Kindlustatud isiku mõiste võib olla kindlustusvõtja ise või 3 isik, kelle kasuks leping on sõlmitud 71. Kindlustusjuhtumi mõiste Kindlustusjuhtum on seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või - hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. 72. Kuidas jaguneb Eestis kohustuslik sotsiaalkindlustus ? Eestis jaguneb sotsiaalkindlustus : RIIKLIK KINDLUSTUS- korraldavad riiklikud sotsiaalkindlustuse institutsioonid ning nad saavad ülalpidamise RE-st. ERAKINDLUSTUS on korraldatud eraomandis olevate kindlustus-organisatsioonide kaudu või kindlustusorganistatsioonide täieliku omavalitsuse põhimõttel, kuid need kaks liiki võivad olla omavahel kombineeritud. 73. Pensionikindlustussüsteem...
Tallinna Ülikool Prantsusmaa maksusüsteem Peeter Eriline 2011 SISSEJUHATUS Töö on jagatud neljaks osaks: kaudsed maksud, otsesed maksud, kohalikud maksud, Eesti ja Prantsusmaa maksusüsteemide võrdlus. Need on omakorda jaotatud spetsiifilistemaks gruppideks. Prantsusmaa maksusüsteem on keeruline ja mahukas ning hõlmab üleriigilisi otseseid (tulumaks, varanduse/varandusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Samuti eksisteerivad kohalikud maksud (ettevõtlusmaks). Prantsusmaa maksuaasta on vastavuses kalendriaastaga. Prantsusmaal loob makse riik, kuid seda koguvad erinevad halduse institutsioonid: keskvalitsus, mis on peamine maksukoguja ning millel on eraldi eelarve, kohalikud omavalitsused, mis kogub küll palju, kuid mille võim on keskvalitsusega võrreldes piiratum ning sotsiaalkindlustuse ühendus (ASSO), mis koosneb eraorganisatsioonidest, mille eesmärk on kasuta...
Vanurid on ka suguvõsaliikeme hoole all. Sotsiaaldemokraatlik (Skandinaavia) On orienteeritud kõkidele kodanikele, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest saatusest. Rahvapension ja lastetoetuste suurus ei sõltu inimese majanduslikust seisust. Igalühel on tagatud kaasosaku olemasolu. Lastetoetust saavad kõik lapsed, ükskõik, millone on perekonna majanduslik seis. Pensionit saab ka siis, kui pole kordagi palgatööl käinud ega sotsiaalkindlustus sissemakseid teinud. Riik vastutab inimese heaolu eest. Heaolumudeli puhul kõrged riiklikud maksud on põhjendatud sellega, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteem ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks. Sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuuri elus. Põhjused : Töötus, erivajadus või kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused...
Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses,võib rääkida tööstusühiskonnast ehk industriaalühiskonnast,sest tööstus annab sel juhul põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaalühiskonda iseloomustavad jooned: 1.Linnastuminesenine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema.Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad.Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal 70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast.Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega. 3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassi...
Heaoluriikide kujunemine algaski Saksamaast ning Saksamaast kui heaoluriigist võib rääkida juba 1880.aastatest, Ameerika Ühendriigid hakkasid heaoluriigiks kujunema 1930.aastatel. Saksamaa vastab konservatiivse riigi mudelile, seetõttu soositakse staatuslike erisuste säilimist ja sotsiaalsed kindlustused ning toetused on enamjaolt seotud töökoha ja sissetulekuga. USA vastab liberaalse riigi mudelile, seega on põhiväärtuseks indiviidi vabadus ning majanduses kehtib põhimõte, et konkurentsiturg kaotab ebavõrdsuse. Esiteks võtan luubi alla ressursside ümberjagamise kummaski riigis: 1) Saksamaal kehtib astmeline tulumaks, mis võimaldab rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele rahalisi ressursse üle kanda. Maksude suurus sõltub mitmetest erinevatest faktoritest: perekonnaseis, laste arv perekonnas, elukoht, töökoh...
Peamine õigusakt on tsiviilkohtumenetluse seadustik. Riiklik õigusemõistmine autoritaarne meetod. 8) Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid. Reguleerib ka abikaasade varalisi suhteid. Põhiline normistik perekonnaseadus. Autonoomia meetod. 9) Tööõigus reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi ja nendega seotud suhteid. Sotsiaalkindlustus , pensionikindlustus, töölepingud, puhkused jne. osaliselt autonoomne, aga pole selgesti määratletav. 10) Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad majandusliku, poliitilise ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et a. Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid b...
Kujuneb hinnang ja tegevuskava: 1. Vajalikud abimeetmed erinevatest valdkondadest. 2. Ellurakendamine ühises koostöös. Toimetulekut mõjutavad meetmed erinevatest valdkondadest: · Maslovi püramiid · Meetmed sotsiaalhooldkandest, tervishoiust, haridusest, tööturust jne. · Sotsiaalkindlustus pensionid (vanaduspension, töövõimetuspension jm), hüvitised ja toetused peredele, puudega inimestele, lastele. Toetusi maksavad nii riik kui ka kohalikud omavalitsused (KOV-d). · Sotsiaalteenused: riiklikud- ja KOV poolt osutatavad teenused. 18 · Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet, www.ensib.ee...
Tootmistegurid Jagunevad kolmeks: Maa - looduslikud resursid (nt. maa, mets, maavarad jne) Tööjõud - kõik inimestega seotud resursid (nt. rahvaarv, kogemused, haridustase) Inimkapital - üha enam räägitakse sellest, mis tähendab, tööjõu hulk pole tähsaim, vaid kvaliteet Kapital- tootmises vajalikud masinad, seadmed, tehased 3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja parimal moel ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimallikult efektiivselt 4. Majanduse koguprodukt ja majandusareng SKP (sisemajanduse koguprodukt)- näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasut...
Kaudsed maksud: aktsiis ja käibemaks. 8. Kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks, nimetatakse valitsuskuludeks. Sinna hulka kuuluvad kulud teenuste organiseerimiseks ja rahalised ülekanded. Need kulutused mis tagavad heaolu ühiskonnaliikmetele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral, katavad sotsiaalse kaitse ehk sotsiaalse turvalisuse poliitikat. Sotsiaalturvalisuse liigid: Sotsiaalkindlustus : Pensioni-, tervise- ja töötuskindlustus. Peretoetused: Lapsetoetus, sünnitoetus, lapsehooldustasu, koolitoetus. Sotsiaalhoolekanne ja toetused: Toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused. Sotsiaalne risk: asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist. Töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine....
· Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur...
Isiklik tarbimine (C) Kodumaine koguerainvesteering (I)- masinad ja seadmed, ehitised, tootmisvarud Riigihanked (G) Neto eksport (X) = eksport-import SKT=C+I+G+X Rahvuslik puhastoodang= SKT - tarbitud põhivara (amortisatsioon) TULUMEETOD: Rahvatulu= Töötasud ja palgad + kompensatsioonid +üürid, rendid +netointressid +Korporatiivsed kasumid +omanikutulu SKT= rahvatulu + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon Kaudsed ärimaksud: käibemaks, aktsiamaks, tollimaks Isiklik tulu= rahvatulu sotsiaalkindlustus - ettevõtte tulumaks ja jaotamata kasum netointressid + siirdemaksed + isiklik intressi ja dividenditulu Käsutatav tulu = isiklik tulu-maksud Nominaalne SKT arvutatakse jooksevhindades Reaalne SKT arvutatakse baasaasta hindades *SKT ei pruugi olla parim heaolu mõõt SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus. INFLATSIOON- võrreldava kaupade ja teenuste kogumi (ostukorvi) üldine hinnataseme tõus...
Riiklik sundkindlustus ei tähenda seda, et maksed laekuvad riigile, vaid nad võivad laekuda ka avalik-õiguslikule fondile või eraõiguslikule kindlustusseltsile. Levinuim sundkindlustus on liikluskindlustus. Erinevalt mitmetest riikidest ei ole Eestis kehtiv sotsiaalkindlustus kehtestatud sundkindlustuse vaid maksma. Oma olemuselt on ta siiski riiklik sundkindlustus, mille kaudu riik peab looma vajalikud fondid ja muutma maksed kohustuslikuks. Sotsiaalmaksu puhul on tegu teatud juhtudel vastuhüvega, mis maksu puhul on välistatud. Vastuhüvedeks on hilisem saadav pension (20%) ja ravikindlustushüvitis (13%) või teenus. Kõrgema palga pealt makstakse rohkem ravikindlustushüvitist. Kuna otseselt vastuteenet on raske...
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
Kuidas tõsta tööviljakust ? Tööviljakus näitab suhet toodangu ja töökulu vahel.See sõltub nii töö organiseerimisest kui ka tehnoloogilisest tasemest. Kui ettevõtja leiab, et tal on odavam pidada ühe masina soetamise asemel kümmet töölist miinimumpalga eest, siis pole mõtet madalas tööviljakuses süüdistada kedagi peale iseenda. Üks viis kuidas tööviljakust tõsta on töötajate motiveerimine . Alluvaid saab innustada rohkem tööd tegema andes neile eesmärgi mille nimel püüelda . Palgatõus või teatud ajavahemiku järel boonuse andmine on kõige tõhusam viis töö kiiremaks arenguks. Teine hea viis on töötingimuste parandamine ning kõrgtehnoloogia kasutamine. Kui töötajatel on paremad vahendid ja tingimused on töö tegemine lihtsam ning on võimalik rohkem tööd teha väiksema ajakuluga . Eestis on inimesed nõus tegema ka tööd väikse palga eest kuna paljud tööd nõuavad ka...
B kalandus C mäetööstus D töötlev tööstus E energeetika, gaasi ja veevarustus F ehitus G hulgi ja jaekaubandus; remont H hotellid ja restoranid I veondus, laondus, side J rahandus, kindlustus (finantsvahendus) K kinnisvara, üürimis ja äriteenindus L riigivalitsemine ja kaitse, sotsiaalkindlustus M haridus N tervishoid ja sotsiaalhoolekanne O teised riigi, sotsiaal ja isikuteeninduse liigid Lumepallivalim Lumepallivalim on üks tuntumaid meetodeid varjatud populatsioonide uurimisel. Meetod põhineb inimestevaheliste sidemete ärakasutamisel. Tabelis 9 on toodud näide lumepallivalimist. Valimi moodustamise aluseks pole valikufreim. Valimi moodustamise protsess algab, kui uurija...
1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. 3. Lühidalt iseloomustada modernismi ja postmodernismi. 4. Lugeda läbi ja iseloomustada A. Smithi. K.Marxi, Max Weberi, E. Durkheimi seisukohti tööstusühiskonna kohta. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus . 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori...
Vaatleme kuidas kujunevad erinevad majandustegevuse koondnäitajad Vaatleme, Koondnäitaja Leke hoiusesse Leke maksudesse Valitsuse tagasikanded SKP Väärtuse langus (põhivara ümberhindamine) Tulemus:Rahva- majanduse puhas- Kaudsed ärimaksud toodang Tulemus: Rahvatulu Jaotamata kasum järgneb Sotsiaalkindlustus 28 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Järg Koondnäitaja Leke hoiusesse Leke maksudesse Valitsuse tagasikanded maksude ja intresside tagasikanne Tulemus: isiklik tulu Üksikisiku tulumaks Tulemus : käsutada olev isiklik tulu Jaguneb: Isiklik...
Tartu Ülikool EESTI III SAMBA PENSIONIFONDID Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Eestis on kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas ehk riiklik pensionikindlustus, II sammas ehk kohustuslik kogumispension ja III sammas ehk vabatahtlik kogumispension. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema vähemalt 63- aastane(hetkel naistel 61,5) ning isikul peab olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaazi. Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel. 2011. aastast maksab riik pensionifondi 2% töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt ja inimene ise 1% oma brutopalgast. (Varem maksis riik 4% ja inimene ise 2%.) Täiendav kogumispension on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. Kolmanda samba kogumiseks on kaks varianti: pensionikindlustus ja pension...
09.1991 (õ) 25.11.2008 14:00 Mitteametlik tõlge Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada sotsiaalset progressi ning kõrgemat elatustaset...
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...