Moes on stiilipeod ja performansid. 7. Individuaalsus ja subjektiivsus on võimatu. Moodi dikteerib turg, inimeselt oodatakse eelkõige võimet muutuda, loobuda traditsioonidest. Isikutüübid Riesmani järgi 8. Ühiskonnateaduses loobutakse suurtest kõikehõlmavatest teooriatest (-ismid), tegeldakse individuaalsete situatiivsete valikutega (mikroteooriad). 9. Kitsas spetsialiseerumine asendub kompetentsusega mitmes valkonnas, arenevad sünteesivad teadused (biokeemia, sotsiaalpsühholoogia jm.). Teadus on üha enam teenus. 10. Riik ja rahvus: -tööstuseelses maailmas palju rahvaid hõlmavad impeeriumid -tööstuslik-modernne maailm rahvusriigid -postmodernne maailm globaliseerumine viib ühtse lääneliku maailmakultuurini või säilib mitmekultuuriline maailm (kus eripära peab olema kommunikatiivne ja müüdav). 7. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused
· Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada paljudes teistes. · Organisatsioonikäitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: 1) Antropoloogia 2) Sotsioloogia 3) Psühholoogia 4) Sotsiaalpsühholoogia · Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine aitab juhil toime tulla organisatsiooni erinevatel tasanditel toimuvaga: - Inimeste käitumine organisatsioonis - Erinevate rühmade töötamine ja nende mõistmine - Aitab mõista erinevate huvidega rühmade vahelisi suhteid ja koordineerida nende tegevust - Aitab jälgida kogu organisatsioonis toimuvat, mõista suhteid ja juhtida seda kui terviklikku süsteemi.
foobia ja paanika. Foobia on seotud konkreetse koha, eseme, objekti, situatisooni vms. Püsiv seletamatu hirm objekti ees, mis tegelikult ei kujuta inimese elule mingit ohtu. Hirm motiveerib vältivat käitumist, mis ei lase foobial kustuda. Paanika on ärevushoog, mille üle inimesel puudub kontroll ning toimetulek olukorras halveneb. Väljendub koos tugevate kehaliste sümptomitega (õhupuudus, peapööritus, lämbumistunne, südamepekslemine). Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas on inimese mõtted, tunded ja teod teiste poolt mõjutatud. Sotsiaalne soodustamine tekib siis, kui inimene tunnetab konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesaineid – teiste inimeste juuresolekul muutusid ülesanded kergemaks (kiiremaks) või kui arvatakse, et teda jälgitakse. Põhjustatud inimese üldsisest erutatud seisundist. Hästi omandatud harjutuste puhul muutub sooritus
Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada paljudes teistes. 1. Organisatsioonikäitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: Antropoloogia Sotsioloogia Psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine aitab juhil toime tulla organisatsiooni erinevatel tasanditel toimuvaga: Inimeste käitumine organisatsioonis Erinevate rühmade töötamine ja nende mõistmine Aitab mõista erinevate huvidega rühmade vahelisi suhteid ja koordineerida nende tegevust Aitab jälgida kogu organisatsioonis toimuvat, mõista suhteid ja juhtida seda kui terviklikku süsteemi.
7 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 keelavad (tähistatakse - F(p)); normatiivselt neutraalsed (tähistatakse - I(p)). Õigusalase teksti analüüsimisel, samuti eetika, sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, majandusalase ja teistesse valdkondadesse kuuluva teabe loogikaalasel testimisel on eeltoodud liigitamine oluline. Loogika üldkursusesse nimetatud probleem ei kuulu. Pealiskaudselt saab sellega tutvuda G.Vuksi raamatu "Traditsiooniline formaalne loogika" (Tartu, 1999, lk. 117-123) vahendusel. Kolmas modaalsete otsustuste tase kannab nimetust apodiktilised. Apodiktiline otsustus väljendab paratamatut ehk seaduspärast seost subjekti ja predikaadi vahel:
1997. Practical Guide to Behavioral Research. Tools and Techniques. Fourth Edition. Oxford University Press. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 3 1. Inimese uurimise tasandid (Myers,1996) INTEGRATIIVNE SELETAMINE Teoloogia Filosoofia Sotsioloogia Sotsiaalpsühholoogia Psühholoogia Bioloogia Keemia Füüsika ELEMENTNE SELETAMINE KUI ME OLEME MINGI LÄHENEMISE OMAKS VÕTNUD, EI PEA ME ENDALE ESITAMA KÜSIMUSI, MIS SELLE JUURDE EI KUULU. Kurt Lewin ,,Ei ole midagi praktilisemat kui hea teooria". 2. Eetika
mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimese käitumist ja viibimist gruppides. Arengupsühholoogia uurib ealiselt erinevate inimeste käitumist (lapsepõlvest kõrge eani). Keskkonnapsühholoogia uurib ümbritseva keskkonna mõju inimese psüühikale ja käitumisele. Differentsiaalpsühholoogia uurib inimeste omavahelisi erinevusi. On veel ka teisi harusid, nagu lastepsühh., meditsiinipsühh., pedagoogiline psühh. jne. Meetodid:
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
See näitab ilmekalt, et mitte alati pole inimeste põhjendused oma tegudele adekvaatsed vaid kannavad teatavat moonutust. Atributsiooniteooria tundmine aitab mõista võimalike põhjenduste lätteid ning kavandada sotsiaalturundust juba neid ette arvestades. Näiteks kommunikatsiooni juhtides on võimalik muuta põhjenduste aspekti soovitud käitumist toetavaks. Kognitiivse dissonantsi teooria/Cognitive dissonance theory – kognitiivne dissonants e. tunnetuslik ebakõla on sotsiaalpsühholoogia üks laialdasemalt uuritud nähtusi ning oluline mõiste, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. Selle mõiste taga on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Inimene kogeb sotsiaalset dissonantsi siis, kui ta on silmitsi vähemalt kahe teineteisele vastukäiva mõtte või arvamusega. Vastuolu vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega.
a) Hugo Münsterberg – lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Industriaalpsühholooga rajaja. o) Psühholoogid saavad tööstusettevõtteid aidata kolmes valdkonnas: Aidata leida töökohale sobilikke töölisi Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad hästi tööd teha Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused b) Mary Follett – ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi nagu professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. Eestvedamise kontseptsioon, meeskonnatöö, kus juht tajub oma rolli koostöös teistega, mitte võimu alluvate üle. p) Eristas kahte mõjuvõimu tüüpi: Mõjuvõim koos teistega (power with) Mõjuvõim teiste üle (power over) c) Elton Mayo – keskendus töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas , et lisaks töö- ja
efektiivsus, suureneb vigade arv tegevuses. · Rahustite mõjul alanevad kõik eelpoolloetletud funktsioonid · Magamatus (nt magamata öö enne eksamit, võistlust) avaldab samuti tuntavat mõju. Väheneb virgus, alaneb tähelepanu selektiivsus, vähenevad reageerimiskiirus ja täpsus, alaneb töötempo, suureneb vigade hulk ja tähelepanulünkade sagedus. Isiksus ja sotsiaalsed suhted Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Isiksuse mõiste ja teooriad Ühe definitsiooni järgi on isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. 47 Isiksus on selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt
efektiivsus, suureneb vigade arv tegevuses. Rahustite mõjul alanevad kõik eelpoolloetletud funktsioonid Magamatus (nt magamata öö enne eksamit, võistlust) avaldab samuti tuntavat mõju. Väheneb virgus, alaneb tähelepanu selektiivsus, vähenevad reageerimiskiirus ja –täpsus, alaneb töötempo, suureneb vigade hulk ja tähelepanulünkade sagedus. Isiksus ja sotsiaalsed suhted Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Isiksuse mõiste ja teooriad Ühe definitsiooni järgi on isiksus järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. Isiksus on selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse
sisu (sinn). Lähtub Kantist: ütlusi on kahte sorti: analüütilisi (vastab igal juhul tõele) ja sünteetilisi (tinglikud, ei pruugi alati tõele vastata, on deduktiivsete seaduste aluseks). Frege tõestab, et kui a=a, siis võrreldakse omavahel mitte asju, vaid nende märke. Nime ja deskriptsiooni vahel on Frege arvates analüütiline suhe. FERDINAND DE SAUSSURE 1857 - 1913 Lõi semioloogia, mida luges sotsiaalpsühholoogia osaks. Peateos: "Cours de linguistique générale" (Üldkeeleteaduse kursus), ilmus postuumselt. Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena
Oleme oma kultuuri tooted, samas jääb oma kultuur meile nähtamatuks. Kultuuripsühholoogia pakub: - Oma kultuuri suuremat hindamist, - Mõistmist, et meie väärtushinnangud on kultuurikesksed Etnotsentrism – oma kultuurikeskne hinnang teiste kultuuride liikmetele. Ajaloost Vene kultuurilis-ajalooline koolkond (Võgotski, Luria, Leontjev). Kultuuri „tööriistad“. Ruth Benedict – kultuur/populatsioon = isiksus/indiviid. Kultuuripsühholoogia vs sotsiaalpsühholoogia (grupid kunstlikes olukordades). Triandis (1989) – enesetaju (self-concept) + kultuuridimensioonid = arusaamine kultuuridest. Bruner (1990) – psühholoogia = tähendus, mida inimesed tuletavad kokkupuutes maailmaga. Shweder – mõistus ja kultuur loovad teineteist vastastikku. Markus & Kitayama (1991) enesetaju abil saab vaadelda taju, emotsioone, motivatsiooni => klt erinevused kui enesetaju erinevad vormumised erinevates kultuurides. V PEATÜKK: Development and Socialization
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
REFERAAT SUHTLEMISOSKUS PILLE EEVARDI SEKRETÄRITÖÖ II KURSUS NORAX KOOLITUSKESKUS 05.2006 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SUHTLEMISOSKUS................................................................................................................. 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS........
: 1 Hugo Münsterberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: a Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. b Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. c Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused. 3 Mary Follett ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. 4 Elton Mayo keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele. Avastas, et lisaks töö- ja palgatingimustele, avaldab mõju ka sotsiaalne aspekt. 2. Inimressursi koolkond (human resouces). ·Mayo uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks.
sisu (sinn). Lähtub Kantist: ütlusi on kahte sorti: analüütilisi (vastab igal juhul tõele) ja sünteetilisi (tinglikud, ei pruugi alati tõele vastata, on deduktiivsete seaduste aluseks). Frege tõestab, et kui a=a, siis võrreldakse omavahel mitte asju, vaid nende märke. Nime ja deskriptsiooni vahel on Frege arvates analüütiline suhe. FERDINAND DE SAUSSURE 1857 - 1913 Lõi semioloogia, mida luges sotsiaalpsühholoogia osaks. Peateos: "Cours de linguistique générale" (Üldkeeleteaduse kursus), ilmus postuumselt. Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena
esitatud ruumiliselt (ümber)paigutuvate stiimulobjektide tajus, eesti keele õ-hääliku kodeerimiskanalite olemasolu demonstratsioon, okupatsioonimudeli väljaarendamine objektide arvukuse hindamiseks, liikumiskiiruste muutuste taju konseptsioon. Peeter tulviste Tema õppejõutöös on domineerinud mõtlemispsühholoogia, psühholoogia ajalugu, kultuuripsühholoogia, varem ka sotsiaalpsühholoogia. Peamisteks uurimisvaldkondadeks on kultuuriti võrdlev psühholoogia (ekspeditsioonid Kesk-Aasiasse, Siberisse nganassaani hõimude juurde, Lõuna-Ameerikasse), mõtlemise sõltuvus kultuurist ja kooliharidusest, mõtlemise arengupsühholoogia, ajalooline ja poliitiline teadvus. Tulviste kuulub Lev Võgotski (ja ka Aleksander Luria) kultuurilis-ajaloolise koolkonna esindajate hulka. On mõjutatud Juri Lotmani semiootika-koolkonnast. Tema töödes otsitakse
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuv...
Soloni eleegia, jambi ja trohheilise tetrameetri vormis kirjutatud luuletustes kajastusid tema poliitilised vaated ta kritiseeris Ateenas lokkavaid pahesid ja aristokraatide varaahnust, ühtlasi põhjendas oma poliitilisi meetmeid. 594. aastal sai ta arhondina erakorralised volitused, et teha lõpp majanduslikule ja poliitilisele kriisile Ateenas. Soloni eleegiad ning jambid sisaldavad sageli teravapilgulisi tähelepanekuid kodanikueetika ja sotsiaalpsühholoogia vallast. Seega valmistab Solon ette antiiktragöödia problemaatikat. Siiski on tal ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. · Theognis (6. saj eKr) Megarastveendunud aristokraat ,,Eleegiad Kyrnosele" u 1400 värssi . Mitte sündida, see surelikule on parim saatus, et ei iial ta näeks kuumava päikese kiirt.
Pärastsõjaaegses reklaamipsühholoogias (1945-1970) mõjukamas suundmised: 1) Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus. 2) Psühhoanalüütiline / freudistlik suundmus. 1 Sotsiaalpsühholoogiline / sotsioloogiline suundmus (peamised teoreetilised konstruktid): 1) Kommunikatsioonteooria (Lassweill, Lazarsfeld, Schrammi, Parsons, Beresonsi, Hovland) - tööd massikomunikatsiooni protsessist ja selle efektidest. 2) Moodsam sotsiaalpsühholoogia (McGuire, Sherif, Festinger, Janis, Fishbein, Heider) - tööd kongnitiivsest dissonantsist, hoiakumuutusest, sisendatavusest, gruppiprotsessidest jms. Sotsioloogilise suundmuse raames rakendatakse reklaami vastuvõtu- ja mõjuprotsessi käsitlemiseks tuntud kommunikatsioonmudeleid või mõjutamismudeleid. Kognitiivse dessonantsi teooria (L. Festinger) - kuidas tarbija nõustub või ei nõustu reklaamis esitatud argumentidega. Tööd arvamusliidritest (E
KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA Mõiste keskkonnapsühholoogia kõlas esimest korda 1924 by W.Helpack . me võima rääkida oma ilmast keskkond kuidas organism seda näeb. Inglise keeles kõlas see esimest korda 1964 W. Ittelson Kuidas hoida vaimuhaigeid. Esimene raamat Ittelson ja Proshansky ja Rivlin andisid välja artiklite kogu keskkonnapsühhist, see raamat sisaldas põhiliselt varem ilmunud artiklitest ja mõned originaalartiklid, artiklid olid arhitektidelt, psühholoogidelt jne. - keskonnapsühh on see mida keskkonna psühholoogid teevad. Üsna raske on piiritleda mida keskkonnapsühholoogia uurib. Linna uurijad . mis linnas inimest mõjutab ja mis aset seal leiab. Knowles keskkonnapsühholoogia on see mida keskkonna psühholoogid loevad ja kuidas seda mõjutavad. Uurijad panevad oma teadmised pisikeses ajus kokku ja saavad oma teaduse. Keskkonnaloome me ei kujunda ainult supikausse, vaid ka pidevalt seda keskkonda milles me tegutseme ja viibime. Ük...
flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste tajumise, käitumise ja tunnete sõltuvust ning mõjutatavust teistest inimestest. Näiteks kuidas kujunevad grupis välja liidrid, miks osad inimesed on alluvad, kuidas mõjutab teiste inimeste juuresolek abistavat käitumist. Eksperimentaalpsühholoogia -uurib katsete abil näiteks tajumist mälu, tähelepanu. Isiksusepsühholoogia -uurib inimeste käitumise ja psüühika eripärasid, püsivust ja muutumist.
Oli industriaalpsühholoogia rajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid kolmes valdkonnas: 37. 1.Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 38. 2.Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. 39. 3.Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused 40. Mary Follett ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. Ta esitas eestvedamise kontseptsiooni, mõistes selle all meekonnatööd, kus juht tajub oma rolli koostöös teistega, mitte niivõrd läbi võimu alluvate üle. Ta eristas esimesena kahte erinevat mõjuvõimu tüüpi: 41. ·Mõjuvõim koos teistega 42. ·Mõjuvõim teiste üle 43
Tema andis psühholoogiale väga olulise meetme
korrolutsiooni meetodi (tähis = r : -1
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
12. Inimsuhete koolkonna esindajad ja põhiseisukohad Hugo Münsterberg – lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Oli industriaalpsühholoogia ajaja. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid olmes valdkonnas: 1. Aidata leida töökohale sobilikke töölisi. 2. Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd. 3.Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused. Mary Follett – ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi kui professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus. Ta esitas eestvedamise kontseptsiooni, mõistes selle all meekonnatööd, kus juht tajub oma rolli koostöös teistega (alluvatega), mitte niivõrd läbi võimu alluvate üle. Ta eristas esimesena kahte erinevat mõjuvõimu tüüpi: • Mõjuvõim koos teistega (power with) • Mõjuvõim teiste üle (power over) Elton Mayo Keskendus uuringutes töökoha ergonoomilistele aspektidele
rongis kõneheetk, sündmushetk ja viitehetk ei lähe kokku. Deiksis MINA : isikudeiksis deiksise egotsentrilisus SIIN: ruumi ehk demonstratiivdeiksis PRAEGU: ajadeiksis John Lyons: Kontekst jaguneb: füüsiline maailm deiksis diskursuse maailma (universeofdiscourse), mis on loodud teksti poolt ja on ajalise struktuuriga, mille tekst on loonud anafoor KONVERSATSIOONIANALÜÜS ehk VESTLUSANALÜÜS (CA) Antropoloogia, sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia Argikeele analüüs loomulikus ümbruses Vestluse struktuur (Schegloff & Jefferson) Vaadeldakse Voor (ingl turn) voorude vahetumise struktuur ja seda reguleerivad põhimõtted. Uurimisobjektiks võib olla: a) argivestlus Kuidas te midagi öelda saate, kuidas aru saate, millal saab vahele segada b) institutsionaalne vestlus (nt arstipatsiendi suhtlus, telefonikõnede alustus jmt) infotelefonidele vastamise väljendid Vooruvahetuse põhireeglistik
See näitab ilmekalt, et mitte alati pole inimeste põhjendused oma tegudele adekvaatsed vaid kannavad teatavat moonutust. Atributsiooniteooria tundmine aitab mõista võimalike põhjenduste lätteid ning kavandada sotsiaalturundust juba neid ette arvestades. Näiteks kommunikatsiooni juhtides on võimalik muuta põhjenduste aspekti soovitud käitumist toetavaks. Kognitiivse dissonantsi teooria/Cognitive dissonance theory kognitiivne dissonants e. tunnetuslik ebakõla on sotsiaalpsühholoogia üks laialdasemalt uuritud nähtusi ning oluline mõiste, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. Selle mõiste taga on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Inimene kogeb sotsiaalset dissonantsi siis, kui ta on silmitsi vähemalt kahe teineteisele vastukäiva mõtte või arvamusega. Vastuolu vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks
tekitabki stabiilsust ja konservatiivsust. Tocqueville'i egalitarismi kriitika - demokraatia eeldus on kodanike võime moodustada assotsiatsioone ning tegutseda koos oma huvide edendamiseks, kuid samal ajal pidada silmas ka ühiskonna kui terviku vajadusi. Teadvustas liigse egalitarismi probleeme ja rääkis vabaduse ning võrdsuse vastuolust. Almondi ja Verba poolt kasutatud poliitilise kultuuri mõiste allikaks on 3 teadusvoolu sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, avaliku arvamuse uuringute metodoloogia areng Poliitilise kultuuri teooriate tekkimise sotsiaalsed allikad - Maailmasõjad Saksamaa, Itaalia ja Hispaania demokraatiate kokkuvarisemine purustas illusioonid liberaaldemokraatia automaatsest levimisest üle maailma. 50-60ndatel muutusid paljud kolmanda maailma riigid autoritaarseteks. 80ndate lõpus toimus Ida Euroopa riikide üleminek demokraatiale, kuid eri riigid tegid seda erineva kiiruse ja edukusega.
Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia 1 2 Uurimismeetodid Uurimusküsimus (või hüpotees)
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
suhteliselt selgesti eristatava sotsiaalse subsüsteemiga ja kultuuriga. 1. Mida suurem ja tihedam on koht, seda suurem on subkultuuriline varieerivus 2. Mida suurem ja tihedam on koht, seda intensiivsemad on subkultuurid (institutsioonid, kommunikatiivne võrk jms) 3. Mida suurem ja tihedam on koht, seda kõrgem on mittekonventsionaalse (mittenormikohase) käitumise näitaja (selliste isikute suhtarv) Urbaanse sotsiaalpsühholoogia põhiküsimused 1.Millist mõju avaldab linn kui elukoht indiviidile – tema käitumisele, hoiakutele, isiksusele tervikuna 2. Millised on inimeste sotsiaalsed suhted suurlinnades, nende iseloom, baas (millel põhinevad), areng (mis suunas muutuvad) 3. Millist mõju avaldavad vaimsed protsessid ja sotsiaalsed suhtedkogukonna ökoloogiale? Uuringud linnaelanike tiheduse mõju kohta Uurimused vaimse tervise kohta Uuringud tolerantsi jadifusiooni (hajuvuse) kohta Tiheduspatoloogia hüpotees 1
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
1994 TÜ orientalistika keskuse juhtaja. Dotsent Julius Magnussoni järel üldajaloos õpetada keskaja ajalugu aga hälbis tollasest õppekavast. Luges Aasia keskajast. Värske ja kaasahaarav õppejõud, kes tahtis kuulajaskonda raputada. Orientalistika väga populaarseks asjaks. Eesti ajalugu kodune. Mäll oma isiksusega kulajid haaras, ka väljast poolt ajaloo osakonda kuulajaid. Ajaloo Ring VAhtre-Piirimäe mõju all, jagunes kaheks. Osad Mälli jüngriks. Sotsiaalpsühholoogia populaarseks aga repressioonide tõttu jäi lühikeseks. Ülo Vooglaid luges sotsiaalpsühholoogiat, mida ametlikult ülikoolis ei õpetatud. Seletas kenasti totalitarismi. Vooglaid ka sotsioloogia labori juhataja. Et sotsiaalteaduslikult ühiskonda mõtestada, muutus tülikaks, partei terase kontrolli alla. Ja kadedate kolleegide ja partei poolt lõpetati sotsioloogia labori töö. Eesti Teaduste aAkadeemia 1938, teaduse tegemine, ülikoolidele õpetamise roll, kus
· milline on seksuaalvähemusse kuuluvate inimeste olukord ja roll tänapäeva ühiskonnas. Töö eesmärgiks on: · uurida õpilaste suhtumist seksuaalvähemustesse; · tutvuda seksuaalvähemustega seonduvate teemadega; · teavitada seksuaalvähemuste olukorrast ja probleemidest. Uurimisobjektiks on Kuressaare Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilased vanuses 15-19. 3 Töö kuulub sotsiaalpsühholoogia valdkonda. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: · neiud on antud teemat käsitledes tolerantsemad kui noormehed; · vanemad õpilased on antud teemat käsitledes tolerantsemad kui nooremad; · üldises mastaabis on õpilased küllaltki tolerantsed oma suhtumises seksuaalvähemustesse; · õpilaste teadmised seksuaalvähemustest on lünklikud. Hüpoteeside tõestamiseks viidi läbi küsitlus Kuressaare Gümnaasiumi 9.-12. klasside õpilaste seas.
PSÜHHOLOOGIA HARUD Psühholoogia harud: Psühholoogia asub loodus ja ühiskonnataeduste kokkupuutealadel piiriteadus Teoreetilisema orientatsiooniga harud: 1) üldpsühholoogia normaalse inimese psüühika ja ta käitumise seaduspärasus nn psühholoogia ABC 2) psühhofüsioloogia uurib psüühika ja käitumise aluseid 3) neuropsühholoogia ajukahjustustega inimesi uurib ja teeb järeldusi tervete inimeste kohta 4) sotsiaalpsühholoogia käsitleb suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide käitumist 5) arengupsühholoogia Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud: 6) tööstuspsühholoogia töökeskkonnas 7) kliiniline ja meditsiinipsühholoogia, psühhoteraapia 8) pedagoogiline psühholoogia 9) õiguspsühholoogia 10) militaarpsühholoogia 11) personali ja kutsepsühholoogia 12) organisatsioonipsühholoogia 13) reklaami ja tarbijapsühholoogia
o Karismaatiline võim mis tuleneb konkreetse liidri isikupärastest omadustest 7. Uusklassikaline (inimsuhete) koolkond juhtimisõpetuses. Klassikaline juhtimiskorralduses on inimene kui masin või asi kellel ei ole sotsiaalseid ega füsioloogilisi vajadusi. Tema tööd saab normeerida ning liigutusi juhendades töö viljakust parandada ilma, et peaks pöörama tähelepanu töölise vaimsele pingele monotoonsel tööl. U.k. teke ja areng on tihedalt seotud sotsiaalpsühholoogia väljakujunemisega. U.k teoorias kuulub keskne koht inimesele, kellest tuleneb kõik muu. (inimene on sotsiaalpsühholoogiline olend). Suur osa u.k.teooriast hõlmab k.t. põhiseisukohtade ja tugisammaste arvustamisele. U.k.t. järgi muudab tööjaotus ja sellest tulenev kitsapiiriline eripärastumine töö ebaisikupäraseks. Põhjustab org. liikmete vahel segadust, vastuolusid ja kokkupõrkeid ning raskendab koordinatsiooni saavutamist, tekitab
Semiootika teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult, vaid ka loomad ja masinad) suhtlusprotsessis kasutavad Mõistmise probleem, informatsiooni edastamine Strukturaallingvistika, informatsiooniteooria, küberneetika ja loogika ristumiskoht Ferdinand de Saussure 1857-1913 Cours de linguistique générale 1916 Semioloogia -- teadus märkidest (märgiteooria). "Teadus, mis uurib märke ühiskonnas: see kuuluks osaliselt sotsiaalpsühholoogia ja seeläbi ka üldise psühholoogia alla; mina nimetan selle teaduse semioloogiaks." Üldprintsiip -- märgi pidevus ajas, mis on seotud tema muutlikkusega ajas. Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks. Kõne -- realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas.
Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi faismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. Oluline on D ja G ihavabastusprojketis uute mõistete loomine juur, juurestik, risoom, noom, platoo. Võõrandumine on erinevalt muudest sotsiaalpsühholoogia suundumustest D ja G l positiivne mõiste, I H A dekodeerimine. Lacan Lacan´i võib mõista ka skisoanalüütilises, koode lahtistavas mõttes. Ühiskond ja kultuur püüavad subjektipositsioone ja tähendusi kinni katta, mehaaniliselt paljundades igavikustada.Lacan näitab, et igasugune tähendus on konstrueeritud, tekkinud eelneva diskursuse tulemusena. Ei ole spetsiifilist olemuslikkust või identiteeti. Lacan siiski ei poolda
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
Mänd, R. Elukunstnikud. 23. Norwood Naised, kes armastavad liiga palju (ei ütlemisest, enesekehtestamise põhimõtetest) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 132 Kirjandust suhtlemise kohta 24. Parkinson, A. Ära löö känguru jalaga 25. Pease Kehakeel (piltidega mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest) 26. Pease, A. Küsimused ongi vastused 27. Pree, S. Sotsiaalpsühholoogia 1 - Suhtlemispsühholoogia vt. www.web.zone.ee/sirpre 28. Rosenberg, Marshall B. Vägivallatu suhtlemine: elu keel Tallinn, 2005 29. Samel, E. Suhtlemine keskastme juhi proovikivi 2005 30. Schiffmann, S. Telefonimüük. - Tea 31. Shapiro, D. Konfliktid ja suhtlemine: teejuht konfliktide labürindis 32. Shostrom, E.L. Kuidas ära tunda manipulaatorit? 33. Smith, M.J. Kui ütlen "EI", tunnen end süüdi : kuidas elus hakkama
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
· aidata leida töölisi, kes kõige paremini sobivad mingile konkreetsele töökohale; · välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad teha hästi tööd; · välja selgitada tööliste mõjutamise teed ja võimalused, mis lubavad nende tegevust paremini ühildada organisatsiooni juhtimise eesmärkidega.59 Mary Parker Follett (1868 1933) ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi, nagu professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus.60 Ta esitas ka eestvedamise uudse kontseptsiooni, mõistes selle all meeskonnatööd, kus juht tajub oma rolli eelkõigekoostöös teistega (alluvatega), mitte aga niivõrd läbi võimu alluvate üle. Ta eristas esimesena teineteisest kahte erinevat mõjuvõimu tüüpi: mõjuvõim koos teistega (powr with) ja mõjuvõim teiste üle (power over)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
