ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat
Müügistrateegiad ettevõttes 1. Müügisuhtlemine ja klientide teenindamine Eesmärk on anda ülevaade juhtimiskäitumisest müügitöös ja meeskonnatöös. Harjutada selge kommunikatsiooni (suhtlemise) ja korralduse andmise võimalusi. Õppida konstruktiivse positiivse ja negatiivse tagasiside meetodeid koostöö situatsioonides respekteerides nii ennast kui klienti. Harjutada koostööpartneri motiveerimist, innustamist ja lisamüügi võimalusi videotagasiside meetodil. Suhtlemisviisid: 1. verbaalne informatsioon 2. vokaalne informatsioon 3. mitteverbaalne informatsioon (kehakeel) Isikuomadused ja võimed: 1. suhtlemisvalmidus 2. teenindusvalmidus 3. tolerantsus (sallivus) 4. füüsilise koormuse taluvus, vastupidavus 5. kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus 6. koostöövalmidus 7. vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohu...
arengutase on suhteliselt madal. Nt Pakistan, India, Lõuna-Aafrika, Iisrael, Põhja-Korea. NSV Liidu lagunemisele aitas kaasa Ronald Reagani nn tähesõdade programm, mis pidi kaitsma lääne-riike NSV Liidu tuumarelva eest. Tuumarelva levikut jälgib väga tähelepanelikult Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted Suhtlemise üldtunnustatud normid on kujunenud aastasadade jooksul ja vaatamata eri huvidele usutakse valdavalt, et suhtlemine peab toetuma läbirääkimistele ja õigusnormidele, mitte relvajõule. Kui varem lähtuti põhimõttest, et sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega ei iseloomusta see enam tänast riikide läbikäimist. Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid ehk põhimõtted on: 1. Tuleb hoiduda jõu kasutamise või sellega ähvardamisest. 2. Tuleb lahendada tülid rahumeelselt, kuid alati see pole võimalik. 3
1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid:
Kehakultuur kui kommunikatsioonivahend Meie suhtlemisest on vaid 7% verbaalne tekst. Ülejäänud moodustab meie kehakeel, hääletoon jne. Seega keha mängib suurt rolli suhtlemises. Kasvõi see, kuidas sa suhtlemise ajal oma keha kasutad- kas sa vaatad inimesele silma, kas sa naeratad, kas sa oled seljaga, kas sa zestikuleerid kätega vestlusele kaasa- näitab, kuidas sa suhtud vestlusse ja oma vestluskaaslasesse. Mõndadel rahvastel on puudutus väga oluline osa suhtlemisest, teistes kultuurides peetakse nt naisterahva puudutamist tabuks. Oma koha on leidnud tavades tervitused ja zestid. Tervitus on kahe või enama inimese sõbraliku suhtlemise viis. Kogu maailmas on tuntud ametlik tervitus käepigistus ja käelehvitus tähendab hüvastijättu või tervitust. Kaug-Idas tervitatakse kummardusega: pea langetamine näitab lugupidamist. On ka kultuure, kus tervitatakse ninade hõõrumisega. Maoori keeles on selle enamas...
Eelmine kord: Hariduspoliitikas uus suund – kaasaja haridus. Uues põhikoioli ja gümn seaduses on see sisse viidud. Ka erivajadusega õpilasel on õigus oma haridus saada tavakoolis ja tavaklassis. Kooli spalju problem ekona koolis palju eirnevaid inimesi ja see kuidas saame teiste inimeste ja probleemide lahendamisega , see nõuab väga heäid sots oskusi. Laps peab oskama rakendada erinevaid strateegiaid, et problem elahendada. Hea sot soskus on hea suhtlemisoskus ja suhtlemisle on oluline vallata erinevaid strateegiaid kuida s suhelda ( selgitamine, küsimine ,nõudmine, käskiminej ne) Vastavalt strateegial evalon ka keele. Rääkisime mis eesmärkidel suheldakse. Alati on vaja eesm või motiv et suhelda. Suhtlemine on informatiivne, tunnetustegevust teenidav, reguleeriv- planeeriv. Taju, mõtlemis ej amuu baasilt hakkab arenem akõne. Kui kõne on arenemas, siis kõne abil arenevad psüühilised protsessid. Eriti kooli ajal alates 12 eluaastast verb...
Kommunikatsioon Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid
Koostajad: Tallinn 2014 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on välja selgitada milline on kellekasutus Skypes. Ja kuidas see toimub? Mis asi on üldse Skype? Skype on tasuta kommunikatsiooni tarkvara, mis võimaldab teil helistada, saata sõnumeid ja teha videokõnesi internetis. Skype'i kasutajad saavad üksteisega tasuta rääkida. Skype'i klientidevahelised ühendused on krüpteeritud. Skype'il on ka tasuline teenus, mis võimaldab kasutajatel helistada tavatelefonidele (SkypeOut) ning võtta vastu kõnesid tavatelefonidelt (SkypeIn) ja kõneposti. Samuti saab saata ka SMS-e. Skype ajalugu 2003. aastal rajati Skype ja selle idee autoriteks olid rootslane Niklas Zennström ja taanlane Janus Friis . Tehnilise lahenduse töötasid välja aga kolm Eesti meest: Jaan Tallinn, Ahti Heinla ja Priit Kasesalu. Kaks aastat hiljem müüsid ettevõtte 2,6 miljardi dolla...
oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus
JUHTLAUSE: "Mina tahan!" ON: Romantiline egoist EESMÄRK: Olla esimene OLEMUS, OMADUSED Jäär on sodiaagi esimene märk. Tema ülesandeks on asju algatada ja kui tarvis peaga vastu seina joosta. Kuid sellepärast on Jäär kogu sodiaagi juhtmärk. Oma algatusliku energiaga juhib Jäär kogu ringi, mitte ainult oma kvadranti, nagu teised kardinaalmärgid. Jäär jääb kogu eluks nagu egotsentriliseks lapseks. Enda arvates on neil ikka õigus. Tegelikult on Jäärad head ja abivalmid, neile meeldib olla vajalik ja nad on uhked oma jõu üle kui suudavad aidata. Nende egoismi saladus peitub teadmatuses, et on vaja ka teistega arvestada, sest nende ülitugev sisemine impulss välistab sellise vajaduse. Enamasti iseloomustavad Jäära jõulised maneerid, tugev käepigistus, selge silmavaade, äärmine otsekohesus. Tule stiihia kõige tüüpilisema esindajana on Jääral koleeriline temperament, kallutades teda äärmusest äärmusse. Tõenäoliselt on Jäär sodiaagi märkidest k...
oma lapsed pesast välja ning siis on nad omapead. Kodupiirkond Metshiired liiguvad oma elu jooksul Noor metshiir umbes 180m² alal ja nad võivad ühe öö jooksul läbida umbes 2km. Suhtlemine Mesthiired suhtlevad piiksuvate häälitsustega. 3 Metshiire toiduahel See hiir on toiduks väga paljudele kiskjatele nagu nirk, rebane, kärp, mäger, nugis, kodukass, kodukakk, pistrikud, loorkakk jpt. Siin on paar metshiirt hõlmavat toiduahelat: Sarapuupähkel Metshiir Nirk Idu Metshiir Pistrik
2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE PROBLEEMIDE IDENTIFITSEERIMINE 8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine
Mõistan, et ei pea eesmärke häbenema ega nende suunas pürgimist piirama. Tooksin välja ühe omaduse, mis mind iseloomustab: mul on harjumus teiste inimestega suheldes naeratada, jäädes samas tagasihoidlikuks. Arvan, et liiga aktiivne ja elav eneseväljendus võib ehmatada eestlast väga see on meie rahvusele võõras; üritan end selles osas tagasi hoida. Loomulikult esinevad erinevused suheldes erinevate inimestega- tööl ja koolis õpetajatega on suhtlemine reserveeritud. Vabal ajal ja trennis sõpradega ning kodus vanematega võin lubada endale kõike sõltuvalt situatsioonist ja valitsevast meeleolust. Vanemate puhul oleneb strateegia mõnikord soovitud eesmärgist. Olen vaimustuses, et mul on niivõrd palju veel võimalik õppida. Tunnen, et vajan kütkestavaid elamusi kultuuri, hariduse vallas; kihk avastada uute võõrapäraste inimeste vaateid ja iseloomuomadusi, mis panevad mind end liikuma edasises suunas. Olles avatud
Mina kui suhtleja Suhtlemine on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri
suhtlemine ikkagi takistatud. Selleks, et teised minust aru saaksid, kasutan mina- teateid. Ütlen välja mis tundeid minus mingi teise poole käitumine tekitab või põhjendan miks mulle üks või teine lahendus ei sobi. Konflikti lahendamisel mina-teadete kasutamisel on oluline jääda täiskasvanu tasandile suhtlemisel, mitte tõsta häält ega lasta emotsioonidel üle pea kasvada. Kokkuvõtteks tahan öelda, et suhtlemine koosneb paljudest komponentidest, millele me igapäevases suhtluses tihti ei mõtle, kuid mis on väga olulised. Oluline on kontroll oma sõnade ja tegude üle , sest sõna mis on kord lendu lastud, seda enam tagasi ei võta, ning kui esmamulje on rikutud, siis on seda hiljem väga raske parandada.
Aga varsti inimesed ei julgegi enam teistega silmast- silma rääkida. Nad pole harjunud teisele inimesele otsa vaatama ja nad on ära unustanud kuidas teist inimest peaks kuulama. Ja kui inimesed ainult kirjutavad üksteisele läbi MSN-i siis muutub ka nende kirjakeel. Nad kasutavad järjest rohkem slängi sõnu ja igasuguseid lühendeid. Ning kui nad peavad ise oma käega midagi kirjutama, siis on käekiri ebaloetav ja tekstist ei saa ka suurt midagi aru. Aga läbi telefoni on suhtlemine hoopis teine. Inimesed ei saa valetada, et näiteks neil on hea tuju, kuigi endal on hästi kurb hääl. Inimesed tajuvad läbi telefoni teise inimese emotsioone palju paremini, kui läbi interneti. Tänapäeval saab juba telefoniga teha ka videokõnesid, ning nüüd saab lisaks helile ka näha inimest kellega sa räägid. Tänpäeva inimene on telefoniga nii ära harjunud, et ta peab seda endale täiesti elutähtsaks osaks
.. Me soovime väga, et naudite siinolekut jne) · Oskuslik küsimuste esitamine ja küsimustele vastamine · Vabandamine mistahes veaolukorras ja lahenduste pakkumine Mitte kunagi ei öelda või hõigata valjuhäälselt kliendi turvalisuse ja konfidentsiaalsusega seonduvaid asju (sh nimi, telefoni number jms). Klienditeenindajad ei "hõigu" omavahel (Tule siia... ! Too seda...! Ütle talle... ! jne). Omavaheline hädavajalik suhtlemine toimub vaikselt ja kliendile märkamatult). Veel mõned soovitused: · Igas keeleruumis on oma tavad ja kombed. Eesti kultuuri ja tavasid iseloomustab ametialases suhtlemises "Teie" kasutamine. Klienditeenindaja ei alusta kliendiga suhtlemist "Sina"- vormis! · Kõige ilusamaks sõnaks on inimesele tema nimi. Kasutage seda julgemalt! Paljudel juhtudel te teate või saate teada saada kliendi nime pöörduge kliendi poole tema nime kasutades! Tehke seda delikaatselt
Lektor: Katrin Kullasepp
Suhtlemishirmud/ -tõrked Lahendus Võõras seltskonnas ei julge vabalt suhelda Kui seltskonnas on ka tuttavaid, siis otsida nende tuge ja nende kaudu ka võõrastega suhelda Kardan teiste ees endale piinlikkust Võiksin ennem korralikult läbi mõelda mida valmistada öelda, millal ja kus seda teha. Rahva ees esinedes pabistan ja sõnad jäävad Kui võimalik, peaksin teksi ennem läbi kurku kinni- hakkan tähti vahetama või harjutama või kuidagi endale enesekindlust lihtsalt paristama juurde lisama Olukorrad, kus ma pean oma arvamust Mõnikord saab ennast välja vabandada, aga avaldama, aga ei oska, tekitavad piinlikkust, kui tõesti peab vastama, siis peab ruttu sest siis ma hakkan pikalt mõtlema ja tekib midagi välja mõtle...
............................................................................................................... 10 Kehakeele mõismise praktilisest tähendusest................................................................................... 10 Kasutatud materjalid......................................................................................................................... 13 Sissejuhatus Suhtlemise kuldreegel ütleb, et tuleb osata kuulata silmade, südame ja kõrvadega, sest suhtlemine koosneb nii sõnalistest kui mittesõnalistest elementidest ehk kehakeelest. Kehakeele ülesandeks on täiendada sõnade kaudu suhtlemist. Kuidas saada aru, mida kaasvestleja tahab öelda oma kehahoiaku, zhestide, pooside, silmavaate, näoilme, personaalse ruumi ja hääletooniga? Kehakeelt võib võrrelda ükskõik missuguse keelega, mis koosneb nagu iga teine keelgi sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sõnaga, mil on olenevalt kontekstist erinev tähendus. Liigutused
Sotsiaalne elu Teineteisega suhtlemine Triin Kangro Aap-10 Mitte suhelda on võimatu Suhtlemine on inimese vastastikune mõjustamine. Suhtlemine on inimeste elu lahutamatu osa. Võimatu on mitteverbaalselt vaikida, isegi kui on võimalik mitte rääkida. Inimestevaheline suhtlemine on mitmetasandiline, sõltudes sellest, kui teadlikud on asjaosalised.See võib võtta paradokside kuju, mis asetab meid topeltsidemesse. Kuidas ja miks me suhtleme Suhtlemine on imeseks olemise lahutamatu osa. Me oleme seltskondlik liik ja meil on teistega suhtlemiseks palju põhjusi. Me suhtleme teineteisega nii teabe väljendamiseks kui ka kogumiseks, mis kõik väljendab ebakindlust ja teeb niimoodi sotsiaalse elu lihtsamaks.
Minu käitumine konfliktis Oli konflikt politseiga. Minu tahtmised ja soovid olid, et ma pääseksin kuidagi ilma trahvita. Ma mõtlesin, et kuidas ma trahvi makstud saan nii , et vanemad teada ei saaks. Konflikt lõppes sellega, et ma ei saanud trahvi vaid sain hoiatuse. Tavaliselt rõhutan seda milles oleme ühte meelt mitte seda milles meie arvamused lahknevad ja otsin kompromissi. Kui olen piisavalt jonnakas, saavutan alati selle, mida tahan, kuid püüan vaidluses kaaslase tundeid mitte riivata. Püüan vältida ebameeldivusi, teen väikesi järeleandmisi, et teist lõpuks ikkagi ületada. Esmalt teen kindlaks, millised on kõik teised seisukohad ja siis teen suuri jõupingutusi, et oma seisukohta kaitsta. Kui vaidlus läheb ägedaks, püüan kaaslast rahustada, sest kõige olulisem on säilitada head suhted. Teatan teistele oma seisukoha ja küsin mida arvavad nemad. Püüan alati hoida häid suhteid. Üritan panna teisi minu seisukohta ...
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teisele inimesele üle mingit teavet eesmärgiga panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Seega määrab suhtlemise sisu see, kas vastuvõtja saab sellest aru või mitte. Seetõttu tuleb arvesse võtta osapoolte tundeid, taotlusi ja võimet mõista.
Esitle ennast Anna teada, kust saab lisainfot Märgi ära, kes on teate koostanud Pressikonverents Aja valimine Koha valimine Esinejad Materjalid Lisaküsimused Intervjuud Intervjuu Vali kohta ja tausta Vali riietust Vali keha asendit Suhtle ajakirjanikuga, kuid räägi vaatajale Ole alati valmis pildistamiseks Kaalu hoolega, kellega koos pildile jääd Ajakirjanikega suhtlemine Viisakusreeglid Avatus ja suhtlemisvalmidus Koostöö, mitte vastaseis Artikleid ei osteta AITÄH!
Kas ma käitun moraalselt? Ferdin and Kruus LS 11 Kas ma käitun moraalselt seda ma teiste inimeste vaatne nurgast õelda ei oska, aga enda arust ma käitun hästi. Tuttavaid inimesi ma tervitan alati, kui ma neid kusgil näed aga võõrastele ma tere ei ütle , sest ma ei pea seda vajalikuks sellepärast, sest ma ei tunne neid. Ligemaid inimesi , tuttavaid ja häid sõpru tervitan ma käsipidi. Samat stiili sõpradele nagu mina toimub tervitamine nimoodi et võetakse käest kinni ja väike patsutus õlapeale. Seda ma pean piisavalt moraalseks ja õigeks käitumiseks. Enamus ajast annan vanematele inimestele bussis istet aga oleneb ka muidugi olukorrast. Naised ja vanemad inimesed lasen ka alati esimesena uksest sisse või välja, sest ni on mind õpetatud . Ma ei suhtle paljude inimestega ka , sest ma tunnen et nad ei vääri mu seltskonnas olemist või midagi s...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks,
faktoreid? Kes määrab mida toota? Kes määrab hinna? Missugune on riigi roll? Ideaaltüübid: turumajandus (turg määrab kõik, riigi roll väga väike), käsumajandus (riik määrab kõik, riigi roll väga suur). Segamajandus - kontroll majanduse üle jagatud, otsused tootmise kohta tehakse turumajanduslikust aspektist, hind kujuneb nõudluse-pakkumise tulemusel, erasektor saab kasumit, riik saab makse. Rahvusvaheline suhtlemine: Neli põhiliini rahvusvaheliste suhete mõtestamisel: Riik vs riikidesüsteem (muna vs kana) Sõda vs rahu (vastandumine vs koostöö) Realism vs idealism (anarhia vs korrastatus) Piljardilaud vs võrgustik (klassika vs uus), kas näeme seosusetult või võrgustikuna. Realism ehk konservatism - rahvusvahelist areeni nähakse arhailisena; põhitoimija riik; rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng (keegi võidab keegi kaotab); ainus
,,International Journal of Leadership" ajakirjas ilmunud artikli kohaselt on eetilisel juhtimiskäitumisel positiivne mõju töötajate usaldusele juhi vastu. Artikli koostajad tõstatasid hüpoteesi, et millised konkreetsed eetilise käitumise tüübid on seotud kõige kõrgema usaldusega juhi vastu ning viisid läbi mitmeid vastavasisulisi uuringuid. Tulemused näitasid, et kõik eetilise juhtimise kolm alustala on kuue küsimuse (eetilise rolli kujundamine, premeerimine ja karistus, suhtlemine ja väärtused, usaldus) alusel mõõdetuna olulisel määral seotud järgija usaldusega juhi vastu. ( Akker, L. Heres, L. Lasthuizen, K. Six, F. ETHICAL LEADERSHIP AND TRUST: IT'S ALL ABOUT MEETING EXPECTATIONS (International Journal of Leadership Vol.5 Iss.2, 2009) http://www.regent.edu/acad/global/publications/ijls/new/vol5iss2/IJLS_vol5_iss2_akker_ethic al_leadership.pdf
ning tähelepanu on orienteeritud mõnele teisele grupile. Miks ma siis lävin nii paljude gruppidega? See on tingitud soovist kõike näha, katsuda, ära proovida, ennast teostada. Nüüdseks olen aru saanud, et kõik elus korraga ei saa ning sellest tulenevalt olen püüdnud end orienteerida vähemale arvule gruppidele. Täiskasvanu tasand sai seekord lapse tasandist võitu. Suhtlemisel on mulle väga tähtis vahetu suhtlemine. Samal ajal ei ole vastumeelne ka vahendatud suhtlemine, kuigi kunagi kartsin väga näiteks telefoniga rääkida. Siis olin üldse tagasihoidlik tüüp, kes punastas inimestega suheldes regulaarselt ning keda selle pärast ka narriti. Praegu punastan ka vahel (ma ei ole ju idioot!!!), kuigi suhteliselt harva. Tänapäeval kasutan ohtralt eposti, kuid see on tingitud lihtsalt suurtest vahemaadest ning antud sidevahendi mugavusest. Enda arvates on vahekord vahetu ja vahendatud suhtlemise vahel enamvähem pooleks.
Tuule Kivihall 10c Mida õppisin suhtlemispraktikumis? Essee Esmalt võin öelda, et kursuse läbides olen kindlasti ennast paremini tundma õppinud ja samuti oma käitumist õppinud analüüsima. Olen jälgima hakanud ka teiste käitumismaneere ja need võivad paljugi paljastada inimese olemust. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist on see siis agressiivne, alistuv või kehtestav. Minu tutvusringkonnas olevad inimesed on enamasti kehtestava iseloomuga, samas tuleb ka ette üksikuid eksemplare täiesti alistuvast iseloomust, läbinisti agressiivseid inimesi a...
Sotsiaalsed vajadused on muutuvad ning sõltuvad eelkõige vanusest ja kultuurilisest taustast (sh haridusest) 4. Praktiliste vajaduste rahuldamiseks Enamust igapäevaseid vajadusi on võimatu rahuldada ilma teistega suhtlemata. Suutmatus oma vajadusi selgelt ja tõhusalt teistele väljendada on meile igasuguste eesmärkide saavutamisel takistuseks. Inimene vajab inimest! Sõnaline ehk verbaalne ehk keeleline suhtlemine käsitleb igasugust kõnet, mis toimub alati koos parakeeleliste teadetega (hääletoon, kõne tämber, tempo, valjus, rõhutamine, pausid, kõne katkestused jms.). Tegelikult kuulub sõnalise suhtlemise valdkonda ka kirjalik suhtlemine, mida siinses suhtlemiskontekstis käsitletakse suhteliselt vähe VÄÄRARUSAAMAD SUHTLEMISEST Väärarusaamade tundmine ja nende vältimine annavad võimaluse isiklikke muresid vähendada. 1. Mida rohkem suhtlen, seda parem
Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemise erinevused Anastasia Sidorova ja Alina Boiko 8 .B klass Uurimusest selgus: Õpilased suhtlevad rohkem internetis, kui reaselt. Vanematel ja noorematel õpilastel on erinevad mõted, oskused, huvid ja teadmised. Vanematele õpilastele meeldib rohkem suhelda oma sõpradega internetis. Noorematele õpilastele meeldib, aga suhelda realselt oma sõpradega. Mõnedele vanematele õpilastele ülse ei meeldi suhelda nooremate õpilastega. Noorematele õpilastele, aga meeldib ja on huvitav suhelda vanemate õpilastega. Küsimustik Kui vana te olete? Kui palju telefonikõnet päevas teete? Kui palju telefonikõnet päevas vastu võtate? Kui palju ekirja päevas vastu võtate? Kui sageli vaatate oma e...
Suhtlemise vahendid ja oskused Verbaalne suhtlemine - sõnade abil, oluline on eneseväljendamise oskus, diktsioon(kuidas hääldad), intonatsioon(hääle kola), ei kasuta parasiitsõnu, korduseid. Mitteverbaalne suhtlemine- hääletooni ja kehakeele kaudu, silmside 45cm kaugusel meist on intiimne tsoon, lähedased inimesed 45-120cm vahemaal on sõbrad 120-360cm sotsiaalne tsoon, avalikel vestlustel, neljasilma jutt 360+ - avalik vahemaa, võõrad inimesed, avlik esinemine
poleks neid olemas justkui lootes, et kõik laheneb iseenesest. Konfliktil on aga omadus kasvada kui seda ei lahendata ning samuti on ka tunnetega. Kuigi konflikt on osa suhetest, võime me muuta viisi, kuidas sellesse suhtuda ja sellega toime tulla. Enamasti pingeallikate täielik kõrvaldamine polegi mõeldav. Konflikti võiks algusest peale suhtuda kui lahendatavasse ning püüda säilitada teise poolega avatud suhtlemine. Tõenäoliselt on suuremad lootused arusaamatused lahendada, kui neist partnerile teada anda ning nendega tegelda. Enamasti ei ole konflikti haaratud teemad eluküsimuseks ning kui neid mitte üle tähtsustada, siis ei ole vajadust kramplikult kinni olla vaid ühes võimalikus lahendis. Oluline on tuua välja põhjused, miks konflikt tekkis ja ühiselt töötada välja lahendused, mida taotlevad ju mõlemad osapooled, ehkki võibolla erinevate vahenditega. Konfliktil on kolm
KONFLIKTID JA NENDEGA TOIMETULEK Sissejuhatus Elus tekib inimestel vahel konflikte, kuid ei osata neid õigesti lahendada Tavaliselt peetakse konflikti negatiivseks nähtuseks, mida iga hinna eest vältida üritatakse. Mis on konflikt? Konflikt - kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt Konfliktide tüübid Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud,ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad,enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks, kuid võivad jääda varjatuiks, neid suruvad alla sotsiaalsed struktuurid. Põhjust ja tagajärge on kerge segamini ajada Kuidas konfliktidega toime tulla? Konfliktide põhitõed: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata vana konflikt genereerib uusi konfli...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Kairis Baumann MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Pille Kriisa MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on tänapäeval väga lai mõiste. Mis see siis õieti on ? Saan tuttavaga tänava peal kokku, vahetame paar sõna – suhtlemine . Helistan emale, et küsida läheb ja räägin ka oma tegemistest – suhtlemine. Lähen õhtul sünnipäevale, istume laua taga ja klatšime neid, kes kohale ei tulnud – suhtlemine. Avan arvuti – suhtlemine. Need on vaid vähesed näited, kuidas suhtlemine ümbritseb meid igal sammul. Mina isiklikult eelistan kõigele neile näost näkku suhtlemist, kuna mulle meeldib inimestele silme vaadata kui ma nendega räägin. Mis võib päris häiriv olla, aga kes mind hästi teavad,
DADAISM DADAISM Modernistlik kunstivool 1916-1922 Šveitsis Zürichis Algatajad maalikunstnikud ja kirjanikud Levik New Yorkis TUNNUSED Mängulisus, mõnitamine ja pilkamine Agressiivne suhtlemine publikuga Viha sõja vastu Loogilise mõtlemise eitamine MÕJUTAJATEKS I maailmasõda Läänekultuuri vaibumine Ambitsiooni kadumine Ühine viha LAENAMINE TEISTELT SUUNDADELT Kollažitehnika Tüpograafilised trikid Värvikasutus HÄÄBUMINE 1920. algus Suubus sürrealismi Sürrealism- prantsuslik dada DADAISMI ESINDAJAD Tristan Tzara Hans Arp Marchel Janco
vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti
(M.McKay Ph.D, M. Davis Ph.D, P. Fanning 2010).Hea suhtlemisoskus on eluks väga vajalik, sest see suurendab enesekindlust, aitab mõista teisi inimesi, teeb meid teistele inimestele paremini arusaadavaks ning vähendab pingeid ja hoiab ära stressi. Tööalane edukus sõltub oluliselt meie suhtlemisoskusest. Kui eraelus saame valida, kellega kohtume ja kuidas suhtleme, siis ametialases tegevuses esitatakse meile selleks konkreetseid nõudmisi ja reegleid. Olenemata ametikohast on suhtlemine tööelu lahutamatu osa. See annab elule värvi ja kui see on olemas suudab inimene ka endaga hästi toime tulla, ennast kehtestada ja väljendada. Tihti leiame end olukordades, kus tuleb end nõu ja jõuga maksma panna. Pidevalt tunneme end süüdlasena, öeldes ei kellegi teise poolt meile pealesunnitud kohustustele või satume vastuollu iseendaga kui ütleme jah olukorras, milles ise keeldumist pooldame. Samuti leidub
1 . kui tüdruk kõnnib su juurest vihasena minema * jälita teda 02 . kui tüdruk jälgib su suud * suudle teda 03 . kui tüdruk tõukab või lööb sind * kallista teda kõvasti ning ära lase laht 04 . kui tüdruk hakkab sind sõimama * suudle ja ütle, et armastad teda 05 . kui tüdruk on vaikne * küsi talt, mis viga 06 . kui tüdruk ei pane sind tähele * anna talle tähelepanu 07 . kui tüdruk läheb ära su juurest * tõmba ta tagasi enda juurde 08 . kui näed tüdrukut halvimas tujus * ütle talle, et ta on kaunis 09 . kui näed, et tüdruk hakkab nutma * hoia teda vaid enda süles ja ära ütle midagi 10 . kui näed, et tüdruk kõnnib * hiili ta taha ja kallista teda kõvasti ...
Kuulamisoskus iseseisev töö Nimi Klass Suhtlemise juures ei tohiks alahinnata kuulamise tähtsust. Ükski muusikapala ei saa edukaks, enne kui kuulaja ütleb, et see on hea kuulajaskond määrab edu. Ent me ei saa olla head kuulajad enne, kui oleme treeninud oma kuulamisoskust. MILLISED ON SIIS HEA JA HALVA KUULAJA OMADUSED? Hea kuulaja: 1. Kasutab piisavalt silmkontakti 2. On tähelepanelik rääkija verbaalse ja mitteverbaalse käitumise suhtes 3. On kannatlik ega katkesta rääkijat (ootab alati, kuni rääkija lõpetab) 4. Reageerib rääkijale, kasutades nii verbaalseid kui ka mitteverbaalseid väljendeid 5. Küsib küsimusi sõbraliku tooniga 6. Toetab rääkijat lisaküsimuste ja kokkuvõtetega 7. Pakub konstruktiivset (verbaalset või mitteverbaalset) tagasisidet 8. On empaatiline (püüab kõnelejat mõista) 9. Näitab üles huvi kõneleja kui isiksuse vastu 10. Näitab üles hoolivat suh...
Mina kui teenindaja Mulle meeldib olla klienditeenindaja, kuna mulle meeldib inimestega suhelda. See ei tähenda, et pean olema tööl kusagil restoranis või majutusasutuses, kuna ma õpin seda eriala, vaid teenindamine on igalpool meie ümber. Loogiliselt võttes teenindab iga töötegija igaüht meist. Positiivsed küljed minu jaoks teenindamise juures on, nagu eelnevalt juba mainisin, inimestega suhtlemine, välimuse positiivsete külgede rõhutamine ning inimeste tuju paremaks muutmine kvaliteetse klienditeeninduse läbi. Negatiivsete külgedena tooksin siinkohal kindlasti välja pikad tööpäevad, rutiin, pikad jalulseismisperioodid ning negatiivne emotsioon agressiivsete klientidega suhtlemisel. Komistuskiviks võib olla ka läbisaamine oma tööandjaga või kaastöötajatega. Ohud teenindaja töökohal võivad olla ettearvamatud, kunagi ei tea, mis võib juhtuda, kukkuda
6 asja, mis aitavad kuulata 1.Tähelepanu Kuulaja ei lase oma tähelepanul hajuda, vaid hoiab selle kuulamise ajal rääkijal. Et seda lihtsam teha oleks, tuleb segavad tegurid kõrvaldada: lülitada kinni teler ja raadio, lülitada välja telefonid, viia lapsed vanavanemate juurde. Samuti võib olla kodus palju rutiinseid, segavaid asju. Siis võib aidata keskkonnavahetus. 2.Sõnatu suhtlemine ehk kehakeel Siia kuuluvad miimika, poos, zestid ja silmside. Esimesed kolm annavad rääkijale märku, et me saame temast aru ja elame kaasa. Silmside õige kestus tuleb aga kuulamise ajal endal leida. Ainitine silmapunnitamine pole tavaliselt hea. Laske rääkijal pilguga harjuda: vaadake talle otsa, kuni ta seda talub, siis keerake pilk ära. Järgmise vaatamisega võite silmside kestust pikendada. Oluline on ka kaugus, millelt suheldakse. Meil kõigil on oma privaatruum, see erineb
ettepoole), silmside. Kindlasti peab heal kontaktil olema ka hea ajastus. Halvas kontaktis puudub silmside, laused on napisõnalised, kuulaja tegeleb teiste asjadega, ka võib kontaktil olla halb ajastus. Kuulamise eeldused on avatus, tingimusteta aktsepteerimine, partnerlus, sotsiaalne soojus, empaatia ja aktsepteerimine. On olemas ka osaline kuulamine ehk pseudokuulamine, kus inimene püüab jätta muljet kuulamisest. Suhtlemine ei ole lihtne. Igapäeva elus tekib suhtlemisel tõrkeid. Inimeste arvamused on erinevad, inimeste käitumisviisid on erinevad. Kõik see võib põhjustada konflikte. Suhtlemistõrgeteks on kritiseerimine, sildistamine, ähvardamine, kamandamine, diagnoosimine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõuandmine ning isegi kiitmine, teatud olukordades. Kritiseerimise käigus inimese tegevusi hinnatakse negatiivselt. Sildistamise puhul saab tuua hea näite: naine roolis, auto kraavis.
Oli tavaline külastada sõpru päeval, aga ööseks tuli igaüks ikka oma koju. Ainult vähestes peredes ei tülitse lapsed vanemad üldse. Noored tahavad oma õigusi, aga vanemad piiravad nende õigusi, et lapsi halvast säästa. Mõlemad arvavad, et nemad teavad paremini ja tahetakse oma arvamust peale suruda. Näiteks tekib probleem kui laps tahab õhtul sõpradega välja minna, aga vanemad tahavad, et ta see aeg tube koristaks. Lapsele on sõbrad ja suhtlemine nii oluline, et näiteks koristamine jääb kaugele tagaplaanile. Vaatamata sellele, et põlvkondadevahelised erinevused muutuvad aina suuremaks on vanematel ja lastel teineteiselt nii mõndagi õppida, kuigi see võib tekitada probleeme. Kuidas neid probleeme ära hoida ? Ega see vist ei olegi võimalik, sest tavad ja ühiskond muutuvad nii kiiresti, et on ainult loomulik, et kõik ei ole meile omane ega mõistetav. Tuleb hoida
Igapäevaselt suheldes olen sõbralik ja seltsiv. Leian, et käitun teiste inimestega tolerantselt. Kuigi peamiselt kasutan põhimõtet, et suhtun teistesse inimestesse nii nagu suhtutakse minusse. Kui inimene suhtub minusse ilma põhjuseta ebaviisakalt, siis tavaliselt ma ei näegi põhjust inimesega suhtlemiseks ja ei tee seda. Loomulikult oleks tark üritada selgeks saada miks inimene minuga üht-või teistmoodi käitub, kuid tihtipeale on lahendust raske leida. Igapäevane suhtlemine sõltub ka sellest, millises tujus ma parasjagu olen, kuid leian et suudan teiste inimestega normaalselt ja sallivalt suhelda. Minu tugevad küljed suhtlejana on see, et suudan olla usaldusväärne, abivalmis, hooliv. Pean lugu tähtsatest inimestest enda elus ning seetõttu austan ja olen salliv nende suhtes. Kui mõnel minu lähedatest inimestest on mure, võib ta vajab abi, siis annan omaltpoolt kogu panuse probleemi lahendamiseks.
Inimkeele omadused Inimkeelel on viis üldist omadust: 1 osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ning sündmusi; 2 tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3 suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldades suhelda; 4 konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (sõnad ja tähed) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud; 5 reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi.. 6 Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega.
TALLINN 2007 Minu kursuse lõputöö B.Bucht 011PK Millest minu töö räägib? Kommunikatsioon, mis see on? Suhtlemise põhisisu! Suhtlemistõkked! TALLINN 2007 Aga mis on kommunikatsioon? TALLINN 2007 Kommunikatsioon! Kommunikatsiooni peetakse infovahetamiseks, kui ka andmete edastamiseks! Kas meie vahetame infot PRAEGU SIIN?! TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Info vahetamiseks ehk Kes on kes? andmete edastamiseks on meil vaja kahte Kommunikaator ehk osapoolt! andme edastaja. Kommunikaatorit ja Retsipient ehk retsipienti! andmete vastuvõtja. TALLINN 2007 Kuidas me infot edastame? Kas on võimalik, et kommunikaatorist saab retsipient ja retsipiendist kommunikaator? ...
ebaproffesionaalselt ja püüda võita tagasi nende inimeste usaldus, kellele nad oma teoga olid liiga teinud. Teisest küljest oli ajakiri selle skandaaliga saanud oma mainele väga tugeva hoobi, sellest taastumine oleks võtnud kaua aega. Minu arvates on antud juhul mindud kergemat teed, ajalehe sulgemiseni. Teema vaibub nii kiiremini maha ja küll tulevikus antakse välja sarnane ajaleht, lihtsalt teise nimega. SUHTLEMINE AJAKIRJANIKEGA Õ.lk 39 Pressisõbra tiitel: Ivari Padar (2008) Heili Sepp (2012) Mart Laar (1994) Siim Kallas (1995) Ingrid Rüütel ( 2001) Juhan Kivirähk (2007) Pressivaenlase tiitel: Kristen Michal (2012) Toomas Hendrik Ilves (2010) Urmas Kukk (2008) Lennart Meri (1994 ja 1999) Andres Lipstok (2005) Andrus Ansip (2007) Õ.lk 41 /3
HINDAMINE....................................................................................................................5 2.1. Avaliku arvamuse kujundamine...........................................................................5 2.2. Ettevõtte maine kujundamine...............................................................................5 2.3. Strateegiline lähenemine.......................................................................................6 2.4. Edukas suhtlemine................................................................................................7 2.5. Töötajatega suhtlemine.........................................................................................7 2.6. Klienditeenindus...................................................................................................8 2.7. Kampaania kavandamine..................................................................................... 9 2.8. Koostöö meediaga.......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
