Väärarusaam: isekuse ja isetuse terav eristamine. Kas tõe nimel eluga riskijad on vähem isekad kui toidu nimel eluga riskijad? Miks inimesed üleüldse on motiveeritud midagi teha? Nad teevad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Niipea, kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea, kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused. Kui sotsiaalkindlustus rahuldavad need turvavajadused, ei pööra inimesed ümber, ega täna. Selle asemel avastavad inimesed enda seest uusi vajaduste alasid - sotsiaalsed vajadused, teiste lugupidamine ning eneseaustus ja lõpuks vajadus eneseteostuse järele ehk potensiaali realiseerimine isiksuse kasvu kaudu. Püramiidi jalamil asuvad vajadused on tugevamad ja algelisemad. Kui neid ähvardatakse, siis inimesed astuvad sammu tagasi ja asuvad neid kaitsma....
Ajaloo taust: Bismarcki programmi 4 elementi 1.Töö- ja tööõnnetuskindlustus 2.Tervisekindlustus 3.Töövõimetuspensionid 4.Vanaduspensionid Programm pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile. Saksamaa sai kaasaegse sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku töölisliikumise. Bismarcki sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu. 4.Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas. Inimõiguste kaitse maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet. Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1.Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2...
b) Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest? Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ning pakkuda hättasattunuile abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt (nt töövõtja kaitse diskrimineerimise vastu, koondamishüvitised; tarbijakaitse; üürniku kaitse; sotsiaalabi; sotsiaalkindlustus , ravikindlustus, pensionikindlustus jms), kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise-hakkamasaamise põhimõttele. Sotsiaalriigi põhimõtte sisustamist konkreetses riigis mõjutab poliitiline hoiak vaba turumajanduse piiramise võimaluste suhtes. Kui piirangud on ulatuslikud, võib sotsiaalriik olla heaoluriigiga samatähenduslik. Heaoluriigi kontseptsioon on viimastel aastatel rahvastiku...
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi,...
2 Perioodikulude eelarved Perioodikulude eelarve jaguneb : · turustuskulude ehk müügikulude eelarve määratakse kindlaks toodete (teenuste) reklaamikulud, turu-uuringutega seotud kulud, müügipersonali palk, preemiad ja sotsiaalkindlustus , vahendajatele ja komisjonäridele makstavad tasud ja valmistoodangu laokulud; · administratiivkulude eelarve kajastab ettevõtte tegevusega seotud muid kulutusi (nt.kantseleikulusid, juhatuse töötasu jms.); · arengu- ja uurimuskulude eelarve kajastab uuringutesse ja arendusse kaasatud inimeste töötasusid, uuringutes kasutatavate materjalide ja vahendite kulusid ning teisi otsekulusid, nagu tulumaksud, kindlustus jms. 2.2...
proportsionaalne kindel % tuludest 2. progresseeruv mida suurem palk, seda suurem maks. Propageerivad sotsid ja keskid. ASTMELINE 3. regresseeruv mida suurem palk seda vähem maksad 4. töötuskindlustus 1,4% töötasust. Tööandja maksab palgafondi 2,8%. tegemist solidaarsusmaksuga 3. pensiuonikindlustus 2% palgast. Kohustuslik nn 2. sammas. Juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu 33%, millest 20% on sotsiaalkindlustus ja 13% ravikindlustus. 4. aktsiisimaks alx, tubakas, mootoriõli, elekter, pakend 5. maamaks laekub kohomile. Maa peab olema võimalikult efektiivselt kasutatud 6. tollimax sisse ja väljaveetavatel kaupadel 7. raskeveokimax kohalikum maksud: 1. müügimaks 2. paadimaks 3. reklaamimaks 4. teede ja tänavate sulgemise maks 5. mootorsõiduki maks 6. loomapidamismaks 7. lõbustusmaks 8. parkimistasu RAHA raha on akumuleeritud töö....
Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majanduslik...
a Riiklik sotsiaaltoetus-45 latti kuus. Inv.75latti kuus Läti iseseisvuse eest hukkunute laste toetus 90l/kuus Matusetoetus-45 latti ja inv. 75 latti 1x kord. Riiklik toetus tsöliaakia haigetele lastele.75 latti kuus Puudega laste toetus 150 latti kuus. Keskmine palk 440 latti 2.Läti tööturupoliitika Riiklik Sotsiaalkindlustus Agentuur Riiklik asutus , mis allub Riigi Sotsiaalministeeriumile. Realiseerib ja organiseerib riikliku juhtimist sotsaalkindlustuse ja sotsiaalteenindamise korraldamist riigis. 1,5% sotsiaal maksust,mis moodustab 35% töötasust, kulub töötuskindlustusele. 3,4% riigisotsiaaleelarvest on ettenähtud töötuabirahaks. 2012 a töötute arv langeb August 11,3 % 114,7 tuhat Oktoober 10,9 % 107,7 tuhat Prognoos 105,0 tuhat aasta lõppuks...
Bismarcki programmi 4 elementi 1. Töö- ja tööõnnetuskindlustus 2. Tervisekindlustus 3. Töövõimetuspensionid 4. Vanaduspensionid Programm pani aluse Euroopa korporatiivsele (tööpõhisele) heaolumudelile. Saksamaa sai kaasaegse sotsiaalturvalisuse, homogeense rahva ja reformistliku töölisliikumise. Bismarcki sotsiaalkindlustusest kasvas välja üks sotsiaalpoliitika mudel: sotsiaalkindlustus toimib töötasult makstavate maksude kaudu. 4. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas Inimõiguste kaitse maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet. Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2...
Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus...
- riiklikud maksud - kohalikud maksud - erinevate maksude kehtestamise eesmärgid - Maksuameti ülesanded 5) Ühishüved ja sotsiaalne turvalisus (õpik lk 140-144, TV ül 115-116) - mõisted: valitsuskulud, sotsiaalne risk, sotsiaalkindlustus , sotsiaaltoetus, sotsiaalhoolekanne - millele eelarveraha kulub - riiklikud toetused - kohalikud toetused 6) Raha ja pangandus - Mõiste: deebetkäive, kreeditkäive, hoiuarve, intress, aktsia, deebetkaart, krediitkaart. - raharinglus - väärtpaberid 7) Eesti majandusliku arengu võimalused - Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika - innovatsioon...
Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa...
Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? Millised on selle näitajad? Elukvaliteedi näitaja, suhtarv, mille alusel järjestatakse riike. Näitajad: keskmine eluiga, haridus, kirjaoskus, elujärg 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Ei ole. 12. Võrrelge paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? Paks riik sotsiaal riik, riik sekkub jõuliselt majandusse. Suur osa riigiettevõtlus sektor, riiklik sotsiaalkindlustus süsteem, kõrged maksud. Oluline on õiglus ja võrdsus. (Rootsi, Soome, Norra) Õhuke riik hüberaal riik, riigi võimaliku väikest sekkumist majandusse, madalaid makse. Kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. (Eesti) Paks sotsiaalsed garantiid on tugevamad ja kindlamad. Pension on suurem ja eluolu on parem. 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi?...
Valitsuse kulutused koosnevad valitsuse poolt ostetud kaupadest ja teenustest ning ülekantud maksetest. Valitsuse ostud on seotud riigikaitse kindlustamise, maanteede ehituse, hariduse, kultuuri, tervishoiu ning politsei ja tuletõrjega. Teiselt poolt on valitsusel ümberjaotav funktsioon, võttes ühtedelt inimestelt raha ära ja andes seda teistele. Põhiliselt on olemas kaht liiki ümberjaotavaid programme: ühiskondlikud programmid haridusele ning sotsiaalkindlustus , mis eraldab toetusi pensionäridele, invaliididele, töötutele ja haigetele. Et valitsus saaks kulutada, peab ta ka kusagilt raha saama. Peamiseks raha saamise vormiks on maksustamine. Maksustamine erineb muudest ühelt inimeselt teisele toimuvatest rahaülekannetest: kui enamikku ülekannetest teostatakse vabatahtlikult, siis maksustamine on kohustuslik. Sõltumata sellest, kas me peame valitsuse poolt tehtud kulutusi õigustatuteks või mitte, peame me arvestama sellega, et raha nende...
09.13 Euroopa sotsiaalharta · Millal? · Eesmärk · Sisu Millal? · Sõlmiti 18. oktoobril 1961. aastal. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu 03.05.1996 · Eesti allkirjastas sotsiaalharta 2000. aastal. Eesmärk · Inimeste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu artiklite kaasajastamise eesmärgil. Sisu Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ning diskrimineerimatus. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. Vaid Prantsusmaa ja Portugal ratifitseerisid sotsiaalharta täies mahus. Eesti on sidunud ennast sotsiaalharta 98-st punktist 79 punktiga. 1. Õigus tööle · Võimalikult kõrge ja stabiils...
Näiteks 2012. aastal tõusis aasta keskmine brutokuupalk 2011. aastaga võrreldes 5,7%. Esimest korda pärast majanduslangust tõusis palk eelmise aastaga võrreldes kõigil tegevusaladel. Kui võrrelda tegevusalade palku 2008. aastaga, kui palgatase oli seni kõrgeim, siis selleni ei küündinud 2012. aastal veel neli tegevusala finants- ja kindlustustegevus, kinnisvaraalane tegevus, avalik haldus, riigikaitse ja kohustuslik sotsiaalkindlustus ning muud teenindavad tegevused. Keskmine täistööajale taandatud töötajate arv kasvas 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes 4,2%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 5,4%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2011. aastaga võrreldes 14,3% palgatöötaja kohta ja mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,3 protsendipunktiga. 2012. aastal vähenesid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud ainult kahel tegevusalal...
1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik, kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid. · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon. 5. Raha omadused. · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviid...
NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Sotsiaaltoetuste uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast. Sotsiaaltoetuste määr on 25,27 eurot. Puuetega lastele võimalik lisaks saada toetust, nt: abivahendite soetamise osaliseks hüvitamiseks 128 eurot lapsehoiuteenus sh hoolekandeasutustes (2013. aastal on riigi rahastatava lapsehoiuteenuse piirmäär raske või sügava puudega lapse kohta 371 eurot kalendriaastas). hooldajatoetus ja sellega kaasnev sotsiaalkindlustus , koolitused lapsevanematele, lastele, üritused nt teatrite maksumuse osaliseks hüvitamiseks 32 eurot Muud täiendavad toetused ja hüvitised (nt kriisi-, ravi-, kütte-, kolimis-, remondi-, dokumendi-, aabitsa-, laste toimetuleku-, transpordi-, riide- ja toiduabi toetus) vastavalt kohalike omavalitsuste võimalustele. Puuetega inimestele, eakatele ja lastele, kes vajavad proteese, ortopeedilisi ja muid abivahendeid, kompenseerib riik 4090% abivahendi...
Millised on · Koostöö tegemine inimestele, ohvriabi, riiklik hüvitis sotsiaalhol. liigid? inimesega, tema soovide kuriteo ohvritele, lepitusmenetlus, Sotsiaalhoolekande liigid: a) arvestamine represseeritud inimeste toetused, sotsiaalkindlustus · Inimese kaasamine töötuttoetused, töötutele ja b)sotsiaalhoolekanne tema elu puudutavates tööandjale suunatud toetuse, küsimustes 3. Millised on · Teenuse kohandamine 12. Kuidas erineb sotsiaalhoolekan. ülesanded...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
