Joonis 4.10. Jadaergutusega mootori pöörlemissuuna muutmine ankrumähise ümberlülitamisega Reostaatkäivituse ja reostaatreguleerimise näiteks on ka faasirootoriga vahelduvvoolumootori juhtimislülitus (joonis 4.11). Mootori rootoriahelasse on lülitatud takistid R1 ja R2, mida lühistatakse kontaktidega K1, K2 ja K3. Kahe takistuse R1 + R2 jadaühendusele vastab mootori mehaaniline tunnusjoon 1 (joonis 4.8, b). Suletud kontaktide K2 puhul jääb rootoriahelasse takisti R2, millele vastab mehaaniline tunnusjoon 2. Suletud kontaktide K3 puhul on rootoriahel lühistatud millele vastab mootori loomulik mehaaniline tunnusjoon 3. Mootori reostaatkäivitamisel suletakse kontakte K1…K3 kas sõltuvalt ajast, voolust või 117 momendist. Mootori tööpunkti muutumine mehaanilistel tunnusjoontel 1…3 on joonisel näidatud nooltega. a) U V W N b)
Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud klaviatuurid kus kasitatakse metaliseerirud plastmassist kilet mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannnet. Klaviatuur moodustab maatriksi kus read on ühendatud väljund pordi külge. See tähendab, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbe sisend pordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisotaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1- d
4. Kirjutada juhtme takistuse arvutamise valem, mida tähendavad valemis olevad tähed? 5. Millega mõõdetakse elektritakistust, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Miks seatakse mõõteriista osuti enne mõõtmist "0" asendisse? 6. 1 K = ... . 7. 1M = ... . 8. Millega mõõdetakse suuri takistusi ja isolatsioonitakistust? 9. Mida nimetatakse eritakistuseks? Mida nimetatakse juhtivuseks? 10.Mis on takistus ja mis on takisti? 11.Millest sõltub aine eritakistus ja juhtme takistus? 12.Mida nimetatakse üleminekutakistuseks? 13.Mida tuleb takistite valikul silmas pidada? 14.Kuidas muutub metalljuhtmete takistus temperatuuri tõusuga? 15.Mida nimetatakse ülijuhtivuseks? 16.Mida näitab aine takistuse temperatuuritegur (). 17.Kas on ka selliseid sulameid mille takistus temperatuuri muutudes ei muutu? Nimeta. Kus kasutatakse? 18.Kuidas muutub elektrolüütide ja söe takistus temperatuuri tõusuga? 10
kontrollida auto kiirust ja kiirendust, nagu karburaator teeb bensiiniga sõitvatel autodel. Kontroller muudab ka mootori pöörlemist ja mootori generaatoriks. Esimestes DC mootoriga sõidukites kontrollis sõiduki kiirust ja kiirendust lihtne muutuvtakistuse tüüpi kontroller. Sellega ammutati akust kogu aeg täisvõimsust. Väikestel kiirustel, kui täit võimsust polnud vaja, kasutati mootori töö vähendamiseks suurt takistit. Sellise süsteemiga raisati aga suur osa energiat takisti jaoks. Nii kasutati kogu energiat vaid suurtel kiirustel. Tänapäevane kontroller seadistab kiirust ja kiirendust elektrilise protsessiga. Pidurdades kasutab kontroller mootorit generaatorina, muutes tekkiva kineetilise energia kuumuseks, mis teisaldatakse mootori poolt elektriks ja sellega laetakse akusid. Selline süsteem mitte ainult ei pikenda maksimaalset sõidukaugust 5-10 protsendi võrra, vaid vähendab ka piduriklotside kulumist. 1.3. Aku
1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X = A*M X tundmatu füüsikaline suurus, M mõõtühik, A mõõtarv. 2.Mida nim otseseks, mida kaudseks mõõtmiseks? Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad. Otsitava suuruse leidmiseks peame kasutama valemeid, et soovitud tulemus lõpuks kätte saada. Kaudseteks tulemusteks on nt tihedus, eritakistus ja -soojus. 3.Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõtevead on tingitud 1) mõõte...
Ampermeetri valikul tuleb arvestada mõõdetava voolu liigiga ja suurusega. Alalisvoolu mõõtmiseks tuleb kasutada alalisvoolu ampermeetrit, vahelduvvoolul vastavalt vahelduvvoolu ampermeetrit. elektriskeemi tingmärk Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul Ampermeetrite mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse sunti. Sunt on takisti, mis on valmistatud manganiintraadist, -lindist või -latist. Sundil on kaks paari klemme - vooluklemmid on ettenähtud sundi vooluringi ühendamiseks ning potentsiaali klemmid, ampermeetri ühendamiseks. Kahe paari kontaktide kasutamine võimaldab vältida kontakti üleminekutakistuse mõju mõõteriista näidule. Sundil peab olema piisavalt suur ristlõige, mis väldib ta ülekuumenemise ning selle takistus peab olema väiksem kui ampermeetri takistus Ra>Rs.
jdud, kui tema laeng on b j" ;dlj;
#.t: F*:1t: ma,gneriline in
jdud, kui tema laeng on b j" ;dlj;
#.t: F*:1t: ma,gneriline in
transistori. Kustutamisel laeng ujuvalt paisult eemaldatakse (EPROM-il ultravioletse valgusega, EEPRO-il ja Flashil elektriväljaga). Seejärel saab teda spetsiaalse programmaatoriga uuesti programmeerida. Valides mingi sõna, avanevad ainult need transistorid, mille ujuval paisul laeng puudub ja 39 vastava bitiliini väärtus on üks. Transistorid, kus on ujuval paisul laeng, ei avane ja vastava bitiliini väärtus on läbi takisti nulli nivool. · Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ühes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga
Pl ja KL-alas. Kõrgematel sagedustel KS-osa võnkeringide ribalaius suureneb ja nende selektiivsus naaberkanali suhtes pidevalt väheneb. EELSELEKTOR ehk PRESELEKTOR – VV osa sisendringidest kuni esimese sagedusmuundi sisendini. Selle osa koosseisu võib kuuluda ka KS-võimendi, mis koosneb tavaliselt 1 või 2 astmest. KS-võimendi võib olla aperioodiline, kui astme koormuseks pole resonantsvõnkering, vaid see on asendatud laiaribalise koormustakistiga. Selleks võib olla takisti, KS-trossel või nendest kombineeritud lülitus. Sagedusmuundi ülesanne: Vv-tava sageduse muundamine vahesageduseks (VS). VS-tel toimub VV põhivõimendus, mis võib olla mõnest 1000-st kuni mõnekümne 1000-ni, olenevalt VV tüübist ja otstabest. Sageli tuleb kasutada suure võimenduse saamiseks mitut vahesageduse astet. Kui vv-lülitus on projekteeritud selliselt, et koos soovitavate vastuvõtu
transistori. Kustutamisel laeng ujuvalt paisult eemaldatakse (EPROM-il ultravioletse valgusega, EEPRO-il ja Flashil elektriväljaga). Seejärel saab teda spetsiaalse programmaatoriga uuesti programmeerida. Valides mingi sõna, avanevad ainult need transistorid, mille ujuval paisul laeng puudub ja vastava bitiliini väärtus on üks. Transistorid, kus on 39 ujuval paisul laeng, ei avane ja vastava bitiliini väärtus on läbi takisti nulli nivool. Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ünes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga
tekib alati nende vahel mitmekordse ühendumise ja katkestuse efekt, mida võid kontroller tõlgendada mitmekordseks vajutusena. Sp kasutatakse vajutuse fikseerimiseks viidet, mis on pikem värelemise ajast. Vajutatud klahvide tuvastamiseks skaneeritakse pidevalt klaviatuuri. Klaviatuur moodustab maatriksi mille vertikaal ja horiosontaalide ristumiskohas on lülitid (klahvid) ja iga selle küljes klahv. Read on ühendatud väljundpoordi külge ja veerud on läbi kaitsva takisti ühendatud toitenivooga. Andmeedastus protokollid: sünkroonne, asünkroonne Sünkroonne siin kõik tegevused seotud sünkrosignaalidega, kõikide signaalide muutused toimuvad sünkrosignaalide esi- või tagafrontide ajal. Vahel genereeritakse ootetaktid. Ploki edastus - mõnikord on kasulik edastada kogu plokk korraga, nt vahemälu laadimisel. Kui käivitub ploki edastus, väljastab protsessor tavaliselt mingi täiendava signaali, mis näitab ploki edastamise käivitumist.
Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud klaviatuurid kus kasitatakse metaliseerirud plastmassist kilet mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannnet. Klaviatuur moodustab maatriksi kus read on ühendatud väljund pordi külge. See tähendab, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbe sisend pordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisotaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui nüüd on mõni ülemise horisotaali klahv alla vajutatud, siis on ka
Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud klaviatuurid kus kasutatakse metaliseeritud plastmassist kilet mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannnet. Klaviatuur moodustab maatriksi kus read on ühendatud väljund pordi külge. See tähendab, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbi sisend pordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisotaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Scan koodi saamiseks saadetakse vertikaal liinidel kood kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on väärtuseks 1-d. Kui
Mis on elektripinge? Valige üks: a. elektrivoolu töö ühes sekundis. b. potentsiaalide vahe vooluahela osal. c. laengute hulk mis läbib juhet ühes sekundis. d. jõud, mis tekitab toiteallika klemmide vahele potentsiaalid vahe. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: potentsiaalide vahe vooluahela osal. Küsimus 22 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on takisti? Valige üks: a. detail omades takistust. b. materjali keemiline omadus. c. materjali füüsikaline omadus. Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: detail omades takistust. Küsimus 23 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on takistus? Valige üks: a. jõud, mis tekitab toiteallika klemmide vahele potentsiaalide vahe. b.
toime, nii et magnetvoog peaaegu ei muutu kogu koormuse ulatudes. Mootori pöörlemiskiiruse muutumine üleminekul nimikoormusest tühijooksuni, väljendatakse protsentides ja nim nimikiiruse muutuseks. Kui muutus 2-8% siis on karakteristik jäik. Mehaanilise karakteristiku (joonis 6.8) kaldenurk on seda suurem mida suurem on takisti ankruahelas. Mootori mehaanilist karakteristikut lisatakisti puudumisel ankruahelas nim loomulikuks. Lisatakisti lisamisel nim tehiskarakteristikuks. Pöörlemiskiiruse stabiilsus, võimalus pöörlemiskiirust sujuvalt reguleerida suurtes piirides on lajaldase kasutuse eeliseks. Jadaergutusega alalisvoolumootor Ergutusmähis on ühendatud ankruahelaga jadamisi. Magnetvoog sõltub koor-musvoolust.
Elektriväli levib lõpliku kiirusega V=C=3*108m/s. Elektrivälja tugevuse vektor Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhtega. Elektrivälja tugevuse vektori suund on määratav posit laengule mõjuva jõu suunaga. Vektor E on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja - laengu poole. Elektrivälja tugevus E=F/q0 ühik (N/C); V/m Reostaat on muudetava takistusega takisti R=*l/S -eritakistus Elektrivälja jõujooned Elektriväljajõujooned on jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib eletrivälja tugevuse vektori sihiga. Elektrivälja jõujoontel on suund, jõujooned algavad posit laengutel ja lõpevad negatiivsetel. Jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Homogeeniline elektriväli ühesuguse tihedusega elektriväli, jõujooned paralleelsed. Väljatugevuse vektor on kõigis väljapunktides ühesugune
sirm väljub magneti ja Halli elemendi vahelt, maandab Hall-IC signaaliahela. Halli anduri kontrollimist on otstarbekas alustada anduri toitepinge ja maanduse kontrollimisest. Kui need on korras, peab väljundsignaal olema pöörlemissagedusega võrdeline ristkülikukujuline sammpinge. 4.3.3 MRE- magnettakistuslik andur Magnettakistuslikud (Magneto Resistive Elements) ehk MRE andurid meenutavad väliskujult induktsioonandurit ja tööpõhimõttelt Halli andurit. Anduri sees on takisti, mille takistus sõltub magnetväljast ja magnetvoo tiheduse muutumise suunast. Pöörlev impulssratas tekitab anduris 7...14 mA vooluimpulsi, mille sagedus muutub koos pöörlemissagedusega. Toitepinge on tavaliselt 12 V ning väljundsignaal sammpinge, mille min /max väärtused sõltuvad juhtplokis olevast takistist. Anduril on kaks juhet ja ta suudab mõõta ka väga väikest pöörlemissagedust. Anduri eeliseks
1. Kuna skeemitehnika võimaldab saada induktiivse iseloomuga ülekandefunktsiooni, siis saab poolide asemel kasutada takisteid. 2. Operatsioonvõimendi suur sisend- ja väike väljundtakistus tagab filtrile sisendi ja väljundi vahelise hea isoleerituse. 3. Kuna aktiivkomponendid võimaldavad signaali võimendamist, siis aktiivfiltrid võimendavad signaali. 23. Püsitakisti, liigitamine, kasutamine, tingmärk. Püsitakistiks nimetatakse kindla takistusega juhti või seadet. Sõltuvalt takisti konstruktsioonist on neid kolme tüüpi: masstakistid, kile ehk kihttakistid ja traattakistid. Masstakisti (süsiniktakisti) – takistava materjalina kasutatakse süsinikku. Süsiniku terad on segatud sideainega, mis juhtivuselt on dielektrik (kvartsliiv). Mida väiksem süsiniku kontsentratsioon seda suurem on takistus. Kiht- ehk kiletakistid – neil on isoleermaterjalist silindriline või risttahuka kujuline südamik, mis on kaetud õhukese takistusmaterjali kihiga
Impulss tehnika alused Impulss tehnikaks nimetatakse seda elektroonika osa, mis tegeleb impulsiliste saame 0tasemelise piiramise ülalt. Kui aga meil on dioodiga järjestiku pingeallikas, siis ei avane diood signaalide genereerimise, formeerimise ja võimendamisega. Impulsilisi signalle kasutatakse digitaal mitte väikeselisel positiivsel pingel vaid alles siis kui sisend pinge saab pingeallika pingest tehnikas, ning ka signaalide edastamisel, kui sinuselist signaali iseloomustatakse kolme parameetriga, positiivsemaks. Seega määrab kasutatav pingeallikas piiramis nivoo. Täpsemalt tuleb arvestada ka need on :Amplituud, Sagedus, Algfaas. Siis impulsiliste signaalide korral on vajalikke parameetreid dioodi päripinge langu, sest diood ei avane mitte 0sel pingel, vaid siis kui pinge on ületanud 0,5V. märksa rohkem. Seejuures loetakse impulsiks lühiajalist pinge, voolu või võimsuse kõrvalekandumist ...
Sümbol ∂ tähistab osatuletist ehk tuletist üle ühe muutuja, kui funktsioonil on mitu muutujat. Valemis (20) ei pea kasutama laiendmääramatust. Sel juhul tuleb vastuse määramatust uY kor- rutada katteteguri või Studenti kordajaga. Viimase väärtus sõltub aga katsete arvust, mistõttu saab valemis (20) määramatusi ud , ue , uf , . . . , uz kasutada vaid siis, kui kõiki füüsikalisi suurusi on mõõdetud sama arv kordi. Kui soovime leida takisti takistust valemi R = U/I järgi, siis on takistuse laiendmääramatus 2 2 2 2 ∂R 2 ∂R 1 −U UR = UU + Ue 2 = UU 2 + UI 2 . ∂U ∂I I I2 4
tindihoidla kaudu. Juhtimispinge rakendamisel soovitud torukesele toimub selle läbimõõdu järsk vähenemine ja tilgakese düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Antud meetod on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest; o Trükipeas on takisti, mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. Seda tüüpi prinditehnoloogia peamiseks puuduseks on peetud prindipea otsikute kuivamist, ummistumist ja üleliigset tindi laialipritsimist, mida aga ajapikku on õnnestunud tunduvalt vähendada. Sama võib öelda ka prindikoopiate arhiveerimisprobleemi kohta. Küsimus on
http://en.wikipedia.org/wiki/Seven-segment_display Joonis 4.14. Hõõgindikaatorite ehitus ja sokeldus [4] ning väliskuju. 4.3.4 Huumlamp (neoonlamp) ja sellel põhinevad indikaatorseadised Huumlambid e. neoonlambid (joon.4.15) on külmkatoodiga gaaslahendusseadised, mille pingestamisel tekib elektroodide vahel helenduv huumlahendus. Neoonlampide töötamiseks peab alati olema nendega järjestiku lülitatud voolu piirav takisti, mis võib olla ka lambi soklisse sisse ehitatud. Ioonseadised e. gaaslahendusseadised on elektrovaakuumseadised, mille töö põhineb elektrilahendusel väärisgaasides (neoon, krüptoon, argoon) või metalliaurudes (elavhõbe). Elektrilahenduse tüübi järgi eristatakse huum-, kaar-, ja koroonalahendusseadiseid. Gaaslahendus on elektrivool gaasis elektrivälja toimel. Selle tekkimiseks ja säilitamiseks on vaja, et gaasis tekiks pidevalt laengukandjaid
pihustid, millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Pihustamiseks on kaks võimalust: Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. Trükipeasa on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile.Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. Värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem, mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi
Kogutakistus R vôrdub osatakistuste summaga : R = R1+ R2+ ... . Kogu pinge U = U1+ U2+ ... , kus U1, U2, ... on pinged üksikutel juhtidel. Juhtide rööpühenduse korral on neil ühesugune pinge. U = const. Koguvoolutugevus I = I 1+ I2+... , kus I1, I2, ... on voolutugevus üksikutes harudes. Kogutakistuse R pöördväärtus vôrdub harunenud osade takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R = 1/R1 + 1/R2 + ... Sunt on ampermeetriga rööbiti ühendatav takisti, kui me tahame sellega n korda suuremaid voolutugevusi môôta. Sundi takistus : Rs= Ra/ (n _ 1) , kus Ra on ampermeetri sisetakistus. Eeltakistit kasutatakse järjestikku voltmeetriga, kui tahetakse sellega n korda tugevamat pinget môôta. Eeltakisti takistus : Re= Rv( n _ 1) , kus Rv on voltmeetri sisetakistus. Alalisvoolu töö : A=I.U.t Alalisvoolu vôimsus : P = I . U (Vôimsus vahelduvvooluahelas P = I . U . cos ) Joule`i-Lenzi seadus :
dioodi nimetus. ?eldakse ka, et Zeneri piirkonnas on dioodi dünaamiline takistus väike (valem 1). Selline omadus võimaldab Zener dioodi kasutada stabiliseeriva elemendina (skeem 1 ja joonis5). Stabiliseeriva toime kasutamiseks ühendatakse stabilitron paralleelselt tarbijaga see on objektiga, millel soovitakse pinget stabiliseerida. Nendega järjestikku ?hendatakse, aga stabiliseerimis takistus. Kui sisendpinge on väike, kuni pingeni U1, kulgeb vool läbi stabiliseerimis takisti ja tarbija. Väljundpingel muutub koos sisend pingega, kuid pinge stabilitronil on jõudnud stabiliseerimis pingeni, siis tekkib läbi stabilitroni vool, mis hakkab kõige väiksematelgi pinge muutustel järsult suurenema. Sellega koos hakkab suurenema ka pinge lang stabiliseerimis takistusel ning väljund pinge muutub vähe (valem 2). Stabilitrone valmistatakse väga paljudele erinevatele pingetele vahemikus 3-200V. Erinevatel
1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchho...
instituut. 24 FPGA-de programmeerimise tehnoloogiad (EPROM ja EEPROM) Tehnoloogiat kasutavad Altera Corp ja Plus Logic. Tehnoloogija on sama, mis EPROM mälude juures. Kasutatakse kui "pull down" seadet loogikaplokkide sisendites. Niikaua, kui transistor pole programmeeritud OFF positsiooni, hoiab ta loogilise ploki sisendit loogilise nulli tasemel. Puuduseks on see, et pull-up takisti tarbib voolu. Eeeliseks on, et on ümberprogrammeeritav kuid samas ei nõua välist andmehoidjat (ROM vm.) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 49 instituut. FPGA-de programmeerimise tehnoloogiad (EPROM ja EEPROM) EPROM pole elektriliselt ümberprogrammeeritav EEPROM on elektriliselt ümberprogrammeeritav. EEPROM võtab võrreldes EPROM-ga 2 korda enam ruumi. Toomas Ruuben
33.Klaviatuur[1] *Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. *Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud ka klaviatuurid, kus kasutatakse metalliseeritud plastmassist kilet (membrane switch), mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannet. *Klaviatuur moodustab maatriksi, kus horisontaalid on ühendatud väljund-pordi külge. Vertikaalid on aga kõik ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ning maatriksi allosas on nad seotud sisend-pordiga. Kõigis horisontaalide ning vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). *Scan koodi saamiseks saadetakse horisontaalliinidele kood, kus on väärtus '0' vaid kõige ülemisel horisontaalil. (Ülejäänud horisontaalide väärtusteks on 1'd). Kui nüüd on mõni ülemise horisontaali klahv alla vajutatud, siis on ka vastaval vertikaalil väärtus 0. Teades
Valgustumine Vaadates Kahni Richardsi uurimismaja järgseid ehitisi või lugedes tema tolleaegseid tekste, mõistame, et Lou on saanud teadliku ühenduse kõrgema jõuga. Sellist välgusähvatusele sarnanevat inimese muutumist toimub harva, eriti kunstnike ja intelligentide hulgas. Liiga suur ego ja mõistuse dikteerimine on kui takisti, mis ei lase kõrgema jõuga ühineda. Ainult suur hoop ego pihta võib selle takisti lõhkuda. See võib olla haigus, õnnetu armastus, lähedase inimese surm või mingi muu raske seisund, millest vabanemisel inimene tunneb, et ta justkui ühineks millegi endast suuremaga. Loomulikult jõutakse ärkamiseni ka pikaajaliste vaimsete tegevuste kaudu, palvetades ja paastudes, kuid
kasutatakse hermeetilises klaaskorpuses asetsevaid kontakte, mis magneti lähendamisel tõmbuvad kokku. On olemas ka kontaktivabad klaviatuurid, kuid kallima hinna tõttu need laia kasutust ei leia. Vajutatud klahvide tuvastamiseks skaneeritakse pidevalt klaviatuuri. Klaviatuur moodustab maatriksi, kus read on ühendatud väljundpordi külge (joonis 7.33). See tähendab, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toitenivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbi sisendpordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisontaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Joonisel on klaviatuuril 16 tähte. 39 24. Katkematu pingeallikas (UPS) (335-337)
see vooluhulka ja survetõusu käivitamisel. Pooluspaaride arvu muutmine on võimalik konstantsel pöördemomendil või konstantsel võimsuse Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmise 2 võimalust: Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmine Asünkroonmootori Libistust on võimalik muuta faasirootoriga mootoril lisatakistuse lisamisega rootori ahelasse. Kiirus väheneb vaid koormatuid mootori korral. Takisti peab olema spetsiaalne, pidevaks tööks arvestatud. Sellega suureneb rootorivool ja väheneb kasutegur. Eelis saab muuta sujuvalt vahemikus 0,7 n1...nn 20) Kuidas veetakse betoonisegu ja kuidas paigaldatakse? Loetlege ja kirjeldage lühidalt variante ja seadmeid. Betooni transportimise masinad otstarbelt jagatakse kahte erinevasse gruppi: 1. betooni transportimise masinad suuremate vahemaade taha, 2. betooni transportimise masinad ehitusobjekti piires.
Itüh Itüh R2 Modulaatori põhimõtteline skeem Modulaatori põhimõttelisel skeemil on toodud näitlikult laadimis- ja tühjenemisahelad. Modulaatori elektriline skeem on toodud allpool _ Sünkroniseerivate impulsside vahel on lahendajalamp suletud tüürvõre negatiivse eelpingega Eg = -800 V. Koguv kondensaator laadub läbi piirava takisti R, induktiivsuse L ja ja takisti R2. Tüürvõrele antav sünkroniseeriv impulss pingega +2000 V avab lahendajalambi. Koguv kondensaator Ck, laetud kuni 17 kV-ni, tühjeneb läbi ahela: kondensaatori vasakpoolne plaat, lahendajalamp, korpus, magnetroni anood (maandatud), magnetroni katood ja koguva kondensaatori parempoolne plaat. Magnetroni katoodile antakse täisnurkne negatiivne impulss amplituudiga 15 kV ja magnetron genereerib ülikõrgsagedusliku impulsi
protsess, milles on kesksel kohal trombotsüüdid, vereplasmas leiduv lahustuv valk fibrinogeen ja ensüüm trombiin. Viimane kindlustab fibrinogeenist lahustumatu fibriini tekke vere hüübimise lõppstaadiumis. Polümeriseerudes moodustavad fibriinikiud trombi ja see võib veresoontes peatada verevoolu. Puhas hirudiin on valget värvi pulbriline valk, mis lahustub suhteliselt hästi vees. Tegemist on tõhusa verehüübe takisti ehk antikoagulandiga. Üks hirudiini molekul seob ühe trombiini molekuli ja väldib sellega uute hüübinud vereklompide tekke veresoontes, isegi siis, kui kõik muud eeldused selleks on olemas. Trombide vältimine on eriti oluline näiteks ateroskleroosi ja infarkti puhul. Hirudiini kui biomeditsiinis olulise preparaadi kasuks räägivad veel järgmised faktid. Esiteks, see valk ei ole inimesele toksiline ega tekita ebameeldivaid kõr-
Võib ühendada kuni 100 terminali/seadet. Tuli ühendada 2.5m sammuga. Ühendati vampiirliidest (vampire tap) sest kaablit lõikuda ei tohtinud. Koaks kaabli välimisele kestale lõigati sisse auk ning pandi nö vampiirihammas vastu juhet. Kaabel väga jäme ja kehva painutada + oli vaja juhtmesse auk teha, mis hakkas natuke signaali välja kiirgama. Terminaator – lõpetaja – pannakse juhtme lõppu. Takisti, sama takistusega mis kaablil endal. Jätab kaablile mulje, et kaabel läheb edasi, info ei peegeldu tagasi. Kui terminaatorit poleks, siis põrkaks tagasi, sest energia ei saa haihtuda. 10BASE2 – 10Mbit/s – andmeedastuskiirus, kaabli maksimaalne pikkus 200m (reaalses elus 185, ümardati 2ni). Kasutati peenemat koakskaablit. Vampiirliidese asemel võeti kasutusele T-pistik. Mugavamad ühendused.
paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertukaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. Suhteliselt lihtne on saada värvilist trükki. Pihustamiseks on kaks võimalust: 1) Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. 2) Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Siin on hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. laserprinter (Laser Printer) Laserprinter töö põhineb seleen trumlil. Seleen on pooljuht materjal mis valguse toimel muutub juhiks. Trummel laetakse kõrgepingega (1). Edasi mõjutatakse trumli pinda valgusega (2). Valguse allikaks on laserprinteris laser ja koopiamasinas originaali peegeldus
Trükiplaadil peal on plastist materjal, mis on sümbolte kohalt metalliseeritud ja klahvi vajutusel tekib kontakt alumise pinnaga. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Laialt levinud klaviatuurid, kus kasutatakse metalliseeritud plastmassist kilet (membrane switch), mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannet. Klaviatuur moodustab maatriksi, kus horisontaalid on ühendatud väljund-pordi külge. Vertikaalid on kõik ühendatud läbi kaitsva takisti toitenivooga (väärtus 1) ning maatriksi allosas on nad seotud sisend-pordiga. Kõigis horisontaalide ning vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). 1. LOENDURID Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeem. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0 1 kombinatsioonid. Erinevate väljund kombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E-sisend ehk ,,enable" sisend lubab loendamise.
Mittelineaarse elemendina kasutatakse selles ahelas termistori R4. Siin kasutatakse termistori soojenemist teda läbiva voolu toimel. Kui amplituud suureneb st. suureneb väljundpinge, siis suureneb tagasiisede ahela vool. Selle voolu toilmel termistor kuumeneb, tema takistus väheneb, ning tulemusena tugevneb negatiivne tagasiside. Negatiivse tagasiside tugevnemisel aga väljundpinge väheneb. Korraliku stabiliseerimise saamiseks tuleb tagasiside ahela vool hoolikalt valida eelkõige takisti R3 kaasabil. 2.2. LC Ahelad Lihtsaim LC generaator kujutab endast tavalist võimendusastet, mille kollektortakistuse asemel on võnkering ja kus on tekitatud positiivne tagasiside, mis vaadeldaval juhul on tekitatud transformatoorselt, nii et võnkeringi mähis L ja sidestus mähis LS on paigutatud teineteisele lähestiku
Mehaaniliste kontaktide puhul tekib alati kontaktide vahel mitmekordse ühendumise ja katkestuse efekt (värelemine), mida võidakse interpreteerida mitme vajutusena. Seetõttu kasutatakse klahvi vajutamisel viidet, mis on pikem värelemise ajast. Samamoodi klahvi vabastamisel. Vajutatud klahvide tuvastamiseks skaneeritakse pidevalt klaviatuuri, mis moodustab maatriksi, kus read on ühendatud väljundpordi külge. Sinna saadetakse skanneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi takisti toitenivooga. Kõigis ridade ja veergude ristumiskohtades on lülitid. Skanneerimisel saadetakse vertikaalliinile kood, mis kontrollib vertikaali väärtust. Kui klahv on alla vajutatud, on väärtus 0, muul juhul 1. Siis saadetakse horisontaalile analoogne kood. Kontrollitakse kõiki horisontaale. Kui ükski horisontaali väärtus pole 0, hakkab protsess otsast peale. Horisontaali ja vertikaali koodidest saab välja lugeda, milline klahv on alla vajutatud. VIII 1.Loendurid. VT III piletit 2
Kusjuures see võnkesagedus on kvarts kristalli parallel ja järjestiks resonantsi sagedusetest kõrgemal. Väga lihtsalt võib saada kvarts generaatorit kasutades kvartsi ja loogiga elemente. See juures lihtsaima lülituse korral sobib kasutada Cmos loogikat, kuna Cmos loogika sisend takistus on kõrge. Joonis 3.4.4 skeem Invertor on põhimõteliselt võimendus aste ja vaadeldaval juhul ongi selline EI element pandud tööle võimendus astmena sel teel, et takisti R1 valikuga on viidud lüli tööreziim 0 ja 1 vahele kus ta käitubki võimendus astmena. Tagasiside ahel on sarnane eelmise lülitusega, ning geneka võnkesagedus on järjestik resonants sagedusest veidi kõrgemal kus induktiivsusena toimiv kvarts on moodustab kondensaatoriga C1 võnkeringi. Kontrolltöö 4.1 Impulss tehnika alus Impuls tehnikat nimetakse seda elektroonika osa mis tegeleb impullsiliste signaalide genereerimisel formeemisel ja võimendamisel
Näeme, et nii faasinihe kui amplituud sõltuvad sundiva jõu sageduse ning süsteemi omasageduse vahest. Kui see on null, on faasinihe ning amplituud maksimaalne: Väikese sumbuvusteguri korral võib omandada küllalt suure väärtuse. Seda olekut nimetatakse resonantsiks. Elektrilised sundvõnked. Vaatleme vooluringi, kus harmooniliselt muutuva elektromotoorjõu allikaga on jadamisi ühendatud kondensaator, induktiivpool ja tavaline (oomiline) takisti. Kui vooluallikat poleks, oleks tegu eelmises loengus käsitletud võnkeringiga. Kirjutame selle ahela võrrandi, lähtudes Kirchoffi II reeglist: ehk Asendades voolutugevuse ning jagades võrrandi mõlemaid pooli - ga, saame võrrandi mis on matemaatiliselt identne eespool toodud sundvõnkumiste võrrandiga. Selle lahendiks on (analoogselt eelnevaga): Võrrand kirjeldab kondensaatoril oleva laengu muutumist meie poolt uuritavas
Näeme, et nii faasinihe kui amplituud sõltuvad sundiva jõu sageduse ning süsteemi omasageduse vahest. Kui see on null, on faasinihe ning amplituud maksimaalne: Väikese sumbuvusteguri korral võib omandada küllalt suure väärtuse. Seda olekut nimetatakse resonantsiks. Elektrilised sundvõnked. Vaatleme vooluringi, kus harmooniliselt muutuva elektromotoorjõu allikaga on jadamisi ühendatud kondensaator, induktiivpool ja tavaline (oomiline) takisti. Kui vooluallikat poleks, oleks tegu eelmises loengus käsitletud võnkeringiga. Kirjutame selle ahela võrrandi, lähtudes Kirchoffi II reeglist: ehk Asendades voolutugevuse ning jagades võrrandi mõlemaid pooli - ga, saame võrrandi mis on matemaatiliselt identne eespool toodud sundvõnkumiste võrrandiga. Selle lahendiks on (analoogselt eelnevaga): Võrrand kirjeldab kondensaatoril oleva laengu muutumist meie poolt uuritavas
PE. Alalisvoolusüsteemides tähistatakse pooluse juhti märkidega L+ ja L- ja keskjuhti tähega M, kaitsejuhti PE. IT süsteem It süsteem on elektrijaotuse juhistiku süsteem, kellel puudub igasugune ühendus maaga, (eraldus trahvo sekundaar mähised on maast isoleeritud), kuid liinipingete ja pinge võnkumiste vähendamiseks võidakse kasutada ka neutraali või ühe faasi juhi maandamist üle suure takisti. It juhistikus toidetavate elektritarvitite keresid võib maandada igatühte eraldi grupi viisiliselt või kogupaigaldise jaoks ühise kaitsejuhi kaudu. Toiteallikas It juhistiku põhieelis TT ja TN juhistike ees seisneb selles et ühe faasi maa või kere ühenduse korral ja jääb mõne kuni 100mA piiridesse, selline vool ei häiri enamasti elektri tarvitite talitlust ega nõu seetõttu ka kahjustatud liini või tarviti viivitamatut väljalülitamist. Seda süsteemi nõutakse kasutada
laengukandjate suunatud liikumist. Seetõttu on metalli eritakistus kasvab temperatuuri tõustes ja vastupidi, väheneb temperatuuri langedes. Ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null. Ülijuhtivus on võimalik vaid allpool kriitilist temperatuuri Tk. Ülijuhtivus on tingitud sellest, et elektronid moodus- tavad paare, mis pole enam vastastikmõjus kristallvõre ioonidega. Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Takisti takistus on reeglina palju suurem ühendusjuhtmete takistusest. Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmisel takistused liidetakse. Rjada = R1 + R2 + R3 + ... U = U1 + U2 + .....Un; I = const. Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtuse leidmiseks liidetakse takistuste pöördväärtused. 1/Rrööp = 1/R1 + 1/R2 + 1/R3 ... I = I1 + I2 + ......In; U = const.
pinnaga. Plast täidab ka vedru ülesannet. Vajutatud klahvide tuvastamiseks skaneeritakse pidevalt klaviatuuri. Klaviatuur moodustab maatriksi, kus read on ühendatud väljundpordi külge. St, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbi sisendpordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisotaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Skaneerimise koodi saamiseks saadetakse vertikaalliinidel kood, kus on väärtus
Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1 A. Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Takisti takistus on reeglina palju suurem ühendusjuhtmete takistusest. Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmisel takistusi liidetakse. Rööpühenduse kogutakistuse leidmisel liidetakse takistuste pöördväärtusi. Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Võrdeteguriks on aine eritakistus : R = l / S . Metallide takistust põhjustab laengukandjate vastastikmõju võnkuvate ioonidega
Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1 A. Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Takisti takistus on reeglina palju suurem ühendusjuhtmete takistusest. Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmisel takistusi liidetakse. Rööpühenduse kogutakistuse leidmisel liidetakse takistuste pöördväärtusi. Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Võrdeteguriks on aine eritakistus : R = l / S . Metallide takistust põhjustab laengukandjate vastastikmõju võnkuvate ioonidega
Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1 A. Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Takisti takistus on reeglina palju suurem ühendusjuhtmete takistusest. Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmisel takistusi liidetakse. Rööpühenduse kogutakistuse leidmisel liidetakse takistuste pöördväärtusi. Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Võrdeteguriks on aine eritakistus : R = l / S . Metallide takistust põhjustab laengukandjate vastastikmõju võnkuvate ioonidega
15) = 200 · 0.15 - 500 · a¨ 0.152 = 18.75 MPa. Pinge vea hindamiseks leiame funktsiooni = () tuletise: () = E - 2. Tuletise arvuline v¨ a¨artus on (0.15) = 200 - 2 · 500 · 0.15 = 50. Vea u¨ lempiiri valem on = | ()| . Kuna = 0.01, siis saame = 50 · 0.01 = 0.5 MPa. Ulesande ¨ vastus on = 18.75 ± 0.5 MPa. N¨aide 4. Mittelineaarne takisti on selline vooluahela element, mille takistus ei ole konstantne vaid s~ oltub voolutugevusest, st R = R(I). Olgu konkreetselt R(I) = 15I. Ulesandes ¨ on antud pinge U = 200 ± 0.5 V takisti klemmidel. Tuleb leida voolutugevus ja hinnata selle viga. Vastavalt Ohmi seadusele U = RI. Kuna R = 15I, siis U = 15I 2 . Siit avaldame voolutugevuse pinge kaudu: U I =
artuse: (0.15) = 200 · 0.15 - 500 · 0.152 = 18.75 MPa. Pinge vea hindamiseks leiame funktsiooni = () tuletise: () = E - 2. Tuletise arvuline v¨ a¨artus on (0.15) = 200 - 2 · 500 · 0.15 = 50. Vea u¨ lempiiri valem on = | ()| . Kuna = 0.01, siis saame = 50 · 0.01 = 0.5 MPa. Ulesande ¨ vastus on = 18.75 ± 0.5 MPa. N¨aide 4. Mittelineaarne takisti on selline vooluahela element, mille takistus ei ole konstantne vaid s~ oltub voolutugevusest, st R = R(I). Olgu konkreetselt R(I) = 15I. Ulesandes ¨ on antud pinge U = 200 ± 0.5 V takisti klemmidel. Tuleb leida voolutugevus ja hinnata selle viga. Vastavalt Ohmi seadusele U = RI. Kuna R = 15I, siis U = 15I 2 . Siit avaldame voolutugevuse pinge kaudu: U I = .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
