultuuri tuletamine religioonist. Põhjuseid, miks sedasi tehakse, on mitmeid. Kõigepealt sõna cultura ja cultus (jumalate, esivanemate jms. kummardamine; tänapäeval mingi isiku või nähtuse jumaldav austamine- mõelge, kas teil on/olnud kultusobjekte?) sõnatüvede sarnasus, siis ka see, et kõik kultuurialad on algselt olnud seotud sügavalt religiooniga. Kunst- esimesed kunstiteosed olid koopamaalingud, mis seotud jahirituaalidega ja uskumisega, et kui looma kujutada, siis ta kätte saadakse. Kirjandus- esimesed kirjandusteosed on jutustused jumalate ajaloost (nt. India veedad) või seotud jällegi inimese usueluga nt. Egiptuse püramiidtekstid, mis seotud surma ja teispoolsusega. Muusika ja tants- mõl...
Metropolitani ooperiteatris on esinenud palju maailmakuulsaid lauljaid :Lilli Lehmann, Emma Calvé, Lillian Nordica, Nellie Melba, Enrico Caruso, Rosa Ponselle,Elisabeth Rethberg, Maria Jeritza, Frances Alda, Frida Leider, Amelita GalliCurci, Lily Pons, Jacques Urlus Metropolitani Ooperi Ühing asutati aastal 1880, et luua alternatiiv kõrgklassi poolt soositud Muusikaakadeemiale ( Academy of Music ). Ooperiteatri avaetenduseks oli Charles Gounodi teos ,, Faust'' , peaosas oli rootsi sopran Christina Nilsson. Avahooajal esitati kõik ooperid itaalia keeles, kaasaarvatud ka need, mis olid originaalselt kirjutatud prantsuse või saksa keeles. Ooperi Kuldajastul ( 19.sajandi keskpaik lõpp ) juhtis teatrit Maurice Grau. 1898. aastal võtsid Metropolitani ooperiteatri lauljad ja muusikud ette kuuenädalase tuuri, läbides suuremad Ameerika linnad. Aastatel 1908 1935 juhtis ooperiteatrit Giulio GattiCasazza. Tema autoriteetsed organis...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi ERVIN ABEL Referaat Tartu AASTA Sissejuhatus ,,Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: ,,Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust." Selleks ajaks oli ta teinud viimased 17 aastat peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguse kohta töönarkomaan," kirjutab Kirsti Vainküla raamatus ,,Siin ma olen". See on Ervin Abeli elulooraamat, kus teda meenutab poolsada inimest ning see on raamat, millel käesolev referaat suuremas osas põhineb. 1. Isiklik elu Ervin Abel sündis 8. novembril 1929 Narvas. Tema vanemad olid ema Meta Abel ja klarnetimängija Aleksander Abel. Perekond, sealhulgas ka Ervini vanem vend Hillar Abel, elas Narvas Uusküla linnaosa kahekordses majas, kus neil oli kahetoaline üürikorter. Kuna Ale...
ONU VANJA - STSEENID MAAELUST NELJAS VAATUSES TEGELASED: ALEKSANDER VLADIMIROVIT SEREBRJAKOV eruprofessor JELENA ANDREJEVNA tema naine, 27 aastane SOFJA ALEKSANDROVNA (SONJA) Serebrjakovi tütar esimesest abielust MARIA VASSILJEVNA VOINITSKAJA salanõuniku lesk, Serebrjakovi esimese naise ema IVAN PETROVIT VOINITSKI eelmise poeg MIHHAIL LVOVIT ASTROV arst ILJA ILJAT TELEGIN vaesunud mõisnik MARINA vana lapsehoidja TÖÖMEES Tegevuskoht Serebrjakovi mõis. Aed. Näha osa majast terrassiga. Alleel vana papli all on teejoomiseks kaetud laud. Ilma on pilves. Marina ja Astrov puhuvad juttu. Astrov saab Marinalt teada kui kaua nad juba tuttavad on olnud ning kui vanaks ta nende 11 aastaga jäänud on. Astrovil on olnud liiga palju tööd ning liiga vähe aega enda jaoks. Räägib, et kõik tema lähedal on veidrikud ning varsti saab ta ise ka samasuguseks. Räägib, et paar päeva tagasi suri tal üks inimene ära ning ta tunn...
Miks on meil vaja teatrit? Meelelahutus on väga oluline osa meie elus. Me tahame veeta aega meeldivalt. Nüüd on meil palju võimalusi lõõgastuda, kuid me tahame lõõgastuda kasulikult. Iga inimene valib puhkuseks oma mooduse, sest meil kõigil on erinevad maitsed. Meil on palju kohti, kus saame puhata. Näiteks, kino, muuseum, kohvik, teater, galerii. Kui me räägime teatritest, siis selline meelelahutus on muutunud vähem populaarseks noorte hulgas. Teatrit eelistavad vanemaealised inimesed. Aga miks meil on vaja teatrit? Teater on huvitav koht, kus saab puhata igapäevaelust, samal ajal kultuuri nautides. Esiteks, teatris on kõik reaalne - näitleja mäng, emotsioon, atmosfäär. See võib olla hüpnotiseeriv. Teiseks, sageli baseerub
Referaat Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Näitemäng rahvusliku ärkamise ajal ................................................................4 2. Kutseliste teatrite rajamine ...............................................................................5 3. Teatrielu areng aastatel 1918-1940...................................................................6 4. Eesti teater pärast II maailmasõda....................................................................7 5. 1950-1970. aastad.............................................................................................8 6. 1980. Aastad....................................................................................................10 7. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud................................................11 8.Viimase aja arengud....................................................
Antiikaja ning tänapäeva teater ja teatri külastaja. Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Nii on olnud juba mitmeid sajandeid. Teatreid esitatakse nii teatrihoonetes,kultuurimajades ,kui ka tänavatel . Vanakreeka näitlejad olid ainult mehed , neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi.Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased.Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog.Koor koosnes 12-25 inimesest.Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat
sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi Oraaklid Ended; manetion (koht kus jumal õpetusi jagab) rohkem aga teatakse terminit oraakel; Delfi oraakel; Surmajärgsus Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma; karistused pidid inimest taba eluajal; Hades riiki rändasid kõik hinged. 6.Avalikud Pidustused. Spordivõistlused, lüürika ja teater Spordivõistlused Sport kuulus paljude usupidustuste programmi; gymnasion(kr k alastioleku koht) , kuna poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega siis hakkasid ka õpetlased seal oma loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks; võistlused; Olümpiamängud Lüürika Kanti ette kangelaslaule; luule ehk lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ettekandvat luuler; enamus lüürilisi
jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Kirjandus ja teater Lüürika Kõige rohkem hindasid kreeklased luuletajate seas Homerost, kuid ka peale teda oli Kreekas andekaid poeete. Erinevalt Homerosest ei kirjutanud nad enam niipalju muistsetes kangelastest vaid oma mõtetest. Nende luuletused ei olnud nii pikad ja neid kanti ette seitsmekeelelise pilli e. lüüraga. Ajalookirjutamine Nagu kõik teised rahvad tundsid ka kreeklased oma ajaloo vastu huvi. Algselt olid nad
Teatriretsensioon 28. novembril käisime klassikaaslastega teatris NO99 vaatamas etendust ,,Nafta". ,,Nafta" lavastajateks ning autoriteks on Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, kunstnik Ene-Liis Semper. Osades: Mirtel Pohla, Tambet Tuisk, Gert Raudsep, Kristjan Sarv ja Jaak Prints. ,,Nafta" on dokumentaale kabaree naftaajastu lõppemisest. Tekivad mitmed küsimused. Mis saab edasi? Kas puhkeb paanika? Mis saab meist? Lavastus ei otsi vastuseid vaid loeb arve,arve millest oleneb meie tulevik. ,,Nafta" põhineb dokumentaalsel andmestikul,mängib popmuusika ning näitlejad tantsivad ja laulavad. Ansip räägib tuhandeaastasest rahuriigist, pangad pakuvad veelgi paremaid laene, autod neelavad veelgi rohkem kütust. Ja enam paremaks minna ei saa. Lavastus oli suhteliselt hästi tehtud,sest see paneks kasvõi hetkekski mõtlema iseka inimese kelle jaoks eksisteerib ainult tema ja maailm. Minule endale tegi lava...
,,Peer Gynt" Käisin 18ndal novembril 2006. aastal Vanemuise suures majas vaatamas. balletti "Peer Gynt". See oli Hendrik Ibseni samanimelise värssdraama ainetel põhinev lavateos Eduard Griegi, Claude Debussy ja Savantage'i muusikale. Dirigent oli Toomas Vavilov. Minu arvates sai ta orkestri juhtimisega suurepäraselt hakkama. Päris meeldiv üllatus oli see, kui keset sümfooniaorkestri mängu hakkas äkitselt kõlama elektrikitarri pala. Muusika poole pealt olid väga tähtsal kohal löökriistad, mis tõid etendusele põnevust juurde ning tegid seda reaalsemaks. Mulle meeldis mängitud tugudest kõige rohkem "Mäekuninga koopas". See oli orkestri poolt väga hästi mängitud ning kõlas võimsalt. "Peer Gynt'i" lavastaja, koreograaf ja kunstnik oli Mare Tommingas. Ka tantsud olid head ja lavaliselt oli etendus väga korrektne, aga tants jäi minu arvates siiski veidike muusikale alla. väõbolla selle...
Retsensioon etendusest ''Creeps'' Käisin 06.04.09. Kuressaare Linnateatris vaatamas Rakvere Teatri etendust ''Creeps''. Teose autor oli Lutz Hübner, lavastaja Üllar Saaremäe. Tegelasteks olid noored naisnäitlejad Silja Miks, Marin Mägi, Anneli Rahkema ja staazikas meesnäitleja Eduard Salmistu. ''Creeps'' on lugu kolmest noorest tüdrukust, kes tahtsid saada saatejuhiks. Kohale jõudes avastasid tütarlapsed, et neid ei olegi veel lõplikult välja valitud, vaid peavad läbi tegema veel ühe konkursi. Maren, keda mängis Silja Miks oli väga kinnine ja veider tütarlaps, kuid ometi oli temagi välja valitud ja ta eesmärk oli saada televisiooni, vastasel juhul ei julgenud ta koju tagasi minna, Marenile oli südame lähedane keskkonna heaolu. Marin Mägi roll etenduses oli Petra, üks väga energiline ja hea südamega tütarlaps. Ta tahtis küll võita, aga oli alati teistele toeks.Petra kireks oli tantsimine ja sõpradega ö...
,,Misantroop" Sõna misantroop tuleneb kreeka keelest, mis tähendab inimeste vihkajat, inimpõlgurit. Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel ning näidendi peategelane pole erand. Alceste suhtub põlglikult silmakirjatsemisse ega suuda taluda kahelpalgelisust ja kahemõttelist viisakust. Tema ainus soov on olla aus ning ta nõuab seda ka teistelt. Vahest Alceste'i agressiivsus on liiga järsk või inimesed lihtsalt ei julge oma tegelikke mõtteid avaldada, kaasmõtlejad ta igatahes ei leia. Oma aususega suudab Alceste teenida endale vaid vaenlasi, kes on kohutatud ta otsekohesusega. Alceste'i armastatu, Célimène, on aga just sellise iseloomuga naine, keda Alceste peaks vihkama. Célimène aga meelitades ja võrgutades, üritab teda oma põhimõtteid unustama panna. Tegevus toimub kogu aeg ühes kohas, Célimène majas. KUMU Auditooriumi prostseeniumlava sobib etenduse ...
Retsensioon Käisin 27. oktoobril 2011 Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas etendust "Kihluspidu". Külla oli tulnud esinema Vana Baskini Teater. "Kihluspidu" on komöödia kahes vaatuses. Etenduse autor on Alan Ayckbourn, kes on sündinud 12. aprillil 1939. aastal Inglismaal. Ta on kirjutanud üle seitsmekümne näitemängu ja on väga tunnustatud autor. Aastal 2006 tabas maestrot osaline halvatus ja insult, mille tagajärjel oli ta sunnitud oma töökohalt, milleks oli Scarborough' Stephen Joseph Theater'i kunstiline juht, loobuma. Seal oli ta töödanud ligi kolmkümmend aastat. Hetkel ta ainult kirjutab ja lavastab näitemänge
Mängud tagahoovis ehk Because Ma arvan et juhtunus oli tüdruk ise süüdi, kuna kui tal paluti lahkuda siis ta hoopis tegutses vastupidi ja ei lahkunud. Ta arvas et on äge kui ta poistega väljas jõlgub, suitsetab ja joob. Seega poisid pidasid teda juba piisavalt suureks ega ei mõelnud tagajärgedele. Ma arvan et poiste süü oli mõnes mõttes väiksem kuna pärast selgus et tüdruk ise tahtis ja talle olevat see isegi meeldinud. Tüdruku naiivsus kindlasti ei andnud poistele õigust end seksuaalselt ära kasutada. Poisid olid juba täisealised ja nad oleks pidanud ennem mõtlema mitte tegutsema. Minu arust viis tüdruku esialgse kaitsja nii kaugele teiste poiste jutt, et nad mõnitasid ja õhutasid teada teole. Jõugu ninamees pääses kuna tema kohta ei olnud piisavalt asitõendeid. See ei ole päris õige, sest ta õhutas teisi ja ei hoidnud end asjast eemale. Ma arvan et tüdruk tahtis välja paista ja äge olla. Ta tahtis näidata...
Keda võib pidada esimeseks elukutseliseks eestlasest teatrijuhiks. Repetuaaris peamiselt saksa ja eesti lyhikomöödjad 20 saj. Alguses hakati teartilt ootama juba ka tõsisemaid ja kaasaegsemaid lavastusi. Uuseks esimeheks ja teatri juhiks valiti seltsile Karl Menning. Esimene professionaalne teatrilavastaja. Karl menningu teatri põhimõtted: 1. Rahva harimine , vastandas teatrit meelelahutusele. 2. Psühholoogiline realism, 3. Ansambli teater 4. Lavastuslik tervik. 13 aug. 1996 ....avati esimene eesti kutseline teater vanemuine. Kitzberg tuulte pöörises. 3.sept 1996.. avati kutseline estonia Kitzberg ja Vilde.- kuulsad näitekirjanikud
NUKUMAJA Näidend kolmes vaatuses (1879) Tegelased ADVOKAAT HELMER NORA, tema naine DOKTOR RANK PROUA LINDE JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab. Ta jätab esiku ukse enese järel lahti ja seal on näha ekspress, kel on käes jõulukuusk ja korv; ta annab need toatüdrukule, kes neile ukse avas. Ekspress saab oma tasu, tänab ja läheb ära. Nora suleb ukse. Üleriideid seljast võttes naerab ta ikka veel t...
Esialgse Piermarini projekti järgi oli hoones 2800 istekohta, 6 rõdu 260 looziruumiga ning orkestri ruumi ,mis mahutas 70 pillimeest. Peale II maailmasõda taasavatud hoones oli 3600 isekohta 5 rõdu 194 looziruumiga Praegu on hoones 2000 istekohta, saal on 6 meetrit lai ja 6 looziga kokku 27 meetrit kõrge. Istumisplaan Tänapäeval on La Scala teater üks juhtivamaid ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele, tantsijatele, näitlejatele, lava juhatajatele ja lava töölistele. La Scala balleti trupp on üks kuulsamaid kogu maailmas. Nende üks
Eesti teatrid tänapäeval Kuldre Kool 8. klass Mariliis Kallion Eesti draamateater Eesti Draamateater on teater Tallinnas. Eesti Draamateater sai alguse lavastaja Paul Sepa era- teatristuudiost 1920. aasta sügisel. Eesti Nuku-ja Noorsooteater Eesti Nuku- ja Noorsooteater on teater Tallinnas. Nukuteater sai alguse 1. jaanuaril 1952. aastal. Teater on Rahvusvahelise Nukuteatrite Liidu UNIMA liige. Alates aastast 2006 kannab teater nime Eesti Nuku- ja Noorsooteater, kuna repertuaaris oli ja on järjest enam noortele suunatud lavastusi. Emajõe Suveteater Emajõe Suveteater on teater Tartus. Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Selts asutati 19. juulil 1996. Emajõe Suveteater loodi selleks, et sisustada suvist kultuurielu Tartus. Endla teater Endla on kutseline teater Pärnu linnas. Teater avati 1911. aastal vastvalminud teatrihoones "Libahundi" esmalavastusega. Teatri eelkäija oli mängu- ja
Kas teatril on suur võime pahesid parandada? Teater on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. Kas teatril on suur võime pahesid parandada? On öeldud, et tänapäeva teater suudab pahesid parandada vähem, kui seda tegi teater kunagi. Tänapäeva teater erineb väga palju kunagise teatri poolest. Keskajal polnud paikset ja püsivat teatrit, esinesid rändnäitlejad. 10. saj. hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal piibliainelisi vaatemänge. Etendati ka moraalteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Teater on viisakas koht, kus tuleb käia viisakalt riides ja käituda vastavalt. See koht võib harida inimest, tema sõnavara ja käitumise poolest. Kuigi
Retsensioon Kristin Häng 10A "Pea vahetus" Vaatasin ERR arhiivist lavastust "Pea vahetus". Tegevus toimub raudteejaamas, kus kohtuvad kaks kunagist toakaaslast. Lavastus koosnebki nende kahe dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestrivanem Peeter ja raudteejaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Oligi täpselt selline tunne, et vanad sõbrad saavad rongijaamas kokku ja hakkavad vestlema. Omavahel dialoogi pidavat kahte kunagist toakaaslast mängisid Märt Avandi ja Priit Võigemast. Need kaks tegelast Pianist ja Geenius, olid mitmes mõttes erinevad inimesed. Juba välimust vaadates, ühel juuksed segamini, särk pükstest väljas, riided tahmased ja teisel kõik silutud kammitud ning ka särk ilusti pükstes. Võigemast kehastas Geeniust. Geeniuse tegelaskuju o...
-ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku -karistused ja needused saadi eluajal -hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe -surnutele pandi keele alla hõbemünt, et nad pääseks üle jõe Jumalate ja inimeste põlvnemine: -maailm oli enne jumalate teket -elasid esimesena Maa ja Taevas ning nende lapsed titaanid -esimesed inimesed sündisid maast -neid kaitses Prometheus (tema tõi inimestele tule) §17. >> AVALIKUD PIDUSTUSED, SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER Spordivõistlused: -aristokraatide meelisharrastused -sporditi alasti ja sp nimetati seda kohta gymnasion(kr.k alastioleku koht) -gümnaasiumitest said hariduskeskused >> peeti loenguid ja vestlusi -võistlused *Olümpiamängud>> peeti iga 4 aasta tagant osalesid ainult hellenid kiirjooks, maadlus, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) võistlesid ainult mehed kehtis relvarahu
vabastas inimese kõigist muredest. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude eraldumine, mis klassikalisel perioodil olid filosoofia raames. Üks silmapaistvamaid teadusemehi hellenismiajastul oli Archimedes, Sitsiiliast pärit füüsik, matemaatik ja leiutaja. Tema formuleeris hüdrostaatika seaduse. Archimedeselt on pärit palju leiutisi. Neist olulisemad on Archimedese kruvi, kivi- ja nooleheitja ja nõguspeegel. Hellenismiperioodil ei omanud teater enam senist tähtsust. Klassikalisel ajajärgul käsitletud poliitika- ja moraaliküsimused polnud enam olulised. Komöödiates räägiti armastusest, perekonnaelust ja olustikulistest teemadest. Tragöödiates piirduti klassikaga. Hellenistliku poeesiat tunti peamiselt Aleksandria luule nime all, kuna luulekeskuseks oli Aleksandria. Hellenistlikud poeedid tundsid kogu varasemat kreeka kirjandust peensusteni. Luulelt ei oodatud enam sügavat sisu, vaid peent stiili.
Raivo Adlas Raivo Adlas on sündinud 31. jaanuaril 1940. aastal Harjumaal Kiisal. Ta lõpetas 1964. aastal EPA agronoomiateaduskonna ja 1965. aastal Vanemuise teatri õppestuudio. Täiendas end Leningradis G. Tovstonogovi reziilaboratooriumis. Aastatel 19681991 töötas Vanemuises. Seejärel töötas mõnda aega lavastajana stuudioteatrites ning aastatel 19931995 Pärnu Endlas. Aastast 1995 töötab ta taas Tartus Vanemuise teatris. Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikesk...
Novosibirski ooperi - ja balleti teater Teater Novosibirski ooperi-ja balleti teater on kõige olulisem teater Novosibirskis ja Siberis. See on suurim teater Venemaal, isegi suurem kui Suur Teater Moskvas. Teater asub Novosibirski kesklinnas Lenini väljakul, mis on linnas kõige sümboliks. Teatri põhiõigused on määratud Vene Föderatsiooni valitsuse ja Kunstiministeeriumi poolt. Kõik programmid viiakse eeskotta kus tegeletakse pidevalt Pilt 1 Novosibirski ooperi ja balleti teater riigi kultuurilise tegevusega. Hoone ja arhidektuur
Eesti teatri sünd Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks
,,WEST SIDE STORY" 8. mätrsil 2005.a käisin Vanemuise suures majas vaatamas Ain Mäeotsa lavastatud muusikali ,,West Side Story" Tegemist oli kahe vaatusega etendusega. Lavastuse Helilooja oli Leonard Bernstein tuntud helilooja, dirigent ja pianist. Bernsteini loomingust võib-olla tuntuimad on muusikalid ,,Wonderful Town" (1944), ,,Candie" (1596) ning ,,1600 Pennsylvania Avenue" (1976). Samuti võib nimetada tema kolme sümfooniat ,,Jeremiah" (1944), ,,Age of Anxiety" (1949) ja"Kaddish", mis on pühendatud president John.F. Kennedyle. Helilooja L.Bergsteini muusikal ,,West Side Story" esietendus 1957. aastal New Yorgis Brodway ,,Winter Gardeni" teatris. Neli aastat hiljem tehti sellest film. Mina isiklikult olen seda filmi näinud ja pean tunnistama, et suurelt lavalt ning Eesti oma näitlejate esituses oli seda hoopis meeldivam vaadata. ,,West Side Story" libretist oli Arthur Laurents ...
,,Nahkhiir" Eelmise aasta 11. novembril käisin Vanemuise suures kontserdimajas vaatamas Mare Tommingase lavastatud operetti ,,Nahkhiir" Tegemist oli tervenisti kolm vaatust pika etendusega. Mulle jättis see lavateos väga hea mulje. Opereti heliloojaks oli Viini tunnustatud klassikute perekonnast pärit Johann Strauss noorem. Tema esimesed operetid ei toonud tol ajal suurt publikumenu, kuid 1874. aastal lavastatud ,,Nahkhiir" saavutas enneolematu läbimurde kogu Euroopas. Libretistideks olid Karl Haffner ja Richard Geneé. Libreto saamislugu oli üldse väga keeruline. Algselt oli ,,Nahkhiire" libreto üks komöödia, mida mängiti Berliini kuninglikus teatrimajas 1851. aastal. Siis kandis teos nime ,,Vangla". Mõne aja pärast sattus see äravahetamisjant Offenbachi libretistide kätte, kes muutsid natuke stsenasariumi ning valmis uus lavateos ,,Uuusaastapidu". Etendust saatis Pariisis ...
Apollon kuldjuukseline Artemis osav vibukütt,elava looduse ja metsloomade kaitsja Tragöödia kurbmäng Tragöödiade ainestik tavaliselt inimestele tuntud müsteeriumid,millest sageli toodi välja õpetlik osa,põhines mütoloogial Tuntuim kreeka tragöödia krijanik oli spohakles ,,kuningas odipius'' Komöödia on naljalugu, ainestik pilgati tavaliselt poliitikuid,sageli väga nõmedate naljadega Kreeka teatri olulisus maailam kulruuriloos kreeka teater oli üks suurimaid kultuurilisi ettevõtmisi,sellest arenes edasi teater ja näitemängud oli riigi alus. Thales- tema arvates oli kõige aluseks vesi,oli rännanud idamaadel Demokritos atomistika koolkonna filosoof, maailm koosnes tühjusest ning sellles liikuvatest ja põrkuvatest algosadest. Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehted...
LA COMEDIE Ehk reklaam esitlusele ,,Minu Tehnikamaailm" The Narr Nii Tark Näidend ~8 minutit Tegelased: Krat Iin; eliidi esindaja, endassetõmbunud geenius (raamat alati endaga kaasas) Rran Eth; müügiagent, kes püüab iga hinna eest oma toodet kliendi pähe moosida I Klassiruum, taustaks mõnus dzasspala vms. - (sammud, köhatus) - (tõstab hetkeks pea, uurib peanupust jalataldadeni, pilk range ja hindav) - Eem... Tere? - Mida teile vaja? (külm) - Rran Eth ,,Tehnikamaailma" reklaamiagentuurist. (nimi tahvlile) Mitte mu nime tagurpidi lugeda, kui võimalik... Tulin tutvustama teile parimat taevaste loomingut, mis eales maa peale on säranud meie suurepärast ajakirja, mis kõlabki kõikvõimsalt: Tehnikamaailm (laiutab käsi). - Kiitus kiituseks, aga mul on vaja fakte. Asugem koge asja kallale. (pilk süvenenud raamatusse) - Fakte? (iga järgneva hüüatusega paberhunnik õhku) Fakte! Fakte! Fakte! Kog...
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
